kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata) MÕTLEMISE TULEMUSED mõiste - oluliste tunnuste kogum otsustus - millegi jaatamine või eitamine järeldus - olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine MÕTLEMISE LIIGID Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud) Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus) Hargmõtlemine - mitme erineva lahenduse märkamine (paindlik isiksus) Loovmõtlemine - uue loomine, uute lähenemisnurkade leidmine
poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Ego – kogu meie vaimne eksistents, mis koosneb tajust, mälust, mõtetest ja tunnetest. 2) Isiklik alateadvus(koos oma komplektsidega) – egoga külgnev piirkond, milles peituvad juba teadvustatud kogemused. Ego suhtleb isiku alateadvusega info vahendusel. 3) Kollektiivne alateadvus(koos arhetüüpidega) – psühho kõige mõjuvõimsam süsteem. Selle patoloogia võib varjutada kõik, mis toimub egos ja isiklikus alateadvuses. TALLINN 9.03.2012 4 Isiksus • Arhetüübid – ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid; • Arhetüüp – mõtte universaalne vorm, mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. • Arhetüübid süsteemis:
sisendusele(Laurence, J, Perry, C, 1988). Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kes inimese transiseisundisse viimiseks kasutab erilist metoodikat, näiteks monotoonset sõnalist ärritust(Streeter, Michael, 2004). Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse(Streeter, Michael, 2004). Transi ajal on hüpnotiseerija eesmärk rääkida otse patsiendi alateadvusega. Ta viib ravialusesse sisendused, mille eesmärgiks on inimeste harjumuste muutmine, tema eneseusu suurendamine või minevikumälestustest ülesaamine. Sisendused ei jõua teadvusse, vaid alateadvusse. (Streeter, Michael, 2004) Iga hüpnoosiseanss peaks reeglina sisaldama kuut staadiumi: · Eelnev vestlus(et hüpnotiseerija mõistaks kliendi tõelisi vajadusi, samuti ta lootusi ja hirme ning patsiendile on see vajalik, et tunda end hüpnotiseerijaga mugavalt ja et
föön, auto, raadio, televiisor jpm. Seda nimetati Ameerika unelmaks. · Linnades olid levinud trammiliiklus, telefonid, tummfilmid, autod, kraanivesi, ajalehed, teater jne. · 19-20 sajandi vahetus oli murranguline aeg. Toimus teadusrevolutsioon. Loodi aatomi-, kvant- ja relatiivsise teooriad. · Psühholoogias hakati uurima alateadvust. Sigmund Freud pidas alateadvuse kohaks aju limbilist süsteemi ehk emotsionaalset aju ning selgitas, et alateadvusega inimene ühendust ei saa. Sõjaliste liitude tekkimine 19. sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 aastal ühines nendega Itaalia, kellest sai ka selle liidu nõrgim lüli. See Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust ja see sundis Venemaad ja Prantsusmaad ühist keelt leidma. 1893 sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid sõja korral üksteist abistama
* napp sisu * lõppeb kurvalt * lisaks orkestrile on laval puhkpilli ansambel 9.Klangfarbenmelodie. Kõlavärvimeloodia, mis tekib tämbrite vahetumisest ühe akordi kestel. Schönberg "Viis orkestripala op 16" 10.Miks pages Schönberg? Kuna ta oli juut ja juute kiusati taga, läks ta Ameerikasse, kus hakkas õpetama kompositsiooni. 1920ndatel. 11.Nietzsche ja Freud. Nad hakkasid levitama oma õpetusi. Nietzsche kahtles jumala olemasolus ja Freud tegeles inimese alateadvusega. Inimesed hakkasid jumalast eemalduma ja otsima/ootama uusi võimalusi. 12. Lisa autor ja zanr "Viis laulu......"- A.Berg Kammersümf 15le.....- Schönberg Kuus väikest klaveripala....-Schönberg
