Teie alateadvuse jõud Joseph Murphy Raamatust Ilmusaasta: 1962 Mitmeid kujundusi Josep Murphy Sündis 1898 Iiri päritolu USA kirjanik ja esoteerikaõpetaja Huvitus usust Teema käsitlused Teadvus ja alateadvus Kui väga ikkagi? Kuidas töötab aju How a .. Elulised Nõuanded, nipid Teie alateadvus teab lahendusi kõigile probleemidele. Mida te ka iial tahate tõelisuseks muuta - sisendage see tungivalt endasse. Huvitav Maga rahus ja ärka rõõmsalt Tulevik on sinu mõistuses Leidmaks kaaslast, mediteeri Teised teosed: Songs of God (1979) How to Attract Money (1955) Techniques in Prayer Therapy How to Use the Laws of Mind
Seal kaotab mees kontrolli, joob ennast purju ning teel koju kaotab käsikirja. Tesman leiab selle ülesse ning viib Heddale, kes selle ära põletab. Enne seda on tal külas käinud Lovborg isiklikult, kellele ta andis ühe oma püstoli. Eilert sureb, keegi ei tea, kas ta tapeti või lasi ta ennast ise maha. Assessor teab, et surm toimus Hedda püstoli läbi. Naine ei talu mõtet, et keegi omab võimu tema üle, haarab püstoli ning laseb ka ennast maha. 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleemid Hedda Tesman, neiupõlvenimega Gabler on intelligentne, auahne ja kõrk, ta on frigiidne ning ohtlik. Nimikangelane ei sobi ümbritsevasse keskkonda, tema mõtteviisis on egoisimi ning kurjust, tema soovides püüdu teostada end teiste arvelt. Ta on naine. Tema teod on naiselikud. Ta andis püstoli Lovborgile, et korda saata seda, mida oleks pidanud korda saatma juba varemalt. Ta ei näinud selles probleemi, kuid siiski see tekkis
Henrik Ibseni näidendid 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud tegevustik 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleeme 3. Ühe pealkirja sümboolika 4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli
Fantaasiarikas, veider, süngete olenditega maalid http://www.youtube.com/watch?v =PUGwqm7Q-vo Küsimused-vastused 1) Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid ? Toetuti Sigmund Freudi õpetusele. See pidi väljendama mõtte tõelisi käike 2) Milliseid muutuseid püüdsid läbi viia ühiskonnas ? Ühiskonnas pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks 3)Milline on sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi ? Otsese spontaalsuse abil püüti vabastada alateadlikke jõude, näiteks mõtlemata maalida. Ka visuaalses maailmas püüti juhuse abi kasutamist. 6)Millist tuntud Itaalia kunstnikku peetakse üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks ? Giorgio de Chirico 7) Kataloonia on andnud maailmale kaks suurt sürrealistlikku maalikunstniku. Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid
psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumine lõbupõhimõtteile (peamiselt erootilise lõbu, ihapõhimõtteile) ja reaalsuspõhimõtteile.
11. klass 2015 Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus.
Hüpnoos Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist. Seega võib öelda, et hüpnoos on osalise une taoline teadvuseseisund, kus meele analüütilise poole ehk teadvuse aktiivsus on madal ning kus me oleme oma alateadvuse reaalsuses. Mida väiksem on teadvuse aktiivsus, seda rohkem domineerib ning on tõene alateadvuse reaalsus ehk seda sügavamas transis me oleme. Hüpnoosi iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Kunstliku hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju
Eesmärk: Inimeste teadlikkus hüpnoosi olemusest Tuntuimad kasutusalad Isiklikud arvamused ja kogemused Hüpoteesid: Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Hüpnoos Hüpnoosi definitsioon protseduur, mida vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõhise küsimustik Valimiks oli saja erinevate taustandmetega inimest Ankeete laekus seitsmekümne kaheksalt inimeselt Vastanute vanuselised andmed 18 meest ja 60 naist
