ei tunne teda, aga ta juhib mind, suunab sugu ja surma suunas) Kuidas need asjad on minu sees? Nad tüürivad läbi mingisuguse kommunikatiivse akti(mina ei märka), aga tegelikult saadab alateadvus mulle signaale. Ma ei märka teda , sest 1) libiido kasutab keelt, mida meie ei tunne, aga samas tunneme ka. See keel räägib meiega, kui oleme teadvuses. Unenäod on sõnumid selles teises keeles, kui ärkame üles, hakkame neid meenutama nii alateadvuses kui ka teadvuses 2)need keeled ei ole sõltumatud oleks nad sõltumatud, saaksime paremini meelde jätta ja paremini aru saada. Kui jutustame ümber unenägusid, võib jääda mulje, et sõnum pole adekvaatne ricoeur teeb järelduse, et ükskõik, milline kommunikatsioon, on see semiootiline protsess, mille aluseks on märgid. Ütleb,et fenomenoloogia parim alus on semitootika. /heideggeri jaoks tulevad märgid juhuslikult, ricoeurijaoks pole fenomeni
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne...
teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega · EGO ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist - reguleerib kohanemist
Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm..................
algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp, kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, 4 arhetüüpi: mina, vari, anima, animus, (ka laps, üliinimene (kõikvõimas), kangelane, ürgema/kõige ema, vana tark mees, Tola) Jungi teooria kohaselt on kirjandus kollektiivsesse alateadvusse talletunud arhetüüpide väljendus. Meisterlik kirjanik loob lugejaile juurdepääsu kollektsiivses mälus peituvate arhetüüpide juurde, nii turgutab psüühika osi, mis on vajalikud nii isiksuse täiustumiseks kui
algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp, kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, 4 arhetüüpi: mina, vari, anima, animus, (ka laps, üliinimene (kõikvõimas), kangelane, ürgema/kõige ema, vana tark mees, Tola) Jungi teooria kohaselt on kirjandus kollektiivsesse alateadvusse talletunud arhetüüpide väljendus. Meisterlik kirjanik loob lugejaile juurdepääsu kollektsiivses mälus peituvate arhetüüpide juurde, nii turgutab psüühika osi, mis on vajalikud nii isiksuse täiustumiseks kui
x Luuakse turundaja ja reklaamiagentuuri poolt loomingulise töö tulemusena x Asub turundaja peas x Brändi omanik soovib, et identiteet oleks võimalikult sarnane kuvandiga. x Identiteet peab keskenduma autentsetele väärtustele 4) Brändi kuvand Brändi kuvand on sümboolne konstruktsioon, mis luuakse inimese peas. See sisaldab kogu informatsiooni ja ootusi, mida seostatakse mingi toote/teenuse või ettevõttega, kes seda pakub. Kremezi kohaselt sünnib imago teadvuses või alateadvuses, see on inimese ettekujutus mingist ilmingust, esemest või teisest inimesest. Ettevõtte imagot mõjutavad nii inimeste välised kui ka -sisesed tegurid. Välisteks tegurid on näiteks arvamusliidrid, sotsiaalne kuuluvus ja muu. Sisemisteks teguriteks on eelarvamused, eelistused ja emotsioonid. Emotsioonid on kas positiivsed või negatiivsed ning need võivad tekkida kas pärast kauba soetamist või ostu sooritades, kus näiteks kauba pakend tekitab tarbijas mingisuguse emotsiooni. Seetõttu
omadused ja alateadlikud tendentsid (jutu lõpetamine, pildi lõpetamine, jutu kirjutamine, pildi joonistamine). Alaliigid: - Hinnangtestid: ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled - Konstruktiivtestid: joonistamise testid, hinnatakse pildi detale, objektide paigutus jne - Tõlgendamistestid: kaks pilti ühes, tindiplekkide-test, mida inimene näeb. - Assotsiatsioonimetoodika: Jungi test, välja toomaks inimese alateadvuses esile toomiseks. Öedakse sõna, esimesena pähe tulev öeldakse Suure viisiku teooria: viie tunnusjoone alusel kirjeldatud isikuse omadused. Isiksusepsühholoogi uurijate Costa ja McCrae kirja pandud, inimese isiksus on suhtes keskkonnaga. - Neurootilisus: kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, heas halba (emotsionaalne stabiilsus) - Ekstravertsus: kalduvus kogeda positiiveid emotsioone, suhelda
22. vastata küsimustele, kus sa tunned, et ei teki ebamugavust. 23. ebakindlus konfidentsiaalsuse suhtes. Tuleb leida keegi, kellega arutleda. Supervisioon, kovisioon. (1962) Kõik nõustajad vaatavad oma kliente läbi kolme liiki professionaalsete prillide. 1. mõtestavad kliendi lahti reageerivate olenditena (biheiviorism) 2. püüavad psühhoanalüüsi eeskujudel mõtestada kuivõrd kliendi reflektsioonid on programmeeritud alateadvuses 3. vaatavad kliente nende isiksuse kujunemise protsessis. Tänapäeval liitub kognitiiv-käitumuslik pool. Kliendi ootused võivad olla täiesti kohatud. Psühholoog ,,peaks esitama palju küsimusi, lahendama keerulised probleemid, võtma vastutust, juhtima vestlust, jagama võrrandeid". Mudelid (kliendi ootused) 1. kohastumismudel nõustamine aitab aktsepteerida minu tundeid, probleeme ja puudujääke 2
