2)eelteadvuse tasand 3)alateadvuse tasand.Teadvustatud tasand on kõige väiksem osa (Freud mõtles sellest kui jäämäe veepealsest osast). Sinna kuuluvad taju, keel, hetke mõtted ja emotsioonid. Eelteavuse tasand on mälestused ja teadmised. Sealt saab inimene tuua neid teadvustatud tasandile, kuid mõnikord on neid ka raskem meenutada, nagu üritaks läbi udu midagi vaadata tundub nagu näeks, aga samas täpset kujutist kokku ei saa. Alateadvuse tasand huvitas Freudi kõige rohkem. Sinna kuuluvad kõik ebakõlbelised tungid (nt. viha ajel kellegi vastu tahab inimene teda lüüa), hirmud (nt. kõrguse kartus), häbistavad kogemused(nt. lapsepõlves ema saadab lapse kooli ja suudleb teda äraminekul, klassikaaslased aga reageerivad sellele toda last välja naerdes), irratsionaalsed soovid (nt. soov lennata), seksuaalsed ja vägivaldsed ihad (nt. vägistamine). Need moodustavad n.ö
TEADUSE ARENG 1920. SAJANDIL 2007 Sissejuhatus 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Samas hakkas levima arusaam, et inimest ei juhi kaine mõistus, vaid alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda Charles Darwin mees kes andis inimestele ettekujutuse maailmast FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala Tuumaajastu tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria uus arusaam ajast ja ruumist Dmitri Mendelejevi keemiliste el...
REFERAAT Bibian Luik HEIKI VILEP KELA I/AÜ Tartu 2008 Biograafia Sündinud 27.03.1960 Tartus. On (vaba)kutseline (laste)kirjanik, õppinud Tartu X Keskkool, EPA (elektrifitseerimine), TRÜ (matemaatika), TPedI (matemaatika)Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2003. Kuuluvus: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Pillimeeste Klubi. Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 Jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 Jutustus...
psühholoog peab tagama katesisikule privaatsuse, eksperimentides/uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik ja peab põhinema informeeritud nõusolekul; eksperimendist ei tohi tuleneda kestvat häda; psühholoog peab olema objektiivne ning tal ei tohi tekkida inimesest eelarvamust. Nimeta psühholoogia teoreetilised suunad, põhiidee ja üks esindaja. psühhodünaamiline psühholoogia (Sigmund Freud) rõhutatakse eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele; biheiviorism (John Watson) saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda käitumist; humanistlik psühholoogia (Carl Rogers, Abraham Maslow) keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele; kognitiivne psühholoogia (Jean Piaget) uuritakse info vaimset töötlemist; psühhobioloogia (erinevad teadlased) seletatakse käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust.
EDUARD VIIRALT Eesti kuulsaim graafik Eduard Viiralt (kunstniku nimega Wiiralt) sündis 20.märtsil 1898 Peterburi kubermangus ning suri 8.jaanuaril 1954 Pariisis. Teda peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvamaks meistriks, kelle paljudest töödest tuntumad on ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead" ja ,,Lamav tiiger". 1 Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse. Viiralt on õppinud Koeru Erakoolis, Tallinna Kunsttööstuskoolis, Pallases ja Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. Aastal 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, lisaks sellele aasta ka Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis viibides. Aastal 1945 sattus Viiralt Rootsi, sealt uuesti Pariisi, kus ta s...
Psühholoogia on teadus , mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879 , mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia(psühhoanalüüs , S.Freud)-rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism(J.Watson)-objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine.Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile(objeks või sündmus,kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi , mis eristavad teda loomadest, eneseaktualisatsiooni,inimlikke tundeid ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J
spontaansuse abiga, näiteks harrastati “automaatset kirjutamist”. Staatilisi esemeid loovas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist. Sakslane MAX ERNST(1891-1976) tegi näiteks frotaaze (hõõrutud pilte). Need olid mingilt koredalt pinnalt saadud jäljendid paberile. Mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpus. 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpilisem siiski püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste vaimuhaigete või ürgaja inimeste visuaalses eneseväljenduses. Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaselt ümber töötades. Sürrealism on peamiselt süžeekunst, ta ei erinenud senisest mitte niivõrd uutmoodi maalimisviisiga, vaid omapäraste süžeedega. Osa sürrealistlikke kunstnikke olid maalitehnikas väga traditsioonilised (veritas –ladina k.
katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). · Humanistlik psühholoogia (C.Rogers ja A.Maslow) rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest, enese-aktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi.
ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Nende eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks.
Hingemaailma lõhestatust püütakse näidata võrdlevate kujundite kaudu: meeleheite koerad, penid sügistuule hiigla vari, õhtutud. Hingeline kriis, nukrus, ükskõiksus maailma vastu. Sürrealism on futurismi ja dadaismi aluspõhi. Tekkis 1919.a. Prantsusmaal. Olemus: Sigmud Freudi psühhoanalüütilistest õpetustest mõjutatud (alateadvus, unenöod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid). Ootamatud mõtteseosed, huvi inimese alateadvuse vastu, instinktide vastu, keerukate tungide vastu. Eesmärk: Elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvusetulvadele. Tunnused: Automaatkirjutamine, teadvuse hämarseisud (alkohol, hüpnoos, narko). Keeruline sümboolika, oma sisepingete kajastamine, vaba voli kujutlusvõimele. Must huumor-ootamatu sõnaseos. Esindajad: L.Aragon, P.Eluard, A.Breton, Apdlinaire. Eestis: A.Alliksaar, E.Ehin,
und. Nimelt kahandab juba üks magamata öö meeldejätmis- ja õppimisvõimet tervelt 12 % võrra5, mille põhjuseks on eeltoodud fakt, et une ajal toimub ajurakkude taastamine. Kui juba üks magamata öö on niivõrd drastilise efektiga inimese õpitulemustele, siis julgen pakkuda, et 3-4 ööpäeva magamata inimese keskendumisvõime langeb peaaegu nullilähedaseks. Kuid mis veelgi tähtsam une ajal toimub info analüüs alateadvuse tasemel 6. Siit ka järeldus ilma uneta targaks ei saa! 1 Allen Matt, ,,Uni ja unenäod", http://www.hot.ee/allen/dreams.htm 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Uni, 22. oktoober 2010 3 http://www.medicalnewstoday.com/articles/35985.php, 10. jaanuar 2006 4 Russell A. Dewey, ,,Psychology: An Introduction", http://www.psywww.com/intropsych/ch06_memory/studying_before_sleep.html 5 http://news.softpedia.com/news/The-Lack-of-Sleep-Decreases-Sharply-Learning-Ability- 46835.shtml, 12
Üks tänapäeva poliitikute eesmärk on tagada kõigile vabadus, aga nagu ütleb vanasõna: ''Nokk kinni, saba lahti.'' Kui kusagile midagi panustada, siis tuleb mujalt see miski jällegi ära võtta. Sellepärast on kaheldav, kas kõik inimesed saavad kunagi rahulolevateks ja vabadeks. Vabadus ei pea aga alati midagi füüsilist tähendama, inimesed võivad tihtipeale olla oma tunnete, iseloomu, mõtete ja alateadvuse vangid. Ka kõige võimsamad inimesed on jõuetud oma tunnete vastu, ka kõige julgematel inimestel võib olla mõni hirm või foobia, mida ta pelgab ja häbeneb. Kui hea inimene tahab kellelegi paha teha, siis hakkavad teda painama süümepiinad- kõik see on omamoodi vangistus, millest väljuda on harva kergem, kui füüsilisest vabadusekaotusest. Kellegi või millegi kontrolli all olemine ei pea aga alati halb asi olema. Hirm, mida loetakse
abil, ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Breton(kirjanik, ideoloog) koondas enda ümber sürrealistide koolkonna, elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest, lääne ühiskonna lammutamise soov viis koostööle kommunistidega, Automaatne joonistamine maalimine ja kollektiivne joonistamine, asjade, situatsioonide jne. meelevaldne ühendamine, 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes, enamasti realistlik, veristlik, illusionistlik ruumilisus salapärane tardunud elutu valgus. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". Salvador Dali (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd Lenini 6 ilmutust klaveril", ,,Sõja nägu", ,,Püha Antoniuse kiusatused",