unistamine + 3 tundi REM-uni. 5 peamist tunnusjoont 1) Lõdvestumine 2) Sihipärane liikumine 3) Liikumatus 4) Viie meele ülim teravdumine 5) Kiired silmaliigutused Parimad hüpnotiseeritavad on inimesed, kes kaotavad kergesti mõttejärje, väljendavad vabalt tundeid, intelligentsed, visualiseerimisoskus Halvimad - viletsa kujutlusvõimega, ülemäära kriitilised, madala intelligentsitasemega, liiga loogilised MIKS SEE HEA ON? Hüpnoosi rakendades võib oma alateadvuse ümber programmeeriga ja teha soovitud muudatusi oma isiku arengus ja ümberkujundamises Aju suutlikkuse parandamine 1. Parem lõdvestumine ning pingest vabanemine 2. Parem ja täpsem keskendumine 3. Parem mälu 4. Paremad refleksid 5. Suurem enesekindlus 6. Tõhusam valu ohjendamine 7. Parem seksuaalelu 8. Elu ja töö parem korrastatus ning tõhusus ... HÜPNOOSIKS SOBIV KESKKOND Hämar ruum , mõni kraad soojem toatemperatuurist, tõmbetuuleta
FREUD klassikalise psühhoanalüüsi looja. JUNG analüütilise psühhoanalüüsi Võttis kasutusele mõiste "alateadvus" looja, mis arenes välja klassikalisest psühhoanalüüsist. Võttis kasutusele mõiste "kollektiivne alateadvus" FREUD kujutas alateadvust kui teadvuse JUNG püstitas väite alateadvuse kahest aluseks olevat anumat, mille ülesanne on tasandist - personaalne alateadvus, ja säilitada teadvuse poolt ära tõugatud ja allpool veel kollektiivne alateadvus, vastuvõetamatuid juhtumeid, tundeid, sisaldades inimkonna kasvavat mõtteid ja kogemusi. kogemustepagasit. FREUDI kohaselt on elujõud ajendatud JUNGI kohaselt on elus muudki peale seksuaalsusest ja aluseks olev alateadvus ei seksuaalsuse, mis on osa suuremast
Nadezda von Meck oli 19. sajandi üks suurimaid metseene ehk toetaja. Nadezda juures oli Claude Debussy kodupeanistiks. Prelüüd - pala, mida iseloomustab algusest lõpuni korduv motiiv. Linalakk - tütarlaps. Kõige esimene impressionistlik muusikateos Fauni pärastlõuna. EKSPRESSIONISM Levis 20. saj esimesel kümnendil Kesk euroopas (keskmeks saksamaa, austria). Ekspressionismi allikad: 1) 19 saj toimunud industrialiseerumine ja kiire linnastumine, millest tulenes stress 2) huvi alateadvuse vastu (Fraud, Jung) seega kujutab see linlase nihestunud hingeelu. Impressionism kujutab välismaailma, ekspressionism aga sisemaailma. Uus- Viini koolkond: 1) Arnold Schönberg I loominguperiood - tonaalne periood, hilisromantismi mõjud, suur huvi alateadvuse kujutamise vastu muusikas II loominguperiood - atonaalne periood (muusika, kus helistikku ei saa määrata - kõik 12 heli on võrdsed)
5. Asjade, maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20- situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20- situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20- situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20- 30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, 30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, 30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, 30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti
Tabelit saab kasutada aineeksami ajal. Teoreetiline suund Tuntumad Peamised valdkonnad (tööd), esindajad mida tänapäeva psühholoogia kasutab 1 PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA -Donald Hebb Psüühiliste häirete ravi läbi inimese alateadvuse ja mineviku uurimise. -Sigmund Freud -Alfred Adler 2 BIHEIVIORISM REFLEKSOLOOGIA -John Watson Ivan Meditsiinipsühholoogia 3 HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA -Carl Rogers -Abraham Maslow Psühhoteraapia 4 KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA
Psühholoogia teoreetilised suunad. Täida tabel Teoreetiline Tuntuimad Teooria põhikonseptsioon suund esindajad Psühho- Sigmund Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele. dünaamiline Freud Oluline on varase lapseea mõju isiksuse psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda.
CARL GUSTAV JUNG Freud -- neuroosid -- hüsteeria Jung -- psühhoosid -- (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailma...
