liikumise sünnist. Manifest valmis kirjandusliku teooriana, mis seejärel tungis kujutavasse kunsti, teatrisse ja kinno. Sürrealismi mõjutused Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.
Kesked sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890-1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dal´i). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Tõeline tegija oli Salvador Dali (hisp.). Kõik detailid olid hästi peenelt maalitud, igal teosel oli oma tagamõte. Dali piltidel olid paljud asjad väga välja venitatud. N: ,,Püha Antoniuse kiusamine". Teised sürrealistid aga vältisid üksikasju. Joonistasid nagu lapsed või haiged.
peaks lähenema inimeste probleemidele uuest seisukohast ning töötama välja uued meetodid. Ta toonitas, et teaduslik meetod peaks leidma rakendust subjektiivsete kogemuste uurimisel, mitte piirnema vaid objektiivsete fenomenidega. Ta tõi näiteks taoistliku teaduse, kus teadlased pigem vaatlevad ja püüavad mõista kui mõjutavad ja analüüsivad. Eriti kriitiline oli Maslow selliste psühholoogiliste teooriate suhtes, mis otsisid võimalusi teadvuse taandamiseks alateadvuslike fenomenideni või teatud teadvuslike kogemuste taandamiseks lapsepõlvest pärit lahendamata probleemideni. Üldiselt pidas Maslow tähtsaks teaduse fenomenoloogilist, holistlikku (mitteanalüütilist) ja empiirilist (non-a priori) olemust. Tema põhimõisted on nüüdseks pälvinud laialdast tunnustust ning neid hakatakse tasapisi ka psühholoogias ja psühhoteraapias rakendama. Kasutatud kirjandus: 1. www.vikipedia.com 2. 6. peatükk raamatust "Transpersonaalne psühhiaatria ja
mõnel muul viisil väljendab mõtte tõeslis käike, ilma mõistuse kontrollimata ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. Sürrealismi eesmärgid *Peamine eesmärk on elu muutmine. *Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. *Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, tahtsid tõestada et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada ka alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Salvador Dali *Kuulsaim sürrealist, kes elas aastatel 1904-1989. (Tema loomingi on baroklikult ülespuhutud, eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab Dali uskumatult mõistusevastastesse seostesse.) *Dali igapäevane elu ja käitumine oli väga teatraalne ja kohati skandaalne. *Proovib kustutada reaalse ja ebareaalse piiri.
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealist Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks
Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Nende eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn
amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". Salvador Dali (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd Lenini 6 ilmutust klaveril", ,,Sõja nägu", ,,Püha Antoniuse kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg voolab" ehk ,,Pehmed kellad" Rene Margritte (Belgia) optilised petted. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Esmalt kirjanduses ja teatris. KUNSTNIKUD: Miro (juhuse abil joonistatud teosed kokku sümbolitena sigrimigri)
Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms.Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismistteesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. ESTETISM on arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu ja ei tohi teenida poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne ja ei allu ühelegi mõjutusele. AUTOMAATKIRJUTAMINE nimetatakse sellist teksti kujutamise viisi, mida antakse edasi
hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Kesksed sürrealistid (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon (Salvador Dalí). Marcel Proust(1871-1922) Sündis Pariisis rikkas kodanlikus peres. 1895 sai kirjanduse litsentsiaadiks. Sekkus Dreyfusi afääri. Sealt on ka ta päris palju ainet loominguks saanud. Kannatas astma all. Pärast ema surma 35-aastaselt loobus salongi
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele
taotleti stiilide segunemist, zanripiiride avardamist ja kunstivahendite sünteesi. Romantismi ajal tõusis inimene kõrgemale oma maailmahirmust ja läks nagu Prometheus valgusele vastu. Romantismi ajal haarab teda uuesti hirm ja klassitsismi kirgas maailmavaade näib talle petliku miraazina. Tekib uus elutunnetus, mis pöördub nähtava maailma juurest taas nähtamatute sügavuste juurde. Ta süveneb iseendasse, püüdleb tumedamate, alateadvuslike, loomingu algprotsesside juurde. Talle näib, et ta otsib lõputuid kaugusi, tegelikult ta püüdleb omaenese sügavustesse. Sveitsi muusikateadlane Ernst Kurth Romantiline muusikatea 19.sajandil olid enamasti käibel samad väljendusvahendid, vormid ja esituskoosseisud. Seetõttu on muusikaajaloos nimetatud 150-aastast stiiliperioodi 18.sajandi keskpaigast kuni 19.sajandi lõpuni
