ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks, on temperamendiomaduses, vaimsed võimed, iseloom, ja väärtused. 1. Psühhodünaamilised teooriad. Motivatsiooni käsitletakse eelkõige psüühilise tegurina, mid domineerib bioloogiliste tegurite üle. Selle suuna ehk olulisim eripära on see, et inimese olemust ja tema motivatsiooni tuuma otsitakse alateadvusest. Psühhodünaamilistest teooriatest kuulsaim ja mõjukaim on S.Freuid psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Milles freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendati välja uued õpetused. Jung pööras põhitahelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikasse ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkuultuuris kasutusele võetud sümbolites
Hea mina – ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus. Halb mina – ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus. Mitte mina – parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. ”liigutan kätt, aga seda ei tee mina.” Tulevad esile kriitilistes situatsioonides. Stereotüübid. IV PSÜHHOTERAAPIA: Patsiendi harimine, alateadvusest teadvusse tegurid, mis mõjutavad käitumist. Psühhiaatriline intervjuu. Grupiteraapia, suhete muutmine. V KONTSEPTSIOONI EDASIARENDUS: Eric Berne. Games people play. 1964. Transaktsioonid.. ego state: parent, child, adult Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness)
Paljude intelligentsuste loendis on keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis-kineetiline, peronaalne. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Psühhodünaamiline lähenemine - S. Freud - põhiküsimus: „Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?“ Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autori...
ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks , on temperamendiomadused, vaimsed võimed, iseloom ja väärtused. · Millised on põhilised isiksuseteooriad? 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks see, mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud., aukohal motivatsiooniküsimus. Motivatsiooni käsitletakse psüühhilise tegurina, mis domineerib bioloogiliste tegurite üle. Inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Alateadvus tähtsam kui teadvus. Tuntuim teooria Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendasid tema õpilased välja uued samasse kategooriasse kuuluvad teooriad. Jung pööras tähelepanu kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid pidasid tähtsaks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid. 2. Tunnusjoonte teooriad
Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR …………………………………………... 9 2.2 Allen Carr „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“ .………………........ 11 2.3 Antidepressandid ……………………………………………………….… 15 2.4 Hüpnoos …………………………………………………………………....
kujutamise koormast vabanenud värvide väljenduslikku jõudu. „Sinise ratsaniku“ liikmeid huvitasid mitmesugused idealistlikud ja müstilised õpetused, mida nad püüdsid väljendada ka kujutavas kunstis. Marc näiteks ütles, et tema arvates peab pilt olema „maailma sisemise müstilise konstruktsiooni võrdkuju“. Defineerimatut ja salapärast „sisemist konstruktsiooni“ ei loodetud tunnetada ei aistingute ega mõistuse abil , vaid usuti, et selle avastab intuitsioon kunstniku alateadvusest. Seetõttu erinesid need kunstnikud oluliselt teistest ekspressionistidest. Ekspressionistid muutsid reaalsest loodusest võetud motiivi, kuni uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. „Sinise ratsaniku“ liikmed tahtsid luua täiesti uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele. Selletaoliste teooriate tõttu pole ime, et just sellest keskkonnast pärineb esimene maal, mis teadlikult ja järjekindlalt hülgas igasuguse sideme nähtava
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
