sisuks on materjalid, mis kajastavad üliõpilase tegevust ja selle tulemusi vastava õppekava või valdkonna raames omandatu rakendamisel, edasiarendamisel ja vaidlustamisel. Portfoolio on üliõpilase erialast ja kutsealast arengut ja kasvu toetav vahend, mis võimaldab teadvustada ning reflekteerida õpitut. Sisu: õppevahendid, kõned, õigusaktid, aruanded, artiklid jms, mille autoriks on portfoolio esitaja koos tema kommentaaridega, millise aine, teema ja alateema rakendamise, edasiarendamise või vaidlustamisega on tegemist. Iga portfoolios esitatud materjali kohta peab olema selgitus, mille alusel see on koostatud (viide, eeskuju jne), kes selle koostamisel osalesid, 6 milline oli töö autori panus sisuliselt ja ajaliselt. Need selgitused moodustavad osa eneseanalüüsist. Portfooliol peaks olema sisukord, kus on toodud esitatud materjalide pealkirjad. Eneseanalüüs võib
ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. *Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. *Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1.kirjeldamine; 2.võrdlemine; 3.analüüsimine; 4.üldistamine; 5.rakendamine; 6.argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad. Kirjandite ettevalmistamisel kasuta teadlikult erinevaid võtteid. Lõpuks leiadki selle, mis
Esmalt tuleb kontrollida, kas teema-arendus ning taust ja perspektiiv on eraldi. Tavalisim viga on taustalausete või lõikude paiknemine keset teemaarenduse osa. Seejärel tuleb tõsta lisamaterjali teema-arenduse järele. Nii selgub materjal, mis ei sobi. b. Teema-arenduse korrastamine. selle too tulemuseks on alateemade kaupa korrastatud ja kooskõlas materjal. Esmalt tuleb kontrollida, kas ühe alateema materjalid on kokku kogutud. Teine ülesanne on vaadata, kas juhtlõigus olev fakt on lahti räägitud ja vastav osa paikneb kohe pärast juhtlõiku. Kolmandaks kontrollida, kas kompositsioon vastab valitud struktuurimudelile ja tõsta vajadusel lauseid ringi. c. Tausta jagamine. Siis tuleb üle vaadata lisainfo, eelkõige taust. Taustainfo jagatakse uudises laiali
.. Oma seisukoha toetuseks esitan ma ... Järeldamine Järelikult ... Seetõttu julgen väita ... Seega näitas uurimistöö, et ... Olulise rõhutamine, kordamine On väga oluline, ... Tahan eelkõige rõhutada mõtet, ... Üleminek järgmise alateema või uue Minnes siit edasi, ... argumendi juurde Kui minu eelmine argument oli.. ., siis järgmine ... Kõnelda tuleb niikaua, kuni kuulajad on võimelised kõnet tähelepanuga jälgima. Kui on märgata väsimust või tüdimust, tuleb pakkuda kuulajatele vaheldust: demonstreerida pildimaterjali, teha rühmatood vms. Hea ettekande tunnuseks on tema selgus ja lühidus. Kõnelda tuleb olulisest, vältides ülearust
(Kool) BRASIILIA MAJANDUS Referaat (nimi) (klass) (juhendaja) (LINN 2010) SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS................................................................................................ 4 1.1.Üldandmed........................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend...........................................................................................................5 1.3.Arengutase...........
