keskmist kasvu, väga blond, tihedate juustega, lohkus põskedega ja üsna väikese, peaaegu täiesti valge kikkhabemega. Silmad olid tal suured, sinised ja arukad, pilk aga vagur ja raske. Noormehe nägu oli muidu meeldiv, kõhn ja peen, kuid jumetu. Rogozin Parfjon: noor mees, umbes kahekümne seitsme aastane, väheldast kasvu, mustaverd käharpea pisikeste, kuid kiiskavate hallide silmadega. Nina oli tal lai ja lame, nägu kandiline, kitsad huuled tõmbusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli tal kõrge ja kaunilt kumer, parandades muljet näo tahumatust alaosast. Eriti torkas silma selle näo surmkahvatus, mis andis noormehele kurnatud ilme, vaatamata tema muidu üsna tugevale kehaehitusele ja veel mingi valulise kirglikkuse varjundi. Romaani käigus Lev Mõskini portree ei muutu. Romaani lõpus on ta endiselt hea ja mõistev inimene, kes suhtub kõigisse ühtemoodi ning proovib kõigiga sõber olla. Rogozin aga muutub
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 6. Muutumatud sõnad (määr- ja kaassõnad): KOKKU LAHKU Põhimõtted: alatasa, üleeile, omapead, väga hea, tohutu suur, seal sees a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole,
igasuguseid poekaupu kuid tihtipeale jääb seal valik kasinaks, ja hinnad on tavaliselt kallimad kui poes, kuigi leidub ka odavamaid kaupu mis on lähiümbruses asetsevatelt mahetootjatelt ja talunikelt odavalt kokku ostetud. Maakohtades on jällegi see suur pluss et omavaheline eraisikult-eraisikule hüvistega kauplemine on väga levinud ja omavahel kaubeldes müüakse kas väga odava hinna eest, mingi teenuse eest, või siis vastukauba eest. Näiteks meil käisid alatasa naabrid piima või mune ostmas ja vahel ei võtnud me nende käest raha, vaid kutsusime appi näiteks uut aeda ehitama või vahetasime näiteks vorsti või muu kauba vastu. Ühes külas elavad inimesed peavad rohkem kokku hoidma kuna eraldi on neil raskem hakkama saada. Linna Elanikel on jällegi elu sellesuhtes kergem, sest nad saavad osta poest peaaegu kõik mis neil vaja läheb ja neil on ka väga suur valikuvõimalus, mida maainimestel pole. Ka teenused on tihti
Loodusinimestele tunnuslik elumõistmine ja fantaasia väljendub ka lüüriliste muinasjuttude ning legendide harrastamises, mille peamiseks esitajaks on sõnaosav Aapo. Nagu toonitatud, on vennaskonna näol tegemist-paljudele ühisjoontele vaatamata-seitsme isikupärase karakteriga. Vaatleme neist lähemalt vanimat ja noorimat- Juhanit ja Eerot. Juhani on loomult taltsutamatu, äkiline ja põikpäine. Me näeme seda keevalist vanemvenda, keda Lauri nudipeaga sõnniks nimetad, alatasa ühest meeleoluäärmusest teise langevat. Kuid ägedaimgi sööt taltub kiiresti, andes maad härdale meeleliigutusele. Su läve, su pühkmehunnikut tahaksin nüüd suudelda, hüüab Juhani kodutalu mahajättes. Juhanitr pole õnnistatud lahtise peaga, aabits nõuab talt pööraseid pingutusi. Kuid tüüpilise soomlasena on ta töökas ja püsiv. Tema isik põhjustab rohkesti kõne- ja situatsioonikoomikat.
Ta hakkab oma töökaaslasega, Lauriga suhtlema, et unustada kodused mured. Ka Lauril on abikaasa. Ajapikku nad armuvad üksteisesse ja Annika hakkab lootma, et Lauri jätab oma naise maha. Annika pettumuseks seda ei juhtu ning ta saab aru, et parem on see suhe lõpetada. Cärolyn on tüdruk, kellel on põhikooli lõpuklass käsil. Tal on väga head hinded, ta ei joo ja ei käi pidudel. Ta elab koos oma emaga, kes on alkohoolik. Nende peres peab tütar ema eest hoolitsema, sest viimane on alatasa liiga purjus, et ise midagi teha. Cärolynil on välismaal poisssõber Juhan, kes peatselt saabub Eestisse. Kui Cärolyn näeb teda teise tüdrukugua, on ta tõeliselt pettunud. Juhan isegi ei öelnud talle, et ta on Eestis tagasi. Lisaks sellele valetab Cärolyni parim sõbranna emale, et Cärolyn varastas ta ema ehted, sest teiste sõprade süüks ei tahtnud ta seda ajada. Ema jääb ka teda uskuma, kuna Cärolyni ema on joodik. Pärast neid sündmusi algab Cärolyni elus allakäik