Milaanos pandi välja reklaamtablood , kus oli pilt noorest naisest , kes umbes kolmeteistkümnendast eluaastast alates on põdenud anoreksiat. Nende shokeerivate plakatite eesmärgiks oli teavitada ühiskonda kasvavast probleemist , mis on võitnud maad eriti ulatuslikult modellinduses. Reklaamindus on meedia üks alaliikidest ja sellel on samuti suur osatähtsus inimeste otsuste mõjutamisel. Keegi ei saa väita ,et nähtud toote reklaam ei manipuleeri tema alateadvusega nõnda, et järgmine kord kaubamajja minnes ei otsustata just tolle toote kasuks. Me oleme kõik massiteabele vastuvõtlikud. Isegi kõige naeruväärsemad katsed mingit asja müüa jätavad meie mällu maha oma jälje ning me pole enam suutelised langetama objektiivset otsust. Reklaam on kõikjal. Varsti tullakse majaseintelt ja prügikastidelt tualettpaberile ,toidunõudele või kasvõi hügieenisidemetele. Kõik selleks, et rahvaga manipuleerida
modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga 2. traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega 3. meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus 4. maailma ei suudeta seletada, kõik tõed on suhtelised, omavahel sõltuvuslikus seoses 5. modernistlik romaan on võrreldes traditsioonilisega palju suurema üldistusjõuga, intellektuaalne, filosoofilisi mõtisklusi ja aforisme sisaldav 6. kujundi keel ja vorm on raskesti mõistetav 7
Keskendus tegelaste teadvuse seisundite jäädvustamisele; ,,Protsess"-vähe ruumi lunastuseks, lootuseks ,,Hüppab" jutus olevikust minevikku ja tagasi olevikku; ,,Loss"- tugevasti sümboliseritud on romaani ruum Kiiresti ühest tegevuspaigast teise; Üldist:-peategelased kuuluvad anonüümse ja bürokratiseerunud, ,,Teadvuse vool"->teadvus ühineb alateadvusega, lugejae avaneb tegelase kõrgemale võimule jäigalt allutatud ühiskonda. intiimse hingeelu varjatum pool. -loss ja kõrgem kohus sümboliseerivad bürokratiseerunud võimukeskust VIRGINIA WOOLF -peategelased ilma minevikuta Kasutas sisemonoloogi -unenäoloogika- loogika puudumine
- Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõnega, olles fragmentaarne. Laused on sageli lõpetamata, esineb hüppeid ühelt teemalt teisele, esineb kordusi, grammatilisi vigu või ebatäpsusi.Teksti paigutus polnud lineaarne, jäeti ära kirjavahemärgid jne. - Aine: oluliseks teemaks sai kunst ja selle loomine, tekst ja selle kirjutamine. - Inimese sisemaailm, selle analüüs, autorid tegelesid süvapsühholoogiaga, teadvuse ja alateadvusega. Varem kehtinud usk, et kirjanik peegeldab oma tekstis tõde maailma kohta ning suudab seda paremaks muuta, ei kehtinud enam. Tekst on tekst, mitte maailma peegeldus. - Muutus lugeja ja kirjaniku vahekord: lugeja ei teadnud, mis teda ees ootab, ja autor ei piiranud ennast mingite reeglitega, sest reeglite rikkumine oli lausa kohustuslik. Laiemalt tähendas see Lääne kultuuri traditsiooniliste väärtuste eitamist, kitsamalt aga lugeja šokeerimist.
püüdlemist. · Anima on mehe alateadvuses paiknev naiselik alge. Seda sümboliseerib mõlemasooline figuur ehk hermafrodiitne. Goethe nimetas seda Igaveseks naiselikkuseks. See on sisemise alge vabastamine mida läheb vaja loomingulisteks saavutusteks. · Logos mehe tarkus, Eros naise seotus · Kristus pakub inimesele vaimset kindlustunnet kuna ta on Jumala poeg taevas. · Transtsendentsuse sümbolid täiskasvanu saavutab selle tunde teadvuse ühinemisel alateadvusega. Nende 2 teadvuse ühinemisel sünnib psüühe transtsendentne ehk piire ületav funktsioon. See aitab inimesel jõuda oma kõrgeima eesmärgini individuaalse Ise potentsiaali täieliku teostamiseni. Transts. Süm iseloomustav vormiline mitmekesisus. Olulised nii ajalooliselt kui nüüdisaja unenägudes. Näit. lind, kaks omavahel põimunud madu (kreeka jumala herese valitsuskepi otsas). · Hermes hinge teejuhiks peetud Kreeka jumal, kelle ülesanne oli juhatada
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanik...
