Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
MATI UNDI TEOSTE ANALÜÜS NING NENDES AVALDUVAD PARALLEELID ROLAND BARTHES'I SEISUKOHTADEGA Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tol ajal oma kirjanduslikku tegevust alustanud sulemeestele on jätkuvalt omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Unt kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Teet Kallase, Mats Traadi, Arvo Valtoni ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem. Ta toob oma romaan...
Tegelikult on jumalaarmastus väga mitmekesine ning sellel on palju aspekte nagu inimarmastuselgi - suures osas on ka erisused sama laadi. Kõikides teistlikes religioonides, olgu siis tegemist polüteismi või monoteismiga, kujutab Jumal endast kõrgeimat väärtust, kõige ihaldatumat head. Jumala vastu tuntav armastus vastab sellele armastusele, mida inimene tunneb inimese vastu; peale selle on tema Jumala ja inimese vastu tuntava armastuse tõeline olemus tihti alateadvuslik seda varjab ja mõistupärastab küpsem mõte sellest, mis armstus tema meelest ikkagi on. 11 2 ARMASTUSE PRAKTIKA Inimesed loodavad saada ,,kuidas seda teha" retsepti nad loodavad, et neid õpetatakse, kuidas armastada. Kui tegelikult on see individuaalne kogemus, mida igaüks saab vaid ise läbi elada. Iga kunsti praktiliste oskuste omandamiseks on vajalikud teatud üldised eeldused,
See vabaneb kui tekib stress ja madala glükokortikoidide tasemega veres. Peamine eesmärk on tõsta veresuhkrut glükogeneesi kaudu, immuunsüsteemi pärssimine ja aidata rasva, valgu ja süsivesikute ainevahetust. Erinevaid kortisooli sünteetilisi vorme kasutatakse erinevate haiguste raviks 54. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). Erksate kujutluste kogemine; reaalsuse taju vähenemine. Sisendatakse kujutlusi. Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus. Franz Mesmer. Animaalne magnetism. Komisjon leidis, et usk, valmidus alluda sisendusele tekitab hüpnootilise seisundi, mitte magnetism. 55. Hüpnoosi teooriad. James Braid: ratsionaalne, ei ole üleloomulikku. Charcot: hüsteerikud alluvad hüpnoosile, anormaalne nähtus. Pierre Janet: dissotsiatsioon, lõhestatus. Freud: loobus hüpnoosist psühhoanalüüsi kasuks
Selliste inimeste arv on aga ka palju väiksem, võrreldes madalamatel tasanditel olevate inimestega. 39. Selgitage lühidalt Freudi motivatsiooniteooria olemust? Selles lähtutakse seisukohast, et inimesed on oma vajadustest erineval määral teadlikud. Freud arvas, et suurem osa inimese vajadusi on teadvuse eest varjatud. Tema teooria järgi võib eristada kolme tasandit, mille koostoimes kujuneb tegelik käitumine. Id on alateadvuslik, primitiivne mina, mis sunnib otsima lõbu ja vältima ebamugavusi. Kuigi selle tasandi vajadusi ei teadvustata ega seostata reaalse situatsiooniga, mõjutavad nad inimese käitumist olulisel määral. Ego on ühiskondliku elu reegleid arvestav mina . See tasand ohjeldab ja suunab eelmise tasandi vajadusi, püüdes neid viia kooskõlla reaalselt kujunenud situatsioonidega. Superego on teadvustatud, ideaalse mina tasand. Siin
ning käitumise aluseks. 25. Operantse tingimise olemus (SR seose kujunemisena) ja seaduspärasused. Milles seisneb loomade (dresseerimise) ja inimõppimise (õpetamise) sarnasus ning erinevus operantse tingimise valguses? (2.1) Õppimise aluseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Käitumist vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimise ajendiks on organismi alateadvuslik tearve välitda neg. ja eelsitada pos. emotsioone tekitavaid olusid. Kaudseks toimimise eesmärgiks kohanemine keskkonnaga. Meelde jätta saadud kogemus. Kindel viis reageerida märguandele ehk stiimulile Nimetatakse stiimul-reaktsiioniks (S-R). Thorndike sõnastas rea õppimise seaduspärasusi. Harjutamise seadus - tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimul ja reaktsiooni soest. Efektiseadus - reageeringud, millele järgneb tasustus, kaldub korduma ja need millele
Alguses on nagu üks indiviid, kes käib ümber objektid. Kuigi kõrv tassi taga, ta teab, et see seal on ja joonistab ikka. Hiljem joonistab ühest vaatenurgast. Kui kõrva pole näha, siis ei joonista ka. Kokkuvõte: Teoreetiline alus: Alateaduslikud konfliktid otsivad lahendust väljenduses ego kaitsemehhanismides ja töömudelites(vaimne töömudel tekib endast ja suhetest teistega). Alateadvuslik fantaasia mjutab käitumist. Õpisituatsioonides aspekte mõjutavad alateadvuslikud protsessid, õpilastel väljendub emotsionaalne konflikt, mis on tingitud varajastes kogemustes. 23 Isiksuse mudel: käitumist determineerivad alateadvuslikud protsessid. Käitumisel ka selline tähendus, millest õpilane pole teadlik, kuid mis suunab ja mõjutab nende eneste ja teiste ja õpiülesannete tajumist.