korraga; - ülevõetud varud võivad sisaldada aegunud, tarbetuid jne kaupu. · määrata selgelt võimupiirid ja aruandekohustuslikkus ning kiirelt võtta üle (st Kõik eeltoodud miinused ja plussid ei pruugi alati esineda (st on potentsiaalsed). anda usaldusväärsele isikule) raamatupidamine. Omaette alateema on juhtkonnapoolsed ülevõtmised (management buy-out = MBO). Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 35 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 36
(Menon 97e-98a) Põhjendus eeldab tema käsituse kohaselt aga vastavale nähtusele aluseks oleva idee teadmist, st. nähtuse mõistmist tema olemuspõhjuse kaudu. Ilma selleta võib inimene küll õigesti ütelda, kuidas asjad meeltega tajutavas maailmas on, aga ta ei oskaks ütelda, miks nad nii on, kas see on hea, et nad nii on, ja kas nad peaks nii olema ja kui mitte, siis kuidas oleks asjadel hea olla ja kuidas nad peaksid olema. Teadmise kujunemise probleem; mõtlemine kui anamnesis. Antud alateema puhul on küsimus selles, kuidas on inimindiviidil võimalik omandada teadmist eelpool kirjeldatud tähenduses. Tunnetusvõimeteks, mis inimesel loomupäraselt kõige varasemalt välja kujunevad, on meeled. Nende kaudu hakkavad inimlapsel ka justkui iseenesest välja kujunema arvamused. 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
3. ―Kujustamine ja tehnikalooming‖, 4.1. ―Tehnika läbi aegade‖, 4.2. ―Tehniline kirjaoskus‖. Läbivatest õppeteemadest on selle töö kontekstis olulisemad (RÕK:1079): ―Keskkond ja säästev areng‖,‖ Tööalane karjäär ja selle kujundamine‖, ―Infotehnoloogia ja meediaõpetus‖ a) Üldteema ―Kujustamine ja tehnikalooming‖ alateemadest pakub teatava võimaluse tehismaailma deduktiivseks mõtestamiseks – õppuri elu kestel – vaid alateema ‖ Konstrueerimise põhietappid‖. Teised alateemad on enam või vähem suletud, polütehnilised ―teadmisteportsionid‖. Traditsioonilisega võrreldes ei ole uues õppekavas mitmeid üldistatud alateemasid nimetatud. Lisandunud ei ole midagi sellist. PS Tähelepanuväärne on paljude kunstiõpetuse alateemade seadustamine õppesisuna? (cf:1077) b) Üldteema ―Tehnika läbi aegade‖ on selle töö seisukohast huvipakkuv vaid
aastal. Viimane variant on aastast 1987, mis ilmus eesti keeles 26. augustil 1990. aastal Äripäevas. Reklaami legalistliku eetika väljundiks Eestis on 1998. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud reklaamiseadus. (Roose 2002: 34) Reklaami üldteema alla on koondatud mitmeid olulised alateemad, mis käsitlevad reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, reklaamides esiletõstetavaid väärtusi ning nende suhteid eetiliste normidega. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. 13 Üldiselt annavad reklaamieetikas tooni kaks küsimust. Esiteks, milliseid tooteid või teenuseid võib reklaamida, ning teiseks, kuidas seda oleks sobilik teha. Mõned teemad (nt sigaretid, alkohol, ravimid vms) tekitavad rahutust, ebamugavustunnet ja küsimusi, kas taolist kaupa või teenust tohiks üleüldse reklaamida. Kõhklusi võivad tekitada ka
3. Kujustamine ja tehnikalooming, 4.1. Tehnika läbi aegade, 4.2. Tehniline kirjaoskus. Läbivatest õppeteemadest on selle töö kontekstis olulisemad (RÕK:1079): Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine, Infotehnoloogia ja meediaõpetus a) Üldteema Kujustamine ja tehnikalooming alateemadest pakub teatava võimaluse tehismaailma deduktiivseks mõtestamiseks õppuri elu kestel vaid alateema Konstrueerimise põhietappid. Teised alateemad on enam või vähem suletud, polütehnilised teadmisteportsionid. Traditsioonilisega võrreldes ei ole uues õppekavas mitmeid üldistatud alateemasid nimetatud. Lisandunud ei ole midagi sellist. PS Tähelepanuväärne on paljude kunstiõpetuse alateemade seadustamine õppesisuna? (cf:1077) b) Üldteema Tehnika läbi aegade on selle töö seisukohast huvipakkuv vaid
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o....