Subjektiivne heaolu väljendab subjekti hinnangut oma rahulolule eluga. Elamusteotsing on mõõde, mis näitab, kuivõrd inimene otsib seiklusi, elamusi, uusi kogemusi ja riski. Maskuliinsus ja feminiinsus mehelikkus-naiselikkus Agressiivsus kui psüühiline dimensioon. Isiksuse teooriad : Psühhodünaamilised Motivatsiooni küsimus on psühhodünaamilistest teooriates aukohal. Inimese olemust ja motivatsiooni tuuma otsitakse (ja leitakse) tema alateadvusest. Kuulsaim ja mõjukaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudi õpilased arendasid seksuaaltungi kultusest välja uued õpetused. Jung pööras põhitähelepanu igas inimesed peidus olevale kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel.. Neofreudistid liikusid sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks 34
Nende mõju on tohutu. Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada ka kogu ühiskonda, kultuur on psüühiliselt määratletav ja põhjuslik seos viib inimese juurest kultuuri tasandile. Kultuuri uurimist tuleks alustada üksikindiviidi uurimisest. Ta ise seletab ka kultuurinähtusi läbi psühiaatrilise prisma käsitleb põlisrahvaid ehk metslasi kui vaimuhaigeid PARALEELID. Ei ole väga tänapäevane viis. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest. Leiab, et lisaks individuaalsele alateadvusele on ka kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame seletada, miks mingid grupid on millegi poolest sarnased. Kollektiivne alateadvus on kujunenud kauges ürgses minevikus koosneb arhailistest, mütoloogilistest motiividest. Sellepärast üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet sarnasus mõtlemises ja tunnetuses seda me ei teadvusta. Jutt, mida ei saa tõestada. Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria
kaldubus otsida põhjalikke seoseid) Alateadvus. Sigmung Freud. Alateadvus kujutas endast midagi mälu prügikasti sarnast. Kõik, mis inimese jaoks oli ebameeldiv kogemus, sai surutud alateadvusesse. Jungil on asi teisiti, temal jaguneb alateadvus individuaalseks ja kollektiivseks. Teadvus kasvab välja alateadlikest protsessidest. Individuaalne alateadvus on see, mis seondub konkreetse inimese elukogemusega. Individuaalsest alateadvusest veel sügavamal on kollektiivne, see seob inimese bioloogilisi protsesse ja struktuure psühholoogilisi nähtusi, nö ei-kellegi-maa nende kahe vahel. Arhetüübid (pärilikud tajumustrid) on kollektiivsed. Nt unenäod sisaldavad sageli elemente, mis ei ole individuaalsed, mis ei saa pärineda inimese isiklikust kogemusest ning mis näivad olevat ürgsed ja kaasasündinud inimpsüühika väljendusvormid. See on ootusprane. Nii nagu
Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsile Alateadvus Koht, kus talletuvad allasurutud ihad, valusad mälestused, süütunne. Inimene surub AT-sse, ei taha nendega tegeleda. AGA >AT mõjutab inimese käitumist, inimest ajendavad tegutsema ihad, hirmud ja konfliktid. Indiviid ei käitu/tegutse oma tahte kohaselt, vaid motiveerituna alateadvusest. Kirjandus ja psühhoanalüüs Soovkujutelmade roll kirjanduses Kirjandus kui (eduka) sublimatsiooniprotsessi tulemus Sublimatsioon: võime nihutada tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt `kõrgematele' mitteseksuaalsetele eesmärkidele Kirjandus kui konfliktide ja repressioonide käsitlemise/ületamise viis autorile ja lugejale 69.Kirjandus ja seksuaalsus (ka Sigmund Freudi teooria) Seksuaalsus kui keskne inimese käitumist mõjutav tegur
tingib rääkimisviise ja suunab neid. Otseselt tõrjunud psühholoogilist lähenemisviisi. Vahing on psühholoogiline: koostöö vili ongi filosoofi ja psühhiaatri vaatepunkt ja nende vaidlemine. Rõhutada ka seda, et kogu selle kõnelise ja filosoofilise põhikihi juures on Kõivu tekstides meelelised ja aistingulised. Elamuste maailm võiks olla alternatiiv psühholoogiasse kaevamisele, mitte see, mis alateadvusest välja hüppab, vaid see vahetu meelteelamus ja kogemus. Ilmselt alateadvusest hüppab välja, aga see on keerulisem, et kuidas see toimub. Meelteelamused hakkavad mingit Kõivu kujundisüsteemi välja joonistama. On mingid asjad, mis tekstides 24 korduvad, meelteelamustega seotud, nt kordub tema tekstides ja maalides õhtune kollakas valgus, see on tal lapsepõlves olnud mingi hirmus elamus, kus päike hakkab loojuma, aga pole veel loojunud
