PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab „ilmutada“ seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20. sajandi kaks suunda ritualistlik ja psühhoanalüütiline - esimene nägi müüti riituse toime sõnalise vastena, nt Harrison. Tema järgi ei ole müüti ilma riituseta, isegi kui riitus ise on ajas hävinud ja jätnud järele vaid müüdi. Teine tiib, Jung, pidas müüte ühtse alateadvuse väljendusteks, mis väljendavad alusideid. Nii seletab ta eri maailma paikadest pärinevate müütide sarnasusi. Oluliseks said arhetüübid, nt kangelane, jumal, patuoinas, teekond.) 5. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - mõistukõne. Loodusallegooriline näiteks põhineb loodusnähtustel, müüt seostub või põhineb loodussümbolitel nagu päike jne. Solaarmütoloogia, solarism.
Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. 10.Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. ,,Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Sellepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustunud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast: · Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav
põnev ja vastuoluline. Taustaks on humanistlik mõtelaad. Teater on inimese uurimine. Inimene avaldub oma mõtetes. Räägitakse mõtlevast näitlejast, kes on suuteline oma tegevust mõtestama. Mõte aga väljendub sõnades. PANSO. 5. Voldemar Panso rezii peajooned. Panso ja psühholoogiline realism, lähemalt kaks lavastust. Eesti teatris etendas Panso Stansilavski põhimõtteid: teater, mis baseerub näitleja ümberkehastumisel, läbielamiskunstil ning püüdleb alateadvuse äratamiseni. Läbivaks jooneks oli Panso teatritöös oma lavastustes autori süvamõtte avamine. Ta kasutas Stanislavski tegevusliku analüüsi meetodit näitlejatega töötades. Näitleja pidi ümberkehastuma, tema tegevus laval pidi olema mõtestatud. Ta viis läbi nö intiimproove, kus ta tegeles rollide analüüsiga paari näitlejaga korraga. Olulised olid tegelaste sisetegevus, tegutsemismotiivid ja omavahelised suhted. Ta arvas, et lavastaja peab tundma ja valdama
Tuntud esindajad on veel Adler ja Jung. See kõige enam mõjutanud koolkond. See alustas algselt haigete inimeste raviga, nüüd ravitakse sellega terveid inimesi. See on hüpoteeside kogum : psüühilise determinismi printsiip kõik põhineb eelnevatel kogemustel; teadvustamata protsesside olemasolu alateadvus, inimesed proovivad asju mõistuslikult seletada. Põhimeetod on vabade seoste tekkimine, selle eesmärgiks on alateadvuse vabastamine. Raviv mõju on elementide eelteadvusesse tagasitoomisel. 3.Freudi tähtsaimad teosed ,,Unenägude tõlgendamine" tõrjutud soovide varjatud täideminek. Tekkepõhjusteks on välised ärritajad, sisesed ärritusseisundid, meelelundite kõrgendatud ärritusseisund, psüühilised (neid uuris kõige rohkem). On olemas tüüpunenäod, mida inimesed on korduvalt näinud. Loob mõiste oidipuse kompleks
hinnatakse patoloogiana. Eriti on see nähtav poiste puhul. Tüdrukud saavad endale lubada mõningaid poiste jooni, samal ajal kui naiselikkuse avaldumine poistel toob kohe kaasa kaaslaste irvitused või täiskasvanute taunimise. Edaspidi mõjutab see ka noorte seksuaalelu. Ühiskonnas ilmuvad erinevad antiseksuaalsed stereotüübid. Juba lapsepõlves vanemad sisendavad lastele, et paljas keha ja suguelundid on midagi häbiväärset ja ebaviisakat. Niimoodi kuskil alateadvuse tasemel on seks inimeste jaoks midagi räpast ja ebameeldivat, tegevus, mis on olemas ainult selleks, et oma sugukonda pikendada. Vanemad annavad oma lapsele negatiivsed hoiakud, rääkides oma kogemusest ja massimeediatest. Internetis väga tihti on võimalik näha erinevad artikleid suguhaiguste, prostitutsiooni ja vägivalla kohta; positiivseid artikleid ilmub internetis väga harva. Teleris on samasugune olukord.