Alateadvus salvestab kõike sisse tulevat infot ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid. Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil, mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe, südametöö või hingamine. Hüpnoosi peetakse seetõttu nii edukaks, kuna hüpnoosi ajal suheldakse otse alateadvusega (M. Streeter, 2004). Hüpnoosi definitsioon Hüpnoosile pole siiamaani suudetud leida ühtset definitsiooni. Hoolimata uutest uurimisvahenditest, ei ole hüpnoosi täpne toimejõud inimestele täielikult mõistetav. Hüpnoosi vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele. Iga inimene on unikaalne, seetõttu on hüpnoosi vastuvõtlikkus samuti unikaalne (Erickson, 1985; Yappko, 1995).
Alateadvus salvestab kogu sisse tuleva info ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid. Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil, mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe, südametöö või hingamine. Hüpnoosi peetakse edukaks just seetõttu, et hüpnoosi ajal suheldakse otse alateadvusega (Streeter 2006: 40). 1.2. Hüpnoosi definitsioon Hüpnoosile pole siiamaani suudetud leida ühtset definitsiooni. Hoolimata uutest uurimisvahenditest ei ole hüpnoosi täpne toimejõud inimestele täielikult mõistetav. Hüpnoosi vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele. Iga inimene on unikaalne, seetõttu on hüpnoosi vastuvõtlikkus samuti unikaalne.
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esime...
Unenägude seletamine, mida peeti okultismiks, ebateaduslikuks ja ajaraiskamiseks, jäi kauaks unarusse, kuni Sigmund Freud selle üheksateistkümnenda sajandi lõpus taas üles äratas. (Guiley 2009: 134) 3.3. Kaasaegne unenägude analüüs Oma ,,Unenägude tõlgendamises" (1900) väitis Freud, et unenägudel on tõepoolest olulised ja tõlgendatavad tähendused. Tema oli esimene, kes vaatamata kaasaegsete skeptilistele suhtumistele seostas unenäod alateadvusega. Freud uskus, et ainult vabalt seoseid luues saab mõista unenägude tähendusi, sest need ei ole kunagi sellised, nagu paistavad. Ta väitis, et unes nähakse tavaliselt oma allasurutud soove ja ihasid, mille täitumise on teadvus mingil põhjusel ära keelanud. Tähelepanu ja äratundmist nõudes ilmuvad need alateadvuslikud soovid unenäos sümbolitena. (Guiley 2009: 147) 8 9 KOKKUVÕTE
see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Füüsilised muutused une ajal: · Lihaste lõtvumine; · muutused hingamises ja pulsi sageduses
lendlaused, nn sloganid. Massturunduse pidevas infoväljas (s.o välireklaamide, trükimeedia, televisiooni, Interneti jne mõjul) kasvanud inimene "teab", et " Coca-Cola on tõeline asi" (Coca-Cola the real thing), "BMW on ülim edasiviiv jõud" (BMW the ultimate driving machine) ja "Adidasega pole miski võimatu" (Adidas impossible is nothing). Sellised hüpnotiseerivate neoonkirjadena vilkuvad juhtlaused mängivad inimeste, kes kõik on ju tarbijad ja peavad seda paratamatult olema, alateadvusega. Enamiku inimeste ostuotsuseid ja tarbimiskäitumist suunavate alateadlike ajendite olemus on kokku võetud moodsa maailmamajanduse tuiksoone, rahandus- ja kauplemiskeskuse Wall Street'i kogemusse: "Turumajanduse võimsaimad jõud on ahnus ja hirm" (the strongest emotions in the marketplace are greed and fear) (Autor, aastaarv). Tarbimine kui vajaduse rahuldamine, mille äärmusi ohjavad ahnus ja hirm Tarbimise algpõhjuseks on vajadus
