1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon, Paul Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dali). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismi teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud ´d ja Guillaume Apollinaire´i. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM
Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Šveitsist naasnud dadaistid. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi lõppu seostatakse Teise maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem. 3. KOKKUVÕTE Tänu referaadi koostamisele, sain Salvador Dali kohta tead palju uut ja põnevat.
Modernism Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad...
2) Eelteadvus piltlikult öeldes, et üks korralik sildistatud teadvus ehk kõik mida me suudame teadvustada on eelteadvuses. 3) Alateadvus e. teadvustamatus (e. mitteteadvus) seal on mälestused, mõtted, fantaasiad, emotsioonid jne, mis on enamjaolt seotud millegi häiriva või ärritavaga. Need asjad, mis on tõrjutud inimese alateadvusesse, muutuvad inimese psüühikale häirivaks ja hakkavad segama kõike muud. Freudi arust tulekski teha seda, et tuleks tuua kõik asjad alateadvusest tagasi teadvusesse, et need ei segaks muud nii palju ja muudaks inimest haigemaks. Ehk psühhoanalüüsi mõte on tuua alateadvusest asju teadvusesse, muutes inimesi seeläbi tervemaks. -) Freudi järgmine etapp oli see, et asendada hüpnoosi viis millegi vähem energiat kulutavamaks ja nii võeti kasutusele vabade assotsiotsioonide tehnika. Vabade assotsiotsioonide tehnika kujutab endast seda, et inimene nt pikutab diivanil, teeb pea
ASERI KESKKOOL Salvador Dali ja sürrealism Kunstiajaloo referaat Andres Põder XII A klass ASERI 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sürrealism............................................................................................................................... 3 2. Salvador Dali (1904 - 1989)....................................................................................................5 2.1 Elulugu..............................................................................................................................5 2.2 ,,Wilhelm Telli mõistatus"................................................................................................ 8 2.2 ,,Mälu püsivus"........................
Üheks on see, et Hindrey lähtub praktiliselt alati tegelikkusest, reaalsest sündmusest või isikust. Teiseks on tema paljukiidetud lähenemine psühholoogistele nähtustele uudishimuliku õpilasena ja selle lahkamine meistrina. Psühholoogilises analüüsis on kirjanik tõeline meister. Oma rohketes sellealastes tähelepanekutes, millest ta looming ajuti otse üle keeb, jõuab Hindrey inimese alateadvuse selliste kihtideni, mis ei ole kirjanduses sugugi tavalised. Alateadvusest esilekerkivate siseelamuste teadvustamine on Hindrey analüüsi üks moodus. Teine, võib-olla veelgi köitvam moodus on see, mida autor on nimetanud ,,välkvalguseks" inimese hingeelu kõige salajasemate soppide intuitiivne mõistmine, teatavad selgeltnägemise välgatused. Seda moodust on ta kasutanud paljudes novellides, näiteks valikkogu ,,Kaugekõne" ühes jutustuses ,,Välkvalgus", mis esmakordselt ilmus 1931. aasta märtsikuu ,,Loomingus". Ainestikult on
kirjutatud teost "magnetväljad"(1919), mis on loodud automaatkirjutuse meetodil, kasutades unenägu ja hüpnoosiseisundit. Teoste kirjutamisel kasutatigi 5 automaatkirjutuse meetodit, kus teadvuse hämarseisundeis, hüpnoosis, joobes, samuti une piiril fikseerisid nad alateadvuse funktsioneerimist. Sürrealismis oligi olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. Sürrealistid huvitusid ka inimese alateadvusest, ürgsetest instinktide, keerukate tungide ja alateadvuses varjul olevate seoste vastu. Nende eesmärgiks oli mitte arutlemine, vaid elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Sürrealistid tahtisd oma loominguga muuta ka suhtumist ellu ja anda vaba voli kujutlusvõimele. Sürrealismi arengus saab eristada kolme etappi: 1919-1932 aastal automatism ja teadvuse vool. See tähendas seda, et äärmiselt vastuvõtlik seisund peab kirjutajale ilmutama, mida tuleb kirja panna. Anne ja
Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Sürrealism - Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. OP- kunst - Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960
1917-1921.aastatel Itaalias · Terav valguse ja varju kontrast · Müstiline atmosfäär · Vormid ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud · Värvid on tuhmid · Inspiratsioon unenägudest ja kirjandusest · Rõhutati unenäolist ja üleloomulikku maailma Carlo Carra Sürrealism · 20.sajandi kunsti-ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, ebareaalsus unenäod, hallutsinatsioonid jms · Mõjutused alateadvusest, nägemustest, unenägudest jne · Fantaasia-ja värvirohkus · Ei tunnistata piire Joan Miro Funktsionalism 1920.aastad · Arhitektuurist, tööstus-ja tarbekunstist tekkinud suund · Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier,saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. · Ehitise või eseme kujundus peab eelkõige täitma oma otstarvet ehk funktsiooni(sellest
ETRUSKI KUNST Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur. RENESSANSS Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt ini...
