Me lihtsalt reageerime neile kui tõestele. Meie enesekujutlus määrab ära selle, kuidas me oma elu ära elame. Kogu meie tegevus, kõik tunded, käitumine ja suutmised lähtuvad pildist, mille me oleme endast loonud. Käitume nii, nagu usume ja tunneme ennast olevat. Me ei suuda reageerida mingil muul viisil. Kogu meie tahtejõudu ja otsustavust juhivad need kujutlused. Meie enesekujutlused vahelduvad ja muutuvad ümbritsevate asjaolude kohaselt. Alateadvus fikseerib ümbritsevat tegelikkust nii, et keskonnast jõuab meieni see informatsioon, mis toetab meie hetketõde ja kujutist iseendast. Võib öelda, et mõistus on sihiteadlik ja isekäivituv liikurmehhanism, 8 mida juhivad meie enesekujutis, hoiakud ja uskumused. Kogu arengus kehtib loomulik kord. Meie muutumine peab algama meie sisemusest. Õnn ja rahuldus on seisund, mitte väliste tegurite toime tulemus
3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Esialgu ei olnud psühhoanalüüs kirjandusliku suundumusega. Arenes välja psühholoogiast, psühhiaatriast. Tähtsad on autor, tegelane keel ( autorikeskne, psühhoanalüütiline keelekasutus ). Teadvus, eelteadvus ja mitteteadvus e alateadvus. 34. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 30ndatest 60ndateni. Tekst ja kriitika ( loobutakse autorikesksusest, tekst ise peab kõnelema ) Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu ) Lühilugemine ( teksti tuleb lähedalt vaadata, et kõike näha ) Thomas Stearns Eliot ( 1888-1965 ) ( luuletaja, modernistlik traditsioon. On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] )
Kuid vaatamata oma esinduslikule renomeele on Eesti Draamateatris pea alati lubatud tegeleda ka alternatiivsete otsingute ja katsetustega, sest kunstiline tegevus eeldab alati ka mingit uuenemist. Omamoodi katsepolügooniks on kujunenud teatri väike saal. Nagu teisteski Eesti teatrites, avati ka draamateatris 1960ndate lõpul väike saal kolmanda rõdu kõrval. Aasta hiljem, 1968, aga juba suurem, 152 kohaga saal selle praegusel kohal, 4. korrusel. See väike saal on olnud nagu draamateatri alateadvus, kus tihti möllavad ja pulbitsevad paheline energia ning salamõtted, mis suurele lavale justkui ei sobi. Selles kontekstis tulevad esimestena meelde Juhan Viidingu intellektuaalne vaene teater, Evald Hermaküla improvisatsiooniline teater ning Mati Undi ja Hendrik Toompere pillav ja võõritav postmodernistlik teater. Kuid neid katsetajaid on seal olnud teisigi. Ja mitte alati pole need peavoolust kõrvalekalduvad lavastused publikule heameelt teinud
kannatusi. Nad tahavad saada teistelt psühholoogilisi hüvesid, aga selle jaoks peavad nad pakkuma teistele seda, mida nad tahavad. 28. Sigmund Freud psühhoanalüüs. Marxi kõrval oluline sotsiaalteadlane. Üldine psühholoogiline teooria alateadvuse, isiksuse jne teooriad. Spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonnaarengu kohta Oidipuse konflikt, isatapp, looma (tootemi) kui isa sümboli austaminereligioon. Teadvuse tasandid: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Isiksuse struktuur: ID, EGO, SUPER-EGO. Internaliseerimine protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimestele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, ta täidab neid vabatahtlikult ja nende rikkumisel tunneb süütunnet. Lapsepõlve tähtsus inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. 29. Gary S Becker ratsionaalse valiku teooria: majandusteaduslike lähenemiste rakendamine sotsiaalsetele eluvaldkondadele
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatak...
