häire algselt pärit lahenduseta vaid pigem kompenseeriv ja reguleeriv seksuaalprobleemist, kompleks, mis alateadvuse kallutamine püüdmaks ja ümbritseb isiku seksuaalset energiat lahendamaks psüühika kui terviku häiritud (libiido). tasakaalu. FREUD arvas, et kõik unenäeod on JUNGI teoorias toovad unenäod meile seksuaalse alatooniga, mis tulevad meie alateadvusest vajalikku informatsiooni. varjatud alateadvusest ja väljendavad meie varjatud ihasid. FREUDi isiksuse struktuuri 3 osa: JUNGI isiksuse struktuuri osad: ID- alateadvus, mis sisaldab allasurutud EGO- teadvuse keskmeks ihasid, sündsusetuid unistusi ning püüdlusi PERSONA- isiksus sellisena nagu ta end naudingutele. teistele paista laseb.(Mask) EGO- teadvuse keskmeks, püüab rahuldada VARI- sisaldab loomainstinkte, on Id meeletuid ihasid. inimloomuse animaalne osa
Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e.
PSÜHHOLOOGIA TEOREETILISED SUUNAD SUUNA NIMETUS ESINDAJA(D) KIRJELDUS 1 Psühhoanalüüs Sigmund Freud - Käitumine on mõjutatud alateadvusest. - Oluliseks alateadvuse uurimis võimaluseks unenäod. - Esimeste elusaastatel on tähtsus isiksuse kujunemisel. - Tänapäeval kasutatakse käitumis häirete ravimisel. 2 Biheivorims John Watson - Käitumine on vastus stiimulile.
Vassili Kandinsky 3. Kust ta pärines ja kus töötas abstraktsionismi sünniaegadel? Moskva, kasvas Odessas. Töötas Saksamaal Münchenis. 4. Kes olid tema peamised mõttekaaslased? Paul Klee, August Macke ja Franz Marc 5. Mida püüdsid nad väljendada oma teostega? Defineerimatut ja salapärast ,,sisemist konstruktsiooni" ei loodetud tunnetada ei aistingute ega mõistuse abil, vaid usuti, et selle avastab intuitsioon kunstniku alateadvusest. 6. Milline vahe on abstraktsionismi ekspressiivsel ja geomeetrilisel suunal? Konstruktiivne abstraktsionism tööd koosnevad peaaegu ühesuunalisest toon- toonis värvilaikudest. Puhtad perspektiivid ja kindla vormiga kujundid. 7. Kes on silmapaistvaim geomeetrilise abstraktsionismi esindaja? Kirjelda, kuidas olid tavaliselt ülesehitatud tema teosed? Piet Mondrian ainult vertikaal ja horisontaaljooni kasutades moodustasid ristkülikud,
esimene vihik pandi kokku väga erinevate, tol ajal Pariisis juba tuntud inimeste koostööna 1924. Samal aastal avaldati ka Bretoni koostatud esimene "Sürrealismi manifest", mis andis tunnistust uue liikumise sünnist. Manifest valmis kirjandusliku teooriana, mis seejärel tungis kujutavasse kunsti, teatrisse ja kinno. Sürrealismi mõjutused Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.
Sürrealism Skandaalseim kunstnike liikumine XX sajandil, mis tekkis 1920-ndate aastate sõjajärgses Euroopas dadaismi järglasena. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool , milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod ja hallutsinatsioonid. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesked sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890-1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dal´i). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese t...
- E. Erikson lõi psühhosotsiaalse arenguteooria – põhineb praktikal, areng on stadiaalne ja oma arenguülesannetega, mida tuleb täita, et edasi liikuda. Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mis arendavad isiksust. Kui konflikt jääb lahendamata, saab seda teatud määral hiljem kompenseerida. - C. G. Jung lõi ANALÜÜTILISE PSÜHHOLOOGIA (pöörab peamist tähelepanu patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Inimese alateadvus koosneb isiku enda alateadvusest ja tema eellaste alateadvusest. Jaotab inimesed introvertideks ja ekstravertideks. BIHEIVIORISM (seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust) - loojaks J. B. Watson (1878-1958) - sisend – must kast (aju, vaim) – väljund. Me ei saa objektiivselt mõõta, mis juhtub inimese peas, vaid ainult jälgida käitumist.
Avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Sürrealism Esindajad: Andri Breton, Paul Eluard. Tekkis Prantsusmaal 1920ndatel. · Üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. · Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsipetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest. Dadaism Esindajad: Tristan Tzara kodanikunimega Sami Rosenstock Tekkis Sveitsis Zürichis 1916.a · Leiab, et lnekultuur on suremas. Progressi-mõõt on täielikult hävinud. · Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Püüdsid maailma mõistusele tuua okikunsti abil.
rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks- kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Oleme seotud vaid teadvuse ühe nurgakesega, mis moodustab suurema osa meie elust. Ülejäänud osast alateadvusest koos kõigi selle ajendite, hirmude, tõuliste ja päritud omadustega, ei tea me sedagi, kuidas sinna pääseda. Sellise paljutähenduslikkuse tõttu on teadvust väga raske defineerida ning igalühel on sellest oma arusaam, mis on teadvus.
mässumeelse seltskonnaga, kelle vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog André Breton. Paar aastat kestnud rivaalitsemisest väljus võitjana prantsuse kirjanik , kes otsis järjekindlat ja positiivset tegevussuunda, millele võeti nimeks sürrealism.) Sürrealism *Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. *Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. *Breton: Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõeslis käike, ilma mõistuse kontrollimata ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. Sürrealismi eesmärgid *Peamine eesmärk on elu muutmine. *Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri,
· Sürrealism on prantsuse keeles ülirealism · Teekinud on ta Prantsusmaal 1919.aastal ja mõiste võtis kasutusele G. Apollinaire Kaks põlvkonda Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealist Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks.
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890-1898, teine põlv on sündinud sajandi alguses. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Nende eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks
Sürrealism sai mõjutusi S. Freudi psühhonanalüüsi õpetusest, mille põhjal on lähtealusteks: · Alateadvus · Unenäod maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid · Jne... Sürrealism üritas avardada inimese: · Tõelisusepilti · Inimlikku kogemuspiiri, suundudes: · alateadvusse, · tunnete maailma, · aistingute maailma. Sürrealismi eesmärk · oli luua nn automatistlikku kunsti · See pidi tulenema vahetult alateadvusest, mida ei tohtinud mõjutada: · mõistlikud, · moraalsed ega · eetilised kaalutlused. · Sürrealistid püüdsid viia reaalse elu ja kunsti vahemaa minimaalseks. · Kuulus oli nende nn JULMUSE TEATER, kus kõik lavaltoimunu ei olnud mitte mängitud, vaid toimus päriselt (surm jne). 3 etappi sürrealismi arengus: · 19191932 automatism ja teadvuse vool. Täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist. · 1930. aastad sihilik juhus ja must huumor. · 19401960
Samas segab see töörahulolu, kui ei saa rahulikult töötada, sest kolleegidevaheliste suhted halvenevad. Jacobi käitumine võib halvemal juhul ka edasi kanduda. Ettevõttes võib ka tulla olukordi, kus pole kedagi, kes saaks Jacobi töö üle vaadata ning seetõttu võib mõni asi jääda tegemata. Selle olukorra põhjuseks võib olla harjumus olla alluv, vajadus saada kinnitust, allaheitlik käitumismaneer, hirm, enesekindluse puudumine, vähene riskivalmidus, alateadvusest tulenev kompleks. Põhjuseks võivad olla ka madal enesemotivatsioon või puudus isiklikust analüüsivõimest, sõltuvus teiste otsustest, pidades neid endast edukamateks ja paremateks. Analüüs 1. Maslow 5) Enseteostus - täitmata, sest ta ei suuda töid ise lõpetada, ilma, et keegi kontrolliks. Kuigi ta on võimeline( töötas ennast üles ), kuid hetkel pole aktuaalne. 4) Tunnustus täitmata, sest käib ja küsib heakskiitu ja pole teada, kas talle on
elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid. Maailmas tuntud: Franz Kafka, Georg Kaiser Eesti kirjanikud: Marie Under, Friedebert Tuglas Sürrealism: Tekkis 20. sajandil. Olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Maailmas tuntud: Charles Baudelaire, Arthur Rimbaud Eesti kirjanikud: Andres Ehin Eksistentsialism: Tekkis 20. sajandi keskpaigas. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab
Futuristid on oma publikuga üidevalt vastuolus. Futuristid David Burljuk, Jelena Guro, Boriss Pasternak. Sürrealism 20.s kunsti- ja kirjandusvool. Tekkis rahulolematusest vana kultuuriga. Olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. Sõrrealiste jaotakse 2 põlvkonda. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsõpetustest, mille kohaselt looming lähtud alateadvusest, nägemustest. Sürrealism soovis esile tõsta ja väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud. Sürrealistide eesmärk oli tõusta kõrgemale realistlikust kunstis. Sürrealistid pidasid oluliseks kujutlusvõime vabastamist. Sürrealistid Paul Eluard, Karl Ristikivi, Ilmar Laabani. Maagiline realism 1. Maalikunsti ja kirjanduse vool. 2. Maagilise elemente kujutatakse realistlikus kontekstis.
Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo", "Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka ar...
SÜRREALISM eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see sürreaalsusega. Sürrealistliku luule viljelejad on Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms.Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismistteesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. ESTETISM on arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu ja
,, Aga mine sa tea, mulle tuleb meelde, mu onu ütles kord, et tema olevat täpselt sama värvi juustu näinud. Nii ta siis pistis keele korra prooviks purki ja limpsas ühe hästi suure limpsu. "Jah, on küll mesi. Kui ainule kegi pole ehk naljapärast sellele juustu põhja pistnud. Võib-olla on siiski parem, kui katsun natuke kaugemalt- lihtsalt niisama igaks juhuks, sest äkki elevantsid ei armasta kah juustu. Puhh pidi viima terve purgi mett Notsule, kuid alateadvusest ennast tobedate ideedega lollitades sööb ta peaaegu kogu mee ära. Puhhi saab pisut võrrelda inimestega, kes tegelikult teavad, mis tagajärjed mõnel teol võivad olla, kuid siiski ei suuda lõpetada lollitades end üha totramate vabandustega. Cristopher Robin oli loomade seltsis ainuke inimene, seega võis teda kõige targemaks pidada. Loomad küsisid temalt kõiksugu asju, sest pidasid teda väga targaks. Tegelikult ei teadnud
kui ilmastikutingimused on halvad see on osa jaapanlaste eetikast. Nad lihtsalt vaatavad oma autosid kui üht osa oma elukeskkonnast. Nii nagu nad ei suuda taluda korralagedust oma kodus, ei suuda nad sõita ka määrdunud autoga. Tanaka näeb autotööstusega seoseid ka jaapani arhitektuuris. Kõik detailid on olulised, nende sobimine ja asend ruumis peab looma hoolikalt tasakaalus rahuliku meeleliselt 2 nauditava keskkonna. See on osa jaapanlaste alateadvusest, et hea sobivus tähendab ka head kvaliteeti. Lisaks kõrgetasemelisele tehnoloogiale on väga oluline ka kogu disaini tunnetuslikkus, leiab üks Tanaka kolleegidest. Püütakse asetada ennast kliendi olukorda ja näha autot läbi kliendi silmade. Veidi erinevamal arvamusel on disainer Sakurai. Tema arvates liigume me suunas, kus auto hea välimus ja tehnoloogia uudsus ei ole enam võtmesõnad, ning inimesed
....? juhuslikke nt puutükid, paberid 37. Mis uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Mis terminit kasutatakse seoses tema teostega? M. Duchamp esitas valmis objekte. Kasutatakse terminit ready-made. 38. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitilise fotomontaazikunsti. 39. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? Toetusid Sigmund Freudi alateadvusteooria vastu. 40. Mis on sürrealismi iseloomulikud jooned? Nimeta mõni tuntud sürrealist 1) lähtuti alateadvusest, unenägudest, hallutsinatsioonidest. 2) teema ebareaalne, teemaks unenäod ja müstika. 3) esemed moonutatud, mõistusevastaseks muudetud. 4) meenutasid laste või vaimuhaigete joonistusi. Joan Miro, Salvador Dali, Andre Masson, Rene Magritte. 41. Millisteks suundadeks jaguneb sürrealistlik maalikunst oma kujutusviisilt? Iseloomusta kumbagi suunda. Jaguneb veristlikuks ja abstraktseks. Veristlik- tõelevastav, asjad äratuntavad. Abstraktne-
* automaatkirjutamise rakendamine * dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Kesksed sürrealistid (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon (Salvador Dalí). Marcel Proust(1871-1922) Sündis Pariisis rikkas kodanlikus peres
1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks
pehmendab seda ümbritsevate esemete jõuline käsitlus ja värvikus. RENE MAGRITTE. SÜRREALISM • Nagu kõik sürrealistid, oli ka Rene Magritte vaimustatud alateadvusest. Sellel pildil paneb belgia kunstnik vaataja kujutlusvõime proovile näiliselt seosetute esemete kooslusega. Üksik labakäsi, õun ja mingi defineerimatu ese on pandud kastidesse nagu muuseumieksponaadid, neljanda kasti sisu on varjatud paberpitsiga. ANDY WARHOL. POPKUNST • Popkunstnik Andy Warhol kujutas
· Inglismaal elas linnades 80% elanikest · Saksamaal 60% elanikest, prantsusmaal ja USA-s 40% · Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku oli Euroopas 135, sajand varem oli neid 23 · Maailma suurm linn 1900 London elanikke umbes 6,5 miljonit · Võrdlus: 100 aastat varem 860 000 elanikku 2. teaduse ja tehnika areng · Sajandi vahetuse paiku sündisid aatomi- ja relatiivsusteooria · Albert Einstein · õpiti analüüsima inimese alateadvusest (Freud) · ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kasari sild eestis) · valmivad üha suuremad laevad (Titanic) · valmis lennuk (vennad Wrightid) · autotööstuses võeti kasutusele konveier 3. rassism · rassism oli 20. Aastasaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma · valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine · suured koloniaalvaldused olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Belgial, Taanil,
12. klass ABSTRAKTSIONISM Referaat ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionismi teke ja levik Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Looduse otsene kujutamine jäi tahaplaanile. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neid säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. Seetõttu on loomulik, et 1910. a. paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud nähtava ümbruse jäljendamisest üldse. Üsna paljusid kubistide selleaegseid teoseid võib pidada abstraktseteks, sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi ...
17. saj Madalmaade kunst Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust, paraaditsev stiil oli võõras. Tüüpiline oli raekoda. Skulptuur oli tähtsusetu, maalikunst aga elas läbi 17. saj õitsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole täheldatud. Kunstilt nõuti looduslähedust. Kujutis pidi maalil võimalikult palju sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Olustikumaal kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike, seepärast ,,väikesed hollandlased". JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sage...
olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii mingeid nägemusi või unenägusid meenutavaid kujutluspilte. Niisuguse kunsti tekkel oli suur osa 20. sajandi alguse arstiteaduses levinud seisukohtadel, mille järgi inimese hinges ja alateadvuses pesitseb palju ürgseid pimedaid jõude, mis püüavad endale inimese mõistust ja käitumist allutada. Sürrealistid tuginesid psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, kelle kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealism oma mõttetuste ja meeletusega peegeldas paratamatult seda ühiskonda, mille rüpes ta oli sündinud
inimesi, kes on ainult ametnikud või ainult emad... Kõige terviklikum ja loovam on inimene muidugi siis, kui ta isiksuse kolme osa vahel valitseb harmoonia. Need kolm osa on olemas kõigil. Ei saa tõsiselt võtta ühe daami kinnitust: "Minul alateadvust ei olegi!".Enda kohta on Freud öelnud: "Kui mul on otsustada midagi vähemtähtsat, kaalutlen hoolikalt kõiki poolt- ja vastuargumente, tõeliselt olulistes asjades aga - nagu abikaasa või elukutse valik - peab otsustav hääl tulema alateadvusest. Meie isikliku elu määravais küsimustes juhtigu meid meie loomuse sügavamad vajadused."Kui oleme otsustanud midagi "jõuga" oma mõttemaailmast välja heita, võime kindlad olla, et need asjad elavad edasi meie alateadvuses ja tulevad varem või hiljem sealt esile suure jõuga - teeme endalegi ootamatult mingeid rumalusi, käitume nii, et pärast on piinlik... Tõkestatud soovidest, aga ka muudest arenguhäiretest tekivad kompleksid. Ühel on neid rohkem, teisel vähem