Peleus andis Achilleusekentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2. Oidipuse kompleks- Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 3. Võitlus tuuleveskitega-
Antud näitest tuleneb turunduse jaoks oluline järeldus: selleks et müüa edukalt, tuleb osata välja tuua tootes sisalduvaid erinevaid hüvesid. Freudi motivatsiooniteooria. Selles lähtutakse seisukohast, et inimesed on oma vajadustest erineval määral teadlikud. Freud arvas, et suurem osa inimese vajadusi on teadvuse eest varjatud. Tema teooria järgi võib eristada kolme tasandit, mille koostoimes kujuneb tegelik käitumine. Id on alateadvuslik, primitiivne “mina”, mis sunnib otsima lõbu ja vältima ebamugavusi. Kuigi selle tasandi vajadusi ei teadvustata ega seostata reaalse situatsiooniga, mõjutavad nad inimese käitumist olulisel määral. Ego on ühiskondliku elu reegleid arvestav “mina”. See tasand ohjeldab ja suunab eelmise tasandi vajadusi, püüdes neid viia kooskõlla reaalselt kujunenud situatsioonidega. Superego on teadvustatud, ideaalse “mina” tasand
une ajal kogetavaga), Freud aga keskendus uudsele psüühikaainesele- latentsele unenäosisule(väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi.) ehk unenäomõtetele.Tähelepanu objektiks aga ei tohi teha aga mitte unenägu tervikuna, vaid selle sisu üksikosi.Freudi põhitees- „soovide täitumine on iga unenäo mõtteks“. OIDIPUSE KOMPLEKS Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt teadvustuvad allasurutud alateadvuslikud tungid, sealhulgas kompleksid, muutunud kujul: sümbolitena, piltidena, kunstiteostena, unenägudena, kõnevääratustena vms. Freud toob hulgaliselt näiteid Oidipuse kompleksi avaldumisest kultuuri ajaloos, sealhulgas tõstes esile müüdi Teeba kuningast Oidipusest, kes teadmatusest tappis oma isa ning abiellus oma emaga.
Teiseks, tootjad peavad teadma, millest moodustuvad rahulolufaktorid, ja neid oma toodetega pakkuma. Vajadused võivad teatavasti olla ratsionaalse (utilitaarse) või emotsionaalse (hedonistliku) iseloomuga ja samamoodi saab liigitada ka motiive. Freudi motivatsiooniteooria. Selles lähtutakse seisukohast, et inimesed on oma vajadustest erineval määral teadlikud. Freud arvas, et suurem osa inimese vajadusi on teadvuse eest varjatud. · Id on alateadvuslik, primitiivne "mina", mis sunnib otsima lõbu ja vältima ebamugavusi. Kuigi selle tasandi vajadusi ei teadvustata ega seostata reaalse situatsiooniga, mõjutavad nad inimese käitumist olulisel määral. · Ego on ühiskondliku elu reegleid arvestav "mina". See tasand ohjeldab ja suunab eelmise tasandi vajadusi, püüdes neid viia kooskõlla reaalselt kujunenud situatsioonidega. · Superego on teadvustatud, ideaalse "mina" tasand. Siin omandatakse ettekujutus idealiseeritud (kindlate
..viitab sellele, et on olemas mingi niinimetatud vaimne valguslaik (nagu taskulamp), mis suunatakse kindlatele sensoorsetele sisenditele, motoorsetele programmidele, mälestustele Kaks erinevat tähelepanusüsteemi: või sisemistele ettekujutlustele. • I süsteem- kaasab intra-parietaalkoore ja ülemise frontaalkoore osi, on seotud • See võib olla alateadvuslik, aga võib olla ka teadvustatud. eesmärgipärase stiimul-reaktsioonide plaanitsetud valikuga. • Keele areng on suurendanud teadvustatud tähelepanu osakaalu ja tõenäosust, kuid • II süsteem- kaasab oimu-kiirukoort ja alumisi frontaalkoore osi (lateraliseeritud suuresti tõenäoliselt ei ole mitte kogu teadvustatud töötlemine verbaalne
Kui aga obstsöösne isa sunnib poega käituma nagu tõeline mees ja võrgutama tüdrukuid, siis on tagajärg tõenäoliselt vastupidine: tahtetus, häbitunne, impotents, barbaarsused. Ülimina paradoks väljendub käskluses: meeldib see sulle või mitte, aga NAUDI! See on sama mis käsk: MÄSSA, meeldib see sulle või mitte, aga MÄSSA! Krull, Hasso 1990 Jacques Maria Lacan Vikerkaar 1169 71 Jaanus, Maire 1990 1979 Jacques Lacani alateadvuslik individualism: Vikerkaar 11/ 66 69 Lacanian Theory www.panix.com/~squigle/sva/psycho.html Deleuze ja Guattari 1998 Kafka. Väikese kirjanduse poole 63 Krull, Hasso 2000 Millimallikas Zizek, Slavoj 2000 Sa tohid Vikerkaar 5 6 Finlay Marike Postmodernizing psychoanalysis http://www.focusing
õiguses on jõustruktuur olemas ning oma olemuselt on see üsna käskiva ja sundiva iseloomuga õigus. Meil on selleks jõustruktuuriks Euroopa Liit (keskkohaga Brüsselis). Need on kõik käskiva iseloomuga ning isegi ülimuslikud. Õiguslikust küljest ja suveräniteedi probleemistiku kontekstis on siin esile tõusnud mõningaid küsitavusi ja (rahvusliku enesemääramise) probleeme, millele tasuks mõelda: ekspressiivne individualism (natsionalism) väikeriikidel on alateadvuslik hirm oma kultuuri, oma identideedi kadumise või laialivalgumise ees. Euroopa kontekstis on Euroopa riikidel kõikidel ka hirm amerikaniseerumise ees, mis samuti ähvardab Euroopa kultuurilist eripära. Eesti ja Baltiriikide jaoks on kolmas hirm Venemaa näol, kuigi see pole päris nii terav. Mistahes riigi seadused peaksid olema vastavuses kolme põhimõttega: a. seadused peaksid olema kooskõlas konstitutsiooniga b. seadusloomet mõjutab transnatsionaalne õigus c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