PSÜHHOLOOGIA TEOREETILISED SUUNAD SUUNA NIMETUS ESINDAJA(D) KIRJELDUS 1 Psühhoanalüüs Sigmund Freud - Käitumine on mõjutatud alateadvusest. - Oluliseks alateadvuse uurimis võimaluseks unenäod. - Esimeste elusaastatel on tähtsus isiksuse kujunemisel. - Tänapäeval kasutatakse käitumis häirete ravimisel. 2 Biheivorims John Watson - Käitumine on vastus stiimulile. - Selle loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt
Maailma kuulus naturalist oli prantslane Emile Zola (1840-1902) Sümbolism: Sümbolism tekkis 19. sajandil kaheksakümnendate paiku Prantsusmaal. Sümbolistid arvasid, et meie nähtava maailma taga oli veel üks nähtamatu ideede maailm. Kirjanduses hakati sõnade asemel sümboleid kasutama. Sümboolset tähtsust üritati anda isegi häälikutele. Luules rõhutati värsi sisu ja musikaalsust. Proosas kalduti müstikasse. Sellele andsid tuge ka Sigmund Freudi uuringud, mis rõhutasid alateadvuse suurt osa inimese tegevuses. Silmapaistvad sümbolistid olid prantslased Arthur Rimbaud ja Paul Verlaine, venelane Aleksandr Blok ja eestlastest Friedebert Tuglas. Impressionism: Impressioon on mulje. Impressionism tekkis 1860-1870 aastatel Prantsusmaa maalikunstis. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte-ja tundemaailma varjundeid. Püüti hetkemeeleolude kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid olid Kellerman, Tuglas, Tammsaare, Ridala
SALVADOR DALI 1500 maali Skandaalid hispaania maalikunstnik 11. mai 1904 23. jaanuar 1989 KÜ S I M U S : D A L I L E O M A N E STIIL? Hüperrealistlik, unenäolised maastikud ja ebaloomulikud karakterid mäng alateadvuse ja loomingulisuse vahel, ekstreemsetes seisundites kogetud paranoilised nägemused. mõtles välja ebateadusliku termini paranoia - kriitiline meetod, mis tähistab mängu alateadvuse ja loomingulisuse vahel, olgu siis luules või pildis, selgitamaks mõistet "loominguline pimedus". PARANOIK Paranoiline aktiivsus on süstemaatiline. Sellega saab siseneda inimese tundemaailma ja allutada selle elemente. Maalid võlgnevad oma tekkimisel
maalikunstnikke, kirjanikke, skulptoreid, muusikuid jne. 1924 aastal oli sürrealistide koolkond täiesti välja kujunenud, uue suuna juht oli endine dadaist, psühhiaater A. Breton (1896-1966), kelle algatusel anti välja ka sürrealistide esimene manifest (1924). Sürrealismi on mõjutatud S. Freudi (1856-1939) psühhoanalüüs. Sürrealism lähtuski põhimõttest, et kõik, mis põhjustab inimesel mingeid assotsiatsioone, võib olla ka loomingu aluseks. Neid iseloomustab huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate tungide ja alateadvuse varjul olevate seoste vastu. Mitte arutlemine (nagu realismis), vaid elunähtuste kaosa vastuvõtmine ja edasiandmine on sürrealistide eesmärgiks. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvuse tulvale. Sürrealismi arengus saab eristada kolme etappi: · 1919-32 automatism ja teadvuse vool, st täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist, kirja tuleb panna mõtete tegelik vool
ja sageli ka raskestimõistetav psühhodünaamiline suund. Selle arusaamine eeldab väga laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel. Need on teatud tähendusliku seose ümber koondunud tunded, mõtted, tajumused ja mälestused. Näiteks võib olla inimestel ema-kompleks. Jungi psühholoogias oli kesksel kohal isiksuse struktuur. Mina on inimeste teadvustatuse kese, tajutakse asju, mis seostuvad minakompleksiga. Persona on
SÜRREALISM 11. A klass Maria Düna SÜRREALISM See on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. 1924. aastal koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. SÜRREALISMI TUNNUSED • Alateadvuse otsingud. • Fantaasia-ja värvirohke. • Ei tunnistatud piire, sealhulgas ka mitte kunstiliikide vahel. • Erines senisest maalikunstist omapäraste süžeede poolest. • Vaimukad objektid SALVADOR DALI (1904 – 1989) VERISTLIK SÜRREALISM Looming on küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Optilisi petted, mida saab tajuda mitut moodi. Reaalse ja ebareaalse piirid Mõistusevastased seosed TEMA TÖÖD SALVADOR DALI. MÄLESTUSE PÜSIVUS. 1931. Salvador Dali
