Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. Mihkel Mutt viitab võimalusele "näha kuues tegelases autori eri tahke, nagu sümbolistlikus draamas." (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta Eero sümpaatiat oma kodurajooni vastu, Laura poeetilisi assotsiatsioone, mis tekivad majakonglomeraatide vahel uidates ning Maureri tehnokraatlikku optimismi tuleviku linnade suhtes. "Koos juuksur Kasega jälestab ta deklasseerunute lõhnu ja karjeid ning on
teraapiaseansse, mis pakuvad hüpnoosi suitsetamisest loobumise abivahendina. Paljud otsivad just selle kaudu tõestust hüpnoosi toimimisele. Mitmed uuringud on näidanud, et hüpnoos on kolm korda efektiivsem kui teised suitsetamisest loobumise meetodid, aidates 30 protsendil juhtudest. Hüpnoosi edu võti on, et see ei võitle mitte ainult nikotiinisõltuvusega nagu muud vahendid, näiteks plaastrid. Hüpnoos programmeerib alateadvust suitsetamisharjumusest loobuma, lõhkudes seose suitsetamist vallandavate tegurite ja suitsetamise vahel. Sellise harjumuse vallandajaks võib olla pingeid tekitav telefonikõne, tass kohvi, ärikohtumine või lihtsalt lõunasöögi lõpetus. Igal suitsetajal on üks või mitu sellist põhjust, mis tekitavad soovi süüdata sigaret. Alateadvuses 8
Isiksuse tuumaks on konfliksed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud. Need kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsiaalkriteerimite põhjal. Sigmund Freud (19-20. saj) rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Süvapsühholoogia, 20. sajandi psühholoogia ja psühhiaatria voolud, mis peavad inimese hingeelu ja käitumise põhiliseks suunajaks alateadvust ehk teadvustamatuid tunge (näiteks sugutungi ehk libiidot). Kitsamas tähenduses on psühhoanalüüs Sigmund Freudi rajatud psühhoteraapiasuund, milles psüühikahäireid tekitavatest tõrjutud kujutelmadest teadlikuks saamiseks kasutatakse niinimetatud vabade assotsiatsioonide meetodit. Vaba assotsiatsioon on psühhoanalüüsi tehnika, mille töötas hüpnoosimeetodi järgi välja Freud ning see seisneb selles, et patsiendid räägiksid iseendast, mitte ei kordaks anolüütiku ideid
Meil on juba olemas kõik, mida me vajame, et luua heaolu ja edasiminekut. Iga idee, mis meile tuleb, tuleb koos temasse kodeeritud teega selle teostamiseks. Suudame saavutada elus seda, mida tahame. Meie kujundame oma elu kõigega, mis ütleme ja mõtleme. Saavutame selle, millesse alateadlikult usume. Meie hoiakud ja soodumus annavad meile kõik meie tulemused. Kui ootame tõeliselt kõige paremat, siis saamegi kõige parema. Mõte on loov jõud. Kui õpime teisendama oma alateadvust, on meil käes võti vormimaks elu selliseks, nagu me seda soovime. Oskus kasutada oma mõtteid ja teadvust õigesti kuulub kõige tähtsamate asjade hulka elus. Mida suudame ette kujutada, seda suudame ka saavutada. Ükski siht pole liiga suur, kui usume tõeliselt, et suudame selle saavutada. Mõte on kõige alus, olgu tegu meie probleemide või nende lahendustega. Meie mõtted on püsivalt allutatud meist endist ja teistest lähtuvaile mõjutustele. Juhime ennast kogu aeg oma mõtetest läbi
Hämarolek une ja ärkveloleku vahel. Ei ole arusaada, kas kirjeldatakse unenägu või reaalset tegevust. Piltide või stseenide vahelised assotsiatiivsed seosed. Unenägija või vaataja roll vaatlejana, kes ei saa ise midagi mõjutada. Artur Schnitzler (1862-1931) Arsti poeg, õppis meditsiini, huvitus varakult psühholoogiast, oli assistant psühiaatri juures eksperimenteeris hüpnoosi ja sugessiooniga. Schnitzler kirjeldab oma kirjanduslike tegelaste alateadvust vahetult. Neid kogemusi kirjeldab oma teostes. Ta oli revolutsiooniline. Sellise stiili pärast rünnati teda. Nt ühte draamat peeti pornograafiliseks. Nt "Der Reigen". "Leutnant Gustl" (1899) seal tegi ta ühe duelli militaristlikku rituaali naeruväärseks. See, kuidas ta kirjutas, ei sobinud kaasaega. Ta julges keiserlikku sõjaväge natuke mõnitada, ohvitserikraad võeti talt ära. Schnitzlerit on peetud "kirjanduse S. Freudiks" Tema teostel on unenäostruktuur
positsiooni tugevdamine 2) ümberpositsioneerimine 3) uue positsiooni hõivamine. Toote ümberpositsioneerimiseks nimetatakse toote koha nihutamist ideaaltootele lähemale. Selle käigus sõnastatakse brändi väärtused ümber ja sageli toode ka diferentseeritakse. 6 Positsioneerimise aluseks on toode, kuid samas ei tehta tootega midagi, vaid positsioneerimisega mõjutatakse tarbija alateadvust. Positsioneerimisega eristatakse brändi unikaalsed väärtused: emotsionaalsed väärtused (seosed pakkujafirmaga, brändi personaalsus – uudsus, ajalugu jne); funktsionaalsed väärtused (toote paremad omadused võrreldes konkurentidega - kvaliteet, hind, vastupidavus jne). Positsioneerimisel peab arvestama pakkumise eristamise võimalustega. Selleks on mitmesuguseid võimalusi. Positsioneerimisel kasutatakse tavaliselt viit muutujat, millel on oma varieerumise võimalused