Konfliktiteooria- konflikti peegeldab klassivõitlus. On tulnud omandi ebaõiglasest jaotamisest, tää eksloteerimisest. Konflikt lahendataks sotsialistliku revolutsiooniga.Toimub eraomandi likvideerimine, maa kuulutati riigi omanduks, majad ja pangad samuti. Omand muutub ühiskondlikuks omandiks. · Psühhoanalüütiline koolkond- E.Fromm Freudi õpilane 1900-1980 . Fromm läheneb asjale teisiti, leiab, et hälvete põhjuseks ei ole mitte alateadvus vaid hälbed tulenevad keskkonnas ja ühiskonnnas. Toetub Freudile, uurib hälbeid. SOTSILOOGIA KLASSIKUD- ajatud E. Durkheim -juudi päritoluga teadlane. 1857-1917 Tema ajal muutus sotsioloogia akadeemilisele tasemele ehk seda hakati õpetama ja õppima juba ülikoolis. Tema sai kuulsaks oluliste teostega ,, Ühiskondlikust tööjaotusest", milles toob välja ühiskonnas tööjaotuse kui olulise tunnuse. Ühiskonnas on teadud valdkonnad mis on võrreldes
teenindajal on ülbe hoiak või on tema hääletoon üleolev, võivad tagajärjeks olla suured konfliktid nii klientide, ülemuse kui ka kaastöötajatega. Kehakeel peegeldab tundeid kõige täpsemalt. Teame ju kõik ütlust "suu laulab, süda muretseb". Suu võibki "laulda", kuid kehakeel annab pildi sellest, mida inimene tegelikult mõtleb ja tunneb. 2 Teadlikult juhib inimene ainult väikest osa oma käitumisotsustest. Meid suunab alateadvus, mitte mõistus ega aru. Kehakeel on kõikide inimeste ja loomade ürgseim suhtlusvahend. Oleme ainult unustanud seda teadlikult kasutada ja desifreerida. Kehakeele ekspert Samy Molcho ütleb: ,,Meie tõelist olemust, näitab meie keha. Iga sisemine liigutus, tunne, emotsioon või soov väljendub keha kaudu. Kui meil on avatud meel ja terav silm märkamaks ja mõistmaks keha poolt saadetud signaale ja kommentaare, kulgevad paljud vestlused ja kohtumised palju kergemalt ja edukamalt
koostama endale süstemaatilise plaani. Unenägude selge ja üksikasjalik meeldetuletamine aitab teid olenemata sellest, kas tahate üksnes huvi tõttu heita neile pilku või püüate lahendada praktilist või suhtlusprobleemi. Kui teile tundub, et elate või töötate erilise stressi all, kui teil on muresid või peate tegema tähtsa otsuse, tahaksite kindlasti unenägude tegevust tõhustada. Olgu siiski kannatlikud, sest alateadvus näib vajavat aega enamasti palju öid, et ta talitleks konstruktiivselt. Isegi siis võivad teie unenäokommentaarid nii moonduda, et peate unenägusid lisaks "tellima", et need teid aidata saaksid ! Nagu näeme, täitub teie unelev mina sellise tellimuse. Edasi lugedes saate teada, kuidas unenägusid kõige paremini tõlgendada ja totratenagi tunduvatelt unenägudelt abi saada. 5 KUIDAS TAASTAMISVÕIMET ARENDADA?
Konfliktiteooria- konflikti peegeldab klassivõitlus. On tulnud omandi ebaõiglasest jaotamisest, tää eksloteerimisest. Konflikt lahendataks sotsialistliku revolutsiooniga.Toimub eraomandi likvideerimine, maa kuulutati riigi omanduks, majad ja pangad samuti. Omand muutub ühiskondlikuks omandiks. • Psühhoanalüütiline koolkond- E.Fromm Freudi õpilane 1900-1980 . Fromm läheneb asjale teisiti, leiab, et hälvete põhjuseks ei ole mitte alateadvus vaid hälbed tulenevad keskkonnas ja ühiskonnnas. Toetub Freudile, uurib hälbeid. SOTSILOOGIA KLASSIKUD- ajatud E. Durkheim -juudi päritoluga teadlane. 1857-1917 Tema ajal muutus sotsioloogia akadeemilisele tasemele ehk seda hakati õpetama ja õppima juba ülikoolis. Tema sai kuulsaks oluliste teostega „ Ühiskondlikust tööjaotusest“, milles toob välja ühiskonnas tööjaotuse kui olulise tunnuse. Ühiskonnas on teadud valdkonnad mis on võrreldes
Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William - USAst pärit psühholoog ja filosoof ning pragmatismi ning tänapäevase religioonipsühholoogia alusepanija. Kirjeldab pühaduse ideed, mida kohtab igas religioonis. Jamesi järgi religioossed kogemused on seotud alateadvusega ning alateadvuse "tungimisega teadvusesse". Jung, Carl G. - Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Uuris alateadvust ja unenägusid. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. Kristeva, Julia - bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskriitik, psühhoanalüütik, semiootik, käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise, psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme.