Saladus ,,Saladuse" põhitees on, et me ise loome oma reaalsuse. ,,Saladus" annab meile võtme, kuidas seda kõige osavamalt teha. Raamatu peategelaseks on universaalne külgetõmbeseadus, mille sisuks on tõestatud teadmine, et sarnane tõmbab sarnast, meie mõtted ja tunded on justkui magnetid ja see toimib alati, hoolimata sellest, kas meie sellega arvestame või mitte. Aastatuhandete jooksul kinnitust saanud tarkused ei leia paraku aga tihtipeale kasutust, olgugi nad teada ja kättesaadaval. ,,Saladus" teeb loomisprotsessi ja selle olemuse lugejale nii arusaadavaks, et pärast lugemist on raske seda oma elus mitte kasutada. Ja kehtib see igas valdkonnas alates tervisest, suhetest, rahast, tööst, loomingust kuni maailma üldise heaoluni välja. Raamat meenutab lugejale ka seda, kui oluline on ära tunda ja endale selgeks teha oma tõelised kutsumused ja soovid, mis on juba pool teed eduni, mille saavu...
Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud psühhoanalüütilise teooriaga nõus, et inimese käitumine on eelkõige mõjutatud tema alateadvusest, ega ka biheiviorismiga, et inimene ei erine käitumiselt mitte kuidagi loomadest. Humanistid toonitasid eelkõige inimkogemuse erilisust ja tema erinevust loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused. Carl Rogersi arvates peaks uurima ka selliseid valdkondi, nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teiste tajumine, rõhuasetus on inimese sisemisel, subjektiivsel minal, vabal tahtel.
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud......................................................................................
Tuntumad neist on VALS ja RISC) 2)AIO (iseloomustatakse inimese elustiili 3 peamise valdkonna kaudu: tegevused, huvid, arvamused) (õpik lk 95-98) 1.Kirjeldage Maslow, Freudi ja Hertzbergi motivatsiooniteooriaid. 1) Maslow teooria väidab, et osad vajadused on kriitilisemad kui teised. Et kõrgema taseme vajadused aktiveeruksid, peavad madalama taseme vajadused olema rahuldatud (õpik lk 88) 2) Freudi teooria järgi pärineb enamus motiividest alateadvusest ja inimesed suudavad teadvustada neist vaid väga väikest osa. Id, Ego, Superego (õpik lk 90) 3) Hertzberg 2.Mis on tähelepanu ja loetlege selle turunduslikke tunnuseid. Tähelepanu on infotöötlemise võime hetkeline kontsentreerimine mingile konkreetsele stiimulile. (õpik lk 102) Tähelepanu võib olla tahtlik või tahtmatu. Esimese korral valitakse stiimulid, mis sobivad inimese motiveeritud käitumisega. Teise puhul toimub
Jaotuskanal võib olla lühike või pikk. Pika puhul kasutatakse mitmeid vahendajaid. Lühikese kanali puhul kasutatakse ühte vahendajat või ei kasutata üldse vahendajaid. 20. Kuidas mõjutavad vajadused ja motivatsioon tarbija ostukäitumist? Ratsionaalsed vajadused (hind, töökindlus, toitvus) Emotsionaalsed vajadused (ilu, köitvus, maine, seksikus) Freudi teooria järgi pärinevad motiivid alateadvusest, inimese käitumine kujuneb isiksuse 3 osa koostöös: Id – primitiivne osa, sümboliseerib kirge ja iha Ego – reaalse maailmaga kontaktis olev osa, sümboliseerib tervet mõistust ja ohjab Id-i poolt ärgitatud ihasid, saades reeglid superegolt Superego – arusaamine heas ja halvast, õigest ja väärast. Kaks alasüsteemi – südametunnistus ja minaideaal 21. Kuidas mõjutab hoiak tarbija ostukäitumist? 12
(Jacobi, 1965). Ta vastandab selliseid arhetüüpe nagu persoona (sotsiaalne roll, mida me mängime) varjuga, mis paljastab meie alateadvust. "Hea ema" arhetüüp on vastandatud "kurja nõia" arhetüübile, kui ema käitumine toitva, mugava ja tugi pakkuva allikana vaheldub piiranguid kehtestava ja lapse valikuvabadust keelava rolliga (Jung, 1960, 1969, 1971). Neumann on süvendanud meie ettekujutust arhetüüpidest ja loovast alateadvusest, järgides Jungi teooriat (1955, 1959). Veel üks arhetüüp on anima, mis esindab naiselikke karakteristikuid nagu emotsionaalsus, õrnus ja mehe psüühika tundlikkus, samal ajal kui animus väljendab "maskuliinseid" tendentse naise psüühikas, mis sisaldab agressiivset enesekindlust, agressiooni ja teravat loogikat. Animus ja anima on sarnased yinile ja yangile Ida filosoofiast. Teised arhetüüpide
1929. aastal liitus ta ametlikult Pariisis Montparnasse'i kvartalis tegutsenud sürrealistide rühmitusega. Rühma liikmed, kellest suurem osa olid kirjanikud, kes pidasid kunsti allikaks alateadvust ja unenägusid, mille abil nad püüdsid pääseda ühiskondlike tavade ja terve mõistuse poolt seatud ahistavatest piiridest. Intellektuaale huvitas eriti sürrealismi meetodite hulka kuuluv tehnika, mille järgi tuli tekstid kirjutada nende sisu teadvustamata, et alateadvusest või unenägudest pärinevad intuitiivsed pildid kinni püüda ja kirja panna. Sürrealistide rühm kasvas välja Pariisi dadaistidest. Dadaism oli liikumine, mis oli suunatud traditsioonilise kunstivormide vastu. Sürrealistid ei kiitnud aga heaks dadaistide anarhistlikku käitumist, vaid olid rohkem huvitatud uue ühiskondliku utoopia otsimisest, orienteerudes kommunismi põhimõtetele. Nad uskusid, et