ekstravertseid jooni, need on surutud teadvusest välja. Vari seostub tihti musta hobusega, Jung ütleb, et tuleb sellest must värv välja juurutada. Kristluses tunneme varju saatana, langenud inglina. 2) Anima/Animus.- teadliku mina jaoks vastassooline, kütkestav kuju, kes tuleb esile varju tagant. Edukalt integreerituna toimib teejuina alateadvusesse. On arhetüüp, mis seletab ära armastuse esimesest silmapilgust. Tähendab, et igal mehel on alateadvuses olema mingisugune naise kuju, kelle ta leides kohe ära tunneb. Jungi psühholoogia on kirjutatud meeste silme läbi, teistpidi on sellest kirjutanud Emma Jung ja Aniela Jaffe. Mao sümbol on paljudes kultuurides olnud tarkuse, mõistmise ja jumalikkuse sümbol (salatarkus)(kõik naised on ussid:D). Jung on kirjutanud, et mehed, kes 40ndaks eluaastaks ei ole suutnud leida oma animat, lähevad pahuraks ja kaotavad elujõu. Seos varju arhetüübiga iseenda
Tavaliselt seotud väljendamatute emotsioonidega ja võivad tekkida haigushood. Psühhoanalüüs - alateadvusest välja tõrjutud emotsioonid tuuakse tagasi ja sellel on tervendav efekt. 1)Hüpnoos oli esimene võimalus, kuid see polnud väga hea meetod (kurnav ja kõik ei allunud hüpnoosile). Püüti leida muid meetodeid-> 2)vabade assotsiatsioonide meetod (seoste). Oled tühja peaga ning esimesed mõtted, mis tulevad, tuleb ära rääkida ning analüütik püüab neid seostada alateadvuses olevate mõtetega. 3)Alateadvust saab uurida, kui uurida unenägusid. 4) Kui uurida eksitegusid, nt keelevääratusi-> kõikide nende eesmärk on saada palju informatsiooni alateadvusest. Kriitikud ütlevad, et see meetod pole teaduslik, kuid analüütikud ütlevad, et see toimib. See koolkond on 20. sajandit väga palju mõjutanud. 4) Humanistlik koolkond- algus USA'st, eksisteerib siiani. Tänu sellele koolkonnale toimus revolutsioon psühhteraapias
erinevaid psühhoanalüütilisi katseid (pildiseletused, rollimängud, süvaintervjuud jt.). Saadud tulemused on küllaltki ootamatud. Näiteks on leitud, et tarbijad ei osta meelsasti pakendamata ploome, sest nende krimpsus välimus seostub väga vana inimese näoga; meeste puhul on sigari suitsetamine täiskasvanu variant lapsepõlves pöidla imemise harjumusest; naised eelistavad taimseid rasvaineid loomsetele, kuna viimased tekitavad nende alateadvuses süümepiina tapetud loomade pärast. 40. Selgitage lühidalt Herzbergi motivatsiooniteooria olemust? Frederic Herzberg arendas välja teooria, milles inimese käitumise kujundajateks olid kahesugused faktorid M-foktorid ehk motiveerivad faktorid ja H-faktorid ehk hügieenifaktorid. Kui viimaste olemasolu tagas rahulolematuse puudumise, siis esimestega sai rahulolu suurendada. H-faktorite olemasolu ei ole piisavaks tingimuseks rahulolu
Käitumisteraapia Biheviorism on osutunud viljakaks mitme teraapiavõtte välmimisel. Käitumisviisi kujundamise ehk seipimise üheks neiteks on astehaaval tegutsemine, järkjärguline lähenemine kardetud eesmärgile. Toogem järgnevalt esile mõningad käitumisteraapia põhimõtted, millest kõigist kumab läbi eelpool käsitletud temaatika. 1. Käitumisteraapia sihiks pole isiksusega tegelemine, veel vähem tema alateadvuses või varase lapseea kogemustes sobramine, vaid inimeste õpetamine reageerima elulistele olukordadele võimalikult adekvaatselt, äpardumisi ja viga vältivalt. 2. Käitumisteraapia tähendab tõhusa käitumisrepertuaari omandamist ja vabanemist vääradest käitumisharjumustest, aga ka neid saatvatest mõtetest ja tunnetest. 3. Käitumisteraapia ei saa sihiks ümber kujundada inimeste sisemaailma emotsionaalseid suhtlumisi. 4
arvatakse, et sealt ei saa tulla mitte midagi head. Mõisasse kutsutakse tavaliselt siis, kui tahetakse mingit andamit või karistada, midagi negatiivset. Talupojale on see suur ja pingeline, kui talupoeg läheb mõisasse. Teda valdab kohmetus, ta ei oska selles ruumis kuidagi käituda, on segaduses. Kultuur on teatud normide süsteem ja neid norme peab järgima. Ja seetõttu ongi talupoeg kohmetu, et ta ei tea nendest normidest midagi. Alateadvuses on hirm. Binaarne opositsioon.. läbib erinevaid teoseid: Näiteks must talu versus ilus valge puhas mõis. võim-allumine----- pole romantilises, vaid realistlikus, kriitilises mõis-küla Valgus-pimedus---- kristlikus mõttelaadis on see. Ilu-inetus 15. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena 16. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses Vildele heidetakse ette, et religioossest inimesest ei saa väga empaatiavõimeliselt kirjutada inimene, kes on religioonikauge.