organid lõdvestuvad ja toimivad harmooniliselt ning heaolutunne valdab kogu keha. Negatiivsete mõtete puhul valdab inimest ebamugav tunne lõualihased lähevad pingule, kõhupiirkonda tekib pinge, vererõhk tõuseb, see omakorda tekitab peas rõhutunde Lahendades päevast päeva probleeme, puudub meil ikka veel usk sellesse, et järgmine probleem leiab oma lahenduse. Meie ratsionaalne mõtlemine on selleks liialt piiratud, et ette aimata lõplikku lahendust. Intuitsioon, mis lähtub alateadvusest, on meie probleemide lahendamisel palju tõhusam. Pöörates tähelepanu oma unenägudele ja intuitiivsetele mõtetele, võime leiada, et nad näitavad meile tihti kätte tee probleemide lahenduse juurde. Sellel pole mingit pistmist raske tööga, see on pigem lapsemäng, mis sünnib lõõgastunud olekus. Kõige suuremad ideed ja kõige geniaalsemad leiutised on sündinud "juhuse läbi", siis kui inimene üldse ei mõelnud sellele probleemile
koleerilisus) , vaimsed võimed (nt sõnaosavus, matemaatiline võimekus) , iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (nt loodusarmastus, kord ). Isiksuse kui psühhloogia uurimisobjekti kohta on loodud palju erinevaid teooriaid: 1. Psühhodünaamilised teooriad. (põhiküsimus:Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?) Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Nendest teooriatest kuulsaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel
Me peame ühseõngaga lugema teksti mitte aind selle pilguga, et mis seal on vaid et ka mis sealt puudub. Althusseril oli sellejaoks oma termin ,,lecture symptomale" ehk sümpaatiline lugemine ehk siis teatud tõlgendus loogikale. See toimus kahel tasandil: 1. Teksti enda lugemine 2. Kõigi vaikuste ja puuduste lugemine, mida tekstis pole. Eriti peen ja kriitiline tekstile lähenemine. Selle idee allikaks on Freud. Freudi idee alateadvusest: inimesed oma käitumises tihtipeale ei käitu nii nagu nad tahavad, vaid nende käitumisi juhviad jõud mis on sügaval inimese sees, varjul. · Popkultuuri vallast: Reklaami analüüs: Reklaamid on popkultuuris toimuva ideloogia näide. Reklaami tekstid on kindlad. Nt. Alkoholi nauditavuse ideed esitlaltakse alko reklaamis. Suur osa kirjandusest on võimalik lugeda sellisest mõistes: mis jäätakse
koleerilisus) , vaimsed võimed (nt sõnaosavus, matemaatiline võimekus) , iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (nt loodusarmastus, kord ). Isiksuse kui psühhloogia uurimisobjekti kohta on loodud palju erinevaid teooriaid: 1. Psühhodünaamilised teooriad. (põhiküsimus:Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?) Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Nendest teooriatest kuulsaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel
2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine. Kunstnik on ühiskonnast võõrandunud, isoleeritud, kritiseerib ühiskonda (Wagner: raha ja rahavõimu kriitika, ühiskond pole armastusvõimeline) otsib kontakti publikuga (programmiline muusika; oma teoste seletamine ajakirjanduses; Wagneril ooperiteater Bayreuthis). Kunstnik tunnetab end prohveti ja märtrina. Huvi psühholoogia vastu, 19. sajandi keskel hakatakse esmakordselt rääkima alateadvusest, sajandi lõpuks töötab Freud välja oma psühhoanalüüsi põhimõtted. Ideed: 1. Absoluutne muusika. Tekstita instrumentaalmuusika võrdvääristub vokaalmuusikaga. (Muusikakuulamise raskus, millest rääkisime.) (Absol. muusika: antiigi sfäärideharmoonia elustub uut moodi, läbi inimese vahetu kõlataju looduses universumis. Muusika on loomise puhas algheli, puhtaimal kujul esineb instrumentaalmuusikas.) Saksa romantik-luuletaja Friedrich Schlegel võrdles instrumentaalmuusikat