Kaootilist ebaloogilist ja sümbolirikast materjali on kõige enam hüpnotiseeritu jutus, unenägudes ja vabades assotsiatsioonides. Neid tulebki patsiendile võimaldada ning kogu psühhoanalüüsi tehnika on üles ehitatud nii, et esmaseid protsesse rohkem kätte saada. Psühhoanalüütiku poolt vaadates on tehnikad ennekõike interpretatsioon ja läbitöötamine. Psühhoanalüüsi tegelik kunst on mitte niivõrd selles, missugune see interpretatsioon on (inimeste alateadvuse sisu on üsna ühetaoline ja seda on lihtne koolituse käigus ära õppida), kui selles, millisel hetkel ja mis viisil interpreteerida, et patsiendil sellest insait ja katarsis tekiks. Vastava tundlikkuse ja meisterlikkuse saavutamiseks peabki psühhanalüütiku väljaõpe nii pikk olema. Läbitöötamine pole vähem tähtis. Alateadlik konflikt saab lahendatud siis, kui tema erinevad ilmingud ja seosed võimalikult mitme eri kandi pealt ikka ja jälle läbi võetakse. Tänapäeva analüütikud
arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob saksa matemaatik, loogik, filosoof; peetakse matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Peetakse suureks loogikuks. Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele. Gadamer, Hans saksa filosoof. Hermeneutilise ringi looja. Geertz, Clifford ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogia esindaja; kultuur on päritud mõistete süsteem. Gramsci, Antonio Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Hegemooniateooria rajaja (hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon). Greimas, Algirdas J. leedu-prantsuse lingvist ja semiootik
1. Psühhoanalüütiline paradigma S.Freud- alateadvus kujundab valdavalt isiksust, dünaamilisus, konflikt; lapseea seksuaalsus ja alateadlikud motiivid; psühhoseksuaalse arengu staadiumid Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine Projektsioon Ratsionaliseerimine Intellektualiseerimine Regressioon ehk tagasilangus Kriitika: · Teoorial puudub teaduslik tõestus · Freud tegi oma vaatlused väiksel valmil. Üldistused küsitavad. · Alateadvuse rolli ületähtsustamine Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: C.G.JUNG - Inimesel kollektiivne alateadvus- mälujäljed liigi ajaloost, päritav, sisaldab arhetüüpe ( nt persona, anima ja animus, vari) Ekstraversioon psüühilise energia suunatus väljapoole. Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele. A.ADLER - Peamine inimese vajadus püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Kui täius jääb saavutamata:
inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõistetakse liigutuste (reaktsioonide, R) kogumina vastuseks ärritusele (stiimulile S)). Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856 1939). Id, ego, superego. Teadvustamatu, alateadvuse mõju (dünamo, käivitaja). Anormaalsus. Käte sundpesemine viitab alateadvuslikule seksile, agressiivsusele. Adler: püüd ületada alaväärsuskompleksi. Jung: arhetüübid (sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud) . Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda vastutusvõimelise kliendina, mitte sõltuva patsiendina
seejärel hakkas huvituma iseendast, s.t. oma vaimumaailmast, mille üheks osaks on hing (probleem psüühikast ja selle üle valitsemisest, mida inimene praeguseks veel ei suuda või suudab seda üksikjuhtumitel ja osaliselt, näit., joogad jms.), ja teiseks osapooleks on mõistus (probleem intellektist ja selle arendamise võimalustest, mida inimene üldjoontes on omandanud süstemaatiliste koolitusprogrammide teostamise teel, kuid millel on veel suuri reserve, nagu näiteks, alateadvuse kaudu informatsiooni akumuleerimine, unes õppimine sealhulgas; bio-elektroonilisel teel peaaju potensiaali optimeerimine; organismivälised intellektuaalset tegevust võimendavad vahendid nagu "kompuutristumine" jne.). Seda osa teadmistest Aristoteles nimetas metafüüsikaks - pärast füüsikat ehk füüsika järel olev teadmine. Asjade ja nähtuste maailmas on nii, et igal neist on teda tekitav (esilekutsuv) põhjus, mis ajaliselt eelneb tagajärjele. Öeldakse: põhjus ja
Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused,
Teisalt – sügav kriisitunnetus. Suur mõju oli Nietzsche ja Freudi vaadetel. Nietzsche filosoofias esinev üliinimene oli uus jumalus, aga mitte hea ja andestav, vaid egoistlik, kes hoolis ainult iseenda “minast” ja oli täis võimutahet (vt “Nii kõneles Zarathustra”). Sajandeid kestnud kristlik moraal pandi esmakordselt küsimärgi alla. Freud on mõjutanud mitte ainult 19. sajandi lõppu, vaid ka kogu 20. sajandit oma psühhoanalüüsiga. Freud tegeles inimese alateadvuse uurimisega, ta tõi esmakordselt esile, kui suur tähtsus on sellel inimese kujunemises ja käitumises – alateadvus on mootor, mis käivitab inimese teod. Kirjandusse ja kunsti ilmus uuelaadne käsitlus Naisest: Naine kui õrn armastaja ja samas kui saatuslik, “vampiirlik” kuju (Salome, Lulu jt). Sajandivahetusel pöördutakse müütide uurimise juurde. Sophokles (5.saj. ekr.) – „Kuningas Oidipus“; „Elektra“ Hugo von Hofmannsthal (1874–1929 ) (Austerlane) 20. saj
