Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit. Psühholoogiaga seonduvad loodusteadused Boloogia, geneetika, arstiteadus Psühholoogia rakendusharud Koolipsühholoogia, kohtupsühholoogia, spordipsühholoogia,militaarpsühholoogia Psühoololoogia uurimismeetodid
Sürrealism- liidriks oli kirjanik Andre Breton. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine oli kui inimeste vabastamine mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaze ehk hõõrutud pilte. Automaatne ja kollektiivne joonistamine. JOAN MIRO ansurdne huumor, fantaasia ja värviküllased kujundid, spontaansus. Otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, laste ja hullude eneseväljenduses. Esemed ja nendevahelised suhted oli moonutatud. Kolmemõõtmeline ruum
tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata patsiendil paremini mõista oma elamusi ja muuta oma suhtumist, tunnetust või käitumist. Psühhoanalüütiline psühhoteraapia Paranemise võtmeks on taipamine ehk isik peab ise saama seni mahasurutud materjalist teadlikuks Analüüsimisprotsess: alateadlike konfliktide väljatoomine-> nende sõnaline väljendamine -> ülekande kaudu taasläbielamine -> mõistmise kaudu lahendamine. Humanistlikud teraapiad Kliendikeskne teraapia C.Rogers: kliendikeskne teraapia saab olla edukas kui on täiedetud kolm põhinõuet: 1. Terapeudi siirus 2. Terapeudi tingimusteta positiivne suhtumine 3. Terapeudi empaatiavõime Käitumisteraapiad Käitumise muutuste kaudu üritatakse jõuda psühholoogiliste muutusteni.
aastal avaldas Breton, toetudes psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, oma arusaamises sürrealismist. See “...on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või muul viisil väljendab mõtte tõelisi käske, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi”. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseksmuutmine ja kaotamine. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle isegi kommunistidega. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid alateadlikke jõude vabastada otsese spontaansuse abiga, näiteks harrastati “automaatset kirjutamist”. Staatilisi esemeid loovas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist
1. Andre Breton otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. 1924 nimetas andis ta oma arusaama sürrealismist: ,,puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väjlendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. 2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro
nimetused (veri sanguis sangviinik, lima flegma flegmaatik, must sapp melas chole melanhoolik, sapp chole koleerik) 4. Humanistlik psühholoogia rajajad Carl Rogers ja Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vaba tahet; inimene on loomult positiivne ja loov ning taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 5. Freudi arvates mõjutab isiksuse arengut kõige enam alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju. Alateadlike protsesside uurimiseks kasutas hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit (inimene räägib vabalt kõigest mis pähe tuleb) 6. Psühholoogiaga seotud loodusteadused: bioloogia, geneetika, arstiteadus 7. Psühholoogia rakendusharud: pedagoogika, psühhiaatria, tehnikateadus. 8. Miks huvitab arengupsühholooge geeniteaduse saavutused? geeniuuringud annavad arengupsühholoogidele teavet, kui palju inimese käitumises on määratud
seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on viis aspekti. Psüühilised fenomenid asuvad erinevatel teadvustatuse astmetel: teadvuses (hinge pealispinnal) eelteadvuses (teadvuse piirimaal) alateadvuses (mitteteadvuses, hinge sügavamates kihtides) Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Freudi arvates on enamik inimese igapäevakäitumisest motiveeritud alateadlike jõudude poolt. Oluline on dünaamiline alateadvus see osa, mida ei saa ka tahtmise korral teadvustada, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud. Repressioon ehk väljatõrjumine on mehhanism, mille abil ebameeldivad mõtted, soovid, tunded ja mälestused tõrjutakse alateadvusse. Kuigi nad ei ole seal teadlikud, mõjutavad nad siiski käitumist ning otsivad avaldumist varjatud ning moonutatud kujul. Tõrjutakse seda, mis on kas
Dadaism I maailmasõja aegne vool, mille rajasid sõjas ja ühiskonnas pettunud inimesed. Anarhistid. Tekkisid nendest koosnevad rühmad, üks näiteks Zürichisse, Sveitsis 1916 nimega Voltaire'i kabaree. See rühm korraldas skandaalseid etendusi ühes väikses kohvikus. Esitati nt müramuusikat ja seosetutest sõnadest kokku pandud poeeme. Publikule karjuti näkku solvanguid jne. Pealtvaatajaid sokeeriti, et neid mõistma panna, et maailm on sõge ja kuritegelik, ning korralikud kodanikud on seetõttu kurjategijad. Naeruvääristati kõike - ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid sellised kunstnikud ka endale nimetuse - dada. 1917. aastal rajasid nad endale dadakunsti galerii. Selles olid mitte ainult nende vaid ka osade sõja eelsete kunstnike tööd, mis olid piisavalt sokeerivad. Kunstnik näiteks: Hans Jean Arp (skulp. "Naise torso"; õlivärvid puul "Lill...
Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadusi allasuruvaks nähtuseks. Sürrealismile iseloomulikud jooned Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (nagu ka kõigi teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseks muutmine või kaotamine. Sürrealistid pidasid Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Inimese vabastamiseks nägid nad vahendina spontaansust ja alateadlike tungide väljendamist. Rahvas tuli päästa ühiskonna survest. Vabastamaks neid Lääne ühiskonnast, sattusid sürrealistid ajutiselt koostöösse kommunistidega. Stalinismist ütlesid sürrealistid varsti lahti, kuid Lev Tolstoi ideid jäid nad austama. Sürrealistid käsitlesid kunsti nagu elu ,,peaproovina". Toetuti siiski Sigmund Freudi õpetustele. Sürrealiste tõmbasid objektid, mis viitasid otsesemalt või kaudsemalt seksuaalsusele
suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS - ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on loomalik osa inimesest ning lähtub naudinguprintsiibist. - ego (mina) – mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist, peab arvestama tegelikkust ja püüab leida kompromissi ID ja superego vahel. - superego (ülimina) – ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli tasand, mis lähtub ideaalsusprintsiibist (moraalid, eetika, normid) MEETODID
arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas? 2) Hüpotees inimese vaimsete alateadlike protsesside olemasolust ja tähtsusest. Suur osa
mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid või muid selletaolisi kaalutlusi". Selle määratluse järgi ei tarvites sürrealism vaid kunstiga piirduda, selle üheks eesmamärgiks oligi elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudava ühiskonna survest. Soov Lääneühiskonda lammutada viis nad ajuti koostööle ka kommunistidega: stalinismist ütlesid nad lahti, kuid jäid austama Lev Tolstoi ideid. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli siiski elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid kunsti elu ,,peaproovina", aga muidugi
sampooniga ja põgenes saalist. Hiljem sai Paik tuntuks televisioonis tehnikamanipilatsioonide ja videokunstiga. "Fluxus" ei tunnistanud mingeid piire ning ka tema enda piirid olid hajuvad. Veel poliitilisem oli Situatsionistide Interantsionaal, mille 1957. aastal rajas prantslane Guy Debord. Situatsionistide eesmärgiks oli luua tegelikus elus olukordi mis esitasid väljakutse kehtivale korrale. Austrias korraldasid " Viini aktsionismi" esindajad inimeste väidetavate alateadlike tungide vabastamiseks vägivaldseid, vahel veriseid etendusi. "Fluxusega" oli lühiajaliselt seotud ka kuulsaim etendusekunstnik Joseph Beuys. Ta oli õppinud ja ka õpetanud skulptuurikunsti, kuid kogu ta tegevust võib käsitleda kunsti lahustamisena elus või püüdena muuta elu kunstiks. Tema tuntud väljend " igaüks on kunstnik" on kooskõlas "Fluxuse" ideoloogiaga, mis nõudis massilist, ananüümset loovust progressionaalse kunsti asemel
armastas ja hindas. Dali pettekujutlused Dali tähtsaim and sürrealismile oli paranoiakriitiline meetod ehk reaalsuse väärtõlgendamine. Kunstnik üritas muuta reaalsuse tajumist hallutsinatsiooniprotsessi kaudu, milleks ta sai innustust Sigmund Freudi unenägude tõlgendamist käsitlevast uurimusest. Dali avardas sürrealistide poolt loodud vaba assotsiatsiooni tehnikat, kujutades teadlikult oma unenägudes nähtud pilte. Selline protseduur ei tähendanud mitte alateadlike pilte tsensuuri vaid nende väljendamist konkreetsete maalidema, misläbi sündisid nii öelda käsitsi tehtud fotod nagu kunstnik ise ütles. Dali ja peitepildid Dali paraniakriitiline meetod seisnes eelkõige selles, et olevasolevatel piltidel ja esemetel avastati hallutsinatsiooni abil uusi motiive ja toodi need kunstiliste vahenditega nähtavale. Tema meetod ei olnud siiski päris uus, sest mõned kunstnikud olid juba enne teda saanud