Filippo Marinetti „Loomise ja futurismi manifest“ Julmus, vägivald, ebaõiglus, muutused ainult läbi jõu Vladimir Majakovski- luuletaja on prohvet ja tõekuulutaja. Maailmavaade ei sobinud kommunismiga Märgiline luuletus „Pilv Pükstes“ Vene telegraafiaagentuur Modernismi voolud Sümbolism- inimese siseelu, metafoorsus Futurism- tulevik, kiirus, tehnika areng Sürrealism- „mina“ sügavused, alateadvus, unenäod, olek „reaalsuse peal“ Ekspressionism- inimese siseelu, kujundid, katastroofieeline seisund Eksistentsialism- filosoofiline mina, tundmused ja sobitumine maailma Dadaism- mängulisus, agressiivsus, provokatsioon, loogika eitamine Sürrealism Euroopas ja Eestis Unenäod sama olulised kui tegelikkus Guillaume Apollinaire (sürrealismi mõiste esmakordselt) Sürrealismi eelkäija on dadaism Andre Breton „Sürrealismi manifest“
Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona, vari, anima&animus, ego ja self 6. Arhetüübid Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina
Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona, vari, anima&animus, ego ja self 6. Arhetüübid Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina
Ühe inimese käitumine mõjutab teise inimese käitumist, öeldud sõnad kutsuvad esile vastusõnad, muutus ühe inimese käitumises põhjustab muutusi teise inimese käitumises. Psühhodünaamilised teooriad, mille kõige ilmekamaks näiteks on psühhoanalüüs, on seisukohal, et inimeste käitumine konfliktisituatsioonis on määratud ennekõike nende psühholoogilise loomuse ja mõtteviisiga. Sellise käsitluse puhul kasutatakse psühhoanalüüsi kategooriaid, nagu alateadvus, internaliseerimine, kaitsemehhanismid ja ego tugevus. Lahendamata siseprobleemid mõjutavad suhtlemiskonfliktide kujunemist kolmel tasandil. 1. Suhtumine välismaailma on ebaselge ja vastuoluline. 2. Lähisuhete eemalepeletamine tähendab seda, et lahendamata sisekonfliktiga inimestel on raske luua püsivaid lähisuhteid. 3. Maine ja usalduse kaotus tuleneb ebaselgetest ja vastuolulistest seisukohtadest.
Küpsemise, väljendamise, kasvamise või eneseteostuse fenomenid on kõik universaalse motivatsiooni reegli erandite näited. Mõnede impulsside ainus eesmärk on hoida inimest viga saamast, hädaohtu või frustratsiooni vältimaks. Saavutamise võimalikkus. Üldiselt inimesed ihkavad seda, mis on ka tegelikult saavutatav. Nt sissetuleku kasvades avastavad inimesed end soovimast asju, millest nad aastad varem isegi ei unistanud. Tegelikkus ja alateadvus. Freudi isiksuseteooria - id, ego ja superego. J. Dewey sõnul on kõik täiskasvanud inimese impulsid tegelikkusega seotud ja sellest mõjutatud ehk siis et id impulsse pole olemas, või kui on siis on need seesmiselt patoloogilised kui terved. Kas fantaasiaimpulsid on olemas või kas need on märk haigusest, regressioonist või hoopis terve inimese salajase tuuma paljastuse tõendid? Millisel eluhetkel hakkab tegelikkuse taju seda lapsikut fantaasiat muundama?
Staar ainuline, püramiidi tipp. Staar peab rabelema, et staar olla (mis on absurd). Enesehävitusloogika kadumas. Platoo mitte püramiid enam. Staar ei pea midagi tegema, staar on staar. (Napoleon on Napoleon)19.s kaks staari Byreon ja Napoleon. Staarikäsitluses kaks muutust: S. Freudi psühhoanalüüs, mitteteadvustatud impulsid inimeses. Freudi järel staaritüüpi teist moodi vaatama, inimese psühholoogiline portree muutus. Sigmund Freud (18561939) Keskne konseptsioon, alateadvus. Inimese sees impulsid, millest inimene teadlik pole, juhtivad inimese käitumist. Meie loogikas maailma kohta, kõiges on põhjust kahelda. 9.11.10 Freud. Inimeses hämarad tsoonid, kus valitsevad teised jõud mitteteadvus/alateadvus. Teadvustatud osa psüühikast on valiv, arusaav põhjustest, mitteteadvus ei suuda valida, kontrollida. Mina (ego) välismaailma peegeldus.praktiline otsustamine. Teadvus tekib, suudab oodata ihade teostamist. Moraalne
seda uurima. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud. Igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. PILET JUNGI SARNASUS- JA ERINEVUSÕPETUS Sarnasusõpetus Jungi sarnasusõpetus koondab kõik selle, mis on inimestes ühine ja sarnane. Koosneb kahest poolest: üks on õpetus inimpsüühika erinevatest kihtidest. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Teine on õpetus erinevatest arhetüüpidest. See ei ole tema poolt välja mõeldud termin, aga tänapäeva psühholoogiale on Jung andnud arhetüübile psühholoogilise mõtte. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Jung on öelnud vahel ka sellise seletuse, et arhetüüp on nagu kristallvõre. Mingi jõud, mis paneb aineosakesed korrapärasesse struktuuri