praktikad. L tahab minna tagasi Freudi juurde. Siin reaktsioon Jungi mütoloogilise 62 alateadvuse ja egapsühholoogia (sõltumatu enda v. mina loome illusioon) vastu. L hakkab kinni Freudi poolt postuleeritud I H A liikuvuse ja alateadvuse keelelisuse teooriast. Ei ole võimalik kõnelda puhtast ehk keele (sümboolse) eelsest eht "Teise" eelsest alateadvusest. Keel loob alateadvuse, st. alateadvus on struktureeritud kui keel. Ei ole midagi olemuslikku. Kõik tuleb meisse keele nähtamatu pahupoolena. Omandades keele, laadib subjekt endasse automaatselt eelnevalt eksisteerinud sümboolse korra ja allutab I H A L I B I I D O selle survele. Subjekt kujuneb Lacani järgi läbi kolme kognitiivse staadiumi: i m a g i n a a r n e e. keele eelne e. peegelfaas 6 18 elukuud s ü m b o o l n e k o r d domineeriv, pideva ja lõputu
Ratsionaliseerimine (mõistliku seletuse otsimine) Hüljatud armastaja räägib sõpradele, et ta pole nüüdseks kaotatud armastusest kunagi eriti hoolinud ja lõpuks hakkab seda isegi uskuma. Ratsionaliseerimise üheks variandiks on teisele kurja tegemine altruismi sildi all. Eitus Sündmuse, nähtuse toimumise mittetunnistamine, juhtunu mitteomaksvõtt ("Ta pole surnud, ta astub kohe uksest sisse!") Projektsioon Keelatud ihad tõusevad alateadvusest esile, nad teadvustatakse, kuid neid ei peeta enda omadeks. Minu iha "Ma ihaldan sind" muutub teadvusse jõudes usuks: "Sa ihaldad mind." Minu alateadlik viha "Ma vihkan sind" pöördub teadvustudes veendumuseks: "Sa vihkad mind." Seega on projektsiooni kasutamine meeleheitlik katse võidelda varem alateadvusse väljatõrjutud seksuaalsete või vaenulike ihade vastu, mis on nüüdseks teadvusse tõusnud ja enam sealt ei kao.
kujutamise koormast vabanenud värvide väljenduslikku jõudu. ,,Sinise ratsaniku" liikmeid huvitasid mitmesugused idealistlikud ja müstilised õpetused, mida nad püüdsid väljendada ka kujutavas kunstis. Marc näiteks ütles, et tema arvates peab pilt olema ,,maailma sisemise müstilise konstruktsiooni võrdkuju". Defineerimatut ja salapärast ,,sisemist konstruktsiooni" ei loodetud tunnetada ei aistingute ega mõistuse abil , vaid usuti, et selle avastab intuitsioon kunstniku alateadvusest. Seetõttu erinesid need kunstnikud oluliselt teistest ekspressionistidest. Ekspressionistid muutsid reaalsest loodusest võetud motiivi, kuni uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. ,,Sinise ratsaniku" liikmed tahtsid luua täiesti uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele. Selletaoliste teooriate tõttu pole ime, et just sellest keskkonnast pärineb esimene maal, mis teadlikult ja järjekindlalt hülgas igasuguse sideme nähtava
Sublimatsioon – instinktiivsed psüühilised jõud (libiido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Lapsepõlve traumaatilised sündmused säilivad meie alateadvuses. Mõjutavad meie isiksust ja võivad tekitada psüühikahäired. Ravimeetod peaks olema suunatud sellele et need traumaatilised kogemused alateadvusest välja tõmmata. Psühhoseksuaalarengu teooria Väga tähtsad on esimesed 5a. Isiksus kujuneb sellel perioodil ning täiskasvanu isiksus sõltub rohkel määral lapsepõlve kogemustest. Psühhoseksuaalne arengus eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui rahuldust või piiranguid on liiga palju, tekib
o Kas vara on kindlustatud või mitte niipea kui on kindlustatud, tõuseb %. Kindlustus maksab vaid siis, kui on teatatud. o On võimalus, et jätab teatamata, et ta ei taha kurjategija vastutusele võtmist kui kannatanu isiklikult tunneb, nt perevägivald. o Kannatanu jätab teatamata enda prestiizi kaitseks kardab, et kuriteo ohvrina teatavaks saamine mõjutaks teda negatiivselt. Nt seksuaalkuriteod alateadvusest on palju hirmusid sageli pole ka põhjendamatud. Siin on nt vaja selgitada, et ohvrid ei ole kuidagi selles kuriteos süüdi. Tuleb teha mingeid kampaaniaid. Aga ka mitmesugused juriidilised isikud, kellel ei ole mitte kasulik anda infot et nad kuriteo ohvriks on langenud, kõige rohkem ehk usaldusväärsus võib langeda nt kui mõnel pangal osutub netipank ebaturvaliseks. Samuti kindlustusfirmad.