nähtamatuks, jälgides linde kaugusest, peidetud kaamera abil. Koehler arvas, et eksperimenteerija, ei tohiks isegi soovida katse kindlat tulemust. Ta proovis jääda oma katses niivõrd eemalseisvaks, et telepaatilise side vältimiseks tegeles ta katse ajal muuga. (Hediger 1981: 245) Autor täheldab, et loomadega rääkimine avardab inimesest paremini aru saamise võimalusi. Seda mitte küll keele abil, vaid muude alateadlike saadetud sõnumite abil, mis ilmnevad paremini, kui inimene räägib. Kuid siiski on sellises suhtluses inimene väga tihti tunnetuslikult vähemate võimalustega võrreldes katsealuse loomaga. (Hediger 1981: 246– 247) Hediger kirjeldab, et näiteks šimpansitele õpetatava viipekeele puhul pole täpselt aru saada, kas loom tõesti vastab inimesele või lihtsalt näitab inimesele seda, mida ta tajub, et inimene tahab näha, saamaks selle eest tasu
Saab siiski väita, et õiglus nii jaotamisel, protseduuris kui ka suhtlemisel aitab vältida konflikti arenguid ja kujunenud konflikte lahendada. See, kuidas inimesed reageerivad õiglusele, on seotud isikupäraga, millest tuleb juttu järgmises osas. 21 2.6. Isiksuslikud probleemid Inimesed käituvad konfliktsituatsioonides erinevalt, äärmiselt isikupäraselt. Konfliktikäitumise puhul on kaalukad isiksuse agressiivsus ja alateadlike motiivide avaldumine konfliktis. Agressiivsus on konfliktide üks olulisemaid põhjusi. Sõjakad inimesed mitte ainult ei loo konflikte, vaid nendesse sattununa kiirendavad ja intensiivistavad oma käitumisega konflikti arengut ja laienemist. Agresiivsus võib avalduda väga erinevates vormides. Konfliktide puhul on levinumaks verbaalne ehk sõnaline agressiivsus. Agressiivsus võib olla ka majanduslik, moraalne ja sotsiaalne. Sotsiaalse
oli kirjanik ja ideoloog André Breton. Mõned tahtsid truuks jääd dadaistlikele anarhismimeelsetele jantidele, aga A.B otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussüünda. Sellele võeti nimeks s ü r r e a l i s m. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli kunsti ja elu oiiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti läänemaailma kapitalistliku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Spontaansuses, alateadlike tunnete väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. Sürrealistid käsitlesid kunsti kui elu "peaproovina". S.Freudi poolt unenägude või hallutsinatsioonide seletamiseks kasutatud sümbolitest või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks. 1920. ja 1930.
Voltaire’i kabaree. Dadaistid püüdsid maailmale öelda, kui naeruväärsed on nende väärtused (ilu, kombed). Hans Arp, Francis Picabia. Ready- made’i alustas Marcel Duchamp, kes hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid ning konstruktsioone senisele kunstile võõrastest materjalidest. (pilt „Purskkaev”) SÜRREALISM Sürrealism sai alguse 1920. aaastel Prantsusmaal, inspiratsiooni saadi unenägudest, hallutsinatsioonidest, laste joonistustest. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Kunstnikud on Salvador Dali (pilt „Mälestuse püsivus”) Rene Magritte ( pilt „See ei ole piip”). ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S Teise maailmasõja eest põgenesid Euroopa kunstnikud USA-sse, eriti New Yorki. Arshile Gorky, Sam Francis. Eemal sõjast ja
Itaalia 13. SÜRREALISM 1. Kelle teoreetiliste seisukohtadele toetusid sürrealistid? 1924. A manifest toetusid S Freudi psühhoanalüüsile 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Eesmärk: Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine vahend inimese vabastamiseks ühiskonna survest. Praktikas-automaatne kirjutamine, maalimine, ka hallutsioonide esilekutsumine. 4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst kaheks variandiks. Millised need on? Kujutamisviisilt jaguneb Veristlikuks ja Teiseks suunaks. 5. Millest on tuletatud termin ,,veristlik"? Veristlik (veritas tõde) reaalsed kujundid ebareaalsetes seostes 6
16. Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. 17. Psühhoanalüüs Psühhoanalüütilise lähenemise kohaselt on haigusnähud seotud isiku alateadlike mõtete, tunnete ja motiivide ignoreerimisega. Paranemise võtmeks on taipamine, st paranemine võib toimuda ka siis, kui isik saab sellest seni mahasurutud materjalist teadlikuks. Teraapia käigus üritataksegi jõuda teadvustamata konfliktideni. Psühhoanalüütiline teraapia on tavaliselt väga pikaajaline protsess, see võib kesta aastaid, kuigi patsient ja terapeut kohtuvad mitu korda nädalas.