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3
5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Töödes oli ka absurdne huumor. 7. Ka ANDRE MASSON ja YVES TANGUY kasutasid spontaansust, aga mitte täielikult. 8. 1920 ja 1930 aastate sürrealismile oli tüüpiline otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallukates või laste / hullude eneseväljenduses. 9. Osa kunstnike olid jällegi traditsioonilised ja kujutasid maailma realistlikult seda stiili hakati nimetama veristlikuks. Esemed ja suhted olid tavaliselt aga moonutatud. Veristliku sürrealismi eeskujuks oli GIORGIO de CHIRICO. Sürrealiste huvitas seksuaalsus (Freud). 10. SALVADOR DALI (katalaan, Hispaania, Mälestuse püsivus) ühendas illusionistlikult naturalistlikke üksikasju mõistusevastastesse seotsesse. 11
Kui need meenuvad minule, siis olen enam kui kindel, et ka mõnele teisele vaatajale või kuulajale, mis aga seob antud tootega hea sideme, kus emotsioonid on positiivsed, nende najal võib inimene ka seda ostma minna. Siin on näha ka reklaamiga identifitseerimist, sest kui inimesel on juba positiivne mõju all, ehk mälestus, siis võib tal tekkida soov vastavalt reklaamile toimida, ehk toodet tarbida ja üldjuhul seda ka tehtakse. Seda pean ka alateadvuse mõjutamiseks, mõni inimene on väga tuundllik ka rütmine, võib mõjuda kui hünoos, ehk tegelikult leian mina isiklikult, et tegelikult jah mõjutab, kui siin taga oleks rütmiksm või tugevama bassiga laul, siis kohe kindlasti ei mõjuks see reklaam nõnda sümpaatselt. Esitatav on tehtud mäletavaks oma viisi poolest, sest see rütm/muusika mis taga käib on igale eestlasele tuttav nii poolelt reklaamilt kui ka näiteks televiisorist kanaleid vahetades jupikesena.
*personali *juhtumis*inseneri*kiiberi*interneti. TEOREETILISED SUUNAD. 1)Psühhodünaamiline psühhol- *esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isikuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele *lähenemissuuna algatas Sigmund Freud *Freud kasutas võtet-vabade assotsiatsioonide meetodit-st patsient ütles,mis tal pähe tuli(ka mõttetusi),Freud aga keelas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone *teiseks olulised alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid,sp arendas ta välja unenägude analüüsi *ta on loonud ka isiksuseteooria *Freud rõhutas inimese esimeste elua. Tähtsust isikususe kuj ja kinnitas,et psühhol meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutumisel 2)Biheivorism-*e käitumine *kujunes välja vastukaaluks introslektsiooni meetodile *..loogika järgi saab uurida ainult seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda.Kõik see,mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta
PSÜÜHIKA PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoog...