kunstivool. Sürrealistid käsitlesid kunsti elu ,,peaproovina", aga muidugi spontaansuse harrastamine kunsti piirides või nende läheduses on mugavam kui väljaspool kunsti. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Max Ernst Max Ernst on saksa maalija, skulptor ja graafik, keda on peetud üheks suuremaks dadaistiks ja sürrealistiks. Palju prooviti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist
seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli sõjajärgne Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Tuntumad esindajad: Salvador Dali, Rene Magritte, Breton DADAISM - Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (nt.Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon), teine põlvkond on sündinud 20. sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abil kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus, et kallis peab kohekindlasti hea kvaliteediga olema. Enamus inimesi, kes kahtlevad eseme kvaliteedis, lähtuvad selle eseme ostmisel printsiibist, et mida kallim, seda parem.Ja nii ostavadki inimesed tihti kallimaid tooteid ainult sellepärast, et nad ei suuda vahet teha esemete kvaliteedi osas ja kasutavad nii öelda otseteed loo...
Mõjustamise psühholoogia – Teooria ja praktika – Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt.”Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.”) – tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus, et kallis peab kohekindlasti hea kvaliteediga olema. Enamus inimesi, kes kahtlevad eseme kvaliteedis, lähtuvad selle eseme ostmisel printsiibist, et mida kallim, seda parem.Ja nii ostavadki inimesed tihti kallimaid tooteid ainult sellepärast, et nad ei suuda vahet teha esemete kvaliteedi osas ja kasutavad nii öelda otseteed – loo...
otstarbekaks termini der Witz vastandiks kasutada üldmõistet nali. Kui teiste folkloorizhanride vaatlusel lähtub Freud enamjaolt trükitekstidest (nt Grimmide Kinder und Hausmärchen, Anderseni muinasjutud), siis näiteks juudianekdoote tundis Freud hästi ja rääkis neid ka ise meelsasti. Teos on leidnud rohkesti järgijaid just psühholoogide seast, seda on nimetatud tsiteeritavaimaks naljauurimuseks (Knuuttila 1982, 123). Sigmund Freudi järgi on inimese psüühika aluseks alateadvuslike naudinguhimude lakkamatud konfliktid reaalsuse printsiibiga, millega teadvus kohandub. Assotsiatsioonidena esinevad need püüdlused unenägudes, aga ka mütoloogias ja folklooris, ning neid on võimalik lahti seletada, tõlgendada psühhoanalüüsi abil. Peatähelepanu pöörab autor materjali kontekstile, tõdedes, et iga konkreetne rahvajutt avaldab hingeelule erinevat mõju. Sellest tuletab Freud subjektiivsed tingimused nalja loomise, edasiandmise ja vastuvõtmise kohta.
hallutsinatsioonid, patoloogiliste Salvador Dali seisundite jms. Sürrealistid võtsid ,,Mäestuse püsivus" üle freudismist teesi, et Alberto Giaconetti ühiskondlikke konflikte on ,,Kõndiv mees" võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sümbolism 20.sajandil Kujutasid fantaasia abil loodud Akseli Gallen-Kallela Prantsusmaal, nägemusi
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon, Paul Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dali). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismi teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud ´d ja Guillaume Apollinaire´i. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM (1940ndad 1950ndate lõpp) Abstraktne ekspressionism on 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool. Uue kunstivoolu
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Ekspressionism (prantsuse keeles expression 'väljendus, ilme' < ladina keeles expressio 'väljapigistamine') on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. See on
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (nt.Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon), teine põlvkond on sündinud 20. sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abil kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned
ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. OP- kunst - Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. SÜMBOLISM Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Sümbolismi manifesti ("Le Symbolisme", Le Figaro, 18
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud......................................................................................