Keskkonnaeetika laiema alateemana käsitletakse loomade kohtlemise vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. 4. Enesekeskne. Voorusteooriatel on küsimusi. Selle peatüki alt leiate artikleid ja raamatuid, mis arutlevad, kuidas tuleks loomadega käituda, kas neid tohib süüa või lemmikloomadena pidada jne. Alateema keskkonnaprobleemid ja enesekeskne arusaam eetikast. Nende eesmärgiks on üksnes inimese enese õitseng mistõttu jääb piisava tähelepanuta see kuidas inimese teod mõjutavad teisi inimesi. 5. Juhuse roll. Aristoteles nägi inimtegevus käsitleb keskkonnakriise ning inimese mõju keskkonnale. Poliitika eetika tegeleb poliitiliste otsuste tegemisel kerkivate eetiliste valikutega
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik ...
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
kindlaid seisukohti · peamiselt suletud küsimused 14.LOLLITAVAD KÜSIMUSED (KÜSIJA SUU PEALE EI LÖÖDA): · tehakse vastaja vastuste kontrolliks ja sisaldavad alati valet · alati suletud küsimused 15. KATKESTAVAD KÜSIMUSED: · tehakse vastaja segadusse ajamiseks, teisele teemaderingile juhtimiseks; kasutatakse ära vastaja mõttepause · avatud pikka ja põhjalikku vastust nõudvad küsimused 16. LÕPETAVAD, KOKKUVÕTVAD KÜSIMUSED: · tehakse teema, alateema või jutuajamise loogiliseks lõpetamiseks · peamiselt suletud küsimused ja sisaldavad sageli ühepoolset arvamust 17. PROBLEMAATILISED (OPOSITSIOONILISED) KÜSIMUSED: · tehakse teema edasilükkamiseks ja jätkuvaks aruteluks tulevikus · peamiselt suletud eitust sisaldavad küsimused 18. POMMKÜSIMUSED NII NAGU NEID ESITAB URMAS OTT- PAUK TULEB SEALT KUS SA EI OSKA ARVATAGI. · Lüüa vastaspoolelt "jalad alt" · Panna vastase veendumused proovile
üksikutest episoodidest ja terviku paneb kokku kuulaja ise. Eriti võiks siin mainida Berliozi, kes suuresti arvestas Pariisi intellektuaalide (sealhulgas muidugi ta ise) kirjandustundmisega, näit draamalikus sümfoonias ,,Romeo ja Julia" ning vokaalsümfoonilises suurteoses ,,Fausti needmine". (Berliozi muusikale, eriti suurvormidele on iseloomulik teaterlikkus teos on nagu nähtamatu draama, mille iga kuulaja enda jaoks oma kujutluses loob Berliozi kaasabil.) Ja selle alateema lõpuks veel üks kommentaar 19. sajandi esimesel poolel tüüpiliste segakavade kohta. (Seda kommentaari võiksite kasutada ka mõne muu punkti juures.) Eriti 19. sajandi esimesel poolel oli instrumentaal- ja vokaalmuusika põimimine kontserdikavades tavaline, ja selles kajastub ka püüe kirjandust ja muusikat, heli ja sõna ühendada. Teiseks põhjuseks oli ikka veel veidi harjumatu olukord -- puhta e absoluutse instrumentaalmuusika kuulamine. See selgitab veelgi, miks
5) identiteediväärtus- paigad, mida hindavad kohalikud ise. Kõigile tuntud nn turismiobjektid, muuseumid, kirikud, lossivaremed. Samas on vähetuntud paiku, mis on olulised vaid kohalikele-kiigemäed, peoplatsid jne. Väärtuslike maastike määratlemine on üks Vabariigi Valitsuse 8. Juuli 1999 aasta korraldusega maavalitsusele koostada antud teemaplaneeringu ,,Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" planeeringuetapp ja alateema. Metoodika kohaselt on maastik inimese poolt tajutav ala, mis võib hõlmata ranniku ja siseveed, ning mille ilme määrab looduslik ja inimtegevus ning nende vastastikune mõju, objektide ja protsesside summa antud kohas antud ajahetkel. Kelle oma on maastik?- kohalike-näevad oma asja. Turistide kõrvalvaatajate- lühiajalised huvi. Ekspertide huvigruppide otsusetegijate- mitmesugused huvid, näevad asja laiemalt. Jällegi kohalikega vastuolud, mis