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne
2. Francis Baconi tööd andsid olulise tõuke materialistliku ning rangelt loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse. 3. John Locke arendas teadmiste meelelise päritolu ideed. Sensualismi järgi pärinevad kõik teadmised välismaailma tajumisest. Vastsündinu on Locke järgi tabula rasa (,,puhas leht"), millele kogemus meelte kaudu ,,kirjutab" oma sisu. 4. Gotfried Leibniz tõi psüühikakäsitlusse alateadvuse mõiste. 5. Diderot, Holbach, Helvetius jt prantsuse filosoofid esitasid inimese psüühika sotsiaalse determineerituse idee. 6. Immanuel Kant eristas kaasasündinud (aprioorseid) ideid ja kogemuse poolt antud vaimuelunähtuste sisu. 7. K.Marxi ja F.Engelsi dialektilise materialismi õpetus- see sündis prantsuse materialismi, Hegeli dialektika ja inglise poliitökonoomia ühendamisel ning käsitles
Dostojevski looming "Alandatud ja solvatud" 1861, Dostojevski alutab sellega ühte oma loomingu peateemat nn. alandatute ja solvatute kujutamist. Teos on kirj. epistolaarses vormis (kirjavormis). Ptkl on Makar Devuskin- lausa neiulikult puhta hingeeluga Peterburi ametnik kelle põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. "Teisik" D. oli nö ajast ees kirjanik kes käsitles oma teostes palju alateadvuse probleeme. Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses. "Ülestähendusi põranda alt" 1864, Ka see teos on uuenduslik, kuna on kirj. peategel. sisemonoloogi vormis
loodustingimustega. Andis teadmise, et inimene ei pärine Jumalast, vaid ahvidest. Wilhelm Röntgen - röntgenkiired, mis aitasid siseorganeid vaadelda, selle läbi meditsiiniline areng. Albert Einstein - paneb alguse relatiivsusteooriale, mis annab arusaama ajast ja ruumist, paneb aluse kosmoseajastule. Dimitri Mendelejev - koostab keemiliste elementide tabeli, mis annab süsteemi maal leiduvatele elementidele ja aitab tuvastada. Sigmund Freud - avastab inimese alateadvuse, aitab ravida vaimuhaigeid inimesi. Louis Pasteur - avastas bakterid, võimaldab vaktsiine haiguste vastu toota (vastumürgid viiruslikele haigustele) 5) Millise leiutise autorid on: (Milline on selle leiutise igapäevane mõju?) vennad Wrightid - lennundus, võimaldab läbida otse ja kiiresti pikka vahemaad, sõjapidamine. vennad Lumiered - kinokunsti rajajad, meelelahutus. Popov; Marconi - raadio, võimaldab laialdastele inimhulkadele edastada infot, heli
Algus • Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton, kes aastal 1924 avaldas esimese sürrealistliku manifesti ning hakkas välja andma ajakirja La Révolution Surréaliste. • Nad arvasid, et ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse, aistingute maailma, et vabastada fantaasia igasugusest mõistuse kontrollist. • Sürrealistid pidasid alateadvuse allasurumist ka Esimese maailmasõja põhjustajaks, seega olid nende teooriad nii psühholoogilise kui ka poliitilise Iseloomustus • Esialgu levis sürrealism kirjanduses ja teatrikunstis. Kasutati automaatset kirjutamist. • Kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist. • Mõnikord valmistati teoseid ka kollektiivselt aga nii, et tulemust nägid tegijad alles lõpus. Esimene suund
SÜRREALISM · lähtekohaks spontaanne joonistamine · mässumeelse seltskonna juht oli Andre · ''Kaarte paljundamine'' Breton uus suund sürrealism · 20. ja 30. sürrealism oli püüe leida · 1924 avaldas Breton oma arusaama alateadvuse jälgi sürrealismist, võttes eeskujuks Freudi · erines muust maailmast eelkõige omapärase analüüsid süzee poolest · üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri · traditsiooniline maalitehnika kõiki esemeid kaotamine kujutasid realistlikult veristlik · kunsti käsitleti kui elu peaproovina · esemete omavahelised suhted moonutatud