koormast vabanenud värvide väljenduslikku jõudu. ,,Sinise ratsaniku" liikmeid huvitasid mitmesugused idealistlikud ja müstilised õpetused, mida nad püüdsid väljendada ka kujutavas kunstis. Marc näiteks ütles, et tema arvates peab pilt olema ,,maailma sisemise müstilise konstruktsiooni võrdkuju". Defineerimatut ja salapärast ,,sisemist konstruktsiooni" ei loodetud tunnetada ei aistingute ega mõistuse abil , vaid usuti, et selle avastab intuitsioon kunstniku alateadvusest. Seetõttu erinesid need kunstnikud oluliselt teistest ekspressionistidest. Ekspressionistid muutsid reaalsest loodusest võetud motiivi, kuni uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. ,,Sinise ratsaniku" liikmed tahtsid luua täiesti uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele. Selletaoliste teooriate tõttu pole ime, et just sellest keskkonnast pärineb esimene maal, mis teadlikult ja järjekindlalt
Selfi peab inimene ise lahti mõtestama, ta peab ise leidma oma ainulaadsuse, tegeliku mina see on individuatsiooniprotsess. Inimene peab läbima kolm protsessi tunnistamaks teisi isiksusestruktuuri komponente: · maski ületamine, · kontakt varjuga ja selle teadvustamine · ning anima/animusega integreerimine. Ego on teadvuse tsentrum, mis loob inimese teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. Arhetüüpsed sümbolid ja müüdid Neid sümboleid võib leida pea kõigis kultuurides. Ühel või teisel viisil on nad seotud ühega eelpool nimetatud 5 peamise arhetüübiga. · Ovaal, UFO (oma-võõras) markeerib ühendust teadvuse ja mitteteadvuse vahel. · Laps laps mängib täiskasvanut või vastupidi ehk seda, kes ta tegelikult pole
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
situatsioonis kui nn. "lärmakamad" eurooplased (itaallased jne) Võõraste kultuuridega suhtlemisel peab arvestama ääretult olulist aspekti - mitteverbaalset suhtlemist: 55 · mitteverbaalne käitumine zestid, kehakeel, vaikuse kasutamine, · ruumi kasutamine, · aja kasutamine. Mitteverbaalne käitumine kehakeel, vaikus jmt. Mitteverbaalne suhtlemine on peen, mitmetahuline ja tavaliselt spontaanne ning alateadvusest tulenev. Kuna me tavaliselt pole teadlikud omaenese kehakeelest, on seda raskem aru saada ja mõista teise kultuuri esindaja kehakeelt. Samas - kui keeleline sõnum ja mittekeeleline on vastuolus, siis usutakse mitteverbaalset sõnumit. Rahvusvahelisel suhtlemisel on mitteverbaalsel suhtlemisel väga oluline osa, sümbolid võivad erineda erinevates kultuurides väga oluliselt. Kehakeele tähenduse uurimisega tegeleb väljenduspsühholoogia eriharu. Eksperdid väidavad, et :
ras, on võimalik vähemalt seksi endale ettekujutada. Orgasm on seksuaalse naudingu kõrgpunkt. Seks jääb siiski sellele õnnetundele alla oma mõnuaistingu poolest. Olla olemas on parem kui seks. Oma eksisteerimist ja selle võimalust Universumis tunnetada saab parema „kaifi“ kui seda annab seks. Orgasm ehk seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. See on ülima heaolu psüühiline seisund, mis tuleneb sügavast alateadvusest ja on teadvusele kontrollimatu. Seda seisundit juhib hormoon nimega oksitotsiin. Reeglina ( kuid mitte alati ) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad kogeda nii mehed kui ka naised. Orgasmi iseloomustab intensiivne füüsiline nauding, mida juhib autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem. Sellele lisanduvad tsüklitena reflektoorsed lihaste kokkutõmbed suguelundite piirkonnas, ümber seksuaalorganite ja aanuse. Orgasme seostatakse sageli ka teiste tahtmatute mõjudega nagu näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