vahelise piiri hägustamine. Toetati spontaansust ning alateadlike tungide väljendamist. Soov Lääne ühiskonda muuta viis sürrealistid aga koostööle kommunistidega. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist. Ka kujutavas kunstis üritati kasutada spontaansust ning juhust, tehti frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid), üritati ka automaatselt joonistada. Laste ja vaimuhaigete joonistutest võetud kujundeid arendati pea abstraktsionismini. Tüüpiline on püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning primitiivsete isiksuste visuaalses eneseväljenduses. Sürrealism on süzeekunst, ei erinenud varasemast maalimise stiili poolest, mõned isegi väga traditsioonilised - veristlik sürrealism. Esemed ja nendevahelised suhted olid enamasti moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Kolmemõõtmelist ruumi kujutati illusionistlikult. Huvi pakkusid seksuaalsusele viitavad objektid, eeskujuks Freudi sümboliteooria. Sürrealistid tegelesid
Läbivaks jooneks oli tema teatritöös autori süvamõtte avamine. Tema püsiautoriteks olid Smuul ja Tammsaare. Ta oli enamus Smuuli näidendite (va ,,Polkovniku lesk") esmalavastaja. ,,Tõe ja õiguse" dramatiseeringuid tegi ta neljal korral, sageli tegi ta ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Tema teatrikeel oli mängulisem ja elusam. Ta esindas Stanislavski põhimõtteid teatrit, mkis baseerub näitlejate ümberkehastumisele ja läbielamiskunstile ning püüdleb alateadvuse äratamisele läbi teadlike tegevuste. Tema lavastustega on seotud ka ebatraditsionaalsete teatriruumide otsing. ,,Inimene ja jumal" - põhineb Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" II osal ja on tugevalt keskendunud tõeotsingutele ja filosoofilistele arutlustele. Kogu lavastus on üles ehitatud filmiliku kiirusega, vahelduvatele lühistseenidele, mida liitvaks tegelaseks oli Indrek. Lavastuse visuaalsus (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik
indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt (Bachmann, Maruste) PSÜHHODÜNAAMILISED TEOORIAD: psühhodünaamiliste teooriate põhiküsimus: mis jõud paneb inimese liikuma, isiksuse motivatsioon? Sigmund Freud, Carl Gustav Jung, Alfred Adler – psühhoanalüüsi koolkonna tuntumad liikmed Freudi teooria – motivatsioon tuleneb sugutungist ja libiidost Jungi teooria – motivatsioon tuleneb inimeses peidus oleva kollektiivse alateadvuse arhetüüpse ja müütides ning kultuurisümboolikas väljenduvast algest Adleri teooria – motivatsioon tuleneb võimu- ja üleolekutungist ning alaväärsuskompleksist Paul Costa ja Robert McCrae – tunnusjooned taanduvad neljale faktorile: 1) temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär
indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäiline subjekt. 38. Millised on põhilised isiksuseteooriad? Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist tuleb vaadelda nende bioloogiliste funktsioonide seisukohalt, see tähendab, et inimeste käitumist suunavad instinktid. Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll. Humanistlikud isiksusekäsitlused: inimesel endal on kontroll oma elu üle, inimesele on omane püüe areneda ja täiustuda. Tunnusjoonte teooriad: isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
6 Hoiak Püha Püha või profaanne Profaanne 7 Peategelane Mitte-inimene Inimene Inimene või mitte-inimene Proosajutustuse liik MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT Lauri Honko müüdi määratlemisest (1984 [1972]) Müüt kui kognitiivsete kategooriate allikas Müüt kui sümboolse eneseväljenduse vorm Müüt kui alateadvuse projektsioon Müüt kui vahend, mis aitab inimesel kohaneda eluga, müüt kui maailmapilt Müüt kui käitumisjuhis Müüt kui sotsiaalsete institutsioonide legitimeerija Müüt kui sotsiaalse tähtsuse markeerija Müüt kui kultuuri, sotsiaalse struktuuri vms. peegeldaja Müüt kui ajalooliste sündmuste tulemus Müüt kui usundiline kommunikatsioon Müüt kui usundiline zanr Müüt kui struktuuri vahendaja 3
saabuvale tunnetusele. See toimub otse, ilma teadvuse osavõtuta (alateadvuse tasemel e. automaatselt) ja oluliselt kiiremini. Kui liigutuse kestus väheneb veelgi (näit. klassikaline jajatõuge alla 0,1 sek), läheb liigutuse juhtimine üle veelgi kiremale moodusele – motoorsele mälule. See iseloomustab vilumuse ja võistlusspordi taset. Õpetamise raskemaid moment on üleminek liigutuse teadvustatud juhtmiselt alateadvuse tasandile. Selle hõlbustamiseks soovitatakse, et õpilane oma sooritust sõnaliselt saadaks, seejärel rürmi loeks. Õpetamise algetappidel ei ole soovitav sooritada tehnikaharjutusi kiirusele, vaid hinnata nende sooritamise täpsist ja liigutust saatvate liigutusaistingute kirjeldamise korrektsust. 2.3. Liigutuoskus on omandamise selline tase, mida iseloomustab liigutuste teadvustatud kontrolli vajadus, liigutuste aeglus, ebastabiilsus, ebakindlus segavate tegurite suhtes ja