” “Rütm on iidne nähtus, millega maailmas aset leidvad protsessid on seotud. Rütm tähendab korrapärast liikumist.” Rütm ja riim on olulised, sest rütm võib inimeses välja tuua need tunded, mis olid eelnevalt alla surutud. Samuti on auto öelnud, et: “Luuletuse rütm võib viia inimese isegi hüpnootilisse transsi, kus ta on silmitsi oma probleemi allegoorilise lahendusega.” Lisaks sellele peegeldab vabavärss irratsionalismi, mõistuse jõuetuks tunnetamist alateadvuse kõrval. 4) Luule lugemisest veelgi teraapilisem on luule kirjutamine. Luuletust kirjutades keskendub inimene antud ülesandele, mille abil väheneb kaos ja segadus tunne, samuti korrastatakse ka mõtteid. ” Tuntud Šveitsi psühhiaater ja psühholoog Carl Gustav Jungi on öelnud, et “Kontseptsiooni järgi ilmneb patsiendil luuletustes kõigepealt oma haiguse projektsioon, järgnevalt lapse arhetüüp, siis kangelane ja lõpuks tema ise.” Lisaks sellele, kui inimene on
SÜRREALISM 1. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid Sigmund Freudi alateadvusteooriale. sürrealistid 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja viia ühiskonnas? tabude kahtlaseksmuutmine või kaotamine. 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse Nad kasutasid seda palju, nad püüdsid ja alateadvuse osa kunstiloomingus? alateadlikke jõude vabastada sponaansuse abiga. 4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst Esimene variant on veristlik sürrealism, see on kaheks variandiks. Millised need on? väga realistlik kujutamise viis, realistlikult kujutati looduslikke materjale ning ka esmete üksikosi.
järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit. Psühholoogiaga seonduvad loodusteadused Boloogia, geneetika, arstiteadus Psühholoogia rakendusharud Koolipsühholoogia, kohtupsühholoogia, spordipsühholoogia,militaarpsühholoogia Psühoololoogia uurimismeetodid Kirjeldavad, korrelatiivsed ja eksperiment + ja korrelatsiooni määramine
Tihti ei taheta teistele oma tegelikke tundeid, mõtteid. Neljandaks on vari, mis on negatiivne peidetud isiksuse osa, mida inimene peidab ja väldib. Mida ebakindlam inimene on seda projetseerib kurjuse osa, mida ei tunnistata. Viiendaks on arhetüübid, sisaldab kujundeid ja on täidetud konkreetse sisuga . Ema arhetüüp tähendab meie jaoks( hoolitsus,armastus jne). Oluliseimaks arhetüübiks on siiski Mina, ühtlasi on see ka kesktee alateadvuse ja teadvuse vahel. Hõlmab kõike(varju,persona,rollid).Koosneb teadlik ja alateadlik osa. Individulatsioon on iseendaks saamine. Mida vanemaks inimene saab sellega seoses muudub ka tema väärtushinnangud. Inimene saavutab tavaliselt kõik vajaliku oma 40-ndaks elu aastaks ja sealt ehitab ta edasi oma nn"redeli".
"Armastuse kunst" - Erich Fromm Peatükis, "Vanemate ja laste vaheline armastus", oli juttu enamjaolt ema- ja isaarmastusest. Loomulikult on vaja lapsel armastust mõlemalt vanemalt ja õigetes "kogustes". Lapse areng ei lähe just kõige optimaalsemat teed, kui need ei ole tasakaalus. Laps hakkab edasises elus otsima kõigist tingimusteta emaarmastust või ei oska seda üldse vastu võtta. Meeste ja naiste rolled ema pakub lapsele tingimusteta armastust, armastust lapsele sellepärast, et laps olemas on. Isalt peab aga armastuse välja teenima ning isa peab olema lapsele abistavaks isiksuseks. Peatükis tuli välja kui tähtis on mõlema vanema armastus kasvavale lapsele. "Unenägude tõlgendamine" - Sigmund Freud Lugesin sellest, et miks me ärgates unustame ära suurema osa unenägudest, kuid on inimesi, kes mäletavad neid väga selgelt, isegi selliseid unenägusid, mis olid paarkümmend aastat tagasi. Kõige tähtsamaks põhjuseks oli see, et me unust...