Sipelgapesa - kiusu ja pettust sõprade poolt. Sipelgahammustus - häda ja viletsust. Unes kõrgelt kukkumine -- on vaja suurendada enesekindlust. Unes raamatu lugemine -- janu uute teadmiste järele. Kui näed unes kuulsat inimest, kes ütleb sulle midagi -- vajalik arvestada autoriteetide arvamusega. Kui näed unes kodu, peegeldab see su sisemaailma. Kui näed unes kulda ja ehteid -- kaunista ennast julgemini. 1. TUNNEL Psühholoogid väidavad, et see on tee alateadvusest teadvusesse. Kui roomad tunnelis, kus on vett - viitab see alateadlikule soovile pääseda tagasi sündimiseelsesse seisundisse, ära häirivast välismaailmast. Kui liigud tunnelisis valguse suunas - tähendab uni ebaõnnestumiste lõppu. 2. AKEN Aken on hinge silm. Sellest vaatame välismaailma ja anname nähtu põhjal väärtusi tegelikkusele. On põhjust märgata, millises seisukorras on aken ja mida sealt näeb. Tunned oma olukorda kehvalt, kuid
du bist", Der Übermensch) · Naisliikumine, naiste hääleõigus: 1918 UK, (1907 Norra, 1914 Island) · Kiriku lahutamine riigist Levis arusaam, et teadus ja selle areng võib viia täiuse poole, kuid samas ei tohi astuda inimese vastu (sõjatööstus); et inimmõistus vabastab korratusest. Pärast II ms (Hirosima ja Nagasaki) hakkas maailm kahtlema teaduse ja tehnika ning inimolemise harmoonias. Kui varem otsiti tõde mõistuslikust tegevusest, siis nüüd alateadvusest ja tunnetest. Suured avastused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Inimene tunneb, kui ebatäiuslik on olnud senine maailma mõistmine ja kuivõrd palju võimalusi on edasiseks arenemiseks, kuid see kõik tekitab samal ajal ka ebakindluse, salapära- ja ohutunde. Inimese kohanemisvõime vajab aega. Uuega minnakse kaasa tasapisi ja ettevaatlikult, muutes oma tõekspidamisi ja nihutades moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab
Popkultuuri teooriad 27.03.09 Tõnis Kahu Esimene suurem nn plahvatus peale sõjaaega ROCK MUUSIKA revulutsiooniline murrang mäss/vastuhakk so. rockmuusika algtõukeks. 60" revulutsioon, 70" punk muusika. Räp/hip-hop - ameerika mustade vaba sõna väljendus (vastuhakk,ülestõus). Olla võimalikult tsiviliseeriamata- ja läbi selle seda ka müüakse. Rockmuusika plahvatus räägib in õigluse, võrdsuse tasakaalust, samas on anti- demorkraatlikud. Rock muusika ajalugu on reaktiivne. Alati protesti vorm. Rockstaarid kulutamise/raiskamise/hävitamise lood. 4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne. Räägib alati ,,meie" Mäss on ,, mina" vormis, isikuline Rev. idee on enese valit...
mälestusi, mida tavaseisundis ei suudeta meenutada. Mälestused, mis hüpnoosi ajal meenuvad, on raviva toimega. Freud jagas inimpsüühika kolmeks: * teadvus- mitu asja ei mahu *eelteadvus - mälestus, kujutus, mõte *alateadvus (mitteteadvus, teadvustamatus) - sinna kogunenud mõtted, emotsioonid, mis mõjuvad inimesele häirivalt- tõrjub need, et ei oleks liigset pinget. Tavaliselt seotud väljendamatute emotsioonidega ja võivad tekkida haigushood. Psühhoanalüüs - alateadvusest välja tõrjutud emotsioonid tuuakse tagasi ja sellel on tervendav efekt. 1)Hüpnoos oli esimene võimalus, kuid see polnud väga hea meetod (kurnav ja kõik ei allunud hüpnoosile). Püüti leida muid meetodeid-> 2)vabade assotsiatsioonide meetod (seoste). Oled tühja peaga ning esimesed mõtted, mis tulevad, tuleb ära rääkida ning analüütik püüab neid seostada alateadvuses olevate mõtetega. 3)Alateadvust saab uurida, kui uurida unenägusid. 4) Kui uurida eksitegusid, nt
9 kui psühhokosmilise ruumi mudeli universaalset iseloomu, mis tagab erilise, makro- ja mikrokosmost ühendava universumi rütmi. See annab tunnistust sellest, et mandala idee ja tema kuju on sõltumatult välja töötatud mitte ainult eri religioossete süsteemide, vaid ka loovalt andekate inimeste (eelkõige kunstnike) poolt. Ka psüühiliselt haiged inimesed võivad häälestada end sellele, et tuua oma alateadvusest esile mitmesuguseid arhetüübilisi komplekse, samuti isiklikele "kosmilistele" elamustele, st. inimese ja kosmose ühtse rütmi leidmisele ning kosmilise energia hoomamisele, tajumisele ja ümberkujundamisele. Sellel ideel rajanevad ka mõned kaasaegsed meditsiini (näiteks Jungi psühhiaatria) ning kunsti ja kunstiloo teooriad (3.). 4.MEDITATSIOON JA RELIGIOONID Meditatsioon ei ole religiooniga seotud. Meditatsioon on meele treenimise tehnika.