sünge ajalugu teistmoodi ümber Jean Rhys „Suur Saragasso meri“..ümberkijutis Jane Eyeris naisest pööningul.. st ajalugu vaadatakse feminismi kontekstis vms * Traditsioon on tihti häiritud uue aja mõtetega. Mõned katkestused (sõda, küüditamine vms) kuuluvad traagiliste sündmuste hulka, mis traditsioonilist mälu häirivad. Jätavad mällu nö trauma kogemuse. Sigmund Freud -> see tekitab psüühilise haava, mis eksisteerib nö alateadvuses ja psüühika ei suuda nendega toime tulla. Need tramaatilised kogemused ei puuduta ainult indiviide, vaid on iseloomulikud ka traditsioonile/kollektiivsele mälule. Selle kollektiivse mälu ravimiseks võib kasutada nt kirjanduse vormi (sõjaromaan) Minevikuromaani puhul alguse hetk, kust on tuldud jne. Eestlaste muinaskultuuri temaatika (mis saab alguse juba 19.saj) leiab vormi ka 20.saj vältel, see on seotud vabaduse ideega. ntx isegi Metsatölli videod ja laulud jne. 3.-4
neiu, lõpu poole aga on tema julgus kasvanud ja ta on valmis enda õnne eest seisma. 18 Kapten Wentworth oli nooruses elu ja indu täis inimene, optimist: “Tal oli alati vedanud, ta teadis, et see vedamine jätkub’’( kapteni arvamus lk 25). Leedi Russell näeb temas Anne’ile ohtu: “Kapten oli sädelev, kapten oli põikpäine’’(lk 26). Kapten on uhke, Anne’i peale kibestunud, kuid alateadvuses lojaalne armastaja. Lõpus surub ta eneseuhkuse alla. Tal on laitmatud kombed ning ta meeldib kõigile. Temas on vahvust, iseseisvust ja vaprust, mis tulenes tema kõrgelt hinnatud mereväeohvitseri tiitlist. Ta ajas oma varanduse ise raske töö ja vaevaga kokku, olles seega kontrast Sir Walterile, kes kulutas raha, mis tuli talle tema positsiooni kaudu. Leedi Russell. “Ma olen alati kuulnud leedi Russellist kui naisterahvast, kes avaldab kõikidele inimestele väga suurt mõju
Algul oli esmalt meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, hüsteeriliste häirete ravimine. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid. Määravaks on neist 2 peamist: 1) eluinstinkt, mis samastub põhimõtteliselt suguinstinktiga; 2) surmainstinkt e hävitamise instinkt. Elu oleks justkui võitlus, et jõuda kindlale eesmärgile surma. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute, unenägude põhjustajaks. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: tema, mina, ülemina ning seostas neid mitmel viisil vastavalt ebatervisliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. ,,Tema" (id) on isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa. Tema kohta saame infot unenägudest ja neurooside uurimisel. ,,Tema" sisuks on instinktiivsed püüdlused, mis otsivad endale
Laps ei ole tagajärg, vaid eesmärk. SEKSUAALSUS SEKS 1.) ühendus/ühendamine ühendab inimesi. Jagatakse piiratud arvu inimestega 2.) paljunemine seks ei tähenda järglaste saamist kindlalt, võib olla raskem MÕLEMAD POTENTSIAALID, VÕIMALUSED. Seksuaalne atraktiivsus, meeldivus on samuti seotud nende kahe eesmärgiga. Soov saada lähemale mingi konkreetse isiksusega ja soov laste, järeltulijate järgi alateadvuses. Seksuaalsus on ajaliselt muutunud. Vanasti peeti suurt naist seksuaalseks, nüüd mitte. Et mees oleks seksuaalselt atraktiivne, on vajalikud isikuomadused: 1.) haritus 2.) võim 3.) välimus. Parim vorm nende kahe eesmärgi täitmiseks: *perekond. Mõlemat potentsiaali kõige paremini realiseeriv vorm. Ühiskonna stabiilsus seotud perekondadega. Perekonnas nähakse ka ühiskonna elementaarosakest. Indiviididest koosnev ühiskond on tugev
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreegli...