Žanrikirjanduse liigid tänapäeval: armastusromaanid, kriminaalromaanid, põnevik, ulme..... Kirjandusanalüüsi kese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja. Autor – seosed autori elu ja tema loomingu vahel; autori ühiskondlik-kultuuriline kontekst; otsesed ja kaudsed (sh. alateadlikud seosed). Kui analüüsikese on autor, siis uuritakse konkreetse autori teoseid. Freud on psühhoanalüütilise kriitika nn. isa. Psühhoanalüüsi puhul uuritakse alateadvuse jõust tekstis. Tekst – fookuses tekst ise, selle sisemised seaduspärasused, materaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess) ning keel, stiil ja struktuur. Kui analüüsikese on teos, siis siia kaasatakse ka lugeja, kes aitab analüüsimisele kaasa. Uuriti autorite erinevaid stiile. Lugeja- lugemisprotsess; iga lugeja loob 1 teksti; lugeja ootused; lugemispraktikad. Kui analüüsikese on lugeja, siis on siin mõeldud lugejaid,
Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid (kellad, joonlauad). 13.Sürrealism 1. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaatnsus, alateadlike tungide väljendamine- vahendid iimese vabastamiseks ühiskonna survest. Praktikas- automaatne kirjutamine, maalimine, ka hallutsinatsioonide esilekutsimine, ,,ärkvel magamine". 4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst kaheks variandiks. Millised need on? 1) Veristlik- reaalsed kujundid ebareaalsetes teostes
põrast tema sündi.) Domineerivad emotsionaalsed seisundid, mis määravad subjekti tegevuse suunitluse, tema koostöö teistega, reageeringud takistustele jms. võivad olla tingitud lapse sünnieelsest kogemusest või, teiste sõnadega, prenataalsest emotsionaalsest õppest. (Emerson, W. 1996). Traumaatiline sünnitus määrab paljuski iseloomu ja eluviisi. Teisiti öeldes, inimese sünni ajal kujunevad tunded, mis hiljem alateadvuse tasandil juhivad teda (Ray and Mandel). Ilmnes, et paljudel inimestel distress ja sünnitrauma jäävad allasurutuks ega avaldu enne noorukiea lõppu, täiskasvanu ea algust või isegi täiskasvanu ea keskpaika. Nad võivad ilmneda haiguse, suure psühholoogilise surutise ajal või stressisituatsioonis. Avastus, et meie põhilised, esmased tervisehäired saavad alguse embrüonaalses staadiumis, tähendab: selleks, et inimene võiks täielikult avada oma
Seisavad paljususe, I H A vabaduse eest. I H A vaba süntees või sotsiaalne lühis, mille tulemusel kõik on võimalik. I H A omab alati rohkem potentsiaalseid suhteid, seoseid ja objekte, kui konkreetne ühiskond võimaldab kanaliseerida. Alateadvuse moodustavad ihaldavadmasinad, mis on produktiivsed iseenesest ja ei lähtu oma toimimises mingist tõrjutusest või puudujäägist. Seetõttu loobuvad D ja G alateadvuse mõiste algsest tähendusest. D ja G ei nõustu, et I H A on pelk mitteteadlike kujutiste süsteem ja et ta sotsiaalne loomus on taandatud (Oidipaalseks) perekonnateatriks. D ja G on arhetüüpide, varjatud seadust peitvate vabade assotsiatsioonide ja kujundite vastu. Ühiskond kardab I H A dekodeerimata voogusid, mistõttu püüab neid kõikvõimalikel viisidel kodeerida. D ja G tahavad, et I H A — tootmine, tarbimine, seksuaalsus, teadmine — kõik nad kulgeksid ilma kindla koodita
tuhandeid kordi rääkinud). Aktsentueerimine teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale. Psühhoanalüüsi vaatevinklist peegeldub fantaasias paljugi unustatut või teadvusest tõrjutut. Fantaasia toel ületab indiviid heidutava lõhe ideaali ja reaalsuse vahel. 5. Laste fantaasia. Lapseeas on looval kujutlusvõimel eriline osa isiksuse arengus. Lapse fantaasia omandab uusi vorme seoses kõne arenguga. Lapseeas on fantaasia seotud tavaliselt mänguga
avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste ja vaimuhaigete visuaalsetes eneseväljendustes (mõtte tõelised käigud). Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaseks ümber töötades. Nii oli sürrealism jälle peamiselt süzeekunst, ta ei erinenud senisest maalikunstist mitte niivõrd uutmoodi maalimisviisiga, vaid omapäraste süzeedega. Sürrealistide ammendamatuks allikaks on unenäod ja müstika
Holismi printsiibi võttis kokku Aristoteles oma ,,Metafüüsikas" järgmiselt: ,,Tervik on midagi enamat kui selle osade summa." Holistiline teraapia läheneb igale inimesele individuaalselt ja loominguliselt. Seansi käigus rändab meditatiivses seisundis inimene terapeudi abiga lapsepõlve, enda kehasse või regressiooniteraapia võtetega eelmistesse eludesse. Muutunud teadvuseseisund ja vanades kultuurides väljakujunenud ning läbitestitud tehnikad võimaldavad juurde pääseda alateadvuse kihtidele ja mälestustele, mis sügavale peidetud. Sel viisil saab vabastada ja seejärel ümberprogrammeerida valusaid läbielamisi, haigussümptome või purunevaid suhteid taasloovaid uskumusi. Holistiline traapia käsitleb maailma ja inimest terviksüsteemina. Inimest - tema keha, emotsioone, mõtlemist ning vaimu - kui omavahel eraldamatut üksust. Nii füüsiline haigussümptom, kui elus valu teinud situatsioon, on teatud mõtteviisi materiali-
1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d)Kognitiivne- uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget.