müütilisi seletusi (nt puul ei murra oksa, puul on valus) · vaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. · Muinasjutu illustaratsioonid suruvad maha lapse fantaasia. Igal lapsel on oma ,,visioon" ja selle taga sõnum (hirm, tragöödia,argus) · Mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater. · Kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada. Tähtis on TUNNE! · Lapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult. 4. Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi
· Lavasarm ehk lavaline mõju: mõni näitleja mõjub mehelikuna, teine intellektuaalsena, kolmas nakatab koomikaga jne. 22.Kuidas 20. saj. kolm põhilist näitlemisteooriat näevad näitleja ja rolli suhet? Kes on nende teooriate loojad? · Stanislavski rolli läbielamine: näitleja peab rolli igal etendusel läbi elama, püüeldes omaenda ja tegelase psüühika kokkusulamise poole. Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid. Sellest materjalist ehitab ta üles oma tegelase sisetegevuse; roll elatakse läbi seesmiselt ja kehastatakse väliselt. Rolli terviklikkuse tagab läbiv tegevus. Oluline on ansamblimäng ehk oma tegelase pidev suhtestamine teiste tegelastega. Stanislavski tähtsustas realistlikku ja psühholoogiliselt põhjendatud näitlemist.
Suhtumise muutus ei pruugi alati viia käitumise muutumisele. Avalikke suhteid psühholoogilisest küljest käsitledes võib tähelepanu pöörata järgmistele punktidele: · Reageerimine See on seotud inimese tundlikkusega. · Funktsionaalsus Pöörata tähelepanu, millistele stiimulitele järgneb teatud käitumine. · Kogemustest lähtumine Inimesel tekib esmamulje eelnevatest kogemustest lähtuvalt. · Alateadvus Põhiliseks inimese käitumise suunajaks peavad psühholoogid alateadvust. · Käitumine Käitumist mõjutavad seadusandlus ja ühiskondlik arvamus. · Sotsiaalsus Grupid mõjutavad inimese käitumist. · Suhtumise muutumine Suhtumise muutmise võib jagada etappideks: a)haarata inimeste tähelepanu,et sõnum teadvustuks
Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
Ekspressionism (prantsuse keeles expression - 'väljendus, ilme') on 20. sajandi algul sündinud kunsti- ja kirjandusvool. Kui impressionistid püüdsid jäädvustada meeldivaid muljeid, siis ekspressionism keskendus ühiskonna inetutele külgedele. Iseloomulikuks on helivärvide intensiivsus ja vastakus. Emotsionaalsus kõrge, meloodiad teravad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, raskemeelsed ja sünged. Huviobjektid: alateadvus ja hirmukompleks. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Heliloojad: Alban Berg, Arnold Schönberg, Anton Webern.
· näitleja isikupära, · näitleja varasemad rollid (ampluaa jarollislepp), · lavastaja kontseptsioon 59. Defineerige peamised rollikontseptsioonid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brechti, Jerzy Grotowski järgi. · Stanislavski - rolli läbielamine: näitleja peab rolli igal etendusel läbi elama, püüeldes omaenda ja tegelase psüühika kokkusulamise poole. Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid. Sellest materjalist ehitab ta üles oma tegelase sisetegevuse; roll elatakse läbi seesmiselt ja kehastatakse väliselt. Rolli terviklikkuse tagab läbiv tegevus. Oluline on ansamblimäng ehk oma tegelase pidev suhtestamine teiste tegelastega.
· Lavasarm ehk lavaline mõju: mõni näitleja mõjub mehelikuna, teine intellektuaalsena, kolmas nakatab koomikaga jne. 22.Kuidas 20. saj. kolm põhilist näitlemisteooriat näevad näitleja ja rolli suhet? Kes on nende teooriate loojad? · Stanislavski rolli läbielamine: näitleja peab rolli igal etendusel läbi elama, püüeldes omaenda ja tegelase psüühika kokkusulamise poole. Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid. Sellest materjalist ehitab ta üles oma tegelase sisetegevuse; roll elatakse läbi seesmiselt ja kehastatakse väliselt. Rolli terviklikkuse tagab läbiv tegevus. Oluline on ansamblimäng ehk oma tegelase pidev suhtestamine teiste tegelastega.