Romaanizanris ilmnesid uuendused aeglasemalt kui luule. Modernistlik romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920ndatel. Modernismi esmased tunnused olid vormieksperimendid: uskumus, et romaani vorm ehk struktuur ja keel pole passiivsed ega välised, vaid et romaani tervikkujundi saavutamiseks on nad niisama olulised kui teose sisu. Püüeldi vormi ja keele poole, mis annaks täiuslikult edasi ja võimendaks teose sisu. · Loobuti kirjavahemärkidest, et anda vahetult edasi alateadvust. Oldi veendunud, et kirjavahemärgid on mõistuslikud tähised, mis irratsionaalsel alateadvusel ei lase end täiuslikult ilmutada. See tõi kaasa, et lugejal muutus raskeks jälgida, kas tegelane kõneleb ja tegutseb olevikus või minevikus, otsustada, mis tegelane parasjagu kõneleb. · Autorid püüdsid hoiduda otsestest hinnangutest teose tegelastele ja sündmustele. Teose läkitus pidi tulema teose ,,seest", ilma et autor sekkuks või abistaks
Eesti postmodernism (1980-1990) Need on suhteliselt edukad aastad. 1980.-ndail esitati näitustele suurepäraseid töid. Jätkasid vanad tegijad ja otsustavalt andsid endast märku noored kunstnikud- E.M. Kokamägi. Kunstis oli tunda ebakõlasid ühiskondliku situatsiooni (venestamispoliitika) ja kohaliku kunstielu vahel. Samas jõudsid Eestisse impulsid Lääne postmodernis- mist. Noored kunstnikud kasutasid oma loomingus mütoloogiat, alateadvust, legende s.o. teispoolsust. Muutused toimusid kõigis kunsti valdkondades. Maalikunstis oli iseloomulik zanripiiride hajumine, viljeleti abstraktset geometrismi, fotorealismi jne. Graafikas asendus peen must-valge graafiline leht suureformaadilise värvilise lehega. Kuigi skulptuur jäi maalikunsti ja graafika varju, ilmnesid ka siin muutused. Tööd erinevad klassikalisest skulptuurist. 1980.-ndate II poolest hakati aktiivselt tegelema performance"ga . Pea igat näitust või
Eesti postmodernism (1980-1990) Need on suhteliselt edukad aastad. 1980.-ndail esitati näitustele suurepäraseid töid. Jätkasid vanad tegijad ja otsustavalt andsid endast märku noored kunstnikud- E.M. Kokamägi. Kunstis oli tunda ebakõlasid ühiskondliku situatsiooni (venestamispoliitika) ja kohaliku kunstielu vahel. Samas jõudsid Eestisse impulsid Lääne postmodernis- mist. Noored kunstnikud kasutasid oma loomingus mütoloogiat, alateadvust, legende s.o. teispoolsust. Muutused toimusid kõigis kunsti valdkondades. Maalikunstis oli iseloomulik zanripiiride hajumine, viljeleti abstraktset geometrismi, fotorealismi jne. Graafikas asendus peen must-valge graafiline leht suureformaadilise värvilise lehega. Kuigi skulptuur jäi maalikunsti ja graafika varju, ilmnesid ka siin muutused. Tööd erinevad klassikalisest skulptuurist. 1980.-ndate II poolest hakati aktiivselt tegelema performance"ga . Pea igat näitust või
silmapaistev teoreetik. Koostas kuueosalise kommunikatsioonimudeli. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William - USAst pärit psühholoog ja filosoof ning pragmatismi ning tänapäevase religioonipsühholoogia alusepanija. Kirjeldab pühaduse ideed, mida kohtab igas religioonis. Jamesi järgi religioossed kogemused on seotud alateadvusega ning alateadvuse "tungimisega teadvusesse". Jung, Carl G. - Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Uuris alateadvust ja unenägusid. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. Kristeva, Julia - bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskriitik, psühhoanalüütik, semiootik, käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise, psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi -
Hesse 20. aastate väikekodanluse sovinismi ja eneseimetlust. Tähtsaim kodanluse esindaja teoses on professor, kes kehastab enesega rahulolu ja militarismi kombinatsioon, mis oli Hessele eriti vastukarva. Just konflikt professoriga tõukab Harry Halleri lõplikult kodanlikust lahti ütlema. Kuna Hesse ise paranes hingehaavadest tänu Jungi psühhoanalüüsile, veetakse ka kangelase vaim läbi piinavate teraapiate: uuritakse tema alateadvust, äratatakse tema uinunud meeled ja tundlikkus praktilise seksuaalteraapia, tantsuteraapia, muusika ja isegi psühhodeelsete droogi tekitatud kogemuste abil. Psühhoanalüüs muudab ,,Stepihundi" otsekui tagurpidi kujunemisromaaniks: küüniline ja vananev Harry Haller õpib lahti ütlema väärtusest, mis on põhjustanud tema viletsuse ja taastama nooruse terviklikkust ja süütust. Oluline etapp Harry tervenemises on kohtumine Herminega. Hermines näeb Harry oma alateadvuse naiselikku poolt
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA · Definitsioon ,,isiksus" 1. kordumatu, eripära, omapära 2. korduv ja püsiv osa inimloomusest Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks sokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi. Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks. Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla ...