järgi), kui laps pole moraali või normide täitmiseks veel valmis. Psühhoanalüüs – psühhoteraapia vorm, mille põhiideeks on alateadvusesse tõrjutud ja häireid põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamine. Konfliktide ja häirivate kogemuste sõnastamine. Alateadvust teadvustas läbi vabade assotsiatsioonide, unenägude tõlgendamise ja keelevääratuste. Kaitsemehhanismid Freudi teooriate tähtsus: tõi psühholoogiasse alateadvuse idee ja selle olulisuse inimese käitumises. Lapseea kogemuste osatähtsus täiskasvanu eas. Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult soo jätkamine (naudinguprintsiip). Esindajad: Adler – Freudi õpilane ja mantlipärija, kuid vastandas ennast temaga (neofreudist), ei usknud, et vaimuhäirete põhjused on vaid seksuaalsed. Interprenteeris unenägusid laiemalt. Pooleli Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate
kultuuriline kontekst, haridus, inimesed, kellega ta suhtles ja kokku puutus, mida ta luges. Otsesed ja kaudsed (alateadlikud) seosed. Püütakse mõtestada suurte autorite isiksust läbi nende teoste (Shakespeare). Fenomenoloogiline lähenemine: eeldab, et autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu Psüholoogiline kriitika: tegeleb autorite eluga, aga ka teatud psühholoogilise arengu seaduspäradega või kõrvalekalletega neist, mis tekstides ilmnevad. Sigmund Freud, alateadvuse jõud, seksuaalse arengu faasid. Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Lugeja – teose tähenduse määrab lugeja, iga lugeja nö loob oma teose. 1960’ndatel retseptsiooniteooriad,olulisel kohal on lugemisprotsess, see millised on lugeja eelnevad teadmised ja ootused, see kuidas ta loob lugedes oma tähenduse, tekste on sama palju kui on lugejaid. Oluline ka miks mingit teksti
Aktsentueerimine- teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine- fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale. Psühhoanalüüsi vaatevinklist peegeldub fantaasias paljugi unustatut või teadvusest tõrjutut. Fantaasia toel ületab indiviid heidutava lõhe ideaali ja reaalsuse vahel. 5. Laste fantaasia. Lapseeas on looval kujutlusvõimel eriline osa isiksuse arengus. Lapse fantaasia omandab uusi vorme seoses kõne arenguga. Lapseeas on fantaasia seotud tavaliselt mänguga. Mängu käigus
C. G. Jung. Kollektiivne alateadvus. Arhetüüp. Nende väljendumine kirjanduses. Jung ei keskendu oma psühholoogia-alastel analüüsidel mitte üksikisikule, vaid kollektiivsele alateadvusele. See on omane kõigile indiviididele mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuste algeid. Kollektiivne alateadvus on mingi kollektiivi kogu ajalooline või kultuuriline taust, mida kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid - ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid, traditsioonid jne, mida jagab suur grupp inimesi. Nii näiteks on enamikes kultuurides olemas ürgema kujutis või mitmed kultuurid jagavad samasisulisi müüte. Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). Kirjandus pole midagi muud kui arhetüüpidel põhinev väljendus. Kirjanik loob lugejale
jaoks loomulikud. Annaalide koolkond (Lucien Fevre, Jacques le Goff, Georges Duby jne) la longue durée pikaajalised uuringud. 20. sajandi alguses uuriti sündmusi, suuri süsteeme ja inimeste kohta nendes süsteemides, isikukeskset ajalugu. annaalide koolkonna ajaloolased uurivad ajalookonteksti, inimese igapäevast elu, mikroajalugu, umbisikulist ajalugu. Ajaline skaala on teine. Uuritakse päevikuid, päevaraamatuid, õpikuid, teatmikke jne. uuritakse ajaloolise alateadvuse jälgi. c) subkultuuride uurimine. Subkultuur on ühiste normide või käitumismallidega sotsiaalne grupp. Subkultuurid tekivad: 1) vanuse või soo järgi, 2) tegevuse või eriala järgi. Neid iseloomustab sageli salakeel: keskajal arstide ja kaupmeeste keel; 3) religioon (lahkusulised), 4) etniline subkultuur: ungarlased Transilvaanias. Subkultuuridel on sageli oma keel, kirjandus ja folkloor. Tegevuse järgi võib eristada vanglafolkloori ja varastefolkloori.