läänekristlike mõjudega kultuuri, Eesti poolt vaadatuna on vene kultuur maailmakultuuri avaldumisvõimalusi ja vorme. 11.Kultuur kui loovus. Kaunite kunstide osast eesti kultuuris. Rahvuslikud tüvitekstid, sümbolmärgid ja stiililine mitmekesisus: Eestlasi ühendab maa. Aga ka juured, mis on just sellest maast läbi põimunud. Ja miski just meile omane, miski, mis meid eestlasteks teeb. See miski on meie kollektiivne alateadvus. Meis peitub nii kaugemast kui lähemast minevikust pärit arhetüüpe, mis paratamatult mõjustavad meie lähemat tulevikku. Mineviku varjud määravad suures osas ka kaugemast tulevikust rääkimise võimalused. Eesti tulevikustsenaariumide olemasolu sõltub sellest, milline arhetüüpide kombinatsioon domineerima hakkab. Jäämisest või kadumisest kõneldes on olulised kaks pärandit "700- aastane orjapõlv" andis alaväärsuse ja ENSV leebelt öeldes eetikaprobleemi suutmatuse
Vastuoluline inimene, meeldib linnaelu, kirjutab palju küla hävinemise vastu. Harrastab müstitsismi, tunneb huvi keskaja vastu. Noor kirjanik, võtab kõike uut endasse, väga tugev poksija, üks maailma esimene kirjanik, kes õppis autot juhtima ja kirjutas masinatest halba. Terve ja tugev inimene, äärmiselt sportlik. Kirjutas palju surmast. Omapärane filosoofia."Alandlike aare" inimese teadvus ei juhi teda. Tegelikult juhib inimest elus ja otsuste tegemisel alateadvus. Arvab, et inimese hinges salapärased jõud, mis sunnivad teinekord vastu võtma üldsegi mitte kainelt kaalutletud otsuseid. Inimesi mõjutavad elus palju pärilikkus, tahe ja saatus. Arvab ka, et inimese saatust omakorda juhivad inimese minevik ja samal ajal ka inimese tulevik. Saabki üsna tuntuks filosoofiliste traktaatidega ja sümbolistlike luuletustega. Esimene näidend ilmus 1889. Aastal ,,Printsess Maleine" tegelased kannavad väga kauneid nimesid
Horkheimer, Max saksa sotsioloog, filosoof. Kultuuritööstuse kriitika. Jakobson, Roman Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik; strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William ameerika filosoof ja psühholoog; süstematiseeris ja populariseeris pragmatismi. Emotsiooniteooria. Jung, Carl G. Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. +Kristeva, Julia prantsuse semiootik. Võttis kasutusele mõiste ,,intertekstuaalsus". +Levi-Strauss, Claude prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid. Lotman, Juri Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga.
pärast 1 tükk puudu/üle – surm, tükeldamine; haudumine – kaitsevaim, väeloom, abivaimud.. šamaanihaiguse üks osa on kontakt lõpetamata asjadega. Selle tulemusel energia puudu- või ülejääk. Šamaani vägi opereerib – konstantse ja spontaanse väeg. Vägi on kihiline – igapäevane tasand, ekstaasi tasand ja ellujäämistasand. šamaaniväe motiivid: müüdid – saadud ürgsel ajal kotkastelt või jumalatelt või esivanematelt päranduseks; alateadvus – kui hoidume mingite asjade tegemisest mingite hinnangute tõttu siis surume energia hulga alla. KALVINISM – on kodaliku protestantismi kõige järjekindlam eriliik. Sellel on rangelt askeetlik vaim ja sünge fanatism. See on õpetus absoluutsest jumalikust ettemääramisest ja selle rajajaks peetakse Johann Calvinit. Ettemääratuse põhimõte – jumal on määranud iga inimese saatuse, kellegi võimuses pole seda muuta, rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust,
Ego on vahelüliks id- i ja reaalse maailma vahel, ning kontrollib selle impulsse, lähtudes reaalsuseprintsiibist. Kolmandaks struktuurüksuseks on superego ehk ülimina, inimese moraali alus (südametunnistus) b. neoanalüütilised (neofreudistlikud) käsitlused (C. G. Jung ja A. Adler). Kaugenesid Freudist seoses ülepaisutatud seksuaalsusega eelneva teooriates, rõhutasid ego (mina) olulisust. Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv.. Isiksust iseloomustab teatud hulk jooni (paarist paarituhandeni, sõltuvalt teoreetikust), millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab testidega mõõta (olulisematest Cattelli 16PF ja Eysencki introvertsuse/ekstravertsuse/stabiilsuse neurootilisuse mõõde). Samuti võib pidada tunnusjoonte
LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste...