samasugune eraelu. Tema teoste tuumik koosneb sümbolitest pannkoogilaadsed kellad, kõrv, ninasarvik, rohutirtsud. Tuntud oli ka Magritte, kes oli irooniline, nt ,,Ravitseja" ja ,,Sööst läbi aja". Max Ernst, ,,Kuningas Ubu", Miró katalaani kunstnik, omalaadne dekoratiivstiil erinevatest kujudest. Masson kasutas kunstis spontaansuse abi. Tanguy lähtus spontaansusest, sage element loomingus oli viburlased, rannakivisid meenutavad kujundid, mis olid pärit alateadvusest. Eesti kunst 3 Eesti kunsti lähtemeistrit olid Weizenberg, Adamson ja Köler. Kuni 19 saj lõpuni räägitakse Eesti ala kunstist, jagunes baltisakslaste kunstiks ja eesti talurahva kultuuriks (19 saj keskpaigas ilmus eesti rahvusest kultuuritegijad, alles sajandivahetusest hakkas välja kujunema eesti kõrgkultuur). Eesti rahvusliku kunsti teerajajaks loetakse kolme kunstnikku, kes olid Eesti päritolu ja Eesti juurtega, nad olid rohkem akadeemilise ja ametliku suuna esindajad
ESIMENE KONTROLLTÖÖ Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed. Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte tervikli...
stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. 2. Psühhoanalüüs Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud). *1895 ilmus raamat ,,Etüüdid hüsteeriast" tegemist oli ühe noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest. Psüühika jagati: 1. Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada (fantaasia, mälestus, unistus jne.) (Sinna mahub korraga vähe asju ja mis tuleb teadusesse tuleb eelteadvusest) 2. Eelteadus kõik mida me suudame teadvustada. 3. Alateadvus(teadvustamatus)- inimene pidevalt tõrjub sinna mingeid tundeid ja mälestusi jne. *Sinna türjutud asju on keeruline teadvusesse tagasi tuua. *See mis on sinna tõrjutud
haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud. Olgugi ebaselged, tunneme siiski kõik, et unenäod peavad midagi tähendama. Need ajad, mil unenägusid peeti nõnda tähtsaks, et neis nähti sõnumeid jumalatelt, on ammu möödas. Freund, Jung jt psühholoogid on oma kirjatöödes ülendanud unenägude seletamise psühhoteraapia tähtsaks koostisosaks ja avardanud meie teadmisi alateadvusest. Kahtlemata rikastaksime oma elu, tuletades meelde unenägusid, uurides neid ja õppides mõistma seda, mida need meile isiklikult tahavad öelda. Viktoriaanide unenägudeseletaja järgi tähendab must kass õnne ja kannike armastust. Alates Freundist ja Jungist on psühholoogid ja psühhiaatrid püüdnud unenägude põhjal analüüsida patsientide hingeelu. Tänapäeval aga ei usu enam keegi seda, et ünenäosümbolid tähendaksid kõigi inimeste puhul üht ja
Inimene kehtestas ennast maailmas läbii agressiiivsuse. Tüüpiline näide agressiivsuse mahasurumisest inimeses on südametunnistus – viis, kuidas moraalinorm kehtestada. Nietzsche eelistas tahet mõistusele. Need, kes vajavad keelt, on orjad/nõrgad – vajad piire, õigusi, seadusi, üldse ideed, et üks inimene on võrdne teisega. Võimutahte maailm ei vaja keelt, sest see pole keeleliselt väljendatav, keel ainult piirab. Foucault Adorno FREUD 1856-1939 Keskne on käsitlus alateadvusest v mitteteadvusest. F. jagab inimpsüühika kahte osta: teadvus ja mitteteadvus. Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte unikaalne. Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv. (Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.) Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel samasugused. Teadvus – infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid, tungid, soovid, ihad.