Ta oli kasvult le kuue jala ja nelja tolli pikk, kuid sealjuures haruldaselt hea kehaehitusega, ta jud vastas tiel mral kujutelmale, mille oli loonud tema hiiglakogu. Ngu ei teinud kigele muule hbi ja oli nii lahke kui ka kena. Ta kitus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii lla vlimusega keha suursugune rht seda vulgaarseks muutumast. (lk.8 viimane lik) Judith oli enneolematu iluga noor ttarlaps ja oskas vga hsti noori mehi vrgutada. Ta li ennast alatasa les ja oli ldse piiriasuka kohta vga tsiviliseeritud. Hetty oli kergekeelne ttarlaps. Ta oli Judithi de ja austas teda vga. Ta ei valetanud kunagi ja seega rkis ta alati kigest, mis sdamel. Kokkuvte: Hinnang loetud teosele: Hirvektt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hsti kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja kitumist. Lpupeatkid olid just need, mis mulle kige rohkem huvi pakkusid
Tulemuseks oli pilt, mida on võimalik vaadata nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ning samas ka väga sügava tagamõttega. Selleks, et sellest aru saada tuleb pilti süveneda kui tervikusse. Pilt räägib ühe loo ühest olendist, keda me kõige paremini tunneme, keda me teame kui oma tuttavat, õpetajat, sõpra või pereliiget. Isik, kes peitub meis kõigis. Ma räägin inimesest. Seda kahel jalal käivat inimliiki peame kõige intelligentsemaks olendiks Maa peal, me paigutame teda alatasa toiduahela tippu ning ei kahtle temas peaaegu mitte kunagi, sest temas kahtlemine oleks sama hea kui kahelda iseendas. See pilt toob meie silme ette vaid kaks inimese halba külge, kuid neid on kindlasti sadades kordades rohkem. Ometigi on just need kaks tänapäeval kõige aktuaalsemad. Ma loodan, et järgmisi lühilugusid ja mõtteterasid lugedes mõtled sa järgmine kord hoolikalt kui jälle ühe kommipaberi maha viskad või kellegi peale keelt peksad ning kuulujutte välja mõtled
elu on nagu peaks ta seda hundi hammaste vahelt kiskuma See väide puudutab eriti Andrest . Sest tema elu oli nii füüsiliselt kui vaimselt väga kurnatud, teda vaevasid pidevalt mured. Vargamäel ei lõpenud kunagi töö, seda tuli aina juurde.Kui uusi loomi juurde osteti siis tuli jälle saaki suurendada et neid toita, see oli suletud ring millest välja ei saanud. See nõudis väga palju füüsilist pingutust. Teiseks Andrese suureks mureks oli tema naabrimees Pearu, kellega alatasa tuli võidelda ja kohut mõista. Pearu oli suureks tüliks seetõttu, et tema talu tööd tegid ära sulane, naine ja lapsed ning töötegemise perioodil oli tal väga igav. Seetõttu mõtles Pearu pidevalt välja erinevaid viise kuidas naabritega tüli ajada. Näiteks lõhkus ta aia ära nii et Eespere sead läksid Tagapere rukkisse. Kuid kahjuks tuli Andrese asemel probleemi lahendama Krõõt, mis sai Pearule saatuslikuks, sest ta armus Krõõdasse.
rajal, kuid ta on üks 1960. aastate luulepõlvkonna mõjukamaid ja tuntumaid esindajaid. Teda võib kõrvutada Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Viivi Luigega. Ehini luule suurem ametlik tunnustamine on jäänud aga kõige hilisemaks. Aasta luuleauhinna pälvis ta oma koguga "Teadvus on ussinahk" (1995) natuke ootamatult ja tagantjärele alles 1996. aastal. 1998. aastal järgnes Honkala preemia Soomest luuletõlgete eest. 2000. aastal ilmunud suur valikkogu "Alateadvus on alatasa purjus" sai riikliku preemia. Ja veel korraldati 2000. aastal Saksamaal Kurt Schwittersi ülemaailmne luulevõistlus. Nimelt tuli kirjutada ja züriile saata mõned selle dadaistist kirjaniku ja kunstniku laadis luuletused. Ehin saatis kaks ingliskeelset ja ühe saksakeelse luuletuse. Ega ta saksa keelt nii kole hästi oska, aga konstrueeris luuletuse sõnaraamatu abil ja Mati Sirkel aitas seda pärast pisut grammatiliselt lihvida. Igatahes võit tuli.
Ideekaart "Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Elumõte ja eluväärtused: Prillupi elumõte on kindlasti see, et ta soovib meeleheitlikult rikkaks saada ning selle saavutamisel ei kohku ta millegi ees tagasi.Seetõttu annab ta oma naise Mari Kremerile "kasutada", saades selle eest vastu piimatalu ning võimaluse kiiresti rikkaks saada. Mari elumõte on see, et ta saaks linna elama minna.Samuti on tema jaoks oluline täita oma kohustusi oma õe laste ja mehe eest hoolitsemisel. Kremeri jaoks on peamine elumõte oma maade ja vara hoidmine.Tema elus ei ole ühtegi inimest, kes talle tõeliselt korda läheks ning seda ta loodab Mari mõisa võtmisega saavutada. Armastus: Selles teoses ei ole tõelist armastust kellegi vahel.Ainuke tunne, mis Mari ja Prillupi vahel on, on kohusetunne, mis seisneb selles, et kumbki täidab temal lasuvaid kohustusi. Kremerile Mari meeldib, sest ta...
Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Sõnakoomika: Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta. ,,Raha on jumal neile loonus, kes oskavad teda sigitada." ,,VESTMAN: Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud! SANDER: Ei, see seisab loodis..."
peamiselt Jean Francoise Millet' ja tolle õpilase Israelsi töid jäljendades. Värv van Goghi käes oli meisterlik väljendusvahend, mille võimalus erinevaid pealekandmisviisi, segamist ja vormimist ta oma lühikese loomeperioodi jooksul palju kasutas. Ta näitas üles huvi kunstiteooria vastu, kuid siiski näib tema värvikasutus olevat rohkem katsetuste ja vanade meistrite tööde jälgimise tulemus. Ta rääkis alatasa õige värvi leidmisest kui võitlustest. Ta on tuntud kui postimpressionist. Ta maalis oma lühikese kunstniku perioodi ajal kokku 2196 tööd. Nendes maalid 864 ja graafilisi töid 1039. Üksildase elu lõpp 1888. aasta lõpus satub ta haiglasse oma halvenema tervise tõttu. Ta vabaneb haiglast alles 1889. aasta 7 jaanuaril. Kuid tema vaimne tervis muutub sama aasta esimesel poolel väga palju. Alguses on ta täiesti rahulik ja arusaadav, samal ajal näeb ta hallutsinatsioone
Juhtumi analüüs Danny - The boy who couldn't sit still Danny on 9 aastane poiss, kellel on siis rohkesti energiat üle. Meeldib talle teha sporti, eriti pesapalli mängida. Koolis olid ta tulemused keskmised, kuigi õpetaja mainis, et ta tulemused oleksid veelgi paremad kui ta paneks tunnis ka rohkem tähele. Tihti peale ta ei lõpetanud antud ülesannet enne kui asus uue kallale. Samamoodi ka spordis, kus ta püüdis mängida kõiki positsioone korraga. Kodus oli Danny samuti rahutu hing. Ta tuba oli alatasa sassis, sest ta alustades mingit mängu mängimist siis ta sama kiirelt ka tüdines sellest ning võttis järgmise mängu ette. Vanemate märkasid ka tõsi asja, et kui talt paluda midagi teha, siis ta tihti unustas ära mida ta tegema pidi. Igatahes vanemaid ajab poisi hüperaktiivsus hulluks. Diagnoosiks on ilmselgelt hüperaktiivsus, mis väljendub nendel, kel esinevad suur...
enda keerukat lapsepõlve. Raamat oli kirjutatud suvel, 1994. Ebara sündis 1967. aastal Peterburis, kuid peagi kolis kogu perekond Tartusse, kuhu jäädi kuni aastani 1973, mil perre sündis teine tütar, Anastassia Marie Ebara (hiljem Ummel). Siis suunduti Tallinnasse, kus Juliette läks ka kooli. Vaimustust ta õppimisest aga ei tundnud pigem kiusati teda taga. Koolikaaslased kirjeldanud teda kui "märkamatut vetevaimu, kes hiilib alatasa mööda klaasiruume ringi, lastes ennast märgata vaid vastamiste ajal". Juliette polnud populaarne, erinevalt Anastassiast, kes sai juba koolipõlve ajal teada-tuntud ilueediks. Talle meeldis tähelepanu ning ta lubas endale sageli rohkem, kui teised temavanused tüdrukud eales julgeksid. Juliette oli oma pisiõe vastand ja ehk oli see üheks põhjuseks, miks õdede vahel säilisid kuni ühe viimse hingetõmbeni jäised suhted.
Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Joonistus: Kristi Jaanus Talvel on looduses vaikne: tundub, et enamik loomi on kas soojale maale kolinud või kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Siiski need, kes talveks magama ei heida, tuletavad huvilisele ennast pidevalt meelde. Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda! Üks neist loomakestest, kes talvel aktiivselt tegutseb ja alatasa ka jäljeraja nähtava koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis). 1. SUGULASED Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda. Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub üle kuuekümne liigi eelkõige lihatoidulisi loomi, kes on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist.
Piinlik tunnistada, kuid ka edasilükkamine on olnud mitmetel kordadel teemaks, põhjuseks on tihti kas enda või ka kellegi teise olulised ja pakilised teemad/ülesanded. · Delegeerimisvõime puudumine. Kuna ma pole väga osav olulise eristamises, teen tihtipeale enamuse vajaminevatest tegevustest ise ära. Olles kohusetundlik ja põhjalik, tunnen, et võin absoluutselt kindel olla vaid siis, kui olen teatud tegevuse ise ära teinud. Leian end alatasa mõttelt, et kõik tegevused ongi minu enda vastutada, mismoodi siis delegeerida? Hetkel ainus mõte on - kavalusega. ,,Ajaröövijad". Telefon. Lülitan õppimise ajaks välja. Internet. Määran tingimuse, et õppetegevuse ajal internetti ei kasuta. Telesaated. Lülitan teleri õppimise ajaks välja või kavandan oma õppeplaani nii, et õppetöö ei oleks planeeritud päevale ja kellaajale, mil võiks tekkida kiusatus teatud saadet näha. Hiline ärkamine