ei pruugi alati viia käitumise muutumisele. Avalikke suhteid psühholoogilisest küljest käsitledes võib tähelepanu pöörata järgmistele punktidele: · Reageerimine See on seotud inimese tundlikkusega. · Funktsionaalsus Pöörata tähelepanu, millistele stiimulitele järgneb teatud käitumine. · Kogemustest lähtumine Inimesel tekib esmamulje eelnevatest kogemustest lähtuvalt. · Alateadvus Põhiliseks inimese käitumise suunajaks peavad psühholoogid alateadvust. · Käitumine Käitumist mõjutavad seadusandlus ja ühiskondlik arvamus. · Sotsiaalsus Grupid mõjutavad inimese käitumist. · Suhtumise muutumine Suhtumise muutmise võib jagada etappideks: a)haarata inimeste tähelepanu,et sõnum teadvustuks b)veenduda, et sõnumist saadi aru
esindavad nii mõnedki 27` põlvkonna esindajad. Ruben Dario Vallejo peamine uudsus oli erinevate tasandite ootamatu põimimine. Puhtakujuline metapoeesia. Kõrvuti vabavärsiga harrastas klassikalisi vorme. Vicente Aleixandre sünd. 1898. loomingu alguses ekspressionistlik sürrealistlik kallak. ,,Pasion de la tierra`` 1935. alateadvuse abil metafooride ja kujundite loomine. ,,Espadas como labios`` 1942. vabavärsilised luuletused, pikk vabavärss. Tugev armastuse teema, mis kaasab alateadvust. Destruccion. Elujaatuse luule. ,,Historia del corazon`` 1977.sai Nobeli kirjandusauhinna. Damaso Alonso kuulus 27` põlvkonda, milles siseselt said liikmed omavahel hästi läbi- 1898-1990. kõige pühendunum kirjandusteadlane. ,,Hijos de la ira`` 1944. 14.12.10 Rafael Sanchez Ferloso sai 2004.aastal Cervantese preemia (mis asutati kohe pärast Franco surma, hispaaniakeelses kirjandusmaailmas kõige tähtsam auhind) Teos: ,,El Jarama"
Failide allalaadimine on tihti seotud kellegi autoriõiguste rikkumisega, kuid veel olulisem on, et halvasti valitud eritarkvara korral teete te oma arvuti avatuks kõikvõimalikele väärkasutustele Privaatsuse rikkumine Lapsed võivad tihti avaldada veebivormides ja avalikel lehtedel informatsiooni, mis võib omada negatiivseid tagajärgi mitte ainult nende vaid ka teie jaoks. Ebameeldiv sisu Laste huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga, mis nende alateadvust ja psüühikat mõjutama hakkab Väärkohtlejad Internet on koht kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks (Kalev Pihl-i veebiloengud, 26.02.2010) Kuidas kaitsta last internetis varitsevate ohtude ees? Lapsed on internetikeskkonnas üks uudishimulikumaid, kuid kahjuks ka kergemini mõjutatavad ja rünnatavaid sihtrühmi. Mida võiks ette võtta, et laste internetikasutus oleks turvalisem. Esmalt võib vahet teha nende lahenduste eesmärkidel
SOFIE MAAILM Sofie on 15 aastane koolitüdruk Norras. Ta elab oma emaga, kes on pikalt tööl iga päev. Tema isa on meremees ja viibib harva kodus. Sofie saab ühel päeval postkasti kirja, millel seisab küsimus ,,Kes sa oled?". Ta on sokeeritud ja hakkab küsimuse üle mõtlema. Ta saab ka teise kirja, mis küsib ,,Kust sai alguse maailm?". Sofie mõtleb selle üle, kuid ei suuda leida vastust, sest ei suuda mõista, kuidas mitte millestki sai alguse saada miski. Kolmas kiri sisaldab sünnipäevaõnnitlust kellelegi Hilde Moller Knagile isalt. Telefoniraamatus sellist inimest ei leidu. Järgmine kiri tutvustab filosoofiakursust, mis hakkab tulema kirjade vormis. Esimene õppetükk räägib, et inimesed elavad suure jänese peal, keda mustkunstnik tõstab universumi kübarast välja. Täiskasvanud on sügaval jänese karvas, sest ei tunne enam maailma vastu huvi, nende jaoks on maailm tavaline. Karvade tippudes on väiksed lap...
suurus, sissetulek, elukutse, rahvus, haridus); geograafilised näitajad (eri riikide turud, piirkondlik turg, kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus); sotsiaal-psühholoogilised näitajad (inimeste omadused, seltsivus, ambitsioonikus, elustiil, sotsiaalne klass). 2. Mille alusel toimub positsioneerimine? Positsioneerimise üldisteks alusteks on ainulaadsus, olulisus ja püsivus. Positsioneerimisega mõjutatakse tarbija alateadvust. Eristatakse brändi unikaalsed väärtused – emotsionaalsed (seosed pakkujafirmaga, brändi personaalsus), funktsionaalsed (toote paremad omadused võrreldes konkurentidega). 3. Kas kõiki turge saab jaotada? Millal ei saa kasutada turu segmentimist oma tegevusstrateegiana? Segmentimist ei ole mõtet kasutada kui turg on liiga väike; kui kaalukad ostjad on suures ülekaalus; toode domineerib turul (segmentimine ei suurenda käivet ega
irreaalsena mõjub venna eramu Meriväljal (1983). Tumepunane puidust skulptuur, mis, kui nukker muistne hiigelloom vaatab mööduvat raudteed, kuid raudtee on tühi, rong käib vaid korra nädalas. Ehitis tekitab koos tühja raudteega filosoofilise paari, mida võib vaadelda ühtse sümbolina ... Kaasik on vist eesti arhitektuuris ainus arhitekt, kes valdab täiuslikult inetuse kõiki mehhanisme. Tema majad on salapärased, alateadvust ärritavad, koledad. Samas õhkub neist intellektuaalsust, ümbrusega sobivust ja humaansust." Kaasaja näide avalik hoone Teaduskeskus AHHAA Tartus Sadama 1 avati 7. mail 2011 Teaduskeskus Ahhaa Arhitektid, kes hoone projekteerisid on Ain Padrik ja Vilen Künnapu, sisearhitektideks on Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Tea Tammelaan. Suletud hoone brutopind on 11 155,6 m2, mis tähendab, et hõlmab
Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub. 2 paralleelset ajalugu tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika uusim nendest terminitest. Aga olukord phm ...