kus lõi ka oma teatri. Kui sõda lähenes, kolis oma teatri New Yorki. Ta lõi psühholoogilise zesti mõiste. Oli mõjutatud antroposoofiast ja Rudolf Steineri ideedest, sümbolistlikest teooriatest ja lõi oma tehnika, mille järgi näitleja füüsiline väljendus lähtub sisemisest psühholoogilisest impulsist. Zest immiteerib läbielamist, loob läbielamise tunde vaataja teadvusest kuid vabastab näitleja kohustusest midagi tunda. Alateadvuse mõju, mitteanalüütilised ja kaudsed meetodid. Harjutused ja tehnikad on välised, aga mõeldud mõjutama näitleja sisemust. Psühholoogia ainult üks osa väljendusvahenditest. Vahtangovi lähedane kaastööline, aga mitte tema ürituse jätkaja. Vahtangovil kollektiivne looming, Tsehhov põhimõtteline individualist. Tal oli kergem mängida üksinda terve trupi eest. Tema lavastused silma ei paistnud, ta oli eelkõige näitleja.
Tajuda saab asju, mille kohta on keeleline aparatuur (mõisted jne) olemas. Psühhoanalüüs · Sigmund Freud: mõjutus indiviidikesksusele. indiviidikesksusele Osaliselt ei ole inimesed oma käitumisest teadlikud, suurem osa käitumisest on teadvustamata. Seega ei saa me kultuuri täielikult mõista, lähtudes vaid inimeste seletustest, kuna inimesed paljusid kultuurielemente ei teadvusta. · Carl Gustav Jung: kollektiivse alateadvuse idee. idee Eksisteerib nn rahvuslik iseloom, psühholoogiline ühtsus mingis etnilises grupis. Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria Benedict, Mead. 4 · Ruth Benedict - arendab Boaselt saadud ideed välja - kultuuri ja indiviidi puhul on tegu enam vähem püsiva mõtlemise/tegutsemise mudeliga - kultuuril on suur psühholoogiline mudel, mis tuleneb üksikisiku psüh. Omadustest
Jäik determinism - vabadus on illusioon. Kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Spinoza: "Inimesed eksivad, kui nad vaid arvavad, et nad on vabad - nad on teadlikud oma tegudest, kuid ebateadlikud sellest, mis neid põhjustab." Jäik determinism psühholoogias: Freud (1856-1939) seletas kogu inimlikku käitumist alateadvusega ning inimlike põhitungidega. Ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisu: "tunnetatud paratamatus" (kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest). Fatalism: elu on määratud üleloomulike kaootiliste jõudude poolt (mitte kindla seaduse poolt). Vana-Kreeka elutunnetus oli fatalistlik (elu on määratud üleloomulike jõudude poolt (jumalad), ei otsitud vabadust, elu oli jumalate and). Selle puhul on saatus alati varjul.