motiivide variatsioonidega kordamine: Näide: leitmotiiv: Joyce: pruun värv kui Dublini lagunemise või halvatuse märk, läbib kogu loomingut, näit. Dublinlased: Härra Browne. Fitzgeraldi Suur Gatsby: Sädeluse ja säraga seotud sõnad ja kujundid. Kunstnik loobub tekstide ja maailma sidumisest. Välismaailma asemel saab aineks inimese sisemaailm. Inimest näidatakse teel olevana, protsessis olevana. Autorid tegelevad süvapsühholoogiaga, teadvuse ja alateadvusega. Modernist on aina otsija. Modernism on stiili, teksti jm otsimine, vana eitamine. Tähtis on uue loomine, mitte kopeerimine. Modernist näeb indiviidi ja ühiskonda vastanditena ta ei seo ennast kaasaja kodanlike väärtustega, vaid astub üldiselt heakskiidetu vastu, püüdes tõestada oma iseseisvust. Modernist seob ennast linnaga, on linna poolt, harva ka vastu, aga ikka teravalt. Ta on seotud uue
iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Mõtlemise tulemused - mõiste - oluliste tunnuste kogum. Nt. Tool - Istumiseks mõeldud mööbliese, millel on seljatugi. - Otsustus - on millegi jaatamine või eitamine - Järeldus - on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine Mõtlemise liigid - Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele - Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud) - Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel - Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus) - Hargmõtlemine - mitme erineva lahenduse märkamine (paindlik isiksus) - Loovmõtlemine - uue loomine, uute lähenemisnurkade leidmine Loovus - isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja uudseid tulemusi saada. Teatavad pärilikud
Jaotab maailma 8-9 tsivilisatsiooniks. Jakobson, Roman - Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Koostas kuueosalise kommunikatsioonimudeli. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William - USAst pärit psühholoog ja filosoof ning pragmatismi ning tänapäevase religioonipsühholoogia alusepanija. Kirjeldab pühaduse ideed, mida kohtab igas religioonis. Jamesi järgi religioossed kogemused on seotud alateadvusega ning alateadvuse "tungimisega teadvusesse". Jung, Carl G. - Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Uuris alateadvust ja unenägusid. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. Kristeva, Julia - bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskriitik, psühhoanalüütik, semiootik, käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise,
hüpnoosist peagi sest see oli füüsiliselt kurnav. Vabade assotsiatsioonide tehnika ravib ka alateadvust, kuna kõik, mis pähe tuleb, tuleb analüütikule rääkida. Samamoodi toimub ka unenägudega. Sigmund Freud: 1. ,,Leonardo da Vinci lapsepõlv" - 70lk 2. ,,Ahistus kultuuris" + ,,Sealpool mõnuprintsiipi" 3. ,,Inimhinge anatoomiast" 4. ,,Argielu psühhopatoloogia" 5. ,,Unenägude tõlgendamine"* = 2 teost 6. ,,Nali ja selle seos teadvustamatusega" Unenäod on seoses alateadvusega. Unenägusid uurides saab aimu alateadvusest. Unenägude uurimine on üks psühhoanalüüsi meetoditest. Unenägu on varjatud soovide täideminek. On 4 kategooriat põhjusi, mis tekitavad unenägusid: · Füüsilised Kui tuba on külm ja tekk läheb magades peast ära, näeme unes lumetormi. · Kehasisesed ärritusseisundid Freud uuris südame- ja kopsuhaigete unenägusid, kelle haigused mõjutavad nende unenägusid sarnaselt. · Meeleorganite kõrgenenud erutusseisundid
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte ...