televisiooni, Interneti jne mõjul) kasvanud inimene "teab", et " Coca-Cola on tõeline asi" (Coca-Cola the real thing), "BMW on ülim edasiviiv jõud" (BMW the ultimate driving machine) ja "Adidasega pole miski võimatu" (Adidas impossible is nothing). Sellised hüpnotiseerivate neoonkirjadena vilkuvad juhtlaused mängivad inimeste, kes kõik on ju tarbijad ja peavad seda paratamatult olema, alateadvusega. Enamiku inimeste ostuotsuseid ja tarbimiskäitumist suunavate alateadlike ajendite olemus on kokku võetud moodsa maailmamajanduse tuiksoone, rahandus- ja kauplemiskeskuse Wall Street'i kogemusse: "Turumajanduse võimsaimad jõud on ahnus ja hirm" (the strongest emotions in the marketplace are greed and fear) (Autor, aastaarv). Tarbimine kui vajaduse rahuldamine, mille äärmusi ohjavad ahnus ja hirm Tarbimise algpõhjuseks on vajadus. Me sööme selleks, et elamiseks-liikumiseks energiat
olla armastatud. Kaitsmaks end tunde "mind ei armastata" eest, kujutlevad nartsissistid, et on täiuslikult armastusväärsed isikud. Nad soovivad, et neid imetletaks. Nende jaoks pole olemas vajadusi, mida nad ei suudaks endale pakkuda. Samas, kuna keegi neist pole eneses kindel, põhjustab see veendumus ainult haavatavust ja sellest tulenevat pettumust. Väärtusetuse- ja tühjusetunne sunnivad pidevalt otsima tunnustust ning tekkinud suhetes oodatakse kõigi oma alateadlike soovide rahuldamist. Neil ei arene ratsionaalne enesehinnang, vastutustunne ega kaastunne. (Kernbergi & Kohut, viidatud J.Tormi 2007 järgi) Nartsissistlik isiksusehäire 10 4. NARTSISSISTLIKU ISIKSUSEHÄIRE RAVI Nartsissistlikke inimesi ravivad spetsialistid ütlevad tavaliselt, et sellised haiged otsivad ravi siis, kui nad ei suuda enam kõrget enesehinnangut säilitada. Nad võivad olla kaotanud
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (ma...
nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust need motoorsete närvide kaudu antakse edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. Tahtelisi liigutusi reguleerivad närviimpulsid kulgevad mööda kortikospinaalkulglaid koore tasandilt. Kõik ülejäänud alanevad juhteteed moodustavad nn subkortikaalkulglad Tallinn nende kaudu kulgevad erutused lihastele alateadlike, automaatsete liigutuste sooritamiseks. 118. Seljaajunärvi moodustumine (joonis 27 lk 47): seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühendamisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu selgrookanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on oma talitluselt seganärvid. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka
Haapsalu 2009 Motivatsioon Inimihade ühisus Eesmärgid on erinevates kultuurides universaalsemad, kui nende saavutamise viisid. Näiteks ühes ühiskonnas saadakse eneseaustust olles suur ärimees; teises aga olles hea kütt või arst või vapper sõdur, ja nii edasi. Inimesed on sarnasemad kui arvata võib. Mitmesed motivatsioonid Näiteks seksuaalkäitumine ja teadlikud seksuaalsed ihad võivad olla alateadlike eesmärkide osas keerukad. Ühe indiviidi jaoks võib seksuaalne iha tähendada iha veenda ennast oma maskuliinsuses. Teistes indiviidides aga esindab iha avaldada muljet või ka iha läheduse, turvalisuse, armastuse, sõbralikkuse järele. Kõik indiviidid aga arvavad, et nad otsivad lihtsalt seksuaalset rahuldust. Motiveerivad seisundid Ükskõik milline seisukord on motiveeriv seisund. Ka see kui inimene tunneb ennast tõrjutuna, viib motiveerivasse seisundisse