kunstivõõraid aineid nagu liiv, puulehed, metallipuru jne. Dubuffet vahetas mitu korda stiili. Ta töötas ühe läbi ja kui tundis selle olevat ammendanud läks ta järgmise juurde. Selle poolest erines ta teistest oma aja kunstnikkest. Dubuffet toetas antikultuurset kunsti. Ta lootis selle abil vabastada inimese konventsioonitajumise. Kultuuri poolt tõrjutud tajud oleval tallel iga inimese psüühikas, kuid ainult kunstitreeningust puutumata laps või vaimuhaige suudab neid alateadvusest välja tuua. Ta hülgas mõtte, et objektid jagunevad ilusateks ja inetuteks, ning kinnitas, et mingi objekti ilu sõltub sellest kuidas keegi seda vaatab. Kunstile kõlbavad kõik objektid ja iga kunstitöö peaks meid maksimaalselt välja tõstma kontekstist, provotseerima üllatust ja okki. Dubuffeti loomingut ei saa pidada lõplikult abstraktseks, sest tema töödel on siiski kujutised milleskist. Dubuffet võrreldes USA kuulsamate abstraktsionistidega on hoopis teistsugune. Tal
kommunistidega: stalinismist ütlesid nad lahti, kuid jäid austama Lev Tolstoi ideid. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli siiski elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid kunsti elu ,,peaproovina", aga muidugi spontaansuse harrastamine kunsti piirides või nende läheduses on mugavam kui väljaspool kunsti. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Max Ernst
Sürrealism Aluse panijaks kirjanik Andre Breton, kes avaldas 1924.a sürrealismiteooria. ,,Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mille abil suuliselt, kirjalikult või muul moel püütakse väljendada mõtte tõelist kulgu, ilma mõistuse kontrollita." Sürrealism levis kirjanduses, kunstis, teatris. Lähtuti Sigmund Broidi psühhoanalüütilistest teooriatest. Usuti unenägude kõikvõimsusse. Otsiti mõtteid inimeste alateadvusest, hallutsinatsioonidest, laste ja vaimuhaigete eneseväljendusest. Sürrealism ei eristunud senisest maalikunstist maalimisviisi vaid süzeede tõttu. Mõtlesid välja ühismänge, nt. kollektiivne joonistamine üks joonistab lõuendile pildi, katab selle kinni ja jätab nähtavale vaid detaili, millest austab järgmine. Pilt avatakse kui kogu lõuend on täidetud. Kasutasid ka nö. automaatjoonistamist. Eesmärgid: 1. Elu ja kunsti vahelt tuleb piir kaotada 2
Suurematel kirikutel oli 5 löövi. Sisekujunduses olid olulisel kohal sambad, lagi lame või puudus ültse. SÜRREALISM Sürrealism tugines Freudi õpetusel mis ütleb ,et sürrealism on puhas psüühiline automatism. Fantaasia kunst kus tavalised esemed ja olendid ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse. Kõik on juhuslik, midagi mõistuspärast pole. 2030 aastate sürrealistidel oli tüüpiline püüe otsida jälgi alateadvusest. See oli süzeekunst. Kõiki loodusasju ja olemasolevaid asju kujutati realistlikult. Tegija: G de Shirico. ("Poeedi naudingud"). Tavaliselt maalis linnavaateid ja sisevaateid, joonperspektiiv muundund, soov saavutada aja tunne. Palju tehti pildile mõõtriistu (kellad, jooni., maakaardid). Inimeste asemel joonistati mannekeene, kellel puudub side ajaga. SALVADOR DALI Maalis kõik detailid hästi peenelt maalitud, igal teosel oma tagamõte. N: "The Precense of Memory"
KEHAKEEL Zestidele, poosidele ja kõne laadile on tähelepanu pööratud juba Cicero ja Caesari ajal. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides kõnepidamisel soovitatavaid zeste ning jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon "Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale." C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi infor...