(kangelaskuju tüpoloogia); müüt kui igand, olulisel kohal maagia, Psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank (kangelaste tüpoloogia); Freud (unenägude tõlgendamine, alateadvus); Jung (kollektiivne arhetüüp, mis kajastub müütides ja unenägudes); müüt on avalik väljendus olulistest psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon; C. G. Jung seob korduvalt müüte alateadvusega Sotsiloogiline müüdikäsitlus: Durkheim (müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus) Funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski (müüt kui religiooni väljendus ja kodifitseerija); ei oma teoreetilist tähendust ning pole eelteaduslik teadmine maailmast; müüdil on puhas praktiline funktsioon hoida ülal traditsioone ja põlvkondlikku järjepidevust pöördudes üleloomulike nähtuste poole eelajaloolistes sündmustikus
t. millisesse teooriasse kuuluvad. Kuidas sidus Descartes tahtevabaduse jumaliku ettemääratusega? Jäik determinism - vabadus on illusioon. Kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Spinoza: "Inimesed eksivad, kui nad vaid arvavad, et nad on vabad - nad on teadlikud oma tegudest, kuid ebateadlikud sellest, mis neid põhjustab." Jäik determinism psühholoogias: Freud (1856-1939) seletas kogu inimlikku käitumist alateadvusega ning inimlike põhitungidega. Ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisu: "tunnetatud paratamatus" (kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest). Fatalism: elu on määratud üleloomulike kaootiliste jõudude poolt (mitte kindla seaduse poolt). Vana-Kreeka elutunnetus oli fatalistlik (elu on määratud üleloomulike jõudude poolt (jumalad), ei otsitud vabadust, elu oli jumalate and)
mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Jung on öelnud vahel ka sellise seletuse, et arhetüüp on nagu kristallvõre. Mingi jõud, mis paneb aineosakesed korrapärasesse struktuuri. Arhetüüp on teatud jõud meie psüühikas, mis koondab elemendid kindlasse vormi. Kui valada vedelik anumasse, siis see võtab anuma kuju. Arhetüüp võikski piltlikult seletades olla see anum. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Tal oli neid arhetüüpe väga palju. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: arhetüüp persoona, arhetüüp vari, arhetüüpide paar anima ja animus, arhetüüp self (isesuse arhetüüp). · Arhetüüp persoona Persoona oli antiiksetes etendustes mask. Sellest lähtubki Jung persoona arhetüübi
pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1. Persona ehk mask sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta
N nägi ka seda et üleinimene ei võida. Aga kangelase traagilise surm on ilus ja võimas? Tõi toored ilustamata emotsioonid tagasi. Need kes vajavad keelt on nprgad, teod on tugevuse aluseks. Freud. Jagab inimpsüühika teadvuseks ja mitte teadvuseks (alateadvus). Inimpsüühika on individuaalne aga mitte unikaalne (struktuurilt on korduv) Jung-kollektiivne alateadvus. Freudi meelest ei ole kollektiivset alateadvust. Teadvuse kaudu on inimene suhtes maailmaga. Kogu energeetika on seotud alateadvusega (instinktid, tungid jne). Roll maailmas on tsenseerida seda, mis mitte teadvusest tuleb. Reaud uurib inimese vaimu. Psühholoogia seisukohalt on ta aegunud. Descartes. kuidas inimene maailma tunnetab Idee: "kahtle kõiges". Me võime kõigest valesti aru saada. "Mina olen". Me ei saa kahelda iseeneses - selles subjektis kes kahtleb. "Mõtlen, järelikult olen". Freud ütleb midagi muud. Inimese `mina´ ei saa olla enesest täielikult teadlik. Mina