väiksema osa moodustab teadvustatud osa ja suurema osa moodustab teadvustamata osa ehk alateadvus. Teadvustamatud ihad on muutumatud ja neid ei saa kontrollida. Hiljem jagas Freud isiksuse kolmeks: mina, ülimina (väärtuste ja normide kogu) ja miski. Freudi järgi peaks ka ühiskonda defineerima inimisiksuste kaudu. Ühiskonna seatud piirangute ja tungide vahel valitseb alatine vastuolu. Jung töötas välja teooria, mis seletab, et alateadvus koosneb isiklikust alateadvusest ning kollektiivsest ehk absoluutsest alateadvusest. Kollektiivne alateadvus moodustab inimisiksuste aluse ning koosneb arhailistest ja mütoloogilistest kujunditest. Nii Jungi kui ka Freudi teooriad on tõestamatud. Psühhoanalüüsi baasil on välja töötatud erinevaid kultuuriantr teooriaid- nt konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria- Ruth Benedict (1887-1948), avaldas 1934 ,,Kultuurimudelid"- kultuur nagu indiviidki on enamvähem püsiv mõtlemise mudel, st kultuur on indiviidi laiendus
juhtus ja miks juhtus. Psühhoanalüüsi eesmärk on leida üles need algpõhjused, mis on midagi hiljem välja kutsunud. *) Hüpotees alateadlike vaimsete protsesside olemasolust ja tähtsusest Freudi püüab tõestada, et suur osa vaimseid protsesse toimivad alateadlikult. Idee on sellest, et inimesed püüavad põhjendada oma käitumist, kuid siiski enamik protsessidest toimivad lihtsalt alateadvuse mõjul. *) Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada alateaduslikke protsesse ja tuua alateadvusest tagasi teadvusesse erinevaid emotsioone, mälestusi jms. * ,,Kolm esseed seksuaalsus teooriast" Freudi teine väga kuulus raamat, mis ilmus aastal 1905 ja mille teooriat nimetatakse ka libiidoteooriaks. Lõplikul kujul ilmub see raamat alles kümme aastat hiljem (sinna maani ta pidevalt modifitseerib seda). -) Libiidos seksuaalobjektile suunatud seksuaalenergia. *) Freud usub, et libiido suhtub armastusse sama moodi nagu on toidu ja nälja suhe.
huumor. ,,Hollandi interjöör". Hakkas spontaanselt joonistama,ilma igasuguse plaanita, töö teadlikku juhtimist/kompositsioonini jõudmist üritas väimalikult kaua edasi lükata. ,,Mai". Poolautomaatselt vailminud kujundeid püüti hiljem viimistleda. Yves Tanguy alstas ka tööde joonistamist spontaanselt, poolautomaatselt ja hiljem täiendas, viimistles. Tema töödes on loodusvormid, neid meenutavad massid. 20.ndate ja 30.ndate aastate sürrealismil oli tüüpiline otsida alateadvusest, unenägudest jne. Eneseväljendustest. Sürrealism on peamiselt süzeewkunst. See ei erine senisest maalikunstist maalimisviisi poolest, vaid süzee poolest (sümbolid kombineerida mõistusevastaseks). Küllaltki traditsioonilised, realistlikud. Sellest on tulnud ka realistlik-sümbolism. Kuigi kõike püüti realistlikult kujutada, on esemete omavahelises suhted moonutatud, möistusevastaseks kujutatud. Ruumi kujutatakse illusionistlikult. Realistliku-sürrealismi eeskujuks oli Chirico
id-ile ei tohi Id ütleb naudingut ja kohe, superego ütleb, et ei tohi, tekib konflikt, ego on vahendaja ning püüab kinni idi ja viib selle alateadvusesse. Teadvus: Teadvus *igapäevane teadvus Alateadvus: *eelteadvus(seda võib veel meenutada) ja tõeline alateadvus( seda pmt mitte). Alateadvusesse on salvestunud paljud asjad nt psüühilised traumad, ebameeldivad mälestused. Selle vastu aitab psühhoanalüüs(hüpnoos toob need mõtted alateadvusest teadvusesse, need analüüsitakse läbi ja inimene terveneb) „Religioon on üleüldine „neuroos“, mille algläte paikneb kunagi tekkinud tabudes ja autoriteetides. Nt on inimese alateadvuses asuv jumal mälestus lapsena kogetud range isa kujust“ Pilet 4 1. H 2. Karl Marx ja filosoofia 1818-1883 Rahvuselt juut, elab Saksamaal, vanemad loobuvad judaismist ja valivad luterluse. Abiellub parunessi Jenny Marxiga, sünnib 6 last, 3 sureb, pere hoiab ühte
Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. 6. Arhetüübid Arhetüübid on kujutlused ja emotsioonid, mis on suurelt osalt päritud, sümboliline käitumis-
punane). Mida valge esile tõstab ja must tumedamaks muudab 6. maalidel on galligraafiline iseloom KUNSTNIKUD Arshile Gorky (19041948) on esimene abstraktsete ekspressionismi esindaja. Eitas kindla plaani olemasolu pilti luues ja väitis, et oma kavatsusi pidevalt muutes, ei saa tema pilte iialgi lõpetatuks lugeda. Inspiratsiooni leidis Miro sürrealistlikest figuuridest, loodusvormidest ja alateadvusest. Iseloomulik on tusi või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Mark Rothko (19031970) lihtsustas oma maalide abstraktseid vorma. Tema maalidel on tavaliselt ühevärvilisel pinnal 23 hajuvate servadega ristkülikut. Värvikasutus tekitab mulje udusest ja helendavast värelusest läbipaistmatus mateerias. Värvipinnad on eraldatud õhkõrna ribaga.