· Naised vooruslikud, ei tohtinud teada midagi seksist Sigmund Freud (1856-1939) Austria arst ja psühhiaater Hakkas huvi tundma psühhiaatria ja hüsteeria vastu 1895 ,,Etüüdid hüsteeriast" · Selle ilmumine psühhoanalüüsi algus · Hüsteeriat põhjustab seksuaalne trauma Freud hakkas rääkima alateadvusest Isiksus Freudi järgi · Koosneb 3 osast ID Loomalik alge Alateadvus Tahab naudinguid (Seks, mahalöömine) Avaldub unenägudes ja keelevääratustes EGO Taltsutab ID-d
Sama teed läksid ka Picasso ja Braque. Oma teostega astusid nad suure sammu abstraktsionismi suunas. SÜRREALISMIS on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli sõjajärgne Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Tuntumad esindajad: Salvador Dali, Rene Magritte, Breton DADAISM - Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja
olev maalipalett maalitud täiesti tavalisel viisil, ühest vaatepunktist. · Palett ripub naela küljes, mis on maalitud nõnda, et seda saab pidada lõuendisse löödud tõeliseks naelaks. · Ta heidab isegi varju, pakkudes järsku ja teravmeelset kontrasti pidi alumise poole killustatud kujutisele. RENE MAGRITTE. SÜRREALISM · Nagu kõik sürrealistid, oli ka Rene Magritte vaimustatud alateadvusest. · Sellel pildil paneb belgia kunstnik vaataja kujutlusvõime proovile näiliselt seosetute esemete kooslusega. · Üksik labakäsi, õun ja mingi defineerimatu ese on pandud kastidesse nagu muuseumieksponaadid, neljanda kasti sisu on varjatud paberpitsiga. PABLO PICASSO. KUBISM · Picasso pidas ennast nii Euroopa maalitraditsioonide järgijaks kui nende jätkuvaks ümberkujundajaks. · Sellel pildil on 17.sajanist tuttav inimpealuu
peab, alla surub ning pärast tolle surma ise haigestub. Kasvas välja tema Ps. Freud ja see teine püüdsid teda ravida hüpnoosi teel, kus ta mäletas seda, mida ärkvel ei mäletanud ja ärkvel olles kadus mõni haigushäda. Teadvuses koguaeg asjad vahetuvad, korraga kõik ei mahu. Eelteadvus pole teadvuses, aga saab endale teadvustada alateadvuses. Alateadvus e mitteteadvuses e teadvustamatus. Aga see alateadvus pole psühholoogidele meelepärane. Alateadvusest tulevad asjad teadvusesse raskelt või ei tule üldse. Inimene ei teadvusta endale halbu asju, need tõrjutakse teadvusest välja. Freudi meelest tuleks halvad asjad endale teadvustada, see tervendab. Alateadvusest tuuakse asjad teadvusesse: 9. Hüpnoos: kasutatakse harva, sest see on kurnav hüpnotiseerijale ja kõik sellel ei allu 10. vabade seoste tehnika: patsient sohvale, pea tehakse tühjaks ja need valud mis pähe tulevad tuleb välja
ühiskeelena Teadus ja tehnika: · Hugo de Vriesi hüpotees geenide olemasolust, geneetika algus · Max Planck pani aluse kvantmehaanikale · Selgitati aatomi ehitust · Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks · Minose tsiv avastamine, hormoonide avastamine, mandrite triivimise teooria · Tõhusa süüfiliseravimi leiutamine · Sigmund Freudi psühhoanalüüs alateadvusest Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad al 1901 · Kirjanduses juugend(rõhk ilul, väänlevad ornam) ja ekspressionism(esikohal isiklikud, närvilised tundmused), ka kunstis ja srhitektuuris · Abstraktsionism loobus tegelikuse kujutamisest Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad: · Muusikapealinnad olid pariis ja viin, meloodia ei olnud enam esmatähtis · Tuntud heliloojad olid nt debussy, schönberg, strauss
AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM Salvador Dali ja sürrealism Kunstiajaloo referaat Koostaja: Tevol Tamm Juhendaja: Rainer Vilumaa TALLINN 2013 Sisukord 1.Sürrealism.............................................................................................................................3-4 2.Salvador Dali (1904-1989)...................................................................................................5-9 2.1 Elulugu ..........................................................................................................................5-6 2.2 ,,Wilhelm Telli mõistatus"..............................................................................................6-7 2.3 Näited tuntumatest maalidest..........................................................................................8-9 3.Kasutatud materjalid......
