Antropoloogid pigem filmivad ka kedagi teist kui oma kultuuri. Samas andsid edasi kaudset infot enda kohta, see klass oli harjunud pigem olema teiste kontrollijana, kui käskude täitjana. Worth võttis kasutusele mõiste biodokumentaalfilm- film mida võib teha igaüks, fil mille tegija näitab mida ta arvad oiseendast ja oma maailmas, subjektiivne viis näidata, milline on tegija objektiivne vaade maailmast. Annab edasi tundeid ja suhtumusi, mida filmitegija ei suuda kontrollida, sageli alateadlikud suhtumised, mida ei osata isega sõnastada. Iga film on mõnes mõttes autobiograafia-näitab midagi filmi tegijast, eirit kuna tegijad ei ole proffessionnalid. Worth organiseeris Navaho filmiprojekti Arizonanses Pine Springis, navaho on elujõulisemaid Ameerika indiaanigruppe, neil toimib hõimuvalitsus ja tugevusele on kaasa aidanud, see et nende reservaaadis on nii uraani kui ka naftat, ealt saadev tulu on aidanud hõimu tugevaks muutuda.
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
1. Tehnoloogia Nähtav, kuid mitte 2. Kujundatud keskkond kõigile ühtemoodi 3. Tajutavad käitumismudelid mõistetav VÄÄRTUSHINNANGUD: Määratavad füüsilises keskkonnas Määratavad ainult konsensuse korral Teadvustatud BAASARUSAAMAD: 1. Suhe keskkonda 2. Suhe reaalsusesse (aega ja ruumi) Nähtamatud, 3. Suhe inimesse alateadlikud 4. Suhe aktiivsusesse Suhe inimsuhetesse Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja & integratsiooni-mehhanismid Schein: Iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada oma keskkonnas? Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Nende küsimuste vastuseid ühendab Schein'i käsitluses mõiste organisatsioonikultuuri dimensioonid.
põhjendamatuid tegusid. Vastuolu lahendas Freud elegantselt - mõtles välja uue konstrukti nimega “das Es” (mida ameeriklased tõlkisid “id” ja eestlased võiksid tõlkida “miski”) ning kuulutas selle psüühika kõige tähtsamaks osaks. Id on ontogeneesis esimene - laps sünnib maailma psüühikaga, mis on puhas id. Id on psüühika kõige suurem osa, “jäämäe veealune osa”, kui Freudi sõnu kasutada. Id on psüühika liikumapanev osa, kuna alateadlikud tungid tekitavad lahendusele tungides vastuolusid ja võitlust. PSÜHHOANALÜÜTILISE TEOORIA OLULISEMAD MÕISTED Psüühika topograafiline mudel on S. Freudi esimene psüühilise aparaadi teooria. Selle järgi sisaldab psüühika 3 osa: (1) Mitteteadvuslik (unbewusste; unconscious), mille sisuks on tõrjutud mõtted, elamused, unistused - tungid. Need ei ole teadvusele kättesaadavad. Mitteteadvuse töö toimub primaarprotsessilise mõtlemisviisi järgi ehk, teisiti öeldes, seal
peidetud töösse ja on tavavaatlemisel raskesti tabatavad. 2. SIGNS IN THE TRACE Tantsumeediumis peab avalduma mingi sügavam põhjus, jälg. See on prooviperioodi töö tulemus, kui toimub selekteerimine ja valik, kus kõik ideed, mis tantsu olemusse põhjuslikkult ei kuulu, visatakse välja. Töösse jäävad need koeograafia osad, mis kommunikeerivad autori mõtet ja väljendust, sealhulgas teadlikud ja ka alateadlikud valikud (eelistused). Hea ja halb maitse nii kostüümi, muusika kui ka liikumismaterjali valikul on märgatavad töö jälgimisel. Algajad koreograafid arvavad tihti, et see, mida nad mõtlesid, on töösse ka jäänud, kuid tihtipeale pole see nii. See saab võimalikuks ainult siis, kui ideed on suudetud avada läbi meediumite - koreograafilise vormi, esitaja, heli ja ruumi. Muidugi on võimalik näha ka sellises töös positiivseid jooni, kuid nende
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on pu...