3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. 4. PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. UURIMISMEETODID: 1) vabade assotsiatsioonide meetod (patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli). 2) unenägude analüüs. ESINDAJAID: Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Jung. ISIKSUSE STRUKTUUR FREUD'I JÄRGI: 1)miski e ID e alateadvus (teadvustamata ala, millest inimene igapäevaselt aimu ei saa: mälestused, hirmud, tungid. Kasutab naudingu
Aristoteles nimetas seda esimeseks aktuaalsuseks. Teisisõnu võib väita, et mõte on iga teo läte, isegi reflektoorse. Mõtiskledes positiivsetest ning õilsatest isikuomadustest, aktiveerib inimene oma ajus piirkonna, mis kutsub esile just neid karakteritunnuseid. Asjaoludest ajendatuna võibki pühak muutuda mephistopheleslikuks olendiks, kuid elus on vähe olnud taolisi olukordi, kus mõni preester kaotab aru. Ta hoiab oma alateadvuse tasandil teatud liiki mentaalseid barjääre, millest üleastumine toob õnnetusi, esialgu ümbritsevaile, hiljem iseendale. Samas on sageli võimatu võita pahelisust puhtaima ja siiraima heatahtlikkusega, kuigi kunagi ei tohi sellest variandist loobuda. Kui isik on korraldanud laastavaid moraalseid ja füüsilisi terroriaktsioone, on naeruväärne vastata talle säravi silmi, et kõik on korras, veendes end, et vahest on tal lihtsalt ebasoodne olukord
masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Psühholoogia- teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. Reflekteerimine- Religioonipsühholoogia- uurib, kuidas religioon inimeses toimib. Sotsiaalpsühholoogia- uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist. Spordipsühholoogia- tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja
aju. Kehamahlade nimetuste järgi on saadud tänapäeva temperamenditüüpide nimetused (veri sanguis sangviinik, lima flegma flegmaatik, must sapp melas chole melanhoolik, sapp chole koleerik) 4. Humanistlik psühholoogia rajajad Carl Rogers ja Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vaba tahet; inimene on loomult positiivne ja loov ning taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 5. Freudi arvates mõjutab isiksuse arengut kõige enam alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju. Alateadlike protsesside uurimiseks kasutas hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit (inimene räägib vabalt kõigest mis pähe tuleb) 6. Psühholoogiaga seotud loodusteadused: bioloogia, geneetika, arstiteadus 7. Psühholoogia rakendusharud: pedagoogika, psühhiaatria, tehnikateadus. 8. Miks huvitab arengupsühholooge geeniteaduse saavutused? geeniuuringud
elusolendi jaoks Motivatsioon vastava tegevusmustri käivitamine teatud keskkonna nähtuse suhtes Informatsiooniedaspidiste tõlgenduste ja tegevuste lihtsustamiseks talletamine 2. Mis on psühholoogia? Psühholoogiateadus, mis käsitleb vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid 3. Psühholoogia suunad Psühhoanalüütilinevarajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele(S. Freud) Käitumuslikuuritakse vaid seda, mida saab objektiivselt vaadelda(J.B. Watson) Humanistlikinimlikud tunded, inim kogemuste universaalsus(C.Rogers) Tunnetuslik info vaimne töötlemine Psühhobioloogilinekäitumine, kui ajus toimuv keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus 4. Psühholoogia harud Üldpsühholoogia uurib normaalse täiskasvanud inimese psüühikat
- värvilaikude paigutuses ei paista olevat mingit korrapärast süsteemi b)konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism - Saksamaaga samal ajal arenes Prantsusmaal konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism - kasutati puhtaid spektrivärve ja kindla vormiga kujundeid Sürrealism - oli üks pikema kestvusega kunstivool 20.sajl, mis tekkis esmalt kirjanduses, siis graafikas ja maalikunstis - on fantaasiakunst, kus tvalised olendid ja esemed on ebatavalistes seostes - püüti otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste ja vaimuhaigete või ürgaja inimese visuaalses eneseväljenduses - kuulsaim sürrealist oli hispaanlane Salvador Dali - veel kuulsaid sürrealiste: Rene Magritte, Max Ernst, Jaan Miro - Max Ernst täiendas sürrealismi veel omapoolsete leiutistega frotaaz -faktuuride sissehõõrumistehnika dekolaaz värvikihtide mahavõtmine dekalkomaania äratõmbepildid fumaaz suitsutamine grataaz - kratsimistehnika
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: horm...