?rati suurt t?helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m?jutada.Filmikunsti oli kerge levitada ka k?ige kaugematesse riigi nurkadesse.Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga. Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel muutus populaarseks kunsti- ja kirjandusvool s?rrealism.M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps?hhoanal??si?petusest, mille kohaselt looming l?htub alateadvusest, n? gemustest, unen?gudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. S?rrealistid v?tsid ?le freudismist teesi, et ?hiskondlikke konflikte on v?imalik lahendada alateadvuslike j?udude vabastamise teel. S?rrealism ?ritas avardada inimese t?elisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.S?rrealismi eelk?ijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud?d ja Guillaume Apollinaire?i. 1930.aastate s?ndmuste t
komponeeri, esita hüpotees) HINDAMINE - otsuste tegemine ( väärtusta, järelda, kritiseeri, reasta, otsusta) 39. Chalmersi teadvuse käsitlus. Teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega 40. Dennetti video. 1. Alateadvusest. 2. Meemidest. 41. Baarsi arusaam teadvusest. Baars kujutas 20 aastat tagasi ette, et aju koosneb paljudest oma tööle spetsialiseerunud alammoodulitest (nt moodul liikumisinformatsiooni töötlemiseks vms), mis töötlevad infot eelteadvuslikult. Teadvus seostub aga globaalse tööruumiga, mis on töötlussüsteem, kuhu need alammoodulid informatsiooni saadavad ja kus nende alammoodulite informatsioon ühendatakse ühtseks teadvuslikuks tervikuks
1. hüpnoos- patsient elab alateadvuses oleva sündmuse uuesti läbi, vabaneb sellest 2. unenägude analüüs Väitis, et unenägu on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi täitumine. Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille moodustavad teadvusest väljatõrjutud mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos libiidoga. Arvas, et enamikul unesümbolitst on seksuaalne tähendus. 3. vabade assotsioonide meetod otsitakse välja tema alateadvusest, mis lapsepõlvest pärit. Patsiendil võimalus takistamatult rääkida kõike seda, mis pähe tuleb. See viib analüütiku samal viisil hüsteeria või neuroosi jälile, kui seda teeb hüpnoos. Psüühika individuaalseks kaitseks inimestel olemas kaitsemehhanismid: Kaitesemehhanismid- alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. Käivituvad automaatselt. Anna Freud, 1936. 1. REPRESSIOON 2. VASTANDREAKTSIOON 3. ISOLATSIOON 4. TÜHISTAMINE 5. PROJEKTSIOON
Iga inimene on eraldi isiksus. Unenägude omapära sõltub rahvusest, religioonist, kasvatusest, kliima tingimustest riikides, kus me elame.Unenäo omapäraruse kõige suuremaks põhjuseks on fantaasia. Fantaasia on selline nähtus, millel ei ole piire ja selle pärast näeme vahest väga imelikke unenägusid. All on toodud märksõnad, mis esinesid omapärastest unenägudes, ja nende seletused (tegu on tähendusunenägudeda). 1. TUNNEL Psühholoogid väidavad, et see on tee alateadvusest teadvusesse. Kui roomad tunnelis, kus on vett - viitab see alateadlikule soovile pääseda tagasi sündimiseelsesse seisundisse, ära häirivast välismaailmast. Kui tunnel tekitab erootilist naudingut - sümboliseerib see seksuaalsuhet. Jalakaijate tunnel, kitsas ja raskesti läbitav - pahandusi ja raskusi. Jalakaijate tunnel, laija valgustatud - kerget edasijõudmist. Kui liigud tunnelisis valguse suunas - tähendab uni ebaõnnestumiste lõppu. 2. AKEN Aken on hinge silm
Ta toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni (Mattias ja Kristiina), kaldumist absurdi (Must mootorrattur, Elu võimalikkusest kosmoses) ning groteski ja paroodia võtete kasutamist (Mõrv hotellis). Modernismi kultuse ajastul kirjanikuks kujunedes, saab üheks tema eeskujuks kahtlemata Franz Kafka. Kafkalikkusest annavad tunnistust painavate alateadvusest kerkivate visioonide rohkus tegelaste sisemaailmas, hingeline ja ruumiline tühjus ning sellest tulenev ja sellele vastanduv kõiksusejanu, alaline ebakindlus ja eksistentsiaalne kahtlemine (Mattias ja Kristiina, Tühirand, Via regia), inimese kohtumine õnnetusega (Sügisball, Võlg), ahistuse ja vangistuse tunne, elamine virtuaalses tegelikkuses (Elu võimalikkusest kosmoses). Maire Jaanus toob Mati Undi eksistentsiaalsete sugemetega töödest esile järgmise sarnasuse
Tema looming oli üksainus leekiv veenmine elu puudulikkuses. Kujundid räiged ja toon ajuti tige, kuid mitte inimesi mõnitav. Lootus. Otsija-kuju, kes igatseb südames toetaja häält kuulda. Salaihalev lootus silmitsi lootusetusega. Lihtsad külapildid, argiaskeldused madalmaalise maasiku ja taluelu foonil.Tema detailid ei püsi ranges jadas ja arenduses ega suju sageli omavahel semantiliseltki; tema kujundid pole püüdliku sõnaotsingu vili, nad on pigem alateadvusest välja tulistatud ja tihenevad sümboleiks, mis ergastavad kummastavalt värvikaid kujutluspilte. Naturalistlik realist. Temaatiliselt teofüüsiliste ja sotsiaalsete probleemide esitaja. Teda huvitab teiste inimeste traagika, mitte nende elu. Sündmustikud põhiliselt minevikus. Temast maha jäänud, et oleks võimalik nende üle kohut mõista. Positsioonimuutused ajavormide muutustega. Üldiselt 3. isikus. Vahel ka muud. Rohkelt sõnu. Kõnekujundid. Tarduv rusutav
Idee inimloomuse universaalsusest, inimeste sarnasusest. Valgustusajastule oli iseloomulik ratsionalism, ratsionalistlik maailmakäsitlus. Sügav veendumus, et ideed muudavad maailma, pani valgustajaid ka uusi ideid propageerima, mistõttu seati eesmärgiks hariduse ja teadmiste levitamine- rahva valgustamine. Pandi rõhku laste ja kogu rahva harimisele, kasvatamisele. 27. Kuidas selgitab I. Kant (,,Mis on valgustus?" 1784) Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alateadvusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. ,,Ole söakas kasutama oma aru" valgustuse juhtlause. Valgustatud ühiskonnas saab kõigest avalikult arutleda ilma, et inimeste staatus ühiskonnas seetõttu kannataks. Inimene viibib valgustamatuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Mõtlemine jäetakse teiste hooleks, sest see on meeldivaks saanud.