personifitseerimine on hilisem nähtus. Müüt on riituse toime sõnalis-tekstiline vaste. Kõik müüdid on rituaalsed tekstid, rituaalist lahti rebitud müüt on muinasjutt või legend. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline- Müütide ja unenägude seos, projektsioon, Jung, Freud. Freudistid arvasid, et müüks on väljendus psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon, seosed alateadvusega. Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil. Propp tuletas 31 funktsiooni järjendi 100 muinasjutu suurusest korpusest, kasutas sündmuste lineaarset järgnevust (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss). Strauss mustas süntagmaatikat, kuid kiitis paradigmaatika voorusi (müüdi detail, mis on „süntagmaatilisel tasandil absurdne“, muutub arusaadavaks paradigmaatilisest
juurde anda terviklikkust ja kõrvaldada seal esinevad vastuolud. Siiras tunnistaja, kes lihtsalt esitab tema poolt kogetud sündmusi ja ei tea samal ajal terviklikku sündmuste ahelat, ei muretse asjaolude pärast, et tema tunnistused ei lähe kokku muude detailidega. Kolmas sageli esinev valetamisele viitav sõnaline tunnus on keelevääratused, eksimised millegi nimetamisel või muu selline. Sellel juhtis tähelepanu juba S. Freud kui väitis, et sedalaadi eksimused on seotud alateadvusega andes märku varjatud psühholoogilistest konfliktidest. "Kõnevääratusest saab nõnda vahend, mille abil väljendatakse seda, mida ei taheta avaldada ning niiviisi antakse ennnast välja". Neljas valetamise sõnaline tunnus on nn tiraadide esinemine eksimused tervetes fraasides, lausetes. Niisugune verbaalne käitumine viitab vajadusele vähendada psühholoogilise pinge taset. Viies valetamise sõnaliseks tunnuseks on otsesest vastusest
ja raamat võiks olla terviklik, tervklikkus on alati olema *tänapäeva reklaami analüüs * P. Macherey "Kirjandusliku tootmise teooria" *Barthes "Autori surm" *raamat ega tekst ei saa kõike öelda *ükski tekst ei ole sõltumatud vaid on seotud teiste teostega *intertekst t ähendusväljad ei pruugi omavahel kokku sobida *tekst kõneleb ka endast sõltumata, teksti mitteteavdus *Freud'i patsiendid olid seotud alateadvusega *kõikide eesmärk on rääkida tõtt (narratiivid deklareerivad) 32 *Verne'i teosed on prantsuse koloniaal imepralismi väljendus--territoorimi vallutamine *tekesti õõnestav aspekt t ühja ruumi hõivamine keegi on alati selle territoorimi enne vallutanud sissetungi, agressiooni lugu kaks einevat sõnumit, mis lugejani jõuavad *poliitiline maailm, media *ideoloogia eesmärk on inmese konstrueerimine subjektidena *inimese mina ei ole endast teadlik VIII LOENG
Nagu pendli kiikumine, ta tuleb alati sinna tagasi kust algas liikumist. Piiblis on öeldud:"Mida Sa külvad, seda ka lõikad." "Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks." See printsiip näitab meie reaalsuse paradoksaalsust: positiivne ja negatiivne, valgus ja pimedus, armastus ja hirm, surelikkus ja surematus. 71 .Palve ja meditatsiooni seadus. Palve on kooskõlastatud pingutus suhtlemaks Elu Alateadvusega ja tema Loojaga. Palve on alati joonduv, puhastav protsess avamaks meie sisemist mina Elu Allikale. Ja näitab, et me püüdleme valgustuse ja juhatuse poole. Palves pöördume küll Jumala poole, aga väga tihti me ei oota ära vastust. Meditatsioon on vabanemine ja tühjendamine tõketest ning laseb meil ühendust saada Jumaliku Jõuga nii vaimselt, mentaalselt kui ka füüsiliselt. Meditatasioon on Jumalale lähedalolek ja häälestab meie füüsilised ja