Sigmund Freud Sigmund Freud oli Austria neuroloog, kes rajas psühhoanalüüsi teooria ja meetodi. Mees, kes on eelkõige tuntud tänu oma teooriatele alateadvuse ja repressiooni vastase kaitsesüsteemi kohta defineeris seksuaalse iha põhilise ajendina inimese elus. S. Freud sündis 1856 aastal Freibergis, kuid kolis koos perekonnaga üsna pea Viini. Ta oli väljapaistev õpilane, keda hellitati lapsepõlves palju ning Sigmund oli ilmselgelt oma esmasündinuna vanemate lemmik laps. Olenemata suurepärastest teadmistest ei olnud juudist Freudi karjääri valik kerge. Kogu
väga sarnane argipäevas kogetule. Huvitaval kombel me enamasti ei saa aru, et me näeme und olgugi, et sünnivad argielu jaoks võimatud sündmused, peame me neid unenäo ajal tõelisuseks. Unenäod on hea näide sellekohta, kuidas aju tekitab virtuaalse tegelikkuse. See, mis unenäos juhtub, sünnib ainult ajus ja on tekitatud ainult aju poolt. Korduv unenägu Õudusunenäo ülesanne on anda märku hirmudest ja stressist. Kui näed enne eksameid unes läbikukkumist, siis on see alateadvuse tark viis psüühikat ette valmistada ja pinget alandada. Ärgates ei pruugi sa olla enam nii närvis ja samal ajal oled ka läbikukkumiseks ette valmistatud. Naiste ja meeste unenäod Mehed näevad sagedamini vallandamist ja vägivalda, naised seksuaalset ahistamist või lähedase inimese kaotust. Naised näevad tõenäolisemalt unenägusid, kus nad kaotavad juuksed või hambad -- ehk on see seotud ärevusega vananemise ees või kartusest kaotada atraktiivsust.
Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks(Vikipeedia, 2008). Isiksuseteooriad 1) Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist suunavad instinktid. 2) Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. (S.Freud, C.G.Jung) 3) Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. (J.Piaget) 4) Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll. (B.Skinner, A.Bandura) 5) Humanistlikud isiksusekäsitlused: inimesel endal on kontroll oma elu üle, inimesele on omane püüe areneda ja täiustuda
Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine oli kui inimeste vabastamine mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaze ehk hõõrutud pilte. Automaatne ja kollektiivne joonistamine. JOAN MIRO ansurdne huumor, fantaasia ja värviküllased kujundid, spontaansus. Otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, laste ja hullude eneseväljenduses. Esemed ja nendevahelised suhted oli moonutatud. Kolmemõõtmeline ruum. SALVADOR DALI «mälestuse püsivus» naturalistlikud üksikasjad on ühendadyt mõistusevastastesse seostesse. Optilised petted. Skulptuur- GIACOMETTI «Näitav mees» pikaks venitatud, kriipsutaolised inimfiguurid. Funktsionalism- Edenes Hollandis, Taanis, Soomes, USA
öelda püüab. Carl Gustav Jung on ünenägude kohta öelnud: · Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus "avaldab loomulikku vastupanu kõigele, mis on alateadlik ja tundmatu". (Jung 2005:31) · "Unenägudega tegelemisel tuleb järgida kaht põhimõtet. Esiteks, unenägu tuleb võtta kui fakti, mille kohta ärgu tehtagu muid oletusi peale selle, et unenäol on mingi mõte. Teiseks, unenägu on alateadvuse eriomane väljendus." (Jung 2005:32) · Kui "eeldada, et unenäod on normaalne nähtus (mida nad on), siis peavad nad olema kas põhjuslikud s.o neil on ratsionaalne põhjus või teatud viisil eesmärgipärased või siis nii üht kui teist". (Jung 2005:32) · Jung on teinud huvitavaid uuringuid ka unustamise kohta: Unustamise puhul minetavad mingid teadlikud mõtted "oma spetsiifilise energia, kuna tähelepanu on neilt kõrvale kaldunud"
ABSTRAKTSIONISM: isel:1)loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest 2)punktid,jooned,värvipinnad 3)väljendatakse kunstniku tundeid,meeleolu,suhtumist maailma Esin: V.Kandnisky(vene) tegi I abs. töö: 1)lõuend ,,värviteater" 2)muuta nähtavaks elukutsed,seadused 3)kompositsioon musta kaarega P.Mondrian(hol):1)neoplastitsism 2)absoluutne ja universaalne 3)horisontaalid-põllud/luited 4)vertikaalid- puud ja kellatornid K.Malevitch(vene): 1)suprematism 2)tajuda eimiskit, esemetust, universaalset ruumi 2 suunda:1)ekspressiivne e spontaanne-Kandisky 2)konstruktiivne e geomeetriline- Mondrian,Malevitch Tekkimine:1)otsiti uusi kirjutamisvõtteid 2)kunstniku isikliku filosoofia otsingud 3)ühisk uued suundumused DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-see ongi uudne 3)eitada senist kunsti 4)ideaaliks oli ,,suur eimiski, tühjus, auk" 5)bruitism-esemete üheagne kakofooniline kokkumäng 6)impone...