Misantroop 1. Tegevus toimub Pariisis ning taas arvatavasti Moliere´i anda ajastut silmas pidades ehk sündmused leiavad aset 17.sajandil. 2. Peategelasteks olid Alceste ja Céliméne. Alceste oli mees, kes ei talunud võltsi austust ja imalat sõbralikkust. Ta ei sallinud neid, kes olid kõigi vastu alatasa head ja lahked. Samas armastas ta Céliméne´i, kes polnud sugugi vastav tema ,,ideaalsele inimesele", vaid oli samasugune nagu teised. Célimene, nagu lõpuks välja tuli, oli üks reetlik ja otsustusvõimetu naine. Céliméne pidas mitut meest korraga ja näitas valelikkust, varjates tõde austajatest . 3. Probleemiks on Alceste isiksus. Tema hallist massist eristumine tema otsekohesuse, aususe ja põhimõttekindluse tõttu
omadused, võib loomupärase tantsu ja näitlejaande täielikult välja arendada. Kes, miks ja millist vaeva näevad ballettmeistrid? Ballettmeistrid on alati olnud väga olulised. Mõned neist on arendanud tehnikat, teised on aidanud kuulsatel tantsijatel jõuda oma loomingulisse kõrg vormi. Õpetajad võivad alatasa arvustada, ent nii just saavad nad aidata paremini tantsida oma õpilastel. Ballettmeistri põhiülesandeks on esimesest tunnist alates kasvatada ja arendada välja oma õpilaste parimaid omadusi. Ballettmeistrite õppetöö aitab mõista mitmekihilise, lavapraktikaga tihedasti seotud õppeprotsesside sisu
korra nädalas, õrnalt kammis teda ning tegi talle ilusaid patse;õhtuti käis kontrollimas, ega marial külm pole, vahel pani isegi kaks tekki peale; vahepeal arvas Maria, et äkki ema teab, et maria oli tema eest palvetanud, kui ta haige oli ja just selle pärast hoolitseb nii Maria eest; kui maria ei soovinud kedagi näha, ema ei lasknud tema juurde kedagi) Maria vend karli Ei näitanud välja oma tundeid (ta käis mariat vaatamas väga harva, kui käis, siis kõndis alatasa edasi tagasi ja manitses; samas tema oli see, kes rahastas maria ravimist.nimelt oli tal raha kõrvale pandud uue püssi ostmiseks.kahjuks pidi ta oma plaanidest loobuma;tema oli see, kes tuli mariaga tõrelema, kui too üritas öösel käia ja valetas emale vastupidist) Oli musikaalne (alati kui tal oli hea tuju, käis ta ringi vilet lüües) Maria imetles teda (ta oli väga kange ja tugevate kätega noormees;vaatamata sellele, et Karli ei näitanud oma armastust, oli ta
arendamata. Põhjusi võib olla vähemalt kaks. Esiteks, kui on küll avastatud anne, kuid pole võimalusi selle edasiseks arendamiseks rahapuuduse tõttu. Teiseks, kuigi seda juhtub harva, ei soovi inimene ise oma annet arendada, kuna see talle mingil põhjusel ei meeldi. Nii mõnegi lapse elus on olnud momente, kus vanemad on talle avaldanud survet oma ande arendamiseks. Ludwig van Beethoveni isa sundis poissi alatasa klaveri- ja klavessiinimängu harjutama. Ludwig pidi mänguks valmis olema isegi kell neli hommikul, kui tema purjus isa oma sõpradega koju tuli ja teda esinema sundis. 1781. aastal kirjutas Saksa väikelinna Bonni autoriteetne muusikaõpetaja Neefe ühes artiklis:" See üheteistkümne aastane poiss mängib osavalt ja väljendusrikkalt klavessiini. Ta oskab täiuslikult lehest lugeda, on küllaldane märkida, et ta mängib vabalt J. S. Bachi ,,Hästitempereeritud klaverit"... /---/ Noor
Väiksemad maajumalad Paan oli kitsekarjuste ning lamburite jumal lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved.. Tema koduks olid kõik metsikud paigad, tihnikud, metsad, mäed. Paan oli suurepärane muusikant. Tihti uitas ta metsades ja mägedes ning mängis pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfi kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Silenos oli mõnede müütide järgi Paani poeg, teiste järgi tema vend. Silenos oli joviaalne paks vanamees, kes liikus tavaliselt eesli seljas, sest purjus peaga oli raske käia. Teda
Madis sind võtku! Madis on olnud juba väiksest poisist saati teistest temavanausega lastest peajagu lühem ning kehaehituski oli tal pigem peenike, kui suur. Päris pikaks ja sihvakaks ta ei sirgunudki. Alatasa oli Madis haige, ega saanud oma eakaaslastega õues ringi joosta ja mängida, selleasemel istus ta toas vaadates, mis teised õues teevad. Pidevalt teda kiusati ja noriti tema välimuse pärast. Nüüd on Madis lapseeast juba välja kasvanud ning temast on saanud tubli kuldsete kätega 50-aastane härrasmees. Pilked, mõnitused ja näpuga näitamine tema kasvu üle polnud lõppenud. Varem, kui kooliajal kiusati teda tihti nii füüsiliselt kui ka
Aga raamat on siiski huvitav! Hea, et pole mõnes vanarahva kõnekäänus, millest ma aru ei saaks. Kuna taoline teineteise kiusamine ja külaelu on huvitav, siis suutsin ikkagi üsna palju läbi lugeda. Ehk tahtis ka näidata, et vanal ajal polnud korralik abielu inimestele tähtis. Elati koos, kasvatati peret ja hariti põldu. Aga näiteks Andrest ei huvitanud üldse tema naiste õnn. Krõõt oli Vargamäel üsna õnnetu, enne surma kannatas ta palju ja nuttis alatasa. Samuti Mari elu oli täis süütunnet, kui Juss enesetapu tegi. Kuigi peale Krõõda surma mõistis ta end hukka, et ei märganud tema kurbust.