1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kunstivoolu mõju kasvas peale Teist Maailmasõda. Kui seni olid moodsa kunsti rühmitused tegelenud peamiselt maalispetsiifiliste küsimustega, siis nüüd tungiti sotsiaalsetesse probleemidesse, kunstile jäeti siinjuures vaid illustreeriv funktsioon. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud
Ta hoiatas moodsa aja kalduvuse eest loota liigselt teaduse ning loogika peale. Kasuks tuleb spirituaalsuse ning alateadlike elementide integreerimine meie teadlikku elutegelikkusse. Tema nägemuses oli inimarengu põhisisuks individuatsioon ehk enda sisemise potentsiaali täielik realiseerimine. See kujutab enesest psühholoogilist protsessi, mille käigus integreeritakse omavahel elemente nii teadvusest kui alateadvusest, kusjuures kontroll peab tingimata jääma teadvuse kätte. II Jungi ,,kindaheit" kristlikule dogmaatikale 2.1. Väljakutse ning kurja probleemi püstitamine Vaadates 1952 ilmunud hilises teoses ,,Vastus Iiobile" tagasi oma elukogemusele ning mõtiskledes Iiobi läbielamiste ja elusaatuse üle, teeb Jung kriitilisi ning poleemilisi avaldusi ka Jumala loomuse kohta. Võtmaks maha liigseid pingeid, selgitab ta kohe teose algul, et tegemist
tähendas psühhoanalüüsi alustõdede revideerimist. Ta eristab kahte rääkimisviisi: a) täiskõne kui akt ja b) tühikõne, kus rääkiv subjekt kaob erinevate kultuuris esinevate koodide keerises. Lacani arvates omavad mõlemad kõneviisid tähendust, veelgi enam -- tähenduslik on ka vaikimine kõne kestel. Patsient teadvustab kõnelemise käigus oma loo psühhoanalüütikule, kes aitab üles leida alateadvuses peituva tsenseeritud osa. Freud eristab viit võimalust seda tsenseeritud osa alateadvusest teadvusesse tuua : 1. Mälestusmärgid -- keha keel, hüsteeriline sümptom on sarnane keele struktuurile ja seda on võimalik lahti kodeerida. 2. Arhiividokumendid -- algselt arusaamatud tähendused, kuid neid on võimalik mõtestada kui teame nende päritolu, nt. lapsepõlve mälestused. 3. Semantiline evolutsioon -- subjekti sõnavara, sõnade kasutamine, iseloom, elustiili. 4
Seepärast on uurimise jaoks oluline töötada mitte niivõrd mõiste, kui selle tähenduse tasandil. Sotsiaalteaduslikud meetodid nt interviueerimine, ankeet, käitumise vaatlemine (nt ekstaas). Üldiselt liigutakse selle poole, et kasutada individuaalset lähenemist. Uuritakse selle inimese ekstaasi, kahetsust, palvet, mitte üldiselt seda. Juhtteooria kaudu(võetakse üks algteooria ja sellest lähtuvalt), nt et meie käitumine lähtub alateadvusest. Probleemid on sellega, et uurimisel peab olema võimalikult individuaalne, ehk siis võtab kauem aega ja nõuab teistpidi lähenemist, ei saa teha väga üldiseid uuringuid ja loota mõistlike tulemusi, järeldusi. Erinevates religioonides kogetakse ekstaasi erinevalt. 4. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. (Grom 2007) on usulise kogemus komponentideks kognitsioonid , emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid
kandev tõestusmaterjal kui sisemine struktuur ja loogika. See on üheks täiendavaks faktoriks kriitikutele, kelle jaoks on Freud pigem särav jutuvestja kui teadlane. Freud tunnistas elu hilisjärgus ka ise, et peale 1923. aastat tal psühhoanalüüsile struktuurseid täiendusi teha ei õnnestunud. Pigem jõudis psühhoanalüüsi rakendamisega ühiskondlikele nähtusele Freudist kaugemale tema protezee ja hilisem oponent C. G. Jung, kelle inspiratsioonist pakatavad teooriad kollektiivsest alateadvusest ja arhetüüpidest on tänapäevani ühed tõsiseltvõetavamad katsed hõlmata teaduslikult ekstrasensoorseid nähtusi. Ometigi näib Oidipuse kompleksile psühhoanalüüsi pealiini poolt pakutuid edasi arendavate keelekriitiliste süvakultuuriliste universaallahendite leidmine, mille võimalikkusele näib Freud vihjates viitavat oma tippteoste viimastel lehekülgedel, meeletult paljulubav, plahvatuslik ja käestlibisev uurimisvaldkond. Küllap on see ka üks põhjusi, miks