.................................9 2 SISSEJUHATUS Töös käsitletakse suhtlemispsühholoogia üht teemat, milleks on kehakeel. Inimesed kasutavad igapäevaelus peale verbaalse ka mitteverbaalset kommunikatsiooni. Liigutusi tehakse vahel enda teadmata, sest need tulevad enamjaolt alateadvusest. Mitmesuguste zestide tundmine on erinevate vestluste osalemisel vägagi kasu toov omadus, kuna nende järgi mõistab partneri mõtteid ja tahtmisi. Antud töös kasutatakse Allan Pease'i raamatut ,,Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Teoses on välja toodud peamised zestid, millega väljendatakse oma rahulolu, eitamist, viha ja veel teisi emotsioone, mida vahel ei öelda välja sõnadega. Autor ise on kehakeelt õppides jälginud inimesi
3 kunstiteose analüüs Henri Matisse “Tants” 1909 Fovism I faas – eelikonograafiline Henri Matisse (1869-1954) oli prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Värve kandis ta lõuendile suurte laikudena, ...
vajadus, toote kulukus, info puudumine toote kohta, tootega kaasnevad riskid (vale otsus) ja toote potensiaalne tulu. Mis on motiiv? Motiiv on sellise tugevusega stiimul, mis paneb inimese tegutsema. Motiiv on teo sooritamise tegelik põhjus. Motiivid erinevad teineteisest vajaduselt, ilmnemisvormidelt ning selle tegevuse iseloomult (näiteks: töö ja puhkus). Missugused on levinumad motivatsiooniteooriad ja millest nad lähtuvad? Freudi motivatsiooniteooria - lähtub alateadvusest. Inimesed ei mõtle kauba vajalikkusele. Ostetakse eelneva kogemuse põhjal. Näiteks: iPhone ostmine - inimesed on nõus ostma suure raha eest uue iPhone mudeli mõtlemata sellele, kas tal ka tegelikult midagi sellist vaja läheb. Ostetakse ka siis kui vanem mudel on veel väga töökorras. Freudi motivatsiooni teooria saab võtta ideaalselt kokku ütlusega `'Pime paneb kardina ette, et valgus tuppa ei paistaks.''
vaimsed võimed (sõnaosavus, matemaatiline võimekus), iseloom (kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (loodusearmastus, kord). Isiksusomadusi ja oma vaimseid võimeid saab mõõta nii isiksustestide kui ka intelligentsustestidega (Bachmann ja Maruste 2008). 2.1. ISIKSUSE TEOORIAD 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks on see, et mis on inimest liikuma panev jõud. Motivatsiooni käsitletakse eelkõige psüühilise tegurina ja selle tuuma otsitakse alateadvusest. Alateadvus on inimese olemuse mõistmisel tähtsam kui teadvus (Bachmann ja Maruste 2008). 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Temperamenditüübid: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Samuti on loodud "Suure viisiku" teooria, mis koosneb 5-faktorilisest isiksusomaduste käsitlusest: ekstravertsus, seltsivus, kohusetunne, neurootilisus ja avatus kogemustele (Bachmann ja Maruste 2008).
- good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus - mitte-mina (not-me): parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. stereotüübid IV. Psühhoteraapia. patsiendi harimine, alateadvusest teadvusse tegurid, mis mõjutavad käitumist psühhiaatriline intervjuu grupiteraapia, suhete muutmine V Kontseptsiooni edasiarendus Eric Berne. Games People Play. 1964 transaktsioonid (transactions) ego state: parent, child, adult Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness)
Hoolimata levinud arvamusest, et tänapäeva maailm on turvaline ja mõnus koht elamiseks, ei ole üritus luua supersõdureid kaugeltki lõppenud. Paljastatud on USA valitsuse salajased testid, kus uimastatakse ja röövitakse täiesti tavalisi inimesi, sealhulgas lapsi, kes lihtsalt juhtuvad olema valel ajal vales kohas. Hüpnoosiseansi käigus tunnistavad ohvrid, et arvatud põhjus tulnukad ei olegi tegelikult juhtunu taga. Alateadvusest ilmuvad pildid sõduritest, valges kitlis arstidest, maa-alustest baasidest. Ühe inimese kõrva tagant on leitud kummaline kiip, mis purunes kohe, kui see eemaldati. Iga mõne aja tagant tekivad kehale jäljed, mis meenutavad lööke ja põletusi ning mis on pea alati sümmeetrilise kujuga, nendega samaaegselt ilmuvad süstlajäljed käsivartel. Need ja muud tõestusmaterjalid, nii suulised kui kirjalikud, viitavad millelegi, millest me ei peaks teadma.