Probleemi lahendamises eristatakse teatavaid etappe või järke: · Ettevalmistaval etapil õpitakse probleemi tundma. Vahel on probleem väga selge ja kindlat lahendust kerge leida. Sellisel juhul on tegemist hästidefineeritud probleemiga. Kuid halvastidefineeritud probleemide korral tehakse valik kõige realistlikuma variandi kasuks. · Inkubatsiooni etapp algab siis kui probleemi olemus on selge, n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. See võib toimuda ka füüsilise tegevuse ja magamise ajal. · Illuminatsiooni etapp- inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus. Ja seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. · Verifikatsioon e lahenduse kontrollimine. Hästidefineeritud probleemi lahenduse õigust on kerge kontrollida
· Juhul, kui pöidlad paistavad välja tagumistest püksitaskutest, siis püüame varjata oma tegelikku seisundit. · Rinnal ristatud harali pöialdega käed tähendavad eitavat suhtumist või kaitseasendit, samuti üleolevat suhtumist. · Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. · Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. · Samas, kui kuulaja katab teie rääkimise ajal oma suu, siis kahtlustab ta teie jutu tõesust. · Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. · Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama
häbitundega Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab tervist oma määratlematuse tõttu · konfliktid surutakse alla · probleemid jäävad häguseks · indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult kardab Ravi tuumaks alateadvusse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine. Ravimetoodikate näiteid: 1. hüpnoos- patsient elab alateadvuses oleva sündmuse uuesti läbi, vabaneb sellest 2. unenägude analüüs Väitis, et unenägu on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi täitumine. Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille moodustavad teadvusest väljatõrjutud mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos libiidoga. Arvas, et enamikul unesümbolitst on seksuaalne tähendus. 3. vabade assotsioonide meetod otsitakse välja tema alateadvusest, mis lapsepõlvest pärit
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikku...
võimelised püüdleja tarkust nägema ja too leiab endale abilise. 24. Võrdsuse (või Analoogi) seadus, tuntud ka kui Vastavuse Printsiip või Jumalikkuse Põhiolemus. "Kuis üleval, nii ka all, kuis all, nii ka üleval" Põhiline ühendav toimejõud universumis on armastusetarkuse energia ja analoogseaduse eesmärk on juhtida teadvus tagasi üksolemisse (valgustusse). Mõtted ja kujutlused, mida me hoiame oma teadvuses ja alateadvuses avalduvad nagu peegelpildid meie välistes tingimustes. Meie välismaailm on peegel sisemaailmast. Maa on kooliks, kus me saame kasutada neid teadvuse kontrolli seadusi. On olemas vastavus seaduste ja Olemuse ja Elu mitmel tasandil olevate erakordsete nähtuste vahel. See printsiip võimaldab toimida sellistel nähtustel nagu Tajumine, Intuitsioon, Vaist, jne ja ka sellisel nähtusel ,mida nimetatakse kogemuseks väljaspool keha
baasil. Ma ei tohi karjuvat klienti karta asemel => ma pean karjuva kliendi jaoks leidma lahenduse nii nagu iga teise kliendi jaoks. sisenda endale positiivsust pööra oma mõtlemises uskumused endale kasulikuks tee endale konkreetne tegevusjuhis, kuidas käituda. Situatsioonid vastavad meie ootustele. Kui ootame kliendi suhtes positiivset elamust, siis me selle enamjaolt ka saame. Negatiivse häälestuse korral aga järgneb tihti negatiivne kontakt. Tugev eitus on probleem meie alateadvuses. PEEGELDUSEFEKT inimesed peegeldavad kontaktis suhtumist. Selline psühholoogiline aspekt annab võimaluse klienditeenindajale juhtida oma positiive hoiakuga kliendi suhtumist ja meeleolu. PEEGELDAMINE LIIGUTUSTE JÄLJENDAMISEGA kui ollakse ühel meelel, siis jäljendavad partnerid üksteise liigutusi. Selleni on võimalik jõuda alustades kaaslase liigutuste jäljendamisega jõudes selleni, et tema on nõus teiega ja jäljendab teie liigutusi.
Pole pettunud isikus vaid ootustes. Nõustamistasandid Madal: Oskus klienti kaasamõtlevalt kuulata ja rakendada tema julgustamiseks ja rahustamiseks toimivaid mõtteid. Keskmine: Osatakse nõustamisintervjuud ja teisi psühholoogilise abi teraapiaid kasutada nii, et klient suudaks oma probleemid suureneva eneseusu taustal lahti mõtestada ja temas tekitatakse vajadus oma akuutseid probleeme lahendada. Kõrgem: Nõustaja tegeleb kliendi allasurutud materjalidega ehk alateadvuses olevaga, ning suunab adekvaatsemale iseenda ja ümbruskonna mõistmisele. Tipptase: Võime vabastada kliendi isiklikud ressursid nii, et lisaks oma akuutsete probleemide lahendamise võimele ja eneses selguse saamisele käivituks tugev isiksuslikku kasvu tagav motivatsioon. (võib muidu olla väga edukas aga tipptase võib jääda saavutamata isiksuslikku eripära tõttu või siis situatiivselt jääb saavutamata, sest nõustajal endal palju probleeme)