teadvusest tõjutuid kogemusi. Nende teadvustamine võib tuua leevendust psüühilisele haigusele. Seetõttu rõhutas Freud unenägude ja spontaansete vabade assotsiatsioonde tähtsust mälestuste ning kogemuste alateadvusest päevavalgele toomise abinõuna. Dali avardas sürrealistide poolt loodud vaba assotsiatsiooni tehnikat, nn automatismi, kujutades teadlikult oma maalidel unenögudes nähtud polte. Selline protseduur ei tähendanud mitte alateadlike piltide tsensuuri, vaid nende väljendamist konkreetsete maalidena, misläbi sündisid käsitsi tehtud fotod, nagu kunstnik neid ise nimetas. Selliseid pilte maalides kasutas Dali paranoiakriitilist meetodit, mille abil ta püüdis objektiveerida ja süstematiseerida pettekujutluste puhtalt subjektiivset ning unenägude väga isiklikku sisu ja unenägu loomeprotsessi ajal mingisuguses ärkvelolekus hoida. Sel ajal kui sürrealistlik automatism
(Kalda, 1991) 2.6 ,,Voog ja kolmpii" (1971) ja ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) Luulekogu "Voog ja kolmpii" võtab hästi kokku kogu Krossi luule, kuna sellesse raamatusse on pikitud luuletusi alates 1938-st aastast ning lõpetades aastaga 1968. Kogu näitab ära mehe 8 geniaalsuse kõikides võimalikes vormides. On olemas nii löövaid ja tabavaid noorsoole mõeldud poeeme, tohutut ekstravagantset sõnademängu koos suurte ja jõuliste alateadlike alltoonidega, mis muudab lugeja peatselt Jaan Krossi luule austajaks. Kuid lisaks uuematele ja marumatele luuletustele leiab siit ka hiliste kuuekümnendate luuletusi, mis on palju sügavamamõttelisemad ning rohkesti intiimsemat laadi mõtteavaldusi, mis otse pärit Krossi sügavamaitest mõttesoppidest. (Kaldoja, 2007) Veel lisaks kõigele on luuletaja jätkanud traditsiooni kasutada huvitavaid ja uudseid tuletisi ja sõnu täiesti uues kontekstis, luues nii üdini krossiliku stiili
suunad. (Psühhoteraapia, 2010) Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad käitumis- või mõtlemismustrite kindlakstegemisele ja muutmisele. kognitiiv-käitumuslik teraapia ehk KKT biheivioristlik teraapia ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia dialektiline käitumisteraapia Psühhodünaamilised teraapiad – teraapiad, mis põhinevad psühhoanalüütilistel teooriatel. Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud: Psühhoanalüütiline teraapia Analüütiline psühhoteraapia (jungiaanlik) 9 Individuaalpsühholoogia (adleriaanlik) Humanistlik teraapia – toetav teraapiakoolkond, mis keskendub inimese eneseväärtustamisele, eneseteostusele, positiivsetele külgedele endas, ideaalmina ja reaalse mina erinevustele.
tingitult erinevad huvid. Mõjutajad: vanus, suguhormoonida tase, eluviis, kultuuriruum kultuur- reeglid, uskumused, normid, traditsioonid ühiskonnas, müüdid, rituaalid. Seksuaalne käitumine määrab ära kas isik kuulub vastavasse kultuuriruumi või selle välja.. Tavadel ja hoiakutel on määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. 17. Psühhoanalüüs Psühhoanalüütilise lähenemise kohaselt on haigusnähud seotud isiku alateadlike mõtete, tunnete ja motiivide ignoreerimisega. Paranemise võtmeks on taipamine, st paranemine võib toimuda ka siis, kui isik saab sellest seni mahasurutud materjalist teadlikuks. Teraapia käigus üritataksegi jõuda teadvustamata konfliktideni. Psühhoanalüütiline teraapia on tavaliselt väga pikaajaline protsess, see võib kesta aastaid, kuigi patsient ja terapeut kohtuvad mitu korda nädalas.
moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) Inimese teadvustatud kogemus on vaid ,,jäämäe veepealne osa" Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: 1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. Freudi järgi on inimesel 3 põhilist instinkti, mis on ühtlasi käitumiseks vajaliku energia allikaks: ibido e sugutung/seksuaalinstinkt, eros e eluinstinkt, suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, joomine, mugavuste taotlemine), thanatos e surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus)
ka toote iseloomule. 13 Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid KOKKUVÕTE Pakendigraafikal on tänapäeva maailmas kahtlemata väga suur osa inimeste emotsioonide mõjutamisel. Pakendi sisu ja vorm põimuvad pakendi funktsioonide, keskkonna ning inimeste alateadlike ootustega. Seetõttu on pakendi loomine kui protsess tänapäeval väga oluline ning veelgi tähtsam on osata seda protsessi vallata. Töö käigus uuritud materjalide põhjal võib teha järelduse, et pakendigraafika loomine ei ole pealiskaudne tegevus, mis hõlmab vaid käelist tegevust ja vormistamist. See on mahukas protsess, mille tulemusena valmib kujundus, mis on läbimõeldud ning sisukas. Loodava pakendi kujundus peaks olema hoolikult läbi töötatud läbi nelja peamise
vehklevad hoogsalt, jalad on põlvist kanged. Ruumiline käitumine Inimestel tekivad oma lemmikkohad - rongis, kohvikus, pargipingil jne. Reeglina on koha valikul tähtis ka mõõdukas vahemaa naabriga. Kohvikus, kus on vabu kohti, ei valita tavaliselt seda lauda, kus juba keegi istub. Distants on väga oluline. Tegemist on vajadusega ,,oma" territooriumi või ,,oma" koha järele. Seda ,,oma" platsi kaitseme me alateadlike signaalidega. Kellelegi ei meeldi, kui lubamatult tema privaattsooni tungitakse. Enamus reageerivad sellele füüsilise eemaldumisega saavutades seeläbi soovitud distantsi: kas minnakse üldse ära või tõmbutakse kaugemale. Enne seda aga teavitatakse teist oma ebamugavustundest rea signaalidega: 8 trummeldatakse sõrmedega, niheletakse toolil siia-sinna, visatakse jalg teises suunas üle põlve.
psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme. Lévi-Strauss, Claude - prantsuse antropoloog, strukturalistliku meetodi rakendaja etnoloogias, Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Uuris ka müüdi struktuuri ja kasutas selleks binaarseid opositsioone. Lévi- Straussi järgi töötab inimaju alateadlike binaarsete opositsioonide põhimõttel. Taolised universaalsed kahest liikmest koosnevad vastandused ilmnevad sugulussüsteemides, müütides ning mujalgi kultuuris. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi ja peab inimkonna suurimaks väljakutseks hoida kultuurilist mitmekesisust. Lotman, Juri - Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutajaid, kauaaegne Tartu Ülikooli professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga
-) Isiksuse joonte teooriad sinna kuulub hetkeline kõige tuntuim käsitlus ehk ,,suur viisik". Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond Sigmund Freud * Sai alguse 1895. aastal S. Freudiga, kui ta andis välja raamatu ,,Etüüdid hüsteeriast". -) Temast lõid lahku Jung (analüütiline psühholoogia) ja Adler (individuaalne psühholoogia). * Erinevaid teooriaid ühendab: -) Lapsepõlve esimeste elukuude ja -aastate määrav roll isiksuse kujunemisel. -) Alateadlike ja vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine. * Sigmund Freud sündis 6. mai 1856 juudi perekonda ja suri 1939. aastal. 1873. asus õppima Viini ülikooli meditsiini. -) Ülikoolis olid tema esimesed teaduslikud katsed seotud kalade närvisüsteemide uurimisega ning seda tehes avastas uut tüüpi närvirakke, mille tegelikult oli avastanud juba üks professor Tartu ülikoolist ligi tosin aastat enne.
konkreetse iha rahuldamise viisi. Tihti on eesmärgid ise tunduvalt universaalsemad kui nende saavutamise viisid, sest saavutusviis erineb kultuuriti. Kuid selle põhjal saab järeldada ka seda, et inimesed on üksteisele rohkem sarnased kui võib algul arvata. Mitmesed motivatsioonid. Läbi teadliku iha või motiveeritud käitumise võivad väljenduda teised eesmärgid. Nt on teada et seksuaalkäitumine ja teadlikud seksuaalsed ihad võivad olla oma aluseks olevate alateadlike eesmärkide osas vägagi keerukad. Ühe indiviidi puhul võib seksuaalne iha tegelikult tähendada iha veenda ennast oma maskuliinsuses. Teises võib see aga esindada iha avaldada muljet või soovi läheduse, soojuse, armastuse, sõbralikkuse, turvalisuse või mingi nende kombinatsiooni järele. Kõikide nende indiviidide seksuaalne iha võib olla teadlikult sama sisuga ning nad kõik võivad ekslikult arvata, et otsivad tegelikult seksuaalse iha
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA · Definitsioon ,,isiksus" 1. kordumatu, eripära, omapära 2. korduv ja püsiv osa inimloomusest Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks sokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi. Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks. Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla ...