Aborigeenidel on valge ja punane väga olulised värvid, valge tähistab markeerimatust, punane on nö 'täiuslik värv', ühendatud kas surma või eluga. Ühel teisel aborigeenisuguharul on sarnase matuserituaali puhul punase asemel musta ja valge kombinatsioon ja markeerimatu on värvita. Veel ühel suguharul on must leinavärviks paarispõlvkondadele, punane isadele-poegadele. Indiaanlaste puhul esineb sama vastandus heli ja vaikuse vahel. Järeldus: mingit kollektiivset alateadvust pole olemas. (Totemism olevat lihtsalt erand klassifikatsioonide üldproblemaatikas.) Klassifikatsioonid, mis on totemistlikud selle sõna laiemas tähenduses, st et mille järgi ainult ei mõelda, vaid ka elatakse, tekitab raskuse, kuna on tihedalt seotud kapriisse demograafilise arenguga. Tekib sünkroonia (e. süsteemi, strukturaalsest vaatepunktist) ja diakroonia (demograafiline areng selles antud) konflikt, mis puudutab ka keelt
ajaloo mälestusi ja kogemusi, sisaldades isegi teadmisi ajalooeelsest ja inimese-eelsest perioodist. See kollektiivne alateadvus kutsub esile arhetüüpe ja sümboleid, mis moodustavad kreatiivsete ideede reservuaari. Jung väidab, et sisemine loominguline jõud on omane kõikidele inimestele (Jacobi, 1965). Ta vastandab selliseid arhetüüpe nagu persoona (sotsiaalne roll, mida me mängime) varjuga, mis paljastab meie alateadvust. "Hea ema" arhetüüp on vastandatud "kurja nõia" arhetüübile, kui ema käitumine toitva, mugava ja tugi pakkuva allikana vaheldub piiranguid kehtestava ja lapse valikuvabadust keelava rolliga (Jung, 1960, 1969, 1971). Neumann on süvendanud meie ettekujutust arhetüüpidest ja loovast alateadvusest, järgides Jungi teooriat (1955, 1959). Veel üks arhetüüp on anima, mis esindab naiselikke karakteristikuid
kirjutistes ikka ja jälle toonitas. (Weyers, 2006; Salvador, 2001; Dalí, 1999) 4.3. Sürrealistide rühm Pärast seda, kui Georges Bataille avaldas pika artikli, mis käsitles maali ,,Sünge mäng", hakkasid sürrealistid Dalíd kunstnikuna tõsiselt võtma. 1929. aastal liitus ta ametlikult Pariisis Montparnasse'i kvartalis tegutsenud sürrealistide rühmitusega. Rühma liikmed, kellest suurem osa olid kirjanikud, kes pidasid kunsti allikaks alateadvust ja unenägusid, mille abil nad püüdsid pääseda ühiskondlike tavade ja terve mõistuse poolt seatud ahistavatest piiridest. Intellektuaale huvitas eriti sürrealismi meetodite hulka kuuluv tehnika, mille järgi tuli tekstid kirjutada nende sisu teadvustamata, et alateadvusest või unenägudest pärinevad intuitiivsed pildid kinni püüda ja kirja panna. Sürrealistide rühm kasvas välja Pariisi dadaistidest. Dadaism oli liikumine, mis oli suunatud traditsioonilise kunstivormide vastu
vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel. Liiga varakult peale surumine põhjustab alaväärsuskompleksi ja neuroosi (Freudi järgi), kui laps pole moraali või normide täitmiseks veel valmis. Psühhoanalüüs – psühhoteraapia vorm, mille põhiideeks on alateadvusesse tõrjutud ja häireid põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamine. Konfliktide ja häirivate kogemuste sõnastamine. Alateadvust teadvustas läbi vabade assotsiatsioonide, unenägude tõlgendamise ja keelevääratuste. Kaitsemehhanismid Freudi teooriate tähtsus: tõi psühholoogiasse alateadvuse idee ja selle olulisuse inimese käitumises. Lapseea kogemuste osatähtsus täiskasvanu eas. Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult soo jätkamine (naudinguprintsiip). Esindajad: Adler – Freudi õpilane ja mantlipärija, kuid vastandas ennast temaga
metafooriline käsitlusviis; loodus kui inimese enda projektsioon väliskeskkonnale Loodus kui inimese siseilm bioloogiline ja instinktiivne alge inimeses, mis ei allu kultuuri regulatsioonidele; biosemiootika, psühhoanalüüs; küsimused kontrolli ja spontaansuse, mõistuslikkuse ja ihade vastandusest, kultuuri suhtumine bioloogilistesse protsessidesse; kuidas on võimalik inimese alateadvust kirjeldada kultuuri väljendusvahendeid kasutades Loodus kui kultuuri ,,teine" looduse asetamine kultuurist väljapoole, loodus kui kontrollimatu ja eksootiline; TMK semiootika. Wilderness'i ja antiigi mõisted Keskkonnapsühholoog Stephen Kellerti (1988: 52-53) eristatud üldväärtused, mida inimesed seostavad loodusega: Looduslooline / väliskeskkonna rekreatsiooniline väärtus (loodus kui puhkekoht) Ökoloogiline väärtus (loodus kui ökosüsteem)
1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsia...