eelmisest astmest, et oleks mugav istuda. Viimase astme kõrgus sõltub sauna üldisest kõrgusest, ehk viimasest astmest laeni võiks jääda 120–140 cm. Ei ole ju mõnus vihelda, kui käsi või viht käib alatasa vastu lage. Põrand Saunaruumide põrandad on mõistlik teha viimaste seas. Vanasti tehti ka põrandad laudadest, palkidest, ent tänapäeval on otstarbekam katta need keraamiliste plaatide või plastkattega. Unustada ei tohi põrandakatte alla jäävat hüdroisolatsiooni, mis takistab niiskuse pääsemist põrandasse ja muudab selle nii vastupidavamaks. Huvitavad on lahendused, kus põrandakatteks on kasutatud dekoratiiv- või looduslikke kive.
jumalateks olid Saturnus ja Janus. Januse ülesandeks oli avada ja sulgeda taevaväravad. Seepärast õnnistab ta maa peal kõiki, kes uksest sisse ja välja lähevad. Janus on aja ja iga hea algatuse jumal, mistõttu teda kujutati kahe palgega: üks vaatas ette, teine taha. Muinaslugu räägib, et üks kuningatest olla temale templi ehitanud. Selle uksed avatud, kui sõjavägi vaenuväljale läks. Rahu ajal olid aga templi uksed kinni. Igal perekonnal oli oma jumal, kodukaitsja, kelle auks alatasa tuli põles. Hommikul luges pereisa, kes täitis preestri kohuseid, kõigi omaste juuresolekul palvet ja pani esimese pala söögilaualt perejumala altarile. See oli põline ja austatud komme. Peajumalate austamine sündis avalikult, mille eest hoolitses riik. Viimane ehitas templid ja altarid, kus preestrid palvetasid ja ohverdasid. Erilise austamise osaliseks sai Vesta, kodukolde - jumalanna, kelle naispreestrid, Vesta neitsid, ei tohtinud abielluda.
katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes Aleksandri hiigelriik 3 väiksemaks, kuid siis igati arvestatava suurusega riigiks. Need olid Egiptus, nn Seleukiidide riik, mis hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes aja jooksul enam-vähem Süüria piiresse, ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka polised. Need kolm riiki seisid järgnevatel sajanditel omavahel alatasa sõjajalal. Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknev Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Aleksandriale lisandusid Antiookia Süürias ja vanade linnade seast eriti edenenud Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti üsna kreekapärase üldilme
Aga saab tuua näiteks peategelase heietusi tema vanadest aegadest endiste suuremate sõprade/tuttavatega, millest võib järeldada, et peategelasel oli kunagi rohkem sõpru ning parem elu, kuna tal oli võimalus isegi kohvikutes käia ning raha laenata teistele. Suhted ümbritseva maailmaga pole eriti selged, kuid need mõjutavad teda palju. Näiteks viib pilkane pimedus temalt rahu ja ajab täiesti hulluks, samas ka söögi nägemisega, sest tegelasel on alatasa nälg. Ise elab aga tegelane selles maailmas tarbijana või kui laskuda äärmustesse, siis isegi parasiidina, sest ta kasutab teisi inimesi ning maailma ennast ära, et endale varjualust ja süüa saada, kuid ei suuda seda ise endale tuua, olgugi et ta on valinud kirjanikuna looja tee. Raamatu lõpus aga lõpuks jätab peategelane oma unelma kirjaniku elust 2
doc). Võhandu jõe harust, mis voolab Räpina luteri kiriku kalmistu tagant läbi on pandut legend, mis räägib kahest noormehest, kelle paadi lõi ümber saladuslik jõe veekerist ning nad olid uppunud, vaatamata oma ujumisoskusele. Sinna olid ka paljud teised uppunud. Jutustuste järgi oli sinna uppunud liigi 10 inimest. Jõe kaldalt vaatades, tundub see koht väga vaikseks, kui aga mõni part või luik sinna kohta jõuab, kistakse ta kohe vee põhja. Arvatakes, et seal on näkk, kes alatasa hingi püab. 2.2. Turism Võhandu jõe piirkonnas tegutsevad mitmed turismiteenust sh majutust ja toitlustust pakkuvaid ettevõtjad (Tiina Köök Süvahavva loodustalus, Pinnamäe puhketalu, Saarjärve puhkemaja, Maasikatalu). Pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi puhkamiseks, milleks on loodusturism, hobumatkad, veematkad, rajatud on matkarada. Turismiobjektidest on tuntumad Viira veski ja Süvahavva veski. Võhandu jõgi on üks parimaid kanuujõgedest Eestis. Kokkuvõte