2. Irratsionaalsus 3. Seksuaalsus 4. Hingeabi KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks. JUNG, Carl Gustav 19. sajandi Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. ERINEVUS FREUDIST: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes
arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas? 2) Hüpotees inimese vaimsete alateadlike protsesside olemasolust ja tähtsusest. Suur osa
armastatud. Kaitsmaks end tunde mind ei armastata eest, kujutlevad nartsissistid, et on täiuslikult armastusväärsed isikud. Nad soovivad, et neid imetletaks. Nende jaoks pole olemas vajadusi, mida nad ei suudaks endale pakkuda. Samas, kuna keegi neist pole eneses kindel, põhjustab see veendumus ainult haavatavust ja sellest tulenevat pettumust. Väärtusetuse- ja tühjusetunne sunnivad pidevalt otsima tunnustust ning tekkinud suhetes oodatakse kõigi oma alateadlike soovide rahuldamist. Neil ei arene ratsionaalne enesehinnang, vastutustunne ega kaastunne. 6 5. NARTSISSISTLIKU HÄLBE TUNNUSED Nõrk eneseväärikustunne ja minakeskesus Nartsissistlik iseloomuhälve on eneseväärikustunde ja inimsuhete hälve, seepärast seostuvad kõik haiglase eneseimetluse probleemid suuremal või vähemal määral väärastunud minakäsitusega
fantastiline väljendus areneb skulptuuri suunas," kirjutas sellest kunstiajaloolane J.P. Greff. 4. ACTIONPAINTING E. TEGEVUSMAAL tilgutamine TAUST Sai alguse u. 1947 a. paiku. Filmiti kuidas maaliti TUNNUSJOONED 1. suured lõuendid 2. värvi tilgutamine, nõrutamine ja pritsimine lõuendile 3. all over painting puudub klassikaline kompositsioon, lõuend ühtlaselt kaetud 4. oluline on vaimsete ja füüsiliste alateadlike ja teadvuse seisundite väljendamine maalimisprotsessi ajal 5. maha asetatud lõuendi puhul saab kunstnik kogu oma füüsisega maalimisprotsessist osa võtta, vahel liiguti otse lõuendil 6. värvidest eelistati musta, valget, sinakas hall ja põhivärve KUNSTNIKUD Jackson Pollock (19121956) Action Painting'u põhiesindaja näitas, et tema tehnika abil moodustavad maal, joonistus ja keha üheainsa terviku
Inimene surub alateadvusesse kõik, millega ei taha tegeleda. Alateadvus mõjutab indiviidi toimima alateadvuse tahte kohaselt, mitte enda. • Sublimatsioon: võime nihutada tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt „kõrgematele“ mitte seksuaalsetele eesmärkidele. Kirjandus kui konfliktide ja repressioonide käsitlemise/ületamise viis autorile ja lugejale. • Isiksuse struktuur: 1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 2) SUPEREGO (ülimina) - ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli (reeglid, normid, seadused) tasand, lähtub ideaalsusprintsiibist. Tekib peale Oidipuse kompleksi (alates 5-6.ea-st, kujuneb välja 10-11.ea-ks). 3) EGO (mina) - mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist (tasakaalustav). Ego püüab
ajaga. Maal: Giorgio de Chirico Carlo Carra Sürrealism - pärast sõja lõppu otsiti dadaismi anarhistlike meeleolude asenduseks midagi positiivsemat. Freud defineeris sürrealismi kui puhast psüühilist automatismi, mis väljendab mõtte tõelisi käike ning ei arvesta eetilisi vms kaalutlusi. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti vahelise piiri hägustamine. Toetati spontaansust ning alateadlike tungide väljendamist. Soov Lääne ühiskonda muuta viis sürrealistid aga koostööle kommunistidega. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist. Ka kujutavas kunstis üritati kasutada spontaansust ning juhust, tehti frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid), üritati ka automaatselt joonistada. Laste ja vaimuhaigete joonistutest võetud kujundeid arendati pea abstraktsionismini. Tüüpiline on püüe
(aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F
joonlauad). 13.Sürrealism 1. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaatnsus, alateadlike tungide väljendamine- vahendid iimese vabastamiseks ühiskonna survest. Praktikas- automaatne kirjutamine, maalimine, ka hallutsinatsioonide esilekutsimine, ,,ärkvel magamine". 4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst kaheks variandiks. Millised need on? 1) Veristlik- reaalsed kujundid ebareaalsetes teostes 2) Teine suund vältis reaalsete kujundite ja seoste kasutamist (sümbolid, märgid jne.). 5
Kui te põete depressiooni, õpetab terapeut teile, kuidas: kasutada ärevuse vähendamise meetodeid; kasutada tegutsemisindu suurendavaid ja meeleolu parandavaid meetodeid; parandada oma sotsiaalseid oskusi; tõsta oma enesehinnangut; kontrollida oma tundeid; lahendada probleeme. 2.Psühhodünaamilised teraapiad - teraapiad, mis põhinevad psühhoanalüütilistel teooriatel. Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud: Psühhoanalüütiline teraapia Analüütiline psühhoteraapia (jungiaanlik) Individuaalpsühholoogia (adleriaanlik) 3.Humanistlik teraapia - toetav teraapiakoolkond, mis keskendub inimese eneseväärtustamisele, eneseteostusele, positiivsetele külgedele endas, ideaalmina ja reaalse mina erinevustele. Tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, samas teatud elemente sellest teraapiast kasutavad peaaegu kõik
1. impressionism ja moodne maailma Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED ...