Sisemise ohu signaaliks on ärevus. Alateadvuslikud meetodid ärevusega toimetulekuks jagunevad kolme gruppi: 1) Neurootilised Repressioon (väljatõrjumine) – tugevad ärevuse tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale alateadvusse, kus nad ei häiri teadvust. See mehhanism on üks kesksemaid psühhoanalüüsi teoorias. Väljatõrjutud motiivid võivad avalduda unenägudes, kõnevääratustes vm kujul, kuid neid pole võimalik tavalisel viisil teadvustada. püsivad alateadvuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel asjaoludel. Nihe - tugevad tunded keelatud objekti suhtes nihutatakse teisele objektile 2) Primitiivsed Eitamine – ärevuse reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks, ema võib alateadvuslikult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ärevust. 3)küpsed kaitsed
ei saa tulla mitte midagi head. Mõisasse kutsutakse tavaliselt siis, kui tahetakse mingit andamit või karistada, midagi negatiivset. Talupojale on see suur ja pingeline, kui talupoeg läheb mõisasse. Teda valdab kohmetus, ta ei oska selles ruumis kuidagi käituda, on segaduses. Kultuur on teatud normide süsteem ja neid norme peab järgima. Ja seetõttu ongi talupoeg kohmetu, et ta ei tea nendest normidest midagi. Alateadvuses on hirm. Binaarne opositsioon.. läbib erinevaid teoseid: Näiteks must talu versus ilus valge puhas mõis. võim-allumine----- pole romantilises, vaid realistlikus, kriitilises mõis-küla Valgus-pimedus---- kristlikus mõttelaadis on see. Ilu-inetus 17. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses 12 Vildele heidetakse ette, et religioossest inimesest ei saa väga empaatiavõimeliselt kirjutada
Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi (Wallas, 1980): 1. ettevalmistav etapp õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida hästidefineeritud probleem. Kui lahendusvariante on palju, nende hulgas pole ühtki head, siis valitakse halvasti defineeritud probleemile kõige realistlikum lahendus. 2. inkubatsioon (IB) n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. IB võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste ülesannete lahendamist, siis valitseb divergentne mõtlemine. Und nägevat inimest ei häiri ärevus, kannatamatus. Unenägemine pole ka imevahend, inimene ei näe unes lahendusi, mis ei vasta tema vaimsele tasemele. Vaid tippteadlased suudavad unenägudes teha avastusi, muusikud luua muusikat
Viimasest ettekujutuse saamiseks on läbi viidud erinevaid psühhoanalüütilisi katseid (pildiseletused, rollimängud, süvaintervjuud jt.). Saadud tulemused on küllaltki ootamatud. Näiteks on leitud, et tarbijad ei osta meelsasti pakendamata ploome, sest nende krimpsus välimus seostub väga vana inimese näoga; meeste puhul on sigari suitsetamine täiskasvanu variant lapsepõlves pöidla imemise harjumusest; naised eelistavad taimseid rasvaineid loomsetele, kuna viimased tekitavad nende alateadvuses süümepiina tapetud loomade pärast (Kotler, 1997: 184). Motivatsiooniuurijate uusimad tulemused on näidanud, et iga toode on suuteline tekitama tarbijates erinevate motiivide komplekse. Näiteks konjak on kellegi poolt eelistatav seetõttu, et ta väljendab sotsiaalset staatust, teistele tähendab sama jook lõdvestumise vahendit, kolmandad ihkavad sellest ammutada energiat ja lõbusat meelt. Erinevate markide valmistamisel lähtutaksegi sageli vastavatest motiividest. Turunduses
Otsuste vastuvõtmisel on tähtis keskendumisvõime, tuleks vältida lohakust, pinnapealsust ja ükskõiksust. Juhtimisel on ka tähtsal kohal intuitiivne otsustamine. Intuitsioon lisab otsustamisse spontaansust, mis omakorda loob eeldused loomingulisemaks ja uuendusmeelsemaks otsustamiseks (Vadi 2000). Hea intuitsioon aitab liidrit riskantsete ja keeruliste otsuste langetamisel. Intuitiivsel otsustamisel kasutatakse eelkõige kogemusi, mis on meie alateadvuses talletatud aastate pikkusel praktikal. 13 Probleemide edukal lahendamisel tuleks tugineda ratsionaalsetele ja ka intuitiivsetele meetoditele. Liider peaks leidma oma seisukohtadele toetajad, kujundades otsustavate isikute vahel koalitsiooni. Probleemide lahendamisel peaksid osalema kõikide ettevõtte tasandite esindajad, kuna juhid ei jõua kogu infot läbi töötada ning see väldib ka võimu koondumist ainult juhtide kätte