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele
õrnuse ja headuse järele. Vahetevahel suutsid hunt ja inimene ka koostööd teha ning teineteist tugevdada. Üksiolemine ja sõltumatus ei olnud talle sooviks ega sihiks, vaid see oli tema saatus. Stepihunt kuulus enesetapjate kilda. Sellist liiki inimesed on näiteks kunstnikud, kellel on justkui kaks hinge. Üksikutel õnnehetkedel sünnivadki suured kunstiteosed. Stepihundi silme läbi on kodanlus mõttetu, võlts. Hermines näeb Harry oma alateadvuse naiselikku poolt. Hermine on lohutaja ja õpetab Harryt tegema asju, milleks ta varem aega pole leidnud (õpetab Harryt tantsima, viib ta maskiballile). Pablo kehastab meest, kes Harry ei ole (nägus, mängib saksofoni). Pablo aitab Harryl maagilises teatris läbi elada uskumatuid nägemusi. Marias koonduvad füüsilised naudingud, meelte- ja armurõõmud. Kõik need kolm on justkui peeglid, mis aitavad Harryl taasavastada oma unustatud tahke.
1922. · futurism, on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. · Sürrealism, on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms 5. Romaani uuenemise põhisuunad? Püüeldi sellise vormi keelekasutuse poole, mis annaks edasi alateadvust ehk nn alateadvuse voolu. Näiteks arvati, et mõistuslikult kokkulepitud kirjavahemärgid, takistavad alateadvusel vabalt avalduda. 6. Mõisted: KE 31_MODERNISM · modernistlik vormieksperiment, Paljud pühendusid peamiselt luule vormi ja keelekasutuse uuendusele, siis tekkis ka palju stiilisuundi. · romaan psühhologiseerus, XIX saj autorid pühendusid peamiselt loo jutustamisele, ilma et tegelaste
ärevus: a. objektiivne ärevus reality anxiety väline oht b. neurootiline ärevus neurotic anxiety id'i ja ego konflikt neuroos (represseeritud idee väljendus) c. moraalne ärevus moral anxiety id'i ja superego konflikt süü ja häbi Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid "töötavad" alateadvuse tasemel Represseerimine repression hirmutavate mõtete väljasurumine teadvusest Ratsionaliseerimine rationalization käitumisele sotsiaalselt vastuvõetava põhjenduse andmine Sublimeerimine sublimation ebasoovitavate motiivide väljendamine vastuvõetaval kujul Asendamine displacement impulsi suunamine vastuvõetavale või vähem hirmu tekitavale objektile Kompenseerimine compensation
ärevus: a. objektiivne ärevus reality anxiety väline oht b. neurootiline ärevus neurotic anxiety id'i ja ego konflikt neuroos (represseeritud idee väljendus) c. moraalne ärevus moral anxiety id'i ja superego konflikt süü ja häbi Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid "töötavad" alateadvuse tasemel Represseerimine repression hirmutavate mõtete väljasurumine teadvusest Ratsionaliseerimine rationalization käitumisele sotsiaalselt vastuvõetava põhjenduse andmine Sublimeerimine sublimation ebasoovitavate motiivide väljendamine vastuvõetaval kujul Asendamine displacement impulsi suunamine vastuvõetavale või vähem hirmu tekitavale objektile Kompenseerimine compensation
Iga tsakra mõjutab oma piirkonna elundite ja jäsemete ja tervislikku seisundit. Tsakrate vahel voolav energia võib olla blokeeritud meie saamaimu, hirmu ja vähese enesearmastuse tõttu. Raamat "Sinu keha räägib sinuga" on tunnetuslikkusel ja loogilistele seostele ülesehitatud väljaanne. Lugeja võib võtta seda kui uskumust, programmeerides oma mõtted positiivseteks, leida seoseid oma meele ja keha vahel, tunda eneses enam elurõõmu ja jõudu. Püüda enam teadvustada oma alateadvuse sõnumeid ja saada temaga sinasõbraks. Raamatut lugedes tundsin ära olukordi, mis kinnitavad autori poolt täheldatut. Näiteks see, kuidas muutused minu elus mõjutavad erituselundite tegevust. Või siis see, kuidas eneses kindel olles, läbisin jalgrattaga kilomeetreid mööda soo kitsast luadteed. Samas, nädalaid hiljem ma seda teha enam teha ei suutnud. Seda, et minu mõte mõjutab minu keha, olen tunnetanud ja kogenud teadlikult juba mõnda aega
kvaliteedile · Psüühilised protsessid... o Tunnetusprotsessid o Emotsionaalsed protsessid o Tahtelised protsessid 4. Psühholoogia harud jaotatakse rakenduslikeks ja teoreetilisteks ,,ravi" põhjal. Rakendusliku psühholoogia alla kuuluvad need harud, mille juures toimub nt nõustamine 5. Psühholoogia tuntuimad koolkonnad... · Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism- rõhutatakse psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadust · Humanistlik psühholoogia- keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele, rõhutades inimese vaba tahet, tema võimet langetada otsuseid oma elu kohta.Inimese vajadused. · Kognitiivne psühholoogia- uurimisobjektiks eelkõige mõtlemine
rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire . Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamistmaalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks.