teadvusta kunstoteose autonoomia on vaid illusioon *autentsuse mõiste t õeline, vastandub illusoorsele *teda huvitab kusntiteoses autentsus, sest vastandub kunstitööstusele *adorno ei sallinud ideed uudusest, see ei ole mingi lahednus, otsib pigem korduvust, STIMMIGEITsidusust *Scönberg, immanentne sidusus *eristas kahte monmenti sidusus v õib olla tõde, aga võib olla ka petlik ja illusoorne *ideoloogiline sidusus *Freud "me ei tea enda kohta k õike", alateadvus *ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu *sidusus peab olema kriitiline *prbleem Adorno jaoks iga kunstiteos on sostiaalsete suhete kooslus ning kunstnikul on raske välja astuda nende suhete gammast ning olla VABA ja KRIITILINE kui sa tahad olla kunstnika olla radikaalne, siis sa kaotad oma publiku n ägi ette, et 20.sajandi avangard eemaldub igasugune k õne ostimine on kompromiss *kriitiline kunst, ainsama võimalik, tõeline kunst kaotab k õik konvesioonid
egoistlik, kes hoolis ainult iseenda “minast” ja oli täis võimutahet (vt “Nii kõneles Zarathustra”). Sajandeid kestnud kristlik moraal pandi esmakordselt küsimärgi alla. Freud on mõjutanud mitte ainult 19. sajandi lõppu, vaid ka kogu 20. sajandit oma psühhoanalüüsiga. Freud tegeles inimese alateadvuse uurimisega, ta tõi esmakordselt esile, kui suur tähtsus on sellel inimese kujunemises ja käitumises – alateadvus on mootor, mis käivitab inimese teod. Kirjandusse ja kunsti ilmus uuelaadne käsitlus Naisest: Naine kui õrn armastaja ja samas kui saatuslik, “vampiirlik” kuju (Salome, Lulu jt). Sajandivahetusel pöördutakse müütide uurimise juurde. Sophokles (5.saj. ekr.) – „Kuningas Oidipus“; „Elektra“ Hugo von Hofmannsthal (1874–1929 ) (Austerlane) 20. saj. parimaid libretiste. Teda sidus koostöö Richard Straussiga. Juugendstiilist Jugendstil (sks k)
käitumise ABC mudel Formuleerimise alus: probleemse käitumise säilime tänu väärkäitumise kinnitamisele Sekkumise alus: vaadeldava ja mõõdetava käitumise muutmine Sekkumisstrateegiad: kinnitamine, aja mahavõtmine, lepingud, märgimajandus, küllastumine, kustutamine, karistamine Psühhoanalüütiline lähenemine: Põhiliseks ajasegmendiks on lapse minevik, lapse alateadvuses, sorime lapsepõlves. Teoreetiline alus alateadvus või mitteteadvus on tahtele allumatu; varajane lapsepõlv. Ego kaitsemehhanismid: Id- alateadvus, agressiivne ja seksuaalne, Ego- teadvus, superego - kõik mis puudutab ühiskonnas olevaid norme. Emotsionaalne deprivatsioon ja kiindmus õpisituatsioonides - emotsioonidega eluliste asjaolude mitterahuldamine. Need lapsed, kes emotsionaalse deprivatsiooni all kannatanud, neil esinevad teatud probleemid hilisemas eas. Väljendub erinevates
peeglis, vaid iseendale. Seni on peeglitesti usaldusväärselt läbinud orangutan ja simpans neil on olemas eneseteadvuse kõige algelisem vorm. Ka inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas, vaid see kujuneb paari aasta jooksul. · Miks nimetatakse Freudi teadvusekäsitlust psühhodünaamiliseks? Selle lähenemise aluseks on Freudi psühhoanalüütiline teooria, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. Freudi kohaselt on isiksuse keskmes see osa teadvusest, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised isiksusele energiat andvad impulsid, instinktid, motiivid ja konfliktid, mis on inimese jaoks niivõrd palju hirmu, piinlikkust või ärevust tekitavad, et nende olemasolu endale ei teadvustata. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast: Miski ehk ID, Ülimina ehk Superego, ja Mina ehk Ego. Kõik psüühilised fenomenid on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg
"Moe süsteem" (1967) "S/Z" (1970) "Armunute diskursus" (1977) "Camera lucida" (1980) Roland Barthes Müüt kui "sekundaarne süsteem": loomuliku keele märk saab müüdis uue (konnotatiivse, sekundaarse) märgi tähistajaks Mütoloogilised süvastruktuurid kultuuris Tartu-Moskva koolkond J. Lotman, B. Uspenski, V. Toporov jt. Kultuurisemiootika teesid (1973). "Kultuur" ja "mittekultuur" (loodus, tsivilisatsioon, kaos, alateadvus, lapselik, arhailine, patoloogiline) Kontinuaalsed (pidevad) ja diskreetsed (pidetud) tekstid J. Lotmani artiklid argikäitumise poeetikast: "praktiline" (loomulik, spontaanne) ja "rituaalne" käitumine 13. Vene formalistid (Tõnjanov, Sklovski), D. Bordwell "Poeetilise" (mittenarratiivse, mitteklassikalise) kino mõiste A. Gaudreault "Au littéraire du filmique: systeme du récit" (1988) Monstratsioon Narratsioon Kirjandusloo mudeldamine 19.-20.saj
funktsioone ja tähendusi, nende struktuure, rändeid, seoseid psüühikaga jpm. *tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus.