Romaaniuuendus: -keskendub tegelaste teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele - varasem kõiketeadev jutustaja on kadunud (ta ei tea tegelaste minevikku, jäädvustusele nimesid, ajab nad segi) -Joyce'i vormimängulikkuse juurde kuulub omajagu huumorit. - sündmusi ei esitata ajalises järjekorras FRANZ KAFKA - romaanis puudub keskne sündmustik, ei juhtugi midagi -lühivormide meister (ainult 3 romaani: ,,Ameerika"; ,,Loss", ,,Protsess")
Hüpnoosis olles ehk sel juhul unistades, ei kaasne mingit erilist tunnet. Sa lihtsalt keskendud ainult ühele iseendale tähtsale asjale ning unustad kõik muu. Silmad on küll lahti, kuid nö ,,silme ette" tekib hoopis pilt sellest, millest sa unistad, mitte sellest, mida sa tegelikult ,,pärismaailmas" näed. Teiseks heaks näiteks hüpnoosi seletamisel on armumine. Armunud inimesed tavaliselt eiravad igasugust loogikat, sest nad lähtuvad ainult oma ettekujutustest ehk alateadvuse reaalsusest (anonüümne autor). See seletab ka armunud inimeste puhul vahel täiesti teistsugust mõtlemist võrreldes sellega, mis nad tavaliselt teeksid. Teadlaste väitel allub hüpnoosile ligikaudu 95% inimestest. Erinevad inimesed lähevad erineva sügavusega hüpnoosiseisundisse. Erinevuse puhul ei mõelda välimuse, rassi või muu sellise erinevust, vaid vaimset erinevust. Ma ise olen nende 95% inimeste seas, kes allub hüpnoosile
küsitud küsimustele saadavate vastuste tõlgendamises. See on pannud kriitikud, eriti Popperi, kahtlema Freudi metoodika teaduslikus taustas. Kuna arstipoolne tõlgendamine pole ei objektiivne ega tavapärases teaduslikus mõttes ,,mõõdetav", ning on lisaks veel arsti-patsiendi suhete konfidentsiaalsuse põhimõttega kaitstud kontrollimise eest, ei ole ühtegi objektiivset viisi mõõtmaks psühhoanalüütilise praktika tulemusi. Puhtalt teoreetilises mõistes kutsub Freudi teooria Alateadvuse impulsse alla suruvast Egost esile kriitikat. Seda eriti seetõttu, et see omistab konkreetsetele mõistuse valdkondadele tahtlikult vastuolulised või ettekavatsetud faktorid. Sartre kritiseeris Freudi psühholoogiat ebaloogiliselt esitatud väite tõttu, mille kohaselt teadlik tsensor, Ego, surub alla alateadlikud ihad. Kui ego ei ole teadlik alateadlikest ideedest või ihadest, siis kuidas on võimalik, et ta teab neid alla suruda?
ühines laulmisega eeslaulja, kes laulis teise värsi, ja nii edasi. Regilaul hääbus valdavalt 19.sajandil ja asendus uuema ehk lõppriimilise rahvalauluga. Regilaulu taandumise peamised põhjused olid sotsiaal- psühholoogilised. Kirjalikus kultuuris kaotas regilaul oma funktsiooni ja pinnase. Uus laulustiil levis naaberrahvaste laulupärimuse ja kirjanduse mõjul. 1 Ei ole vahet, kas me reaalselt näeme mingit pilti või see on meie kujutluses, seega me saame iseenda alateadvuse kaudu ümbritsevat suunata. Näiteks loitsides ja lauldes. Saame luua laulude abil pilte soovunelmatest. Laulu kaudu on võimalik reaalsust luua. Kui sa ise ei seisa oma terveolemise eest kes selle eest siis veel seisab. Nõnda ei saa me panna vastutust oma maa ja elu eest teiste õlgadele, meie ise oleme selle maa ja rahva hoidjad. Äratame regilaulu uuele elule Enda laulmine on algul vilets ja väeti, aga ega ta ilma laulmata paremaks ei lähe. Kui ei proovi, siis ei õpigi.
INIMENE JA TEMA SÜMBOLID Carl G. Jung Ajalooliselt võimaldas just unenägude uurimine psühholoogidel tundma õppida teadvustatud psüühiliste sündmuste alateadvuslikku külge. Tuginedes sellele oletavadki psühholoogid, et on olemas ka alateadvuslik psüühe, mida paljud teadlased ja filosoofid eitavad. Viimased väidavad naiivselt, et selline oletus tähendaks kahte subjekti ehk lihtsamalt öeldes kahte isiksust samas inimeses. Seda see just tähendabki. Kui keegi eitab alateadvuse olemasolu, väidab ta tegelikult, et meie praegune teadmine psüühest on täielik. Psüühe on osa loodusest ja sama ööretu on ka tema mõistatus. Unenägudel on sageli kindel, silmnähtavalt sihtpärane ülesehitus, mis viitab sellele, et nende taga on mingi kindel mõte või kavatsus, mida aga üldjuhul pole kerge esimese hooga mõista. Teadvuse poolt jutustatud lool on algus, teemaarendus ja lõpp, ent un-de puhul see ei kehti.