koolituse saanud filosoofide ülekaal ingliskeelsetes filosoofiaosakondades – ülevõim, mis on püüdnud aja jooksul ühemõtteliselt kindlaks määrata seda, mida tähendab teha filosoofiat. Seda kinnitab ka kahtlemata Timesi kiri. Kuidas jõuab meie mõtlemisse fakt kahest vastandlikust traditsioonist? Tegu võib olla ainult kahe hõimu – siniste ja roheliste – terrorismiga, kus erinevused on hõimuliikmete vahel alatasa võitluses. Juhtub see, et jäme jaotus analüütiliseks ja kontinentaalseks jätkab jaotumist kaheksjagunemise või polütoomia käigus alltraditsioonideks, harunemisteks jne, kuni ei jää enam kahtlust, et seda kannatlikult lõpplahenduseni jälgides satuksime silmitsi üksildase filosoofiaga. Intellektuaalne autobiograafia Et olla hea filosoof, ei ole tingimata tarvis mõtiskleda filosoofia loomuse üle. Küimustele, mida teeb
Komöödia viies vaatuses Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Esimene vaatus 1. Proua Pernelle`l on halb tuju ja ta tahab majast lahkuda. Ta vaidleb teistega, kes seal ruumis on. Tema ütleb, et Tartuffe on jumala poolt saadetud, et teisi harida. Teised aga ütlevad, et ta on mittekeegi, kelle iga sõna ei tohiks kullana võtta. Nad ei taha Tartuffe talla-alused olla kogu aeg. Proua Pernelle arust ei ole hea, kui alatasa pidutsetakse ja naerdakse. Naabrid hakkavad nii halvasti mõtlema. Teised aga arvavad naabri koha pealt seda, et ta on lihtsalt nii üksik ja peab teisi laimama (laimab meeleheitest). 2. Cleante ja Dorine räägivad omavahel, et ka Proua poeg on Tartuffe meelevallas kõik, mis too teeb on imetlusväärne, ta on prohvet (Orgoni jaoks jumal ja pihiisa). 3. Saabus Orgon. 4. Orgoni poeg Damis tahab Valère õega abielluda, aga saab seda teha ainult siis, kui
Lihtsalt varem, kunagi ammu, räägiti sellest võibolla väikest häbi tundes nurga taga, pimeduses, siis praegusel ajal räägitakse ning promotakse teda avalikult ning suuremas osas ilma häbitunneta. Seksist alustatakse rääkima juba lasteaias, koolis ning huvi pakkuv info on vabalt kättesaadav ka kodust välja minemata kasvõi interneti või televisiooni vahendusel. Seksi ei võeta enam kui tabu, nagu seda alguses või vahepealsel perioodil võeti, sest võimuorganid alatasa juurutasid seda. Varasemalt polnud haigust ega füüsilist hälvet, millele poleks kas või osaliselt omistatud seksuaalseid põhjusi. Mäletan, et kui olin väike, siis aegajalt juhtus olema nii, et kui ema oma sõbrannaga köögis juttu ajasid, ning ma seejuures ukse taga pealt kuulasin, jooksis jutt ikka seksi ümber ning arutleti ja omistati kellegile mingeid hälbeid ning imelikke käitumisvorme juurde mis olid seotud otseselt seksuaalsusega. Samuti, kui mul
Kindlasti peab üks hea ja aus sotsiaaltöötaja pidama ka kinni reeglitest, mis on tema kohustused. Väga väär ja seadusevastane oleks kellegi raha oma taskusse kantida ja oma kliente petta. Kõik pahateod tulevad kunagi välja ja siis on ilus elu ja kärjäär läbi. Hea sotsiaaltöötaja peab lähtuma eelkõige kliendi huvidest, mitte ennast ise peale suruma, ta peab kliente abistama, loomulikult kui see on võimalik. Kahjuks peab ka sotsiaaaltöötaja langetama raskeid otsuseid alatasa. Eriti raske on see siis, kui mängus on lapsed. Paljud laste vanemad on sellised, kes ei hooli oma silmarõõmudest ja jätavad nad unarusse. Nii peabki sotsiaaltöötaja langetama otsuse, mida lastega edasi teha. Lapsed ju võetakse vanematelt ära. Selliste ja ka teiste juhtumite pärast peavad sotsiaaltöötajad olema tugevad, sest laste vanemate ja teiste lähedaste pahameel ja solvavad sõnad tulevad just tema peale, mitte kellegi teise
Facebookis, Google'is kui ka teistes võrgustikes, millega oled liitunud. Privaatsussätete muutmiseks on tavaliselt lisatud valik seadete menüüsse "KÜPSISTE" BLOKEERIMINE "Küpsisteks" kutsutakse andmeid, mida veebilehe külastamisel sinu arvutisse salvestatakse. See võib sisaldada infot, millal viimati sellel veebilehel käisid, mis on sinu kasutajanimi ning teadmist, kas sind peaks automaatselt sisse logima. Kuigi see võib olla mugav, et ei pea alatasa oma kasutajanime ja parooli veebilehele sisestama, võib see siiski olla kahjulik, kui sinu arvutit kasutavad ka teised inimesed. "Küpsiste" blokeerimiseks võid kasutada näiteks AdBlock Plus'i või uBlock'i. ÄRA HOIA KÕIKI MUNE ÜHES KORVIS Paljud veebilehed pakuvad uue konto registreerimiseks võimalust ühendamiseks sinu Facebooki või Google'i kontoga. See tähendab, et sisselogimiseks saad kasutada samu paroole või kui juba oled ühte keskkonda sisse loginud, logitakse