Töö on kirjeldav ülevaade arengust. Mõisted ebatäpsed ja kirjeldab enam mehe, kui naise arengut. Hoolimata kriitikast on see üks arvestavamaid teooriaid nende väheste hulgas, mis inimese elukäiku kirjeldavad. Alfred Adler (1870-1937) 1911- lõi oma koolkonna: individuaal psühholoogia. Freudil oli teadvus vee peal, siis Adler tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puul. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline. Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe
kannatusi · Analüütiline uurimine peab algama ESIMESEST hetkest. Kuidas astub patsient ruumi jne. · Käitumist tuleb jälgida ja hinnata ning siis panna mingisse mustrisse, et tekiks arusaam. · Lauda ei tohi olla intervjuu juures, sest nõustamine peaks olema sõbralik ja võrdne C.G.Jung Analüütiline psühhoteraapia ,,Psychology of the Unconscious" 1912 Jungi Isiksuseteooria aspekte · Dünaamilise terviku põhimõte . · Individuaalne alateadvus ning kollektiivne alateadvus. · Psüühika teadvustatud pool ning ligipääsmatu pool · ,,Mina" kui arhetüüpiline energia, mis annab käsklusi ja liidab isiksuse tervikuks, mina olulisim osa on EGO. · Vari isiksuse need aspektid, mille lähemast tundmaõppimisest oleme mingil põhjusel hoidunud ehk loomuse tumedam pool. Mõtlematu tegutsemine tekitab sinus varju. Kui õnnestuks näha oma varju, muutuksime immuunseks moraalse ja vaimse
Kuna maailm on surmale määratud, siis hakatakse ,,imetlema" vana sureva maailma ilu. Veneetsia. Itaaliast kirjutatakse palju. Romaan pealkirjaga ,,Surm Veneetsias." Keskendutakse iseendale ja kasutatakse palju sisemonoloogi. Maalikunstis on impressionism minu mulje kirjeldus. Kirjanduses tõuseb esile ka inimese alateadvus, see on ka seotud ühe teadlase psühhoanalüütiliste töödega, S. Freud. Arutatakse, et ka inimene ei tee oma otsuseid mõistusest lähtudes, inimest juhib alateadvus. Kas inimese käitumises on võimalik mõistuslik moment. Oli ka teistsuguseid reaktsioone, näiteks futuristid leidsid, et vanale maailmale ongi aeg kadu kuulutada. Ülistasid masinaid, tehnikasaavutusi, kirjanduses tuleks kasutusele võtta telegrammi stiil (tegusõnad välja). Saksa ekspressionistid kirjutasid palju maailmalõpust ja unistasid uuest sõjast. Sakslastega olnud nõnda, et neid ka provotseeriti alustama uut sõda kui kaotasid sõda, pandi tohutud sõjamaksud peale. Suur
psühholoogidele, sest nad tõrjuvad eeldust, et loovus on iseseisev ja sisemine inimlik jõud (innate human drive). Humanistlikud psühholoogid ja terapeudid usuvad dünaamilis-holistlikku loovuse teooriat. See sisaldab Jungi teooriat, eeldades kollektiivse alateadvuse olemasolu, mis hõlmab kogu inimrassi ajaloo mälestusi ja kogemusi, sisaldades isegi teadmisi ajalooeelsest ja inimese-eelsest perioodist. See kollektiivne alateadvus kutsub esile arhetüüpe ja sümboleid, mis moodustavad kreatiivsete ideede reservuaari. Jung väidab, et sisemine loominguline jõud on omane kõikidele inimestele (Jacobi, 1965). Ta vastandab selliseid arhetüüpe nagu persoona (sotsiaalne roll, mida me mängime) varjuga, mis paljastab meie alateadvust. "Hea ema" arhetüüp on vastandatud "kurja nõia" arhetüübile, kui ema käitumine toitva, mugava ja tugi pakkuva allikana vaheldub piiranguid
Olilisel kohal on inimese ja keskkonna vaheline vastastikune mõju. 4. Humanistlik teooria - rõhutab nii inimeste ainukordsust kui ka elujooksul omandatavate kogemuste tähtsust. Kõik need isiksuseteooriad üritavad selgitada isiksuse olemust, selle struktuuri ja osiseid ning toimemehhanisme. Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast: ID – Miski: on inimese alateadvus, mille keskmeks on sugutung ehk libiido. Isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Bioloogiliste tungide keskus kust pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudingu printsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised Id-ist lähtuvad tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega( nn elu- ja surmatungid: eros ja thanatos).