aistingute afektiivse informatsiooni järele. Selle seisundini jõutakse meditatsiooni abil, kuid samasugune efekt võib ilmneda ka mõningate ametite puhul-lenduritel pikkadel liinidel, kaugsõiduauto juhtidel jts. Nende aju vajab niisuguses olukorras stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad • Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine (eneseteostusvajadus, tunnetusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused). C
Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud. Sensoorne deprivatsioon võib tekkida näiteks kaugsõiduautojuhtidel või pikki vahemaid läbivatel lenduritel. Sellistel juhtudel on kuulmis- ja nägemiselunditele antav signaal ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad 1. Psühhodünaamiline psühholoogia Alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism Uuritakse käitumist, mis on lihtne vastus stiimulile. 3. Humanistlik psühholoogia Keskendutakse sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. 4. Kognitiivne psühholoogia Inimese enda ja maailma suhtumise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. 5. Psühhobioloogia Käitumine kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste
Teadvus ja alateadvus Hüpnoosi aluste mõistmiseks on oluline aru saada teadvuse ja alateadvuse erinevusest. Teadvust seletatakse kui teadlikkust väliskeskkonnast ja iseenda olemasolust, seisundist ning tegudest. Teadvust iseloomustab kõige selgemalt ärkveloleku teadvus, kus tajume ennast ja keskonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse.
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO
Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire . Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid
ühendav, semiootiline eri tähendusi kandev, ka kunstis jpm. Arhetüüp (kr arche algus + typos kuju) on kultuuri algkuju, mida areng teatud tingimustes jäljendab ja teisendab, nii et põhisisu säilib. Üksiknähtus võib küll aja jooksul eri inimeste loomingus näida erinev, kuid asja tegelik tähendus, kuju ja mõte jäävad samaks (nt eesti keel). Kollektiivse alateadvuse püsistruktuur, mis avaldub teadvuses universaalsete kujutelmadena (nt Kalevipoeg romantilise kangelasena). Loomismüüt Eesti loomismüüt, vt ,,Kalevipoeg" ,,Suure tamme laul" Lennart Meri film ,,Veelinnurahvas" soomeugrilased kui vee keskele tekkinud maad asustav rahvas. Piibel Mo 1-3 Vanakreeka müüdid maailma loomisest kaose ja kosmose, titaanide, jumalate ja inimese tekkimisest. (Vt ajalooõpik) Vanakreeka mütoloogia
Või kuidas seletada elementaarseid asju, näiteks õhku, kui me neid ei näe? Ja mida teha siis, kui magamatusest hakkavad su enda silmad sulle erinevaid kujundeid, hallutsinogeene näidates valetama? Näeme maakera vaid lähedalt, mis võiks anda alust arvamusele, et see on lapik. Me ei näe alati planeete, hoolimata nende kindlast olemasolust. Me näeme unenägusid, tihtipeale väga ebareaalseid ning veidraid ning kellegil ei ole kahtlust, et tegu on alateadvuse keerdkäikudega, mitte kindla reaalsusega. Läbi aja on inimene kasvanud ning õppinud ka teiste ,,silmi" usaldama. Proosaliselt öeldes näeme teiste silmi kuningastaatuses olevat vähemalt osades asjades. Öelda ,,oma silm on kuningas" on lihtlabane ning võrdeline ,,mina ja maailm" nägemusega. Kui kunagi, nõukogude ajal, oli kuningaks kliendi asemel hoopis kaupmees, kelle ees tuli teha head nägu et saada riiulil ilutseva viimase ahvatleva toiduaine, siis Vabariigi taastudes
Tõnu Kõrvits s. 9.04.1969 · poeetiline ja nägemuslik muusika, hüpnootilised rännakud looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikel · lummavad meloodiad, tundlik harmooniakoloriit, polüfoonia ja heterofoonia, varjundirikkad orkestrivärvid, eesti rahvaviisi põhjatu allikas, eksootiliste kultuuride peegeldused · ansambli ja orkestrimuusika, teosed sooloinstrumendile, koorimuusika ja ooperid Õppis Nõmme Muusikakoolis. Lõpetas 1987. aastal TMKK Alo Põldmäe kompositsiooniklassi, 1994
INIMESEÕPETUS PSÜHHOLOOGIA Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 5 erinevat psühholoogia suunda: *Psühhodünaamiline(alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule *Biheiviorism(objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine) * humanistlik( see suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvuse ja tunnetele) * kognitiivne( uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine) * psühhobioloogia(psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust) Psühholoogia uurimusmeetodid: · Kirjeldavad uurimused- juhtumid analüüs, vaatlus, küsitlused testid · Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperim...