Salvador Dali rohkem kui lihtsalt kunstnik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Salvador Dali oli 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Tema elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tema elus aset leidnud sündmused peegeldusi otseselt ka tema loomingus ja arvukaid maale saab tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal. Ja maale oli tal palju. Oma eluajal maalis Dali kokku üle 1500 maali. Lisaks maalidele tegi ta veel lõhnu, kirjutas raamatuid, filme, illustratsioone, muuseumi, lavakujundusi jne. Järgnevas referaadis proovin kirjeldada selle veirda mehe elu ja loomingut, kes kandis kummalisi riideid ning pikki, peenikesi vuntse, kes maalis kummalisi maale ning käitus veelgi kummalisemalt. Loomingus räägin lähemalt tema teostest ,,Mälu püsivus'' ja ,,Lõputu mõistatus'' ning samuti Dali paranoiakriitilisest meetodist ning ülikooli aegsetest katsetustest. SÜRREALISM Sürrealism on üks pikema kestusega, samal...
(Krull E, 2000) 3.2. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Operantse tingituse rakendamist inimõppimisel ei tohi samastada loomade dresseerimisega. Esiteks saab inimestele seletada, millist käitumist neilt oodatakse. Teiseks saab inimesi eelnevalt informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. Loomade puhul toimub tasustus vaid kogemuse vahendusel. Vaatamata nendele erinevustele, toimib nii laste kui ka täiskavanute puhul alati alateadvuslike seoste tekkimine keskkonna märguannete ja sellele järgnenud tasustava reageeringu vahel. Ka suur osa kooliõpingustest toimub operantse tingituse vahendusel. Näiteks vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hinde näol. Väga paljud õpilased sooritavad kodutöid vaid seetõttu, et pälvida õpetaja või vanemate tunnustus või lihtsalt vältida ebameeldivusi. Tasustuse või kinnitusena toimib õpilaste puhul vaid see, mis on neile meeldiv ja ihaldav
-Süütunne tekkivat inimeses ühteaegu vihates ja armastades -süütunne tuleneb nende arvates vastandlikust suhtumisest emasse: ühelt poolt armastus- ja kaitstustunne ja teisalt hirm emaga samastuda ning seeläbi end kaotada. Psühhoanalüüs kirjanduses -Psühhoanalüüsi autorikeskses uuringud süvenevad kirjaniku loomisprotsessi, uuritakse tema komplekse, suhteid vanematega... -Freudismi järgi on vajadus kunstiloominguga tegelda seotud allasurutud alateadvuslike ihadega -Psühhoanalüütilise meetodi abil on võimalik uurida ka teose tegelasi. -Psühhoanalüütikute üheks meelistegevuseks on otsida teoses peituvaid sümboleid ja anda neile tegelasest lähtuvaid seletusi -Põnevad zanrid on pshhoanalüütikutele müüdid ja muinasjutud, mille tõlgitud meeleolukad pildikeel avab vanade lugude varjatud poole, mis pealiskaudsel lugemisel jääb märkamata Eesti venelased mõjutavad poliitikat. Ajalugu kui arvamuste kujundaja. Integratsiooni programm
Kuid samas seob selline järjekindlus inimest algatatud asjaga ja tekitab inimeses kohustustunde mingi asi ka lõpuni viia. Järjekindlust saab ära kasutada järjest suuremate palvete esitamisega inimesele, alustades väikesest seemnest. Ja kuna inimene on mingi asjaga juba alustanud peab ta selle ka oma kohusetundest, järjekindluse mõjul ja ka oma minapildi säilitamiseks üha süvenevate ja tõsistemate palvetega kooskõlas olles lõpuni viima, leppides üha suuremate alateadvuslike pealesurumistega. Üks väike palve paneb aluse ja valmisoleku palju suuremate palvete täitmiseks. Inimesed jäävad oma arvamustele palju rohkem truuks, kui nad on ennast avalikult sidunud. Mida avalikum, aktiivsem, ja rohkem pingutust kohustumine inimeselt nõuab, seda suurem on ka sellle mõju inimestele. Me peame ennast oma käitumise eest vastutavaks juhul, kui me arvame, et me tegime seda ilma tugeva välise surveta.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ........................................................................................
patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (Breton). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. xi. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem
Operantset tingitust nimetatakse ka stiimulreaktsioon-õppimiseks. Näiteks kui õpilane kommenteerib arutelu käigus ning õpetaja reageerib vastates ,, See on väga hea tähelepanek, aitäh selle eest". On väga tõenäoline, et õpilane tahab rohkem kaasa rääkida tulevikus, kuna säärane situatsioon on tekitanud temas hea tunde. Operantne tingimine, S-R seos. Nii laste kui ka täiskasvanute puhul toimib alati alateadvuslike seste tekkimine keskkonna märguannete ja sellele järgnenud tasustava reageeringu vahe. Kui sooritatud toiminguga kaasnevad meeldivad asjaolud, kaldub selle esinemissagedus suurenema. Koolipraktikas toimub suur osa õppimisest, sh käitumisharjumuste kujunemisest just kindlatele märguannetele õigete reageeringute omandamise teel. Vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hea hinde näol
Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga. Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel muutus populaarseks kunsti- ja kirjandusvool s?rrealism.M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps?hhoanal??si?petusest, mille kohaselt looming l?htub alateadvusest, n? gemustest, unen?gudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. S?rrealistid v?tsid ?le freudismist teesi, et ?hiskondlikke konflikte on v?imalik lahendada alateadvuslike j?udude vabastamise teel. S?rrealism ?ritas avardada inimese t?elisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.S?rrealismi eelk?ijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud?d ja Guillaume Apollinaire?i. 1930.aastate s?ndmuste t?ttu muutusid kunsti- ja kirjandusvoolud.Autoritaarsetes riikides sundisid riigijuhid kunstnikel kujutama oma teostes valitsevat riigikorda ja v? imukandjaid.Need kunstnikud, kes polnud n
Kuid samas seob selline järjekindlus inimest algatatud asjaga ja tekitab inimeses kohustustunde mingi asi ka lõpuni viia. Järjekindlust saab ära kasutada järjest suuremate palvete esitamisega inimesele, alustades väikesest seemnest. Ja kuna inimene on mingi asjaga juba alustanud peab ta selle ka oma kohusetundest, järjekindluse mõjul ja ka oma minapildi säilitamiseks üha süvenevate ja tõsistemate palvetega kooskõlas olles lõpuni viima, leppides üha suuremate alateadvuslike pealesurumistega. NT. isa lubab lapsele kingitust, poes saada pole ja ostab millegi muu, pärast jõule peab ta selle siiski ostma, sest ta on lubanud. Jalg ukse vahel tehnika: Üks väike palve paneb aluse ja valmisoleku palju suuremate palvete täitmiseks. Inimesed jäävad oma arvamustele palju rohkem truuks, kui nad on ennast avalikult sidunud. Mida avalikum, aktiivsem, ja rohkem pingutust kohustumine inimeselt nõuab, seda suurem on ka selle mõju inimestele
Kunstivoolu mõju kasvas peale Teist Maailmasõda. Kui seni olid moodsa kunsti rühmitused tegelenud peamiselt maalispetsiifiliste küsimustega, siis nüüd tungiti sotsiaalsetesse probleemidesse, kunstile jäeti siinjuures vaid illustreeriv funktsioon. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon, Paul Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí).
(Kafka, Under, Tuglas) (10) sürrealism - olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. (11) postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et
10. sürrealism - olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (Breton). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. 11. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem
Libretto autor: Marie Pappenheim, Feudi õpilane Ooperis on 1 tegelane: Naine (sopran) See on tüüpiline 20. saj. teatrile, et tegelased ei kanna individuaalseid nimesid, vaid Naine (suure tähega) või Mees jne. Tungib peale massiühiskond ja inimese individuaalsed jooned kaotavad tähtsuse. „Ootuses“ solistil on katkendlik tekst (mitte voolav). Seosetu tekst. Pidevalt fraasid katkevad. Ei ole tavapärast mõtte- ja tegevusearengut, on alateadvuslike impulsside esile kerkimine (Freud – alateadvus). Ekspressionistliku naisfiguuri kujutamine muusikas. Naine otsib oma armastatut, meenutab koosveedetud aegu. IV pilt – Naine on jõudnud läbi pimeda metsa metsa äärele, komistab oma mehe laiba otsa. Ei ole teada, kas ta tappis ise oma mehe ja ei mäleta või tappis keegi teine. Freud'istlikud sügavused. Kulminatsioon – naise karje. Schönberg „psühhologiseerib“ orkestri tämbrit – väga palju erinevaid tämbreid.
Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad. Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria. Ta jaotab isiksuse struktuurideks: · ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt füsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. ,,Miski sundis mind seda tegema." · EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. · SUPER EGO- super mina- internaliseeritud väärtused kui isiku kohtumõistja. Mis on internaliseeritud väärtused- keelud, käsud, normid, põhimõtted, väärtused.. Ülimoraalne.
o Kunsti teraapia o Liivakasti teraapia o Lapse analüüs o Post-traumaatilise stressihäire teraapia Teraapia 4 faasi: · Ülestunnistamine minevik võetakse läbi, terapeut pigem kuulaja rollis, empaatiline, süütunde vähendamine, kliendil on võimalik avaldada varjatud emotsioone. · Selgitamine terapeut pöörab tähelepanu suhte edasiandmisele, tähelepanu pööratakse seosele kliendi probleemi ja alateadvuslike protsesside vahel (unenäod jne). Eesmärgiks intuitsiooni arendamine nii intellektuaalselt kui ka emotsionaalselt. · Õpetamine - kliendi väärtus on individuaalne ja kohanenud sotsiaalne olend. Julgustamine, Intuitsiooni kasutatakse ka tegutsemisviisina. · Transformatsiooni tasand kõige probleemsem on see, et enne seda taset jätavad kliendid teraapia pooleli, eriti entusiastlikult edasi liikuma on need, kellel on ees elukaare teine pool
Isiksuse mudel: käitumist determineerivad alateadvuslikud protsessid. Käitumisel ka selline tähendus, millest õpilane pole teadlik, kuid mis suunab ja mõjutab nende eneste ja teiste ja õpiülesannete tajumist. Hinnangumeetod: vaatlus, intervjuu, projektiiv Formuleerimise alus: lahendamata alatead. Töömudelid väljenduvad käitumisprobleemidena. Õpiraskused tekivad lahendamata emotsionaalsete alateadvuslike konfliktide tõttu või nendega hõivatus. Kohanematu käitumise.... Sekkumine: kergendada eneseavamist, anda sügavam sisevaade. Tugevdada ego. Identifitseerida aspektid õpisituatsioonis, mis tekitavad õpilases ängistust ja õpetada ängistuseda efektiivsemalt hakkama saamist. Tugevdada enesesse usku. SEKKUMINE: 1. Loovteraapiad, kunstiteraapiad mängu, kunsti, liikumis, tantsuteraapia, draama, muusika. Loovteraapa laiem termin kui kunsti
leda kas meie rahvamuusika mõjutustega džässilikuks (esimese grupi orkestrid) või džässilike mõjutustega rahvalikuks tantsumuusikaks (teise grupi orkestrid). Kui tahta neid siiski kuidagi klassifitseerida, sobiks ilmselt siinkirjutaja poolt kasutusele võetud termin “külajäts”, sest džässilikku tantsumuusikat mängida nad omal moel ilmselt siiski üritasid. Toodud ansambleid võiks käsitleda teatava vaheetapi või kõrvalseigana, aga miks mitte ka esimeste alateadvuslike katsetena luua rahvuslikku džässi. Kokkuvõte Vaadates kokkuvõtvalt tagasi eestimaise džässi vaba arengu perioodile, milleks võiks lugeda ajajärku esimestest teadaolevatest džässiilmingutest meie tantsumuusikas kuni 1940. aasta juunikuuni, on andmeid 105 arvatavalt džässilikku tantsumuusikat mänginud orkestri kohta, millele lisandub 5 külajätsbändi. Nendes osalenud muusikuid on kokku loetletud üle 720.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