kollektiivne alateadvus, millel on erinevad tasandid või kihid. Grupialateadvuse kihid nagu perekond, rahvustegrupid ja järjest sügavamale liikudes muutub suuremaks ühisosa loomariigiga ning kõige sügavamal on järjest suurem lahustuvus, sest me koosneme kõik samadest osadest, ainest, molekulidest, aatomitest ning seega Jung ütleb, et päris põhjas kaotab psüühika maailm oma piirid ära ja kõik saab kui üheks. Kollektiivses alateadvuses asuvad siis Jungi arust arheatüübid. *) Jungi arust arheatüübid tingivad teatud reaktsioone ja tunnetusviise, olles ühteaaegu nii kujutlused kui ka emotsioonid ning samas on nad enamjaolt ka ajustruktuuriga päritavad. Jung ise kasutas võrdlemiseks mõistet kristallvõre ehk sisuliselt võret küll pole, kuid on jõud, mis paneb erinevad elemendid mingisse kindlasse vormi ehk labaselt öeldes on arheatüüp kui tühi anum, kuhu asju pannes võtavad nad anuma kuju. Konkreetsemalt
Selline lähenemine tähendas psühhoanalüüsi alustõdede revideerimist. Ta eristab kahte rääkimisviisi: a) täiskõne kui akt ja b) tühikõne, kus rääkiv subjekt kaob erinevate kultuuris esinevate koodide keerises. Lacani arvates omavad mõlemad kõneviisid tähendust, veelgi enam -- tähenduslik on ka vaikimine kõne kestel. Patsient teadvustab kõnelemise käigus oma loo psühhoanalüütikule, kes aitab üles leida alateadvuses peituva tsenseeritud osa. Freud eristab viit võimalust seda tsenseeritud osa alateadvusest teadvusesse tuua : 1. Mälestusmärgid -- keha keel, hüsteeriline sümptom on sarnane keele struktuurile ja seda on võimalik lahti kodeerida. 2. Arhiividokumendid -- algselt arusaamatud tähendused, kuid neid on võimalik mõtestada kui teame nende päritolu, nt. lapsepõlve mälestused. 3
kogemust, mida tähendab mingis kindlas kultuuris ja keskkonnas elamine ka mõtete tasandil (peaks olema oluline teema, iseasi, kui keeruline on seda uurida), nt elulood paljastavad palju siseelu, kujutlusi, unelmaid. Tänapäeval tehakse psühhodraamasid, lastakse inimestel iseennast või tuntud tegelast mängida, see on üheks meetodiks, mis on aluse saanud Rouchi filmidest. See võimaldab inimesel näidata isegi asju, mis on alateadvuses olemas, kuid esialgu seda ei teadvustada. Sellel filmil on poliitiline tähendus olnud ka suur, see on esimene kord, kus mustanahalisel inimesel anti filmis sõna (ei tulnud väljapoolt kedagi, kes esitaks mustanahalistest oma nägemuse). Rouch avaldas Ganda juhuslikult, kes töötas lihttöölisena ja jäi elevandiluurannikule, mõne aasta pärast sai temast ise filmitegija (peetakse esimeseks aafrika filmitegijaks)
eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi: 1. ettevalmistav etapp - õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida - hästidefineeritud probleem. Kui lahendusvariante on palju, nende hulgas pole ühtki head, siis valitakse halvastidefineeritud probleemile kõige realistlikum lahendus. 2. inkubatsioon - haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. Inkubatsioon võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste ülesannete lahendamist, siis valitseb divergentne mõtlemine. Und nägevat inimest ei häiri ärevus, kannatamatus. Unenägemine pole ka imevahend, inimene ei näe unes lahendusi, mis ei vasta tema vaimsele tasemele. Vaid tippteadlased suudavad unenägudes teha avastusi, muusikud luua muusikat. Edukamalt lahendatakse
Esimese puhul täpselt ära määratletud lähtesituatsioon. Lahenduse leidmine on käsitletav teatud otsinguprotsessina, kus püsimälu andmed ühelt poolt ja loovfantaasia võimalused teiselt poolt asetavad inimese vaimusilma ette variante, mille hulgast sobivaima /õige leidmine ongi otsustavaks sammuks. Klassikaline probleemilahenduse etappide käsitlus: 1) Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi, mida on tarvis lahendada. 2) Inkubatsioon. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, väliselt passiivne; soodustab uni, füüsiline aktiivsus, muu tegevus. 3) Illuminatsioon (selginemine, valgustus). Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et just õige lahendus on käes. 38 4) Verifikatsioon (kontroll) . Lahendust kontrollitakse. Probleemlahendust takistavad oluliselt vilumuste puudumine ja vastupidi liigsest vilumusest tulenev funktsionaalne fikseeritus.