,,Doonori meelespeas" (1990) postmodernne vampiiriromaan. Sellele osutavad peategelaste nimed : Joonas Hark, Lussi, Renfield. (Draculas olid Jonathan Harker, Lucy, Renfield). Seega viitab läbivale intertekstile. Kõik need tegelased on paigutatud 80ndate Eestisse. Selle teose sügavam mõte on selles: tegemist on huvitava minevikuanalüüsi katsega. Läbi vampiiriloo uurib Unt rahvuskultuurilises teadvuses peituvaid müüte ja küsimusi. Vaatleb eestlaste kollektiivset alateadvust. ,,Brecht ilmub öös" (1996) Brecht elab immigrandina Soomes ja mõtleb seal igasugustest asjadest (luulest, poliitikast, Hitlerist jne). Muidugi tuleb mängu ka undilik huvi näidata maailma äärmiselt irratsionaalsena. Brecht pole seal üksi, kaasas on naine, armuke ja sekretär (kes oli ka armuke). Seega paralleelselt räägib suhtevõrgust, suhete keerulisusest. Samal ajal näitab Unt veel, mis paralleelselt toimus Eestis. Jälle üks nimemäng: üks valitsuse liikmetest
tõene või väär, ta lihtsalt talletab selle kui ustav teener ja selleks, et kutsuda hiljem esile reageeringuid, mis on vastavuses talletatud informatsiooniga. Kui me tahame mõjutada oma käitumist või tegusid, siis peame seda tegema oma alateadvuse kaudu, mis tähendab seda, et me peame valima uusi, positiivseid mõtteid, mida me teadlikult ja korduvalt oma teadvusesse söödame, sest just korratud mõtted juurduvad meie alateadvusesse. Korduvad negatiivsed mõtted mõjutavad alateadvust negatiivselt ja negatiivsed tulemused materialiseeruvad mõtetena ning soovid ja kujutlused kantakse alateadvuse poolt üle reaalsusesse. Me peame protsessi ümber pöörama, et tulemuseks oleks positiivne käitumine (Peiffer 1997: 14). 21 Mõtete kvaliteet määrab elu kvaliteedi. Inimene on tõepoolest ja õigusega see, kelleks ta ennast peab. Positiivselt mõteldes sa mitte ainult ei tunne ennast sisemiselt paremini, vaid suudad ka
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
on põhjustatud talle eelnenud sündmuste poolt. Psühhoanalüüsis peetakse väga oluliseks lapsepõlve osa. Samuti ei jäeta psühhoanalüüsis kõrvale mitte midagi kui vähetähtsat. Kõigil asjadel on mingi põhjus ja on vaja jõuda nende põhjuste alguseni välja. · Hüpotees teadvustamatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest : kui me saame alateadvusest mõtted tagasi teadvusesse tuua, siis sellega kaasneb raviefekt. Kuidas saab alateadvust uurida? · Hüpnoosi, kuid see polnud kõige parem meetod, kuna see võtab palju aega ning kõik inimesed pole võrdsed selle vastuvõtmisele. · Vabade assatsioonide(seoste) meetod- inimene pannakse sohvale pikali, et teha pea mõttetest tühjaks ning siis hakkavad igasugused suvalised mõtte pähe torkama ning need mõtted ongi vabad seosed lõõgastanud seisundis tulevadki alateadvusest mõned mõtted teadvusesse. · Unenägude tõlgendamine
N põlastas keskmist inimhulka. Kodanlast. Tasakaalukust, korrastatust. N nägi ka seda et üleinimene ei võida. Aga kangelase traagilise surm on ilus ja võimas? Tõi toored ilustamata emotsioonid tagasi. Need kes vajavad keelt on nprgad, teod on tugevuse aluseks. Freud. Jagab inimpsüühika teadvuseks ja mitte teadvuseks (alateadvus). Inimpsüühika on individuaalne aga mitte unikaalne (struktuurilt on korduv) Jung-kollektiivne alateadvus. Freudi meelest ei ole kollektiivset alateadvust. Teadvuse kaudu on inimene suhtes maailmaga. Kogu energeetika on seotud alateadvusega (instinktid, tungid jne). Roll maailmas on tsenseerida seda, mis mitte teadvusest tuleb. Reaud uurib inimese vaimu. Psühholoogia seisukohalt on ta aegunud. Descartes. kuidas inimene maailma tunnetab Idee: "kahtle kõiges". Me võime kõigest valesti aru saada. "Mina olen". Me ei saa kahelda iseeneses - selles subjektis kes kahtleb. "Mõtlen, järelikult olen". Freud ütleb midagi muud
Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, prantsusmaal, hollandil, belgial, taanil, saksamaal, portugalil Antisemitism- juudivaenulikus 20
sõltumata nende rahvusest või usust. 3. Teel Iisraeli riigi loomisele 3.1 Sionismi sünd 12 Eurooplaste kasvav natsionalism ei jätnud puudutamata ka juute. Juba sajandeid mööda maailma laiali pillutatud juutide üldiseks iseloomustuseks oleks võinud olla sõna ,,eksiilis". Teiste kultuuride seas diasporaas oma kultuurilise identiteedi säilitamine oli varjutanud juudi rahva alateadvust juba 1900 aastat, andes nendele ühtse sihi naasta Eretz-Israeli (Iisraelimaale) ehk Siionisse. Peale Prantsuse Revolutsiooni (1789) anti juutidele võimalus assimileeruda, kuid antisemiitlikud väljaastumised jätkusid. Tsaari- Venemaal aga koheldi juute endiselt ,,Kristuse tapjatena" või vähemalt liiakasuvõtjatena. Lühikese leebumisperioodi ajal tsaar Alexander II (1855-1881) valitsemise ajall sündinud valgustusmeelne juutide liikumine Haskalah tuli välja