1866.aastal võttis autor valmiva romaani idee kokku nii: ,,Õnn ei seisne mugavuses, õnn saadakse kannatamise hinnaga. See on meie planeedi seadus, kuid selle vahetu tunnetamine, mis eluprotsessis kätte tuleb, on nii suur rõõm, et selle eest võib kannatusaastatega maksta. Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga." Kokkuvõtte ,,Kõiki tema tegusid on peaaegu võimatu üles lugeda: rännakuid mõtte jäisel mäeharjal, laskumisi alateadvuse varjatuimate läteteni, lausa kuutõbiseid tõuse enesetunnetuse peadpööritavatesse kõrgustesse. Kõigi piiride ületaja Dostojevskita teaks inimkond oma saladustest tunduvalt vähem." (Stefan Zweig) Dostojevskit on sagedasti peetud süngeks või tumemeelseks kirjanikuks. Ometi ei kuuluta ta lootusetust, vaid otsib koos tegelastega pimedusest väljapääsu. Tema teoses on valusalt mõtlemapanevad, seda enam, kui teame, et need kajastused kirjaniku enese tõsisest ja raskest murest
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
isenemise e. eneseteostuse kontseptsiooni, mille sisuks pidev vajadus tungida enda sisemusse, luua, muutuda, endaks saada. Selleks annavad inspiratsiooni paljudes kultuurides tuntud pühad ringid mandalad. Areng ise poole on spiraalne, läbi teadvuse ja mitteteadvuse, meheliku (animus) ja naiseliku (anima) alge jne. Isenemist määravad kõigile inimestele universaalsed, sünnipärased rajad, kujundid ja motiivid, mida Jung nimetab arhetüüpideks ja mis moodustavad kollektiivse alateadvuse. Fromm, "HAIGE ÜHISKOND"I A Materiaalsete rikkuste enneolematu kasv B Individuaalse patoloogia (suitsiid, kuritegevus) kasvamine C Moodne tsivilisatsioon ei rahulda sügavaid inimlikke vajadusi II Tegelikud inimlikud vajadused, millele iga ühiskondlik korraldus peaks vastama 1) seotus 4) identsus 2) loovus 5) elu tähenduslikkus 3) juurte vajadus III Võõrandumine eksistentsiaalsete vajaduste ja 18. saj. ideaalide asemel tarbimismaania Ühiskond on irratsionaalsem kui kunagi varem
autonoomia on vaid illusioon *autentsuse mõiste tõeline, vastandub illusoorsele *teda huvitab kusntiteoses autentsus, sest vastandub kunstitööstusele *adorno ei sallinud ideed uudusest, see ei ole mingi lahednus, otsib pigem korduvust, STIMMIGEIT- sidusust *Scönberg, immanentne sidusus *eristas kahte monmenti sidusus võib olla tõde, aga võib olla ka petlik ja illusoorne *ideoloogiline sidusus *Freud "me ei tea enda kohta kõike", alateadvus *ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu *sidusus peab olema kriitiline *prbleem Adorno jaoks iga kunstiteos on sostiaalsete suhete kooslus ning kunstnikul on raske välja astuda nende suhete gammast ning olla VABA ja KRIITILINE kui sa tahad olla kunstnika olla radikaalne, siis sa kaotad oma publiku nägi ette, et 20.sajandi avangard eemaldub igasugune kõne ostimine on kompromiss *kriitiline kunst, ainsama võimalik, tõeline kunst kaotab kõik konvesioonid *dodekafooniline kunst pääs totalitarismist 1.
vähendatud; Expanded - suurendatud. Kui palju sümbolite vahesid suurendada või vähendada, seda saate määrata lahtrist By; Position - saab muuta teksti positsiooni, st nihutada seda rea kesktelje suhtes üles- või allapoole. Animation tähendab tekstile liikuvate efektide lisamist. Kirjatüübi valik ja kasutamine Elu jooksul on igaüks lugenud miljardeid tähti ja miljoneid sõnu, aga võimalik, et pole iial märganud nende kirjatüüpi. Ent srift on olulisemaid lugeja alateadvuse mõjutamise vahendeid. Ta köidab tähelepanu, rõhutab dokumendi stiili ja tooni, annab värvingu kasutatud sõnadele, loob lehekülje meeleolu - ja seejuures ei tunne lugeja reeglina srifti äragi. Kuigi sriftist ja selle kasutamisest on kirjutatud palju raamatuid ja kunstnikud õpivad "oma" valima eluaeg, algab valik kahest ülitähtsast põhimõttest: Srift on vahend teksti edastamiseks. Ta peab tegema sõnad kergesti loetavaks ja looma sobiliku tausta. Ta ei tohi teksti tappa.
lahendatud, siis on inimene psühholoogiliselt tugevam. Erikson ei ütle midagi arengu põhjuste kohta. Töö on kirjeldav ülevaade arengust. Mõisted ebatäpsed ja kirjeldab enam mehe kui naise arengut. Hoolimata kriitikast on ta ikkagi üks arvestatavamaid teooriad nende hulgas, mis kirjeldavad inimese kogu elukäiku. Järgmine tüüp: Alfred Adler ( 1870 - 1937 ). Tema lõi 1911.a. oma koolkonna, selle nimetas ta individuaalpsühholoogiaks. Adleril tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puu. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Alateadvust näeb Adler väiksema mahuga kui Freud. Adler on esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda lapsepõlves kujunenud alaväärsustunnet võimelised ületama. Samas ütleb ta nii, et varases lapsepõlves tekib paratamatult meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne. Koguaeg on näha, et keegi on meist parem targem, täiuslikum, jne
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
..). Esineb harva enne keskiga. Erinevalt neljandast astmest seondatakse siin oma identiteedi ja maailmavaatega palju sellest, mis eelmisel astmel oli välja tõrjutud või mitte(ära)tuntud. Kujuneb maailm, kus sümboolne jõud ühineb kontseptuaalsusega. Sellel astmel leiab aset ka isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine. Sealjuures ollakse avatud oma sügavamale minale. Vajalikuks tingimuseks sellel astmel on oma sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalikujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine. Tõdetakse, et palju meie minast pärineb meie sotsiaalselt klassilt, usuliselt traditsioonilt, etniliselt grupilt, millesse kuulume. Sellel astmel hakatakse tunnetama paradoksi nii seisukohtades kui ka kogemuses. Tõsidusega, mis tekib siis, kui üle poole elust on möödas, ollakse valmis töötama selleks, et luua teistele võimalust identiteedi ja mõtestatuse leidmiseks.