Nn. magamistoastseen > Hamlet Claudiuse suhtes armukande, nõuab, et ema pöörduks Claudiusest ära > oedipaalse soovi kordamine. Carl Gustav Jung ei keskendu üksikisiku teadvusele, vaid kollektiivsele alateadvusele Omane kõigile indiviididile mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algesid Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: "Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus." See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone.
Nn. magamistoastseen > Hamlet Claudiuse suhtes armukande, nõuab, et ema pöörduks Claudiusest ära > oedipaalse soovi kordamine. Carl Gustav Jung ei keskendu üksikisiku teadvusele, vaid kollektiivsele alateadvusele Omane kõigile indiviididile mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algesid Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: “Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus.” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone.
maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Foucault: Structuralism replaced phenomenology and become coupled with Marxism. Claude Levi-Strauss (1908). Pidas oma eelkäijateks Durkheimi -- individuaalne ja kollektiivne teadvus, de Saussure´i -- teadvustatud (kõne, mõte) ja teadvustamata (keel, kultuur) informatsiooni tasandid, Freudi -- teadvus ja alateadvus, vene formalist Proppi -- muinasjuttude tegelased ja nende funktsioonid. Uuris indiaani hõime ning kirjutas selle põhjal "Nukrad troopikad", kus kirjeldab nende elu, mis on põhjalikult muutunud peale eurooplaste "tsiviliseerimist". Indiaanlaste mõttemaailm ja vaimne olemine pole mitte alamat sorti, vaid teistsugune ning samuti leidub nende primitiivses mõtlemises eurooplastele omane loogiliste konstruktsioonide loomine.
koguda vaid 5 dollarit. Kontserdipäeval ütles tüdruk emale, et läheb sõbra juurde. Nädal hiljem ütles Judi oma õele, et ta oli emale valetanud. Kas õde peaks emale rääkima? Seksuaalne areng (S.Freud) · 0 1,5 oraalne · 1,5 3 anaalne · 3 6 falliline, Oidipuse, Elektra kompleks · 6 12 latentsiperiood · 12 - genitaalne Isiksuse mõistmiseks erinevad teooriad: · Psühhodünaamiline lähenemine Freud, Jung alateadvus,instinktid, kaitsemehhanismid. · Joonte teooriad Allport,Costa/McCrae isiksust iseloomustavd omadused, jooned. · Sotsiaal-kognitiivne lähenemine Bandura, Deci ja Ryan - omadused, käitumine on sotsiaalselt õpitud. Mõtlemine mõjutab käitumist. · Humanistlikud Rodgers,Maslow iga inimene tajub reaalsust erinevalt. Soov areneda. Sigmund Freud 1856 1939 psühhodünaamiline lähenemine · Id (tema) · Ego (mina) · Superego (ülimina)
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, a...
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
Teemandirööv. A. Gaudreault En littéraire du filmique système du récit 1988. Monstratsioon: tegevuse esitamine reaalajas, kaamera. Jutustus: sündmuste mittelineaarne esitamine, montaaz. Montaazivõtted moodustavad narratiivi. Filmi seob kirjandusega veel mimesis reaalsuse matkimine (topeltreaalsus). Kinoreaalsust tajutakse teispoolsusena. Teisiku ja peegeldamise motiiv moodustab varajase filmi metakeele. Fight Club. Tume teisik kui inimese alateadvus (Freud). Lacan: teisik moodustab osa tegelase teadvusest (Hitchcocki Psycho). 17. Kirjanduslik kaanon Strukturalism jäi USA ülikoolides vahele. Pärast uuskriitikat tuli kohe post- strukturalism, mille arvates kaanon on seotud võimu- ja sundimismehhanismiga. Kaanonivaidlus USAs. Kanonistid: 1) kirjandusliku kaanoni moodustavad üksnes tugevad kirjanikud; 2) kvaliteeti näitab teksti semantiline tihedus, tõlgendus- võimaluste rohkus; 3) kirjanduskaanon toetab haridust ja tagab ühiskonna
Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