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
Keemisas tegi ilma evolutsiooniteooria. Seletati lahti liikide tekkimine, märksõnadeks said desinfitseerimine, steriliseerimine, pastöriseerimine, rong, tramm, metroo, elektrivalgus, kraanivesi jms. Oluline osa tööstusel oli Henry Ford´i poolt rakendatud konveiermeetod. 1903 leiutati vendade Wright´ide poolt lennumasin ja algas ka plastikuajastu. Sajandivahetusel leidis aset teadusrevolutsioon, mille osadeks said ka aatomi-, kvant- ja relatiivsusteooria, samuti analüüsiti inimese alateadvust, hakati ehitama suuri ja kõrgemaid aurikuid ja pikki sildu (teraskonstruktsioonid). · rassism ja antisemitism 1/3 maailma elanikest elas kolooniates ja 1/3 poolkolooniates. need olid sõltuvad Euroopa suurriikidest. Koos sellega levis müüt eurooplaste ja kogu valge rassi üleolekust teiste suhtes. Algas vähemusrahvuste tagakiusamine. Naisõigusluse teke. · Väljaränne, peamiselt Põhja-Ameerikasse
Habitus tähendab 8 inimesele iseloomulikke omadusi. Reproduktsioon on kasumlikkust maksimeerida (abielu, laste saamine, ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda. kuritegevus). 3.Interaktsionistlik paradigma-Ühiskond eksisteerib eelkõige inimeste ettekujutustes ja nende omavahelises Sigmund Freudi psühhoanalüüsi üldine teooria käsitleb suhtlemises. Ühiskondlikud protsessid on inimeste poolt alateadvust, tunde, komplekse, seksuaalse ja lapsepõlve loodud ja ei eksisteeri lahus inimestest. tähtsust. Samas pakkus ta välja ka spekulatsioone kultuuri Tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist, seda kuidas tekke ja ajaloo käsitluste kohta. Oidipuse konflikt ja inimesed ühiskondlikest protsessidest aru saavad. üldkarja teooria. Sümboliline interaktsionism oli USAs 20. saj esimesel poolel (Chicago koolkond)
Libreto ungari draamakirjanikult Bela Balasž'ilt. • Ekspressionistlik • Atonaalsus ja tonaalsus • Impressionismi meenutavad orkestripartiid – R. Straussi ja C. Debussy mõju. • Järjest on suletud uksed. Judith (peategelane) palub hertsogil kinniseid uksi avada. • Viimase ukse taga on 3 naist – „hommik“, „päev“ ja „õhtu“. Judithist peab saama „öö“. • Freudistlik lähenemine – suletud uksed kirjeldavad mehe alateadvust. Kui naine proovib sinna tungida, jääb ta sinna vangi (Judith --> „öö“). 5. 1920. aastate teater ja ooperiteater, eriti Berliinis. Zeitoper. Uusasjalikkus (Neue Sachlichkeit). Hindemith (“Päevauudised”), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). Weill ja Zeitoper. Pärast I maailmasõda sai hoolimata Saksamaa lüüasaamisest ja majanduskriisidest 1920. aastatel kõige kiiremini arenevaks suurlinnaks Saksamaal Berliin. Just siin kandus uus,
vabastatud kunsti on kõige parem harrastada kirjanduses, kuigi seal ajasid sürrealistlikud teosed inimesed haigutama. Kõige populaarsemaks kujuneb sürrealism maalikunstnis, elustatakse fantastilist kunsti. Tõlkes tähendab reaalsuse kohal asuvat kunsti. Breton mõistis selle all mõistuse alt vabanenud kunsti. Esimene sürrealismi manifest ilmus 1 detsembril 1924, esialgud oli sürrealistid äärmusvasakpoolsed. Bretoni mõjutas väga palju ka Freud ning tema alateadvust rõhutavad ideed, nt seksuaaltung. Sürrealistidele olid eeskujuks laste ja vaimuhaigete looming. Lisaks pidasid oluliseks primitiivseid või eksootilisi rahvaid. Alustalaks olid kunsntike unenäod. Üheks võimaluseks oli ka kollektiivne looming, kus mitu kunstnikku töötasid korraga ühe teose kallal ning samas ei näinud nad, millega tegelesid, sest olid visuaalselt eraldatud. Lisaks kasutati ka automaatset joonistamist ja kirjutamist joonistati hästi kiiresti; kadus kontroll käte üle
Psühhoanalüüs Enne konkreetsete autorite juurde minekut natuke psühhoanalüüsist üldisemalt. Sest vaatamata erinevustele, evivad erinevad autorid ka olulisi sarnasusi. See lähenemine lähtub loodusteaduslikust teesist, et ontogenees kordab fülogeneesi. Vastavalt sellele käsitletakse lapsepõlve kui liigi homo sapiens fülogeneesi lühivarianti e. 1) individuaalne inimese areng ja inimkultuuri teke on analoogid. Sellest lähtuvalt käsitletakse 2) kultuuri kui kollektiivset alateadvust. St Kultuur on mehhanism individuaalsete bioloogiliste ihade ja erootilisuse mahasurumiseks nagu Freudil või nagu Jungil, kultuur koosneb inimkonnale ühiste alateadlike arhetüüpide väljendustest sümbolitest, müütidest jne. Aga mõlemast allpool täpsemalt Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemat hüpoteesi on: a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus
pettumus kõige tehtu, saavutatu (elu) suhtes Astmege taga on sotsiaalne struktuur Plusspool - Eriksoni teooria käsitleb kogu elukaart Puudujäägid - ei ütle mitte midagi arengu põhjuste kohta, mõisted on ebatãpsed ning on vaid kirjeldav ülevaade, mis keskendub kultuurile ja põhineb meestel Alfred Adler (1870-1937): Leiab, et ego on olulisim ja rohkem on nähtavag teadvust kui peidetud alateadvust Lõi 1911 individuaalpsühholoogia koolkonna Ei nõustu Freudi Idi ületähtsustamisega Üks esimesi, kes sõnastas lapsepõlve olulisuse lapse varased suhted vanematega loovad aluse alaväärsustundele, mis on oluline ja paneb end ületama, arenema Vanemate ületamise sooviga kaasneb võimutahe Teleoloogia ehk eesmärgi poole püüdlemise konseptsioon eesmärk tuleb sellest nõrgast kohast, mida on vaja arendada, tugevndada
naised on ussid:D). Jung on kirjutanud, et mehed, kes 40ndaks eluaastaks ei ole suutnud leida oma animat, lähevad pahuraks ja kaotavad elujõu. Seos varju arhetüübiga iseenda leidmine on seotud ka seesmise kartusega. Sajanditepikkuselt on naiselikkust alavääristatud, seega meestel on raske tunnistada, et nende sees on olemas mingisugune naiselikkus. Jungi psühholoogias vesi alati sümboliseerib alateadvust (stiihia ja oht, samas eluks hädavajalik element). Mütoloogias ja religioonis nt merineitsi, haldjas, teadjanaine, samaan. Merest tõusev Aphrodite: klassikaline anima - kuju. Õhtumaises kultuuris on levinud meessovinistlik trend käsitleda naiselikkust madonna (eelistatud) ja hoora (taunitud) stereotüüpides. Anima kannab endas mõlemat. 3) Ise isiksuse seesmine tasakaalupunkt, mis ei ühti teadliku mina´ga. Mida enam inimene
saj. lõpu ja 20. saj. alguse skulptuuri. Calais ` kodanikud. Sürrealism Ni mi: sur peal + realis m = rohke m, üle realistliku, st tõeline realis m. Sürrealism on 20. saj kunsti- ja kirjandusvool (mõjutanud ka muid valdkondi, nt filmi). Sürrealis mi kõrgaeg oli 1920.-1930. aastatel Prantsusmaal. 1960. aastatel oli sürrealis mi uus puhang. Sürrealistlik loo m e m e etod elab tänini. Sürrealismi kunstis iseloomustab: a) tähtsaks pe eti ini mese alateadvust, selle vabastamist m õistuse, teadvuse piirangutest b) tähtsaks peeti unenägusid, näge musi, fantaasiat, neist saadi inspiratsiooni c ) loo mise juures rõhutati auto maatsust, spontaansust, juhuslikkust d) realistlikult maalitud ese m ed asetati harju matutesse olukordadesse ja seostesse f) sageli kasutati võikaid, koledaid m otiive g ) tööde sisu ei ole kergesti m õistetav, vaatajal on rohkesti tõlgendamisvõi malusi
See mis paneb meid tegutsema, on sügaval ajusopis, teadlikkus on midagi muud. Seksuaalne energia avaldub teadvuses moonutatud kujul. Freudi arvates on kõigil sisemine konflikt, ebanormaalsed. Ego on keskmine tase. Kolmas kihistus on super ego- kõrgeim tase, esindab kultuurinorme, lubab käituda mingis kindlas tsiviliseeritud vormis. Inimest iseloomustab teatud kompleksid. Freud terapeudina üritas ka hüpnoosi kasutada, üritas narkootiliste ainetega alateadvust uurida. Freudi psühhoanalüütiline kusett. Karl Gustav Jung- Sveitsist, Freudi õpilane- jõudis järeldusele, et Freudi teooria on liiga panseksuaalne. Freudi järgi- Inimene ripub suguelundite küljes!!! Arendas analüütilise psühholoogia suuna. Teine õpilane oli Adler- keskendus võimutundmisele ja alaväärsuskompleksile. Biheiviorism (Thorndike, Skinner, Watson) Psühholoogia taandumine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli reaktsiooni meetodile
Sekkumise alus Võimaldada väljendada alateadlikke konflikte, ei ole vaja interpreteerida, lasta loovtegevuste käigus alateadvust väljendada. Korduval esitluses leevendub. Teoreetiline alus: Isiksuse mudel: Kindlaksmääramine: Formuleerimine: Sekkumine: Hinnang: 10.loeng DELINKVENTSE(kuritegeliku) KÄITUMISEGA NOORUKID 1. Kuritegevuse mõiste Kuritegevus illegaalne käitmisakt, mille saadab tahtlikult korda kriminaalvastutuse eas olev indiviid (vaatevinkel õiguslikust seisukohast käsitlev)
Algselt oli retoorika veenmisprotsess, mis eeldas kõneleja ja kuulaja koostoimet. Seda on kirjeldatud erootiliste metafooridega. Retoorikat laiendatakse ka bilooogia valdkonda. Kenneth Burke: Motiivide grammatika. Retoorika on sümbolite või märkide kasutamine sümboleid mõistvate olendite stimuleerimiseks. Burke'i järgi on kirjandus eelkõige sümboolne toiming. Igas tekstis on olemas retoorilised vormid (design) ja mallid (pattern), mis mõjutavad lugeja teadvust ning alateadvust. Igasugune kirjanduslik tekst on Burke'i jaoks rituaal. Kolm retoorilist vormide/mallide tüüpi: 1. progressiivne a) süllogistlik tugineb järjekindlale põhjuse-tagajärje loogikale b) kvalitatiivne ootuse tausta moodustab stiil c) sündmused moodustavad lugeja ootuse tausta 2. repetitiivne: korduvad motiivid ja sümbolid 3. a) konventsionaalne rõhutab kirjanduslikke konventsioone ehk võtteid.