Põhidilemma E.Eriksoni järgi rahutus. See lähedane A.Maslow eneseaktualisatsiooni mõistele. Tahavad olla head vanemad, kompetentsed töötajad, truud sõbrad, väärikad partnerid. Keskea kriis. C.G.Jung- oli esimene, kes määratles keskea kriisi. Tema järgi oli selle põhjuseks muutus kontrollis. Eluea 1. poolel harjutavad inimesed teadlikku, aktiivset kontrolli oma elu ja keskkonna üle. Eluea 2. poolel seisavad inimesed silmitsi alateadvusega, pöördudes rohkem oma sisemusse. Enamik tunnetab isiklikku piiratust ning võimetust kontrollida haigusi ja surma. Keskea esimene staadium algab 30-aastaselt ja kestab 40-ndate alguseni. Siis jõutaksegi keskea kriisi. Peamisteks karakteristikuteks unistuste ja elu eesmärkide lahkuminek tegelikkusest. 40-aastaselt ei olda enam nõus väitega-"veel tohutult on aega selleks, et teha seda, mida tahan". Selle asemel loosung- liiga hilja on muuta midagi minu karjääris
Selgitada psühhoanalüütiliste mõistete kaudu (kriis, allasurumine, surmaihalus, surmahirm, seksuaalsuse ilmingud? 4) Kuidas sarnaneb kirjandusteos unenäole, st. Kuidas ostatvad korduvad motiivid, sümbolid jne. Sellele, kuidas jutustaja projitseerib oma alateadlikke ihasid, konflikte, hirme jne. Tegelastesse, kirjeldustesse, kujutatud sündmustesse? Eelkõige on olulised sümbolid, mis on seotud surma, seksuaalsuse ja alateadvusega 5) Kuidas väljendub tekstis tegelaste seos sümboolse ja imaginaarse korraga ning peeglifaasiga? 8. Postkolonialism Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
Selgitada psühhoanalüütiliste mõistete kaudu (kriis, allasurumine, surmaihalus, surmahirm, seksuaalsuse ilmingud? 4) Kuidas sarnaneb kirjandusteos unenäole, st. Kuidas ostatvad korduvad motiivid, sümbolid jne. Sellele, kuidas jutustaja projitseerib oma alateadlikke ihasid, konflikte, hirme jne. Tegelastesse, kirjeldustesse, kujutatud sündmustesse? Eelkõige on olulised sümbolid, mis on seotud surma, seksuaalsuse ja alateadvusega 5) Kuidas väljendub tekstis tegelaste seos sümboolse ja imaginaarse korraga ning peeglifaasiga? 8. Postkolonialism Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi
Siin tuleb sisse Napoleoni-teema. Ta tahab saada kõike või mitte midagi. Kolmas motiiv on see, et keskseks on idee ka R-l oli oma idee ta tahab ennast proovile panna ja soovib teostada eksperimenti. Kui ta suudab tappa ja tal ei teki süümekaid, tal on õigus tappa, siis on ta nagu Napoleon. Aga kui tal tekivad süümekad, siis ta ei ole suur, kõikvõimas inimene. Ta on väga ratsionaalne. Valmistub hästi mõrvaks ette. Samas satub mõistus vastuollu alateadvusega. Alateadvusega on seotud palavikulisus. 24. september 2009 40ndatel oli D sotsialistliku ringi liige. Põhipunkte oli Feuerbach. Kuna inimkond püüdleb jumaliku idee poole, siis on seda ideed inimkonnale vaja. Inimene peaks muutuma jumalaks. Inimene astub Jumala kohale. Seda mõtet pooldas Petrasevski jmt tema mõttekaaslased. Inimene võiks astuda Jumala kohale. Teine tähtis idee, mida Raskolnikov pooldab, on
paremas ajupoolkeras; pärilikud reaalse representeermise eelmudelid (idee on lähedane I. Kanti vaatele, et aeg ja ruum pole mitte objektiivse reaalsuse omadused, vaid taju eelvormid, milleta kogemus oleks võimatu. Arhetüüp ei ole konkreetne (mälu)pilt, millegi seesuguse pärilikkus oleks pea võimatu. Arhetüüp on taju eelvormistik, mille kaudu me maailma struktureerime. 4 Kohtumine alateadvusega. Olulisis arhetüüpe. Näiteks kui inimene läheb psühholoogi juurde, siis ta kogeb teatud hirmu ning mõne inimese puhul saab määravaks, et loobuda sellest kohtumisest. On kolm (rohkem!) erinevat arhetüüpi: 1) Vari. esimene ,,tüüp", kellega alateadvusse süüvides kohtutakse. Tume, deemonlik, äratab hirmu. Kehastan teadliku mina varjatud-vihatud omadusi. Pole üdini paha: tema positiivsed jooned tuleb integreerida. Filmikunstis nt mustade prillide taha varjuv,