keha energiaga, on nad tihedalt seotud iga füüsilise keha patoloogiaga. Tsakrade ebakorrapärane töö võib olla põhjustatud ebaõigest suhtumisest ellu, s.t. kui meil on harjumus maailma peale solvuda, inimestele (eriti oma sugulastele) halba soovida, ennast süüdistada, kui me oska oma soove valitseda. On vaja meeles pidada ka sellist fakti, et kõik me oleme teiste inimeste mõju all, sest igast inimesest kiirguvad emotsioonide, teadvuslike ja alateadlike soovide vibratsioonid, mis sisenevad ümbritsevate inimeste tsakradesse. See tähendab, et me kõik oleme energeetiliste väljade puntras. Meie tsakrad võivad püüda teise isiku valu, viha, kadeduse, saada võõra programmi ja teiste mõtete järgi elada. Peenkehade side toimib läbi tsakrade, mis aga juhivad füüsilise keha (kõikide organite ja elementaarsete komponentide) funktsioone paljude peenmateeria energeetiliste kanalite järgi
(alateadlikud soovid, mälestused) poolt, mille üle on inimesel minimaalne kontroll. Freudi teooria järgi on need soovid tihti seksuaalse iseloomuga. Lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja käitumisele täiskasvanu eas. Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku. Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: - ID (miski): alates sünnist olemas. Alateadlike soovide, vajaduste, instinktide ja emotsioonide tasand. Loomulik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 3 põhilist instinkti (sugutung; eluinstinkt – elu säilitamine ja jätkamine; surmainstinkt – agressiivsus ja destruktiivsus) - EGO (mina): mõistuse tasand, lähtub reaalsusprintsiibist. Ego püüab leida kompromissi id ja supego vahel, id impulsside maha surumine ja superego reeglitega arvestamine
Kliendi rahulolu ei ole adekvaatne teraapia efektiivsuse näitaja. Isiksuseomadused püüdlevad säilimise poole. Käitumise muutus on kõige usaldusväärsem (Beck, 1979). Üks usaldusväärsemaid teraapia näitajatest. Mõõdetav, sümptomid on vaadeldavad. APA töögruppi kuulusid erinevate teaduslike koolkondade esindajad. Teraapia suundade iseloomustus Dünaamiline o Inimese käsitlus seotud alateadlike tungidega ja dünaamikaga. o Hädade käsitlus seotud arenguliste konfliktidega o Teraapia eesmärk lahendada sisekonfliktid o Terapeut-kliendi suhe ennekõike sõltuvus kõikvõimsast terapeudist Käitumuslik inimene = käitumine o Inimese käsitlusel lähtutakse keskkonna mõjul õpitud käitumisest o Hädade käsitlus seotud väära õppimise tagajärjega o Teraapia eesmärk häirivatest sümptomitest vabanemine
erinevad normist sellepoolest, et energia jaotus on ebanormaalne. Liiga palju energiat on seotud mitteteadvuse tormiliste protsesside ja kaitsetega nende teadvusse murdmise eest ning ego käsutusse on jäänud liiga vähe teiseste protsesside läbiviimiseks. Raskema patoloogia korral nagu psühhoosid, murrab mitteteadvus barjääri läbi, esmased protsessid ujutavad teadvuse üle ning kogu psüühika hakkab funktsioneerima nende ebaloogiliste printsiipide kohaselt. Kaob piir reaalsuse ja alateadlike soovide ning hirmude vahel, segi läheb sise- ja välismaailm. Psüühika strukturaalne mudel on Freudi lõplik (esitatud teoses Das Ich und das Es, 1923. a.), lihvitum psüühika ehituse teooria. Freud pidas vajalikuks jaotada isiksuse osad pigem nende iseloomuliku sisu, kui asukoha järgi teadvustatuse suhtes. Seda mudelit tuntakse hästi. Teame, et psüühika koosneb kolmest osast: (1) miski (das Es, id) on tungide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