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Esimese puhul täpselt ära määratletud lähtesituatsioon. Lahenduse leidmine on käsitletav teatud otsinguprotsessina, kus püsimälu andmed ühelt poolt ja loovfantaasia võimalused teiselt poolt asetavad inimese vaimusilma ette variante, mille hulgast sobivaima /õige leidmine ongi otsustavaks sammuks. Klassikaline probleemilahenduse etappide käsitlus: 1) Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi, mida on tarvis lahendada. 2) Inkubatsioon. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, väliselt passiivne; soodustab uni, füüsiline aktiivsus, muu tegevus. 3) Illuminatsioon (selginemine, valgustus). Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et just õige lahendus on käes. 4) Verifikatsioon (kontroll) . Lahendust kontrollitakse. Probleemlahendust takistavad oluliselt vilumuste puudumine ja vastupidi liigsest vilumusest tulenev funktsionaalne fikseeritus. Mõtlemise individuaalsust iseloomustavad:
a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda (fantaasia). b) hüpotees inimesele teadmatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest enamus inimese vaimsetest protsessidest toimub alateadvuses. Teadvus on vaid inimmõistuse üks osa (Freud). %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 3 Siin tekib kohe küsimus, kui tegemist alateadvusega, siis kuidas me seda teame? Nende kahe hüpoteesi kindlakstegemiseks on meetodid, mida nim psühhoanalüütilisteks tehnikateks. Freud ja hilisemad autorid arendasid need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad, millest analüütik peab välja lugema probleemi on järgnevad: a) hüpnoos
inimest mõjutavad kõige enam tungid. Lapsena juhib inimest lõbuprintsiip ehk id. Aja jooksul õpetatakse last reguleerima oma tunge ning nõnda kujuneb inimesel mina ehk ego, misjärel puutub inimene kokku ümbritseva maailma ja selle moraalinõuetega, moodustades superego ehk ülimina. Vaatamata sellele, elavad meie tungid aga edasi. Me surume oma tunge alla, eelteadvusesse ja alateadvusesse. Ent need tungid mõjutavad meid isegi alateadvuses edasi. Allasurumine võib võtta ka haiglase vormi ning siis kujuneb neuroos. Inimese teadvus oma psüühikast moodustab väga väikese osa. Alateadvuse signaale saab jälgida unenägude seletamise teel. Freud loob sellega täiesti uue inimesekäsitluse. Freud rõhutab eelkõige inimese irratsionaalsust, inimese psüühika on palju sügavam kui me seda tajume. 15. PILET FILOSOOFIA JAOTUS JA VALDKONNAD PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA JA J. J. ROUSSEAU KOHT SELLES
iii.6.a. Seksuaalenergia ei lähe kõik korraga ühest perioodist teisse, vaid jääb midagi vanast ja võib liikuda tagasi varasemate rahukldamisviiside juurde. 3. Hiljem raamatus ,,Teiselpool mõnuprintsiipi" räägib ta kahest tungist, üks seksuaalne ja teine surmatung (agressivsustung); tung luua- tung häsitada. Sellega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi. Inimene alateadvuses püüdleb surma poole. 4. Kõige loetum raamat on ,,Argielu psühhopataloogia" räägib eksitegudest (kõnekomistused, kirjavead, unustamised)- nende kaudu on võimalik uurida alateadvust. 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. 1923. aastal kirjutas Freud "Ego ja Id". Selles on kokku võetud lühidalt Freudi isiksuse käsitlus. Ego "mina". Id vanemates tõlgetes tähenab see "tema" (see tõlge on suhteliselt ebatäpne),
Vahend, kuidas alateadlikkust mõjutada, et leida lahendus Ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Põhjused lähtuvalt sellest, et alateadvusel.. Enamik käitumisest psüühikasiseste jõudude poolt määratud. Suurem osa inimeses motivatsioonist pole teadlik.... Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Psüühilised fenomenid erinevatel teadvustuse astmetel teadvuses, eelteadvuses, alateadvuses. Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Alateadvus ehk mitteteadvus on Sigmund Freudi järgi psüühika Interpreteerida kahte moodi: - ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Nt mahasurumine, ratsionaliseerimine, sublimatsioon - Emotsionaalne deprivatsioon(emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine varajases eas) ja kiindumus õpisituatsioonis mõjutavad nii, et on probleemid. Nt maimikueas lapsed mängima mängu
Siin on ilmne seos Hegeli teesi/ antiteesi/ sünteesi dialektilise skeemiga. Teiseks aspektiks Jungi teoorias on objekti/ subjekti dihhotoomia. Jungi järgi on olemas objektiivne (reaalne) psyche, mis on subjektiivsest laiem ja mis teisiti väljendatuna kujutab endast "kollektiivset alateadvust." Viimane ühendab kõiki üksikindiviide nii ajas kui ruumis. Selle näiteks on "objektiivse ema" universaalkuju ehk arhetüüp kollektiivses alateadvuses. Vastandeid nägi Jung Hiina filosoofia eeskujul ka mehelikus/ naiselikus seksuaalsuses. Mehelik anima ja naiselik animus võivad üheaegselt eksisteerida nii meestel kui naistel. Arhetüüpide idee tähendab kaasasündinud nähtuste olemasolu psühhosomaatilises alateadvuses. Siin esinevad psyche ja soma ja instinkt ning kujund kui vastandite paarid. Vastandite süntees on Jungi teooria keskmeks. Tema tööde alusel on Jungil takkajärele
Poega armastab nõid Ulla tütart Hundvat, kuid Hundva on libahunt, ka isa ja Ulla on libahundid. Siis otsustavad Hundva ja Enriku isa abielluda. Enrik on väga vihane ja saab Hundva abiga libahundiks. Ta on täis viha oma isa vastu. Nad hakkavad koos Hundvaga mööda metsi jooksma, kuid ühel päeval tulistab isa Hundvat ning ta langeb. Inimesel elus ekstreemsed valikud "Punased hobused" tüdruk, kes käis mööda maju (teenija) Kui ta lahkus, siis see põles maha. Põletas alateadvuses kõik ära. Romaanid: 1928 "Toomas Nipernaadi" romaan novellides, mis moodustavad ühe terviku. Teater elus, rollimängud elus, soov olla keegi teine. Peategelane kirjanik, kes igal kevadel jätab argielu ja läheb rändama. Ammutama materjali oma edasiseks kirjanikutööks. Superluiskaja tahab inimestele rõõmu valmistada. Esitleb erinevate inimestena teda usutakse. Lõpevad sügisel ühtemoodi, naine otsib üles, viib koju. Omane see, et tegelaste nimed omalaadesd
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Ene...