1) objektiivtestid 2) projektiivtestid 3) küsimustikud Objektiivtestid on sellised, mis välistavad katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjetiivsed arvamused. Ülesannetel ei ole otsest seost uuritava psüühiliste omadustega. Tavaliselt pakutakse selliseid teste välja võimekustestidena. Projektiivtestid lähtuvad oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendusest või tõlgendustest kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Isiksuse küsimustikud jagatakse subjektiivseteks ja objektiivseteks, vastavalt sellele kas testi täitja vastab küsimustele või keegi teine, kes teda hästi tunneb. On jaotatud vastavalt uuritavatele omadustele 1) temperamendi ja isiksuse karakteristikud 2) isiksuse suunduse testid Uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp: probleemi ja tekkeloo selgitamine, kirjanduse ülevaade, vajalike
Esimese eluaasta jooksul nii palju kui jõuad. Kui iseseisvuma hakkab 8:1 vahekorras. Muidu hellitab ära. Dokumenteerimine: vaatluskaardid, seletuskiri(KARISTUS), probleemselt käituva õpilase leht millist käitumist hinnatakse. 7.loeng SEKKUMISSTRATEEGIAD II - PSÜHHOANALÜÜTILINE LÄHENEMINE Probleemse käitumise põhjusi tuleb otsida varajasest lapsepõlvest ja sellisest teadvuseosast, mis sunnitud alla alateadvusliku käitumise alla. Alateadlikud konfliktid tuleb välja elada, nt pildi joonistas. Vahend, kuidas alateadlikkust mõjutada, et leida lahendus Ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Põhjused lähtuvalt sellest, et alateadvusel.. Enamik käitumisest psüühikasiseste jõudude poolt määratud. Suurem osa inimeses motivatsioonist pole teadlik.... Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule.
Võttis kasutusele mõiste biodokumentaalfilm film, mida võib teha igaüks, see ei ole professionaali poolt tehtud; tegija näitab, mida arvab iseendast ja maailmast, see on subjektiivne viis näidata, mida inimene arvab 24 maailmast objektiviselt. Annab endasi tundeid ja suhtumusi, mida filmitegija ei suuda kontrollida, sageli on need alateadlikud suhtumised, mida ei osata isegi sõnastada. Iga film on mingismõttes autobiograafia näitab midagigi filmi tegijast, eriti kuna filmitegijad ei ole professionaalid. Järgmise sammuna organiseeris Worth 1966nda aasta suvel filmitegemise projekti Arizonase Pine Springi nimelises külas, mis asub Navaho reservaadis kes on Põhja-Ameerika suuremaid ja elujõulisemaid indiaanigruppe, neil on hõimuvalitsus; reservaadis on uraani ja naftat, maavarade kaevandamise tulud on
usutunnistust oma jumala halbade külgede rõhutamisega. Kristus oma õpetusega ainuliselt heast Jumalast pidi nende jaoks olema väga kohmetukstegev nähtus. Ilmselt pidasid nad teda silmakirjalikuks, sest see oli tema peamine etteheide neile." (JUNG 2008:235) Siin lähtub Jung psühhoanalüütilisest mõistest ülekanne, mille all mõeldakse muu hulgas ka neid tundeid, mida analüütik tunneb oma patsiendi vastu - need on tegelikult alateadlikud tunded, mida patsient analüütikule suunab. Siinses näites - Kristus süüdistas varisere silmakirjalikkuses, kuna ta alateadlikult tajus, et variserid peavad hoopis teda silmakirjalikuks. Kuid juutide usundi sisu suhtes tundub Jungi mõttekäik tõepärasena. Kuidas siis ikkagi Jungi arvates Kristus tuli toime vastandite ühendamisega? Jung kirjeldab seesmist konflikti, mis tuli ületada Kristusel. Tolleaegne ajavaim oli hullunud roomalikust võimu ja ekspansiooni kultusest
mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Tulemusi hinnatakse nt varem seatud standardite järgi. Objektiivtestid on testid, mis välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi Projektiivtestid on sellised, kus katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahenduses kajastuvad ka tema alateadlikud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla Isiksuste küsimustikud on kas obejktiivsed või subjektiivsed lähtuvalt sellest, kas testi täidab inimene ise või keegi, kes teda hästi tunneb Modelleerimine on meetod, mille olulisus on ajapikku üha suurenenud. Uuritavate nähtuste kohta luuakse mudelid Närvisüsteem ja ajuprotsessid Närvisüsteemis on eriline tähtsus ajul