õpetus, mille järgi loomingu lähtealuseks on alateadvus, unenäod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid. Nad kasutasid automaatkirjutamise meetodit. Nad tahtsid oma loominguga muuta suhtumisi, nt suhtumine erootikasse. Eristada saab kolme etappi: 1. 1919-1932 automatismi ja teadvuse vool (täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist). 2. 1930'ndad Sihilik juhus ja must huumor (periood, kus suudeti siseneda alateadvuse transi, seda tehti maagiliselt, läksid ise meelega sinna transi kui kõik mis pähe tuli oli juhuslik). 3. 1940-1960'ndad müüditeooria (sürrealistide arvates vajab inimene vanast elulaadist vabastavaid, uut laadi müüte). Esindajad Apollinaire, Andre Breton, Aragon, Eluart, I.Laaban, A.Alliksaar, A.Ehin, S.Kivisildnik. Eepiline teater Eepilise teatri rajaja oli B.Brecht. Ta on 20 sajandi suurimaid teatriuuendajaid. Moodsale teaduseajastule vastav kunstivorm
Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste
kujutatud niihästi "mustana" kui ka "valgena", kirjeldatud "erisuunalisi liikumisi". Tegelaskuju (näit. Mattias, Heinrich Holla) positiivne külg on lahutamatult läbi põimunud jungiaanliku "varjuküljega", negatiivse poolega. Tegelaskujude vahel võib märgata ruumilisi ja ajalisi dialektilisi vastavusi, eriti Sügisballis, kus tegelased on väga representatiivsed. Sarnaselt Barthes'ile ja Jungile kirjeldab ta aistinguid ning intuitsioone, mis on üldinimlikud (öine merereis kui minek alateadvuse sügavikku, redeli ühendav funktsioon erinevate maailmade vahel, sõrmede kommunikatiivne funktsioon) või tekivad teatava sotsiaalse koosluse liikmetel (Viktor Kingissepaga seonduvad assotsiatsioonid, Kadrioru roll Tallinlaste jaoks). See omakorda eeldab kollektiivse alateadvuse olemasolu, mis on primaarne individuaalse alateadvuse ees. Samas ei alaväärtusta Unt ka individuaalset teadvust (kolm sekundit, mil kirjanik kohtus Betti Alveriga - individuaalne subjektiivne ajataju)
esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. • Arenguetapid: 1)looduskirjanduse kaanoni kehtestamine 2)kirjandusklassika ülelugemine 3)teooria + arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) • Looduskirjandus kui žanr: sisaldab loodusloolist informatsiooni; põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema); sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). • Sigmund Freud – neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem lajendus kultuuri analüüsile
Sellega tegelebki Freudi rajatud psühhoanalüüs. Alateadvus järgib naudinguprintsiipi - seda, mida himustab, tahab ta silmapilk omada. Keskse osa inimisiksuselt moodustab ego. See on teadvuslik tasand, millel arutleme ja mõtleme, sageli üpriski arukalt. Siin toimib reaalsusprintsiip: olgu küll, et tahan kohe ja praegu, aga nii võin veel kõik ara rikkuda... hoopis tõenäolisemalt jõuan sihile siis, kui suudan hetkel oma soove talitseda... Ego on seega alateadvuse kontrollija ja vaoshoidja. Kolmas tasand on superego, see on kujunenud vanemate käskudest ja keeldudest, millest on arenenud meie enesekontroll. Superego kaks alasüsteemi on süüme (karistab meid, kui teeme midagi halba) ja ego-ideaal (laseb meil endi üle uhkust tunda, kui saadame korda midagi head). Ka igasugune rollikäitumine kuulub superego valdkonda. Kui superego on tugevalt arenenud, võib inimene samastudagi mingi rolliga, mida ta täidab. Teame ju