Meheideaal naisele võib olla osadest kokkupandud. Samuti ei pruugita alati mõista, kuna pole kindlapiiriline. Kui valitseb animus, on naine jäik, valitsemishimuline, paindumatu. Jung kohtles enda animat kui reaalset- suhtles, kirjutas kirju jne. Self- isesuse arhetüüp. (mitte mina!). Inimene kardab varju ja animust ja animat. Ei lase neil ego üle valitseda. Ego on justkui saareke. Võitleb sellega, mis tuleneb alateadvusest. Self on keskne arhetüüp, selleni jõudmiseks on hädavajalik teadvustada oma varju ja anima/animust. Isiksuse keskpunkt, tasakaalukese. Annab inimese elule tasakaalu, eesmärgi, ühtsuse. Et jõuda, tuleb ületada vari, teada saada animus ja anima. Inimene hakkab tajuma oma ainulaadsust ja ainukordsust, - individuatsiooniprotsess. Inimene peaks jõudma oma eripära e selfini. Oma tõelisi mina leidmine. Arvab, et seda ei saa enne
Teised: Herakleitos, Empedokles, Pythagoras jt. Thales arvas, et asjad tekivad veest, Anaximenes -- et õhust, Anaximandros -- et määratlemata algest, apeironist, Empedokles -- et maast, veest, õhust ja tulest, Pythagoras -- et arvudest. Herakleitos aga võrdles kogu kosmose protsessi tulega. Lühidalt öeldes, esimesed filosoofid tegelesid kaose mõtestamisega. Filosoofilise tunnetuse omapära: · Spekulatiivsus -- arutelu ja põhjendused. · Intuitsioon -- alateadvusest lähtuvad järeldused. Intuitsioon on sisuliselt momendil teadvustamata eelnev kogemus. Noorel inimesel ei saa see olla kuigi suur. · Interpretatsioon -- seostamine, tõlgendamine. MILEETOSE KOOLKOND Küsimus: MILLEST asjad tekivad? Thales (VII VI s. e.m.a.) -- ürgalge vesi. Anaximandros (VI s. e.m.a.)-- apeiron (alge, mis on määramatu, piiramatu ja lõpmatu). Anaximenes (VI s. e.m.a.)-- ürgalge õhk. Thales ennustas ette päikesevarjutuse 585 e.m.a. Sooritas eduka investeeringu
individuatsioon. Selfini jõudmiseks peab ületama need: a) maski domineerimise, ületada rollitäitja, tähelepanu iseendal, mitte eesmärkidel b) teadvustada animust&animat. Jumal iseendas. Jung arvab, et enne keskiga pole võimalik selfini jõuda. Ta arvab, et arheotüüp on kõigil olemas, sarnasusõpetus Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat. Iga inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil
individuatsioon. Selfini jõudmiseks peab ületama need: a) maski domineerimise, ületada rollitäitja, tähelepanu iseendal, mitte eesmärkidel b) teadvustada animust&animat. Jumal iseendas. Jung arvab, et enne keskiga pole võimalik selfini jõuda. Ta arvab, et arheotüüp on kõigil olemas, sarnasusõpetus Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat. Iga inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil
eneseimetlus või sõltuvus. Agressivsus on konfliktide üks olulisemaid põhjusi. Sõjakad inimesed mitte ainult ei loo konflikte, vaid nendesse sattununa kiirendavad ja intensiivistavad oma käitumisega konflikti arengut ja laienemist. Agressiivsusega on seotud ka nartsissism, mis tähendab eneseimetlust. Nartsisstlikel inimestel on kalduvus luua konflikte, mille põhjuseks on vähene lugupidamine nende isiku vastu. Kuid inimese käitumine ei ole ratsionaalne, vaid on juhitud ennekõike alateadvusest. See tähendab, et meie käitumise juured on isiksuse ja teadvuse süvakihtides. Konfliktialtid on just need inimesed, kellel on palju lahendamata isiklikke probleeme. Sandy (2000) järgi avaldub inimese sisemine konfliktsus võitluses, aktiivses vältimises, passiivses vältimises ja probleemide lahendamises. Võitlus - on konfliktis käitumise viis, mis on suunatud otseselt teise osapoole vastu. Võitlust kalduvad pidama inimesed, kes käituvad paranoiliselt, nartsisstlikult või on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