jms. on selle võitluse sublimeeritud produktid. 4. Mooses ja ainujumala usk (1939) pigem tegemis metafoorilise mõistulooga, kus veelgi võimendatakse ettekujutust, et kultuur kasvab välja algpatust ja ainujumala usust. Kõiki neid ühjendab üks: kulturiilminguid käsitletakse kui hüsteeria või neuroositekkimist. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 8 Carl Gustav Jungi (1876-1961) analüütiline psühholoogia C. Jung otsis kollektiivse alateadvuse näol inimkonna liigimälu, mis oleks ühtlasi ka üldinimliku kultuuri aluseks. Seega oli eesmärgiks leida need arhetüübid, mida jagaks iga kultuur, vaatamata oma näivast erinevusest. Entsüklopeedilise haardega uurija, kes valdas antiigi, hellenismi, idausundite, aafrika ja ladina-ameerika kultuuriruumide faktoloogiat ning otsib laiaulatuslike analoogiate kaudu oma ideedele tõestust. Näeb kollektiivse alateadvuse ehedat ilmnemist ühtviisi nii neurootiku, samaani, preestri jt
sest sellega kaasneb raviv effekt. See ongi psühhoanalüüsi üldidee. Kuidas see toimub? Hüpnoosi nimetatakse ka vabade assotsatsioonide meetodiks. See on psühhoanalüüsi põhimeetod. Selle käigus inimene heidab diivanile pikali, teeb oma meele tühjaks ja need mõtted, mis pähe tulevad, ongi vabad seosed, patsient peab need analüütikule ära rääkima ja analüütik hakkab neid analüüsima. Nimelt arvab Freud, et ka unenäod ja nende uurimine võib alateadvuse kohta olulist informatsiooni anda. Alateadvus ongi unenägude päriskodu. Sealt unenäod tulevad. Freud defineerib unenägu see ei ole midagi muud kui tõrjutud soovide varjatud täideminek. Freudi meelest unenägude põhjustajaid või põhjuseid on väga erinevaid. Unenägusid võivad põhjustada: 1) Füüsilised ärritajad Tuba on külm ja näed unes, et lumetorm on alanud. Heli, vibratsioon, temperatuur vms põhjustab unenägu. 2) Kehasisesed ärritajad Kroonilised haigused
Materjalistlik (Demokritos väitis et hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi) ja idealistlik. Eelnenud perioodide tähelepanekud arendasid edasi renessanssiajastu õpetlasi. Alates 15 saj. hakkasid välja kujunema eeldused psüühika teaduse mõistmiseks: R. Descartes kirjeldas teadvuse ja refleksi mõisteid; F. Bacon tööd andisid tõuke loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse; J. Locke arendas meeleliste teadmiste päritolu ideed .G. Leibnitz tõi käsitlusele alateadvuse mõiste. Olulise panuse teaduslikku psühholoogia arengusse on andunud 19 saj psühhofüüsika. (objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine). 19.saj lõpuks sai määravaks suunaks funktsionalism. Esitati küsimus sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aiatavad inimesel kohanda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Kahekümenda sajandi psühholoogia
Tõde sõltub meetodist. Tõde ei eksisteeri automaatselt. Humanitaar- ja loodusteadused kasutavad erinevaid meetodeid ja nad saavad erinevaid tõdesid. Loodusteadused kasutavad üha rohkem humanitaarteaduse meetodeid. B. Ricoeur (1913-2005) prantsuse protestant, kuulus pigem saksa traditsiooni. Ta sidus hermeneutika semiootika ja psühhoanalüüsiga (see on hermeneutiline protsess. Püütakse koos aru saada, kes see patsient on. Arusaamine koosneb kahest asjast teadvuse ja alateadvuse arusaamisest. Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline Metafoor on sõna ümber adresseerimine (Searle); Ricoeur metafoor on
spontaansuse harrastamine kunsti piirides või piiride läheduses mugavam kui väljaspool kunsti. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlike jõude, näiteks harrastati ,,automaatset kirjutamist'' ja nn. vabu assotsiatsioone. Oma töö teadliku juhtimist püüti võimalikult edasi lükata, kuid päris ilma selleta enamasti siiski ei saadud. 1920. ja eriti 1930. aastate sürrealismile oli siiski tüüpilisem püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste, vaimuhaigete või ürgaja inimeste visuaalsetes eneseväljendustes. Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlike teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaseks ümber töödates. Osa sürrealistlike kunstnikke on maalitehnikas väga traditsioonilised. Kõiki looduslike materjale ja esemete üksikosi kujutasid nad realistlikult. Et väljend ,,realistlik
rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire . Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