negatiivsust, seda paremini lugu müüb. Ja see võimendab inimeste mõtlemist negatiivsusele, mitte positiivsetele mõtetele. Kuna inimesed on erinevad mõistavad inimesed lugusid lugedes informatsiooni erinevalt. Arvan, et meedias on tänu sellele raske avaldada objektiivset informatsiooni. Kui meedia toob inimestele kas tõdesid, pooltõdesid või valesid ebameeldivatest juhtumitest, siis tihtipeale tekib inimestel tahtmine endal vastata solvangu või kurjusega. Alatasa on näiteks Delfis mingid uudised, kus on võimalik inimestel ka kommenteerida mingi isiku lugu ning paljud on valinud selle tee, kus halvustatakse ja solvatakse, teadmata kogu tõde. Arvan, et sellised inimesed võiksid peeglisse vaadata ja mõelda, mida nad ise tunneksid, kui nende kohta halbu sõnu öeldakse. Arvan, et tänapäeval on inimeste suurimaks hirmuks nende tulevik ja, kui meedias ilmub mingi positiivne uudis, siis pigem otsitakse uudises negatiivsust ja ei keskenduta positiivsusele
turtsakas enesepiinaja. Mõnes masendushoos välgatas talle, et ta ei tee midagi asjalikku, et suur haritlane Rodion on närune täi ja tema õilsad kaalutlused on tegelikult alusetud, ja et ta ise varjub nende taha, et põhjendada oma suutmatust midagi olukorra parandamiseks ette võtta. Raskolnikovi suurimaks puuduseks oli võimetus koondada mõtteid ja organiseerida oma eluviisi. Lugejale tunduvad mitmed võimalused peategelase elu parandamiseks lausa käegakatsutavad ning alatasa tekib küsimus, miks Raskolnikov ometi ühtki neist ei kasuta. Miks ta ei sunni end mõneks ajaks kirjutama mõnda populaarsesse ajakirja päevakohast artiklit, mis lahendaks uudselt mõne pikalt väldanud vaidluse? Miks ei muretse ta sel viisil teenitud raha eest endale ise viisakaid riideid ega lähe advokaadibüroosse nõunikuks? Miks ta ei hoia oma sõpru, kellelt saaks raskel hetkel tuge? Miks tapab ta näruse vanaeide, teades, et selle eest saadetakse ta tõenäoliselt sunnitööle
Kui Potter üles ärkas ütles Indiaani Joe, et Potter tappis doktori ära.Peale seda jooksid poisid minema. Järgmisel päeval oli uudis tervele külale teada, kuna Tom ja Huck vandusid verega, et ei jutusta sellest loost kellegile, oli Tom väga õnnetu, et ei sa päästa Potterit... Järgmisel hommikul ei tulnud kooli Becky ta oli haige. Tom oli selle ning Potteri pärast halvas meeleolus ja nägi välja nagu haige, sellepärast andis tädi Polly talle alatasa rahustit. Ühel päeval, kui Tom pidi rahustit võtma tahtis ka kass saada rahustit ning kui Tom andiski talle selle hakkas kass nagu hull mööda tuba ringi jooksma. Loomulikult sai ta tädi käest riielda, ning pärast seda tuli talle mõtesse üks vägev plaan: ta läheb saarele, mis asub Mississipi jões. Nii ta läkski koos Joe Harperiga ja Huckiga saarele. Keegi sellest ei teadnud ja sellepärast arvasid kõik, et nad on surnud.
kombeid". ,,Kiri d'Alamberile" viis ta vastuollu Voltaire ja ,,Entsüklopeedia" koostajatega. Tal ilmesid närvikriis ja tagakiusamismaania märgid. Rousseau kandis endas masside häält. Ta võttis omaks arvamuse et kõik on looduse ees võrdsed ja sünnipäraselt on kõik head, ühiskonna väärad tõekspidamised aga rikuvad inimesi. Seikluskirjandus. Seiklusjutt on jutustus, milles asetatakse pearõhk huvitavale sündmustikule. Peategelane satub alatasa ühest ohust teise, elab läbi kõikvõimalike ebausutavaid ja imepäraseid seiklusi ning saavtab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taasavastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad on õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklusest inimtühjal saarel. Mõiste tuleb D.Defoe romaanist ,,Robinson Crusoe" , mille peategelane elas 28 aastat üksikul saarel. 20.
kaasa tuntuse tema pianismile. 1904. aastal saab Rahmaninov Suure Teatri dirigendiks, kuid juba sel ajal häirivad teda mõtted, mida ta väljendas aastaid hiljem: "Ma pole kunagi suutnud otsustada, missugune on minu tõeline kutsumus helilooja, pianist või dirigent. On hetki, mil mulle näib, et ma peaksin olema ainult helilooja, mõnikord ma mõtlen, et olen ainult pianist. Nüüd, kus suurem osa elust on elatud, vaevab mind alatasa mõte, et end eri alade vahel killustades pole ma leidnud oma tõelist kutsumust." (L. Entelis "XX sajandi heliloojate siluette") Rahmaninovi muusika väljendab inimese tundeid ja elamusi. Kunagi ta ei heitnud pilku kaasaegse muusika suurejoonelistele ilmingutele nagu Debussy, Ravel, ja Richard Staruss. Ta sarnaneb ka Tsaikovskiga, keda ta austas ning kelle teoseid ta sageli ette kandis. Tema muusikast võib leida õrnus, vaikset nukrust, mõtisklust, leebust ja hellust.