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
J. Trout ja A. Ries on eristanud kolme positsioneerimise strateegiat: olemasoleva positsiooni tugevdamine; ümberpositsioneerimine; uue positsiooni hõivamine. Toote ümberpositsioneerimiseks nimetatakse toote koha nihutamist ideaaltootele lähemale. Selle käigus sõnastatakse brändi väärtused ümber ja sageli toode ka diferentseeritakse. Positsioneerimise aluseks on toode, kuid samas ei tehta tootega midagi, vaid positsioneerimisega mõjutatakse tarbija alateadvust. Positsioneerimisega eristatakse brändi unikaalsed väärtused: emotsionaalsed väärtused (seosed pakkujafirmaga, brändi personaalsus – uudsus, ajalugu jne); funktsionaalsed väärtused (toote paremad omadused võrreldes konkurentidega - kvaliteet, hind, vastupidavus jne). Positsioneerimisel peab arvestama pakkumise eristamise võimalustega. Selleks on mitmesuguseid võimalusi. Positsioneerimisel kasutatakse tavaliselt viit muutujat, millel on
psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused. Vormieksperimendid: vorm ja keel pidid täiuslikult edasi andma teose sisu, neid peeti sisust (sotsiaalsest, psühholoogilisest, filosoofilisest sõnumist olulisemaks. Näiteks loobumine kirjavahemärkidest nii luules kui ka proosas tuli taotlusest võimalikult vahetult edasi anda alateadvust. Korrastamata struktuur: sageli ei tee vahet, kas tegevus toimub olevikus või minevikus või milline tegelane parajasti räägib. Lugeja vastuvõtuvõimet hinnati üle. Teosed on mitmetähenduslikud. Autorid ei andnud enam teoste tegelastele ja sündmustele hinnanguid. Kõige kaugemale jõudis vormieksperimentidega James Joyce, sealt edasiminek oleks tähendanud suurema lugejaskonna kaotamist. XX sajandi modernistliku romaani tunnusjooneks on rõhutatud filosoofilisus
Saksamaa - Togo, Kamerun. Belgia - Kongo. Hispaania - osa Marokost. Portugal - Angoora, Mosambiik. Itaalia - Liibüa. 7 1.10.1 TEADUS Becqruel - avastas loodusliku radioaktiivsuse. P. ja Marie Curie - sünteesisid puhta raadiumi ja polooniumi. Maks Planc - kvant teooria. Albert Einstein - relatiivsus teooria (üld ja eri). Nils Bohr - täiustas Ruthrfordi aatomi mudelit. Sigmund Freud - psühho analüüs, uuris alateadvust. 1.10.2 KUNST Fovism "Metsik kundt." Henry Matisse - fovistide esindaja. Kubism - esindaja Pablo Picasso. Futurism - Bella "Jalutav koer." Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine. Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad. 1.11 VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905) Põhjused: Venemaa ja Jaapan olid huvitatud oma mõjusfääride laiendamisest kaug-idas. Jaapanile ei meeldinud, et Venemaa rentis Hiinalt Liadongi poolsaare.
See on kristliku eetikaga seotud mõte. D on õigeusklik. Õige kristlus see ongi õigeusk, mitte katoliiklus, mitte protestantlus. D alustab poleemikat sotsiaaldemokraatidega. Ta vaidleb sotsialistidele vastu. Tema peamiseks oponendiks on Tsernõsevski. Nende poleemika jätkub teoses ,,Märkmeid põranda alt". D süüdistab neid selles, et nad ei väärtusta isiksust, lihtsustavad inimese isiksuse elu. D hakkab esimesena vene kirjanikest kirjeldama alateadvust. D ei ole rahul, et inimese elu püütakse parandada revolutsiooni tee. ,,Märkmeid" peetakse ,,Kuritööja karistuse" tähtsaimaks eeltekstiks. Dostojevski romaanide poeetikast Engelgardt avaldas ,,Dostojevski ideoloogiline romaan"; määratles väga täpselt D romaanide struktuurse elemendi. D püüab kujutleda ideed. Idee ongi dominant, põhiline 12 element
kõrgematelt vormidelt madalamatele kõigepealt tegeletakse enda ideedega; kõrgemalt madalamale kultuuri elemendid on pärit kõrgematel positsioonidel olevatelt isikutelt või paremini arenenud ühiskondadest. · Opositsioon väline ja sisemine · Kohanemine e adapteerumine leiutiste näitel CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) · Sigmund Freudi õpilane. Freud tõstis esile alateadvust ja seksuaalsust. Inimene on kogu aeg mures seksuaalsete vajaduste rahuldamisega seoses. · Teadvuse sügavam kiht kollektiivne alateadvus, mille sisu moodustuvad arhetüübid formaalsed struktuurid, millel on võime teadvusesse sattunult esile kutsuda kujutlusi. Alateadvuslikud skeemid, mis akumuleerivad eelmiste põlvkondade kogemust. Ei ole kujutlused" Arhetüübid on: · Ise kõige olulisem arhetüüp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