looduslikke materjale kujutatakse tõelistena. Sürrealsim hajus ja hiljem tema populaarsus kasvas. Kõige rohkem mõjutasid sürrealismi kunstnikud. Sürrealismi sünd Sürrealismi nimi tuleb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealism levis algselt teatrikunstis ja kirjanduses. Pärast I maailmasõda hakkas levima sürrealism ka kunstis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Alateadvuse jõude püüti spontaanse ehk automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis. Teosed valmisid vabalt ja idee tekkimisel maalides kollektiivselt ehk tervik pilti nähti alles lõpus. Nii kujunes välja ka sürrealismi vool eesotsas prantsuse kirjaniku ja ideoloogiga André Bretoniga. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsaimaks pidasid sugutungi.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski...
Seda tegi ta kas uimastite mõju all, söömata või magamata. Yves Tanguy Prantslane Yves Tanguy on kujutanud loodusvorme meenutavate objektide massi, mille lähtekohks olevat samuti spontaanne joonisatmine. Tanguyl oli komme tegeleda vaid ühe teosega korraga, seda tõenäoliselt selle pärast, et tema väiksesse stuudiosse mahtus vaid üks poolit töö korraga. 1920. ja eriti 1930. Aastate süürealismile oli iseloomulik püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides inimeste ning laste, vaimuhaigete või ürgaja inimeste visuaalsetes eneseväljendustes. Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaseks ümber töötates. Nii oli sürrealism jälle peamiselt süzeest, ta ei erinenud senisest maalikunstist mitte niivõrd uut moodi maalimisviisi, vaid omapäraste süzeede poolest. Veristlik sürrealism
hea ja parem on ikka veidi hilisemas eas valgust näinud. Tuleb tunnistada, et andekamatel on nad ka stabiilsemad avaldamata aastate võrra. Ülitugev debüüt nõnda noorelt võib lati psüühiliselt liiga kõrgele ajada. Suisa kahju, et luules pole (ei ole kunagi olnudki vist) õpipoisi ja selli aega, mil rahulikult kirgastuda. Meil on üldse kõik hirmmõistuslik ning samas enneaegne oodilaulmine (mina kah, näe, laulan). Pigem meeldib mulle budistlik leidmine, küpsemine ja eneseteostus alateadvuse soppides või tunnetuse tasandil. Ma ei taha nüüd öelda, et Jürgen Rooste pole suuteline arenema ega paremaks enam lähe, vaid kurb mõelda, kui raskeks see tegelikult kujuneb. Kuis kriitikud raisakullidena kriiskaksid, kui Pegasos komistama peaks...
Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire . Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks.
"tabula rasa"- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis subjektiivne- inimesest sõltuv aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud. süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine. verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige. konventsionaalne- kokkuleppeline (mõõtühikud) "asi iseeneses"- J.Kont arvates objektiivne maailm. intuitsioon- 7 meel. Alateadvuse abil leitud õige otsus. aprioorne- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. analüüs- uurimismeetod. Terviku lahutamine osadeks. pseudoteadus- väärteadus (N:ufoloogia, käe joonte järgi ennustamine) deduktsioon- uurimismeetod, üksikfaktideks lahti arvutamine üldiselt üksikule. aksioom- tunnustatud väide, ms ei vaja tõestamist. (päike tiirleb ümber maailma) eksperiment- katse, uurimismeetod. objektiivne- inimesest sõltumatu. INIMESED: F.Bacon- empiirik, inglane M
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