jumalad kujutasid loodusnähtusi. Teine suund on George Dumézil. Ta ei rõhuta looduslikku tausta, vaid toetud sotsiaalsete funktsoonidele. Kõikidele indo-euroopa rahvastele on iseloomulik 3 seisust: preesterkond, sõjamehed ja töötegijad. Need sotsiaalsed funktsioonid on läbivad ka religiooni kolmikjaotuses. See võib käia üsna paljude indo-euroopa rahvaste religiooni, aga Kreeka puhul on see suht keeruline. * Psühhoanalüütiline suud Freud ja Jung. Püüab kollektiivsete alateadvusega müüte mõista. Kitsamal vaadates oli see, et freudi arvates müütides avaldus lapseas allasurutu seksuaalsus- Oidupuse kompleks, motiivid pidevalt oma eelkäia (isa) kukutamisest. Laiemalt vaadates oli kartus, et järeltulija võimult kukutab ehk põlvkondade vaheline isaste konkurents. Mitmetes lugudes on näha, et jumalanna kellegi partnerina võib vaadata ka kui tema ema. Kuri/hea naine või ema. * Strukturalism- Lévi Strauss
Siiras tunnistaja, kes lihtsal esitab tema poolt kogetud sündmusi ja ei tea samal ajal terviklikku sündmuste ahelat, ei muretse asjaolude pärast, et tema tunnistused ei lähe kokku muude detailidega. Teine sageli esinev valetamisele viitav sõnaline tunnus on keelevääratused, eksimised millegi nimetamisel või muu selline. Sellel juhtis tähelepanu juba S. Freud (1901- "Igapäevaelu psühhopatoloogia" eesti keeles 2000), kui väitis, et sedalaadi eksimused on seotud alateadvusega andes märku varjatud psühholoogilistest konfliktidest. "Kõnevääratusest saab nõnda vahend, mille abil väljendatakse seda, mida ei taheta avaldada ning niiviisi antakse ennnast välja". Näiteks olles objektiivselt raskes olukorras ja tahtes julgustada teisi öeldakse mitte "Säilitage rahu, ärge sattuge paanikasse" vaid "Säilitage paanika, ärge kaotage meeleheidet". Näide kõrgkoolist. Rektor tänas töölt vabastades enda asetäitjat tehtu eest, andis teeneteplaadi, kuid
Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda (fantaasia). b) hüpotees inimesele teadmatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest enamus inimese vaimsetest protsessidest toimub alateadvuses. Teadvus on vaid inimmõistuse üks osa (Freud). %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 3 Siin tekib kohe küsimus, kui tegemist alateadvusega, siis kuidas me seda teame? Nende kahe hüpoteesi kindlakstegemiseks on meetodid, mida nim psühhoanalüütilisteks tehnikateks. Freud ja hilisemad autorid arendasid need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad, millest analüütik peab välja lugema probleemi on järgnevad: a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod inimene lobiseb ilma mingit teemat otseselt arendamata. c) eksiteod nt sõnades tähtede ära vahetamine
modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus maailma ei suudeta seletada, kõik tõed on suhtelised, omavahel sõltuvuslikus seoses modernistlik romaan on võrreldes traditsioonilisega palju suurema üldistusjõuga, intellektuaalne, filosoofilisi mõtisklusi ja aforisme sisaldav kujundi keel ja vorm on raskesti mõistetav
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia inimesele ,,tehnilised" vahendid loodusega paremini toime tulekuks. Maagia sisaldab endast mitmesuguseid sümboolsete protseduuride kogu. Inimese füüsiliste tegemiste taga peitub tegelikult
käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia inimesele ,,tehnilised" vahendid loodusega paremini toime tulekuks. Maagia sisaldab endast mitmesuguseid sümboolsete protseduuride kogu. Inimese füüsiliste tegemiste taga peitub tegelikult
käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse „kaitsemehhanismiks“. Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia inimesele „tehnilised“ vahendid loodusega paremini toime tulekuks. Maagia sisaldab endast mitmesuguseid sümboolsete protseduuride kogu. Inimese füüsiliste tegemiste taga peitub tegelikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