Jutustuse ,,Jani seiklused Varjudemaal" teemaks on pimedusekartus, mis on tavaline nähtus nii laste kui täiskasvanute seas. Pimedusega võitlusse astumise asemel toimub selles raamatus fantaasiarohke tunnetusteekond. Sümpaatne on autori võime elada sisse lapse hingeellu, mõista tema hirme ning osata neid leevendada. Raamat on adresseeritud eelkooliealistele ja algklassilastele, kuid sobib lugemiseks ka täiskasvanuile, kes leiavad raamatust uudse vaatenurga alateadvuses peituvate hirmude ületamiseks. Lugu juttudes ,,Vaikuse hääled" ja ,,Jani seiklused Varjudemaal" põhineb peamisel klassikalises lastekirjanduses leiduval lootüübil: kodu lahkumine kodunt seiklus tagasitulek. Seikluse käigus muutub peategelane paremaks inimeseks. ,,Vaikuse häältes" satub pöörast müra armastav linnapoiss Mihkel maale vanavanemate juurde. Elektri äramineku tõttu saabub vaikus. Poiss, kellele talumatu vaikus närvidele käib,
Viimasest ettekujutuse saamiseks on läbi viidud erinevaid psühhoanalüütilisi katseid (pildiseletused, rollimängud, süvaintervjuud jt.). Näiteks on leitud, et tarbijad ei osta meelsasti pakendamata ploome, sest nende krimpsus välimus seostub väga vana inimese näoga; meeste puhul on sigari suitsetamine täiskasvanu variant lapsepõlves pöidla imemise harjumusest; naised eelistavad taimseid rasvaineid loomsetele, kuna viimased tekitavad nende alateadvuses süümepiina tapetud loomade pärast. Motivatsiooniuurijate uusimad tulemused on näidanud, et iga toode on suuteline tekitama tarbijates erinevate motiivide komplekse. 19. Tähelepanu ja selle iseloomulikud jooned Tähelepanu Motiveeritud inimene on valmis tegutsema. Milliseks see kujuneb, sõltub keskkonnast tulevate ärritajate vastuvõtmisest. Inimene ei ole võimeline kõiki üheaegselt saabuvaid ärritajaid registreerima, paratamatult tuleb teha valik
Tähtsaks hakkab muutuma ka Ameerika Ühendriikide roll. Esimese maailmasõja tulemusel süvenevad need languse ja hävingumeeleolud loomeinimestes veelgi, sest see, mis sõjas toimus ja mis pärast seda Euroopas toimub, see pole mõistusepärane. Tekivad meeleolud, et elu pole võimalik käsitleda mõistuslikult, peab pöörudma absurdi, kujutama abstraktselt. Kujunevad sellised asjad nagu tadaism ja sürrealism, tuleb vabastada alateadvus ja kogu looming alateadvuses. Kui esimene maailmasõda oli lõppenud, siis osa kirjanikke hakkab ikkagi kirjutama sellel põhjusel, et miks niisugune katastroof toimus. Remarque ,,Läänerindel muutuseta." Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil." Esimese maailmasõda tõi kaasa tehnika tohutu arengu. Kui mehed olid rindel, siis peaaegu kõik, kogu elu jäi naiste kanda ja teha. Tuli teha tööstustes tööd, hoida peresid. Naisõiguslased, kes olid ammu väitnud, et naised saavad paremini hakkama kui mehed, siis nõustuti
ning suudab seega inimesi vähehaaval paremini mõista. Selline areng Isegi juhul, kui hirmutekitanud juhtum lapsepõlvest on unu- võimaldab lapsel üha selgemini teha "mina" ja "sina" vahet. nenud, võib selle situatsiooniga seostunud hirmutunne ja ne- gatiivne kogemus püsida alateadvuses elu lõpuni. Mõtlemine muutub ajajooksul küpsemaks, kähe ja poole aastane Jonniiga laps oskab juba eristada esemeid värvi, kuju ning suuruse järgi. Siiski ei Umbes 18-20-kuusena kaldub laps tegema esimesi kindlalt kavandatud
o. eeldavad loodusel olevat eesmärke, mille tõttu asjad juhtuvad - ja mitte mehhanisme, mistõttu asjad juhtuvad. Seega - kui rääkida Charles Robert Darwini ketserlusest, siis seisneb see mitte evolutsiooni (ühiste eelllaste) postuleerimises, vaid selles, et ta näitas mehhanismi, mis ei vajanud süsteemiväliseid lisapostulaate. Disaini ja eesmärgi vastavus on bioloogias sedavõrd ilmne, et tegelikult ongi paljud bioloogid rahumeeli oma alateadvuses ja mitte harva ka teadvuse tasemel uskumas blueprint’i olemasolu. Ka tänapäeval. Mitte ilmtingimata Suure Jumaliku Plaani a la Platon täitmiseks. Galilei, Newton, Decartes - need mehed tõid eluta looduse kirjeldamisse kvantitatiivse alge ja - mis siinkohal olulisem - lõid väga tugeva aluse selleks, et loodusteadlased (ja mõtlevad inimesed üleüldse) hakkasid otsima süsteemisiseseid (st. looduse siseseid) põhjusi protsesside seletamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