- good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus - mitte-mina (not-me): parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. stereotüübid IV. Psühhoteraapia. patsiendi harimine, alateadvusest teadvusse tegurid, mis mõjutavad käitumist psühhiaatriline intervjuu grupiteraapia, suhete muutmine V Kontseptsiooni edasiarendus Eric Berne. Games People Play. 1964 transaktsioonid (transactions) ego state: parent, child, adult Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness)
Saksa ekspressionism Mis on ekspressionistliku kunsti eripäraks? Ekpressionistliku kunsti eripäraks on: värvikasutus ja vormi otsingud. Rühmituse Die Brücke loomingu lähteidee ja inspiratsioon. Mis või kes olid mõjutajateks? Lähteidee- Soov tõmmata ligi revolutsioonilisi inimesi. Tuua välja sotsiaalseid rolle ja nende erinevusi, eriti madalamal astmel olevate inimeste (prostituudid). Kirjutati manifesete oma ideede väljendamiseks. inspiratsioon- Gooti kunst, koopamaalingud, Aafrika kunst, Saksa puulõige (16 saj) mõjutajad- Nietsche, tema ideed individuaalsusest olid väga populaarsed sel ajal Rühmituse liikmed ja nende loomingu lühianalüüs: Emil Nolde Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte, huvitavaid maske (nt. Aafrika) ning algeliselt ja kirglikult salapäraseid maastikke. Ta ei kasuta piirjooni, ainult vorme ja värve. Nolde maalides oli hästi ...
Vabade assotsiatsioonide tehnika ravib ka alateadvust, kuna kõik, mis pähe tuleb, tuleb analüütikule rääkida. Samamoodi toimub ka unenägudega. Sigmund Freud: 1. ,,Leonardo da Vinci lapsepõlv" - 70lk 2. ,,Ahistus kultuuris" + ,,Sealpool mõnuprintsiipi" 3. ,,Inimhinge anatoomiast" 4. ,,Argielu psühhopatoloogia" 5. ,,Unenägude tõlgendamine"* = 2 teost 6. ,,Nali ja selle seos teadvustamatusega" Unenäod on seoses alateadvusega. Unenägusid uurides saab aimu alateadvusest. Unenägude uurimine on üks psühhoanalüüsi meetoditest. Unenägu on varjatud soovide täideminek. On 4 kategooriat põhjusi, mis tekitavad unenägusid: · Füüsilised Kui tuba on külm ja tekk läheb magades peast ära, näeme unes lumetormi. · Kehasisesed ärritusseisundid Freud uuris südame- ja kopsuhaigete unenägusid, kelle haigused mõjutavad nende unenägusid sarnaselt. · Meeleorganite kõrgenenud erutusseisundid Alkoholi, narkootikumide või ravimite mõjul.
2. unenägude analüüs - väitis, et unenägu on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi täitumine. Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille moodustavad teadvusest väljatõrjutud mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos libiidoga. Arvas, et enamikul unesümbolitst on seksuaalne tähendus. 3. vabade assotsioonide meetod otsitakse välja tema alateadvusest, mis lapsepõlvest pärit. Patsiendil võimalus takistamatult rääkida kõike seda, mis pähe tuleb. See viib analüütiku samal viisil hüsteeria või neuroosi jälile, kui seda teeb hüpnoos. Psüühika individuaalseks kaitseks inimestel olemas kaitsemehhanismid: Kaitesemehhanismid- alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. Käivituvad automaatselt. MIKS ON FREUD NII POPULAARNE? 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