Ei toetuta propsitsioonilisele loogikale - Vigade allikas: lisatakse juurde vastupidine väide: Kui A, siis B samastataks kui ja ainult kui A, siis B - Tingimuslikku järeldamist mõjutab ka kontekst Seega: - Inimesed teevad loogiliste ülesannete lahendamisel tüüpvigu - Loogiliste ülesannete lahendamine sõltub kontekstist – konteksti efekt - Inimestel on ülesannete lahendamisel alateadlikud suundumused – kallakud Süllogismide lahendamine Koosneb kahest eeldusest (A ja B) ja järeldusest (C); otsustatakse kas järeldus tuleneb eeldustest loogiliselt. Võimalikud väidete kujud on järgmised: o Kõik A on B – universaalne jaatav väide o Mõni A on B – osaline jaatav väide o Ükski A ei ole B – universaalne eitav väide o Mõni A ei ole B – osaline eitav väide - Väidete kombineerimisel saadakse 64 süllogismi
Tänapäeval on teksti muutlikkus suurenenud. Retseptivistika uurib teksti muutlikku osa: lugejaid, hinnanguid, arvamusi ja tõlgendusi. Vastuvõttu eri kultuurides ja ajas. b) mentaalsuste uurimine. Tekkis saksa ja inglise romantismis. Volksgeist (rahva vaim) irratsionaalne mõiste. Uuriti, kuidas kliima, geograafia jm mõjutab kultuuri. Rangemas teaduslikus tähenduses on uuringud seotud mentaalsusega. Mentaalsuse moodustavad alateadlikud hoiakud, menetlused jne, mis on teatud kultuurikandja jaoks loomulikud. Annaalide koolkond (Lucien Fevre, Jacques le Goff, Georges Duby jne) la longue durée pikaajalised uuringud. 20. sajandi alguses uuriti sündmusi, suuri süsteeme ja inimeste kohta nendes süsteemides, isikukeskset ajalugu. annaalide koolkonna ajaloolased uurivad ajalookonteksti, inimese igapäevast elu, mikroajalugu, umbisikulist ajalugu. Ajaline skaala on teine. Uuritakse päevikuid, päevaraamatuid,
probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse muutmise korral (geomeetrilise optika seaduspärasuste kohaselt peaksid muutused olema paljukordsed). Käsitletakse ka objektide vormi ja värvikonstantsust. Taju konstantsust püütakse seletada kahe teooriaga: Alateadlike järelduste teooria (H. Helmholtz): Me teeme alateadlikke järeldusi objekti kauguse kohta tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. 2.2. Sügavustaju Sügavustaju on objektide erineva kauguse tunnetamine vaatleja suhtes
Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Objektiivtestid: Nendes testides välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ül põhjal. Objektiivtestid võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Nendega uuritakse temperamenditüüpe jne. Projektiivtestid: Kui inimene saab mingi ül, projitseerib ta nende lahendamiseks enda omadused ja alateadlikud tendentsid. (4 alaliiki: hinnang-, konstruktiiv-, tõlgendamistestid ja assotsiatsioonimetoodika). Isiksuse küsimustikud – on sellised testid, kus vaataja keskendub subjektiivselt elamusele ja tunnetele või väljendab huvisid. Nad jagunevad temperamendi- ja iseloomutestideks ning huvide ja väärtusorientatsioonide testideks. Nõuded psühholoogia testidele – teaduslik test peab olema 1) valiidne ehk tõelevastavus - mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud
psühholoogiline analüüs. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse võimekus- ja isiksusetestideks. Objektiivtestid välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (tavaliselt korrelatiivne seos isiksuse teatud psühholoogiliste omadustega) Projektiivtestide idee lähtub oletusest, et katseisik projittseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Psühholoogia on paljuski statistilise iseloomuga teadus ja tema aines piirneb tihtipeale subjektiivse maailmaga, seega on tal majanduses, poliitikas, õiguspraktikas,sotsiaalsetes suhetes jm täita eelkõige abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. Psühholoogia toetub eelkõige filosoofiale, neurofüsiloogiale ja matemaatikale.
Tehnoloogia Nähtav, kuid kõigile mitte üheselt 2.Kujundatud keskkond mõistetav 3.Tajutavad käitumismudelid VÄÄRTUSHINNANGUD 1. Määratavad füüsilises keskkonnas Teadvustatud 2. Määratavad ainult konsensuse korral BAASARUSAAMAD 1. Suhe keskkonda 2. Suhe reaalsusesse (aega ja Nähtamatud, alateadlikud ruumi) 3. Suhe inimesse 4. Suhe aktiivsusesse Tehiskeskkonna näited (vt. Tabel 15) sisekujundus, mööbel, toodang, tehnoloogia, riietumis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid jne. Jagatud väärtusteks võivad kujuneda vaid need mille tulemi kohta on grupil sotsiaalne või füüsiline tagasiside olemas e. nad on sotsiaalselt valiidsed. Baasarusaamad käibetõed, mida harva vaidlustatakse ja seetõttu on neid väga raske muuta.
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