· 20 sajandil muutusid kõigile kättesaadavaks uued tarbeesemed, nagu pesumasin, tolmuimeja, föön, auto, raadio, televiisor jpm. Seda nimetati Ameerika unelmaks. · Linnades olid levinud trammiliiklus, telefonid, tummfilmid, autod, kraanivesi, ajalehed, teater jne. · 19-20 sajandi vahetus oli murranguline aeg. Toimus teadusrevolutsioon. Loodi aatomi-, kvant- ja relatiivsise teooriad. · Psühholoogias hakati uurima alateadvust. Sigmund Freud pidas alateadvuse kohaks aju limbilist süsteemi ehk emotsionaalset aju ning selgitas, et alateadvusega inimene ühendust ei saa. Sõjaliste liitude tekkimine 19. sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 aastal ühines nendega Itaalia, kellest sai ka selle liidu nõrgim lüli. See Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust ja see sundis Venemaad ja
ROMANTISM: · lehvivad lipud · hobustel lehvivad lakad · taevas tormavad pilved · vesi maastikumaalidel REALISM: · lihtsad inimesed · moonutamata · tõelised · maastikumaalid · tööstustseenid, lihtrahvas IMPRESSIONISM: · udune · piirjooni pole · nähtavad pintslitõmbed · heledad värvid · inimeste ja maastiku kujutamine(tavaliste asjade kujutamine) SÜRREALISM: · alateadvuse otsingud · fantaasia ja värvirohke · ei olnud kindlaid piire · vaimukad objektid · mitte tõeline NAIVISM: · naiivne · algeline · nagu lapsejoonistus VANA-VENE KUNST: · kirikutel sibulkuplid · ikoonid on leebed ja inimlikud KUBISM: · kõik kujutised jaotatud osadeks nt kuupideks ringideks · värve on vähe · tagumised kujutised sama suurusega millised esimesed ABSTRAKTSIONISM:
kõrgus. Semiootikud on analoogilis aegu kultuuris kirjeldanud kui „teatud kunstisuundumuse informaatilise reservuaari” ammendumist, mis tähistab ühe arenguetapi lõppu, mil kunst ise muutub kunstiaineseks ning kultuur tervikuna pöördub enesereflektsiooni ja enesetunnetuse poole. 5. Kümnendi teisel poolel peamiselt noortekunstis hakkas domineerima nn. teispoolsete võimaluste – mütoloogia, legendide, iseenese alateadvuse kasutamine. Tegemist ei olnud ainult postmodernismiga kaasas käiva alternatiivsuse ja kõikjale leviva ambivalentsusega, ka kohalik surutis ja suletus sundisid looma teisi maailmu selliste eksisteerivate kõrvale, millega oli ebameeldiv tegeleda. Iseloomulik oli ka see, et uued ideed ja rakenduslik innivatiivsus liikusid aladele, mida siiani „kõrge” kunstiga võrreldes teisejärguliseks on peetud. Parim näide selle kohta on jõuliselt esile tõusnud plakatikunst, mis terve
masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Psühholoogia- teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. Religioonipsühholoogia- uurib, kuidas religioon inimeses toimib. Sotsiaalpsühholoogia- uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist. Spordipsühholoogia- tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