Reeglina võib töötajalt kahju hüvitamist nõuda üksnes tööandja. Erandina annavad TLS § 74 lõiked 5 ja 6 kolmandast isikust tööandja võlausaldajale, kellele kahju tekitati, ja pankrotihaldurile võimaluse nõuda töötajalt kahju hüvitamist tööandjale, kui tööandja on maksejõuetu. 27. Kahju hüvitamise kord. Kahjunõude aegumine (VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengumaterjal, RKTKo 3-2-1-48-03) Abistav materjal kogu alateema kohta: Muda, M. Töötaja varaline vastutus. Juridica, 2009, 5 Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist VÕS § 628 lg 2 4 alusel. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitatakse VÕS § 628 lg 5 alusel (käsundiandja kohustus hüvitada käsundi täitmisel tekkinud kahju). Eeldatakse, et töötajale makstud töötasu ei
rahuldada tööandja vara arvel. • Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. • Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. Abistav materjal kogu alateema kohta: Muda, M. Töötaja varaline vastutus. – Juridica, 2009, 5 23 IV. Töölepingu lõppemine 19. Töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel: lepingu lõppemise kord, sh kokkuleppe vorm ja tõendamine. Tööandja kui ka töötaja võivad töölepingu igal ajal sõltumata põhjusest kokkuleppel lõpetada. Mõlemad osapooled peavad olema töölepingu lõpetamisega nõus, sh olema jõudnud
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .......................................
Roobertile veel intressi aastase intressimääraga 14%. Täna palus Adolf Roobertil nõustuda lubatud kahe makse asemel ühe maksega, mis toimuks 10 kuud peale laenu saamist. Millise summa peaks Roobert 10 kuu pärast Adolfilt saama, kui turul valitsevaks intressimääraks on täna 10% ja fookuspäevaks valiti päev 10 kuud peale laenu saamist? 2.3. Võlakirjad. Diskonteerimine Antud alateema raames tutvume võlakirjadega seonduvate olulisimate finantstehingutega. Võlakirjaks (promissory note või loan certificate) nimetatakse kirjalikku dokumenti, milles üks lepingu osapool lubab kindlal kuupäeval teisele osapoolele maksta kindla rahasumma. Võlakiri võib olla intressi teeniv (internest-bearing note) või intressi mitteteeniv (non- interest-bearing note). Meie vaatleme põhjalikumalt intressi teenivat võlakirja. Võlakirjale märgitakse
infovahetuse kohana. Näiteks, teadlased, kes otsivad internetist infot võivad kuuluda erinevaid teadlasi koondava internetipõhise võrgustiku liikmeskonda. Sellise võrgustiku liikmeskond võib olla väga suur ja kuna liikmeks olemise põhjus on huvist, uurimisvaldkonnast või infovahetuse vajadusest lähtuv, siis on liikmeskond suhteliselt tihti vahetuv ja võib omakorda moodustada teemakeskseid alagruppe (näiteks, majandusteadlaste võrgustiku finantsjuhtimise alateema huviliste foorum). Tulenevalt kaasaegsete, paindlike töövormide seni veel vähesest teaduslikust uurimisest on terminoloogiliselt kasutusel palju erinevaid mõisted, mis sisu poolest osaliselt või täielikult kattuvad ning teadlaste hulgas puudub terminoloogia ja definitsioonide osas üksmeel. Üks raskemini eristatavaid terminite paare on virtuaaltöö ja kaugtöö. Virtuaaltöö inglisekeelne vaste on virtual work, kaugtöö osas on kasutusel palju erinevaid termineid (distance work,
a määrus (Riiklik turismiarengukava 20072013 Turismiinfokeskuste standardid) 145. Turismiinfokeskuste tüübid ja struktuur Tasuta erapooletut ja pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja punktid. Turismiinfopunkt kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Alateema eesmärk Eesti turismiinfokeskused Eesti tursmiinfopunktid Regionaalsed külastuskeskused 123 146. Turismiinfokeskuse põhiülesanded info kogumine, jagamine, vajalike teavitusmaterjalide koostamine, statistiliste andmete kogumine. https :// docs . google . com / viewer ? url =
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