Gilgamesi lugu Kuningas Gilgames oli Uruki linna valitseja ja vägevaim kõikidest teistest valitsejatest. Temale polnud võrdset võistlejat ning ta põlvnes jumalate soost, kaks kolmandikku temast oli jumal, üks kolmandik inimene. Gilgames oli väga nõudlik, sest ta soovis, et tema linn oleks teistest mitu korda tugevam ning seetõttu ei andnud ta kellelegi rahu ja kõik pidid alatasa tööd tegema, isegi lapsed. Kuningas oli ka naistemees, ta tõi enda juurde kogu aeg noori neide, hoolimata, kas nad olid abielus või mitte. Lõpuks aga vaevas see kõik Uruki linna rahva ära ja kodanikud tulid kokku nõu pidama. Kaebused kostusid jumalateni ning nüüd otsustasidki jumalad luua Gilgamesile väärika vastase. Nad lõid Enkidu. Enkidu käis koolmel joomas ja kiskus puruks küti püüniseid. Kütt läks sellest
sajandil pKr. Islam on alates oma sünnist Araabias jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islami rajajaks on Muhamed, kelle Mekas tekkinud ja 622 Mediinasse siirdunud kogudus laiendas 630. aastaks oma võimu kogu Hidzazile ja kujunes Kalifaadi tuumikuks. Saadik Muhamedi enese sõnade järgi on islam eluviis ehk din, mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal alatasa läkitama saadikuid, kaasa arvatud Mooses ning kristluse keskne tegelaskuju Jeesus, et inimesi õige eluviisi din'i juurde tagasi tuua. Neid saadikuid ei võetud aga kuulda, neid kiusati taga ja isegi mõrvati, nende sõnum unustati, lõpuks saatis jumal Muhamedi. Islam rajaneb Jumala ainulisuse tunnetusel: kõik loodu lähtub jumalast, kõik inimesed moodustavad ainsa umma, perekonna või kogukonna. Kogu elu pöördub tagasi oma lähtepunkti Jumala juurde
eestkoste ja kaitse alla. Varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma kodanikud kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi – patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused, nad olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid keskmise jõukusega või vaesed talupojad. Nad pidid rikastelt tihti võtma laenu ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Lk 155 1-4 1. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et pühenduda täielikult riigiasjadesse, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikult tuntud. Suur osa riigiametnike ja senaatoreid purines põlvest põlve nobiliteediperekondadest. Konsulid ehk kõrgeimad magistraadid olid kõrgeima võimu kandjateks riigis. Sõja ajal juhtisid nad ka armed
Teadaolevat D. Farmer ilmatuma rikkaks ei ole saanud peamiselt just kalli ja õrna elektroonika tõttu, mis alatihti kippus purunema. Austria juurtega füüsik L.Boltzmann on esitlenud teooriat, mille järgi on igal tasandil nii teadmatust kui ka korratust. Seda ilmestab hästi füüsika ja aatomite paiknevus. Korratus püüab alati kasvada nii suureks kui võimalik, mida võis Boltzmann tõdeda ka oma elukorraldusest. Inimlikus mõistes loob loodus alatasa korratusi, mille taga on juhus, ja millel omakorda on kalduvus muutuda kaoseks. Eelnenud võite on sõnastanud E.Lorenz liblikaefektina. Kaose uurimine on olnud matemaatilise füüsika jaoks äärmiselt tulemuslik ja vastavad arvutusmeetodid annavad ka tänapäeval üsna täpseid ilmaennustusi. Mõju. Romantikud usuvad, et nende kallimad on neile ette määratud. Realistid leiava oma kallima katse eksitus meetodil, kes nende kõrvale paremini sobib. Kumbki ei saa välistada hilisemat
heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Näited Eestis Kadrioru loss Laupa mõis Palmse mõis Itaalia maalikunst Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse.
talle pakutavate töödega, kartes, et see segaks loomist, ja seetõttu kannatas tema tervis. Helilooja oli oma elu lõpuks kurnatud nii füüsiliselt kui ka vaimselt, loomingut sai iseloomustavaks süngus. Kõigele pani punkti muusikut tabanud haigus, tüüfus, millele ta vastupanu ei suutnud osutada. Oma viimase hingetõmbe tegi Franz Schubert 19. novembril 1828. aastal Viinis. 2.1. Elulugu Franz Schubert sündis Lichtentalis 1797. aastal muusikatarmastavasse perekonda, kus korraldati alatasa muusikaõhtuid. Kodus mängis väike Schubert keelpillikvartetis vioolat, mida õpetas isa. 1808 astus Franz Viini Stadtkonvikt'i kooli ning pääses hea hääle tõttu õukonnakoori, kus jäi silma Antonio Salierile, kes seal pedagoogiks oli. Franz Schubert õppis mehe käe all aasta, kuid ei tahtnud kirjutada Salierile meelepäraseid itaalia laadis aariaid, vaid rahvuslaule ning seetõttu läksid teed lahku. 1813. aastal valmis noore helilooja esimene
Valk, mis lammutab raku pilbasteks Kui saapad ühel päeval käigu pealt pooleks läksid, oli Ann päris rõõmus: viimaks ometi saab midagi pista prügikonteinerisse! Kokkuhoidliku ja kasina perenaisena on Ann selle täitmisega alatasa püstihädas ja suurema osa aastast passibki 80liitrine kastike värava kõrval tühja kõhuga. Anne majas lihtsalt ei teki palju prügi, ja naabrite käest laenama ta seda ka ei hakka. Tegelikult kükitaks üleaedsetegi konteinerid sisutult, kui nood jaksaks samamoodi prügiga jännata kui Ann. Jah, kui hambapastatuubist enam ussikest välja ei meelita, tuleb see taara päris minema visata. Ja vahel pole tõesti mõtet hakata lihaverist kilekotti puhtaks küürima. Selle
Romuluse ajal. Neile kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebei- Ülejäänud kodanikud. Nende hulgas rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid patriitsidele selgelt alla. Paljud neidt patriitsidekliendid. Enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes pidid rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametitesse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud plebeide ja patriitside vahel KEELATUD. Täitsid sõjaväekohustust ja moodustasid enamiku Rooma armeest. Patriitside ja plebeide suhted teravad, plebeid nõudsid omale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, kuid patriitsid polnud nõus järele andma. Tihti arenesid pinged relvastatud kokkupõrgeteks. Aja jooksul arenesid asjad järk-järgult ja pebleid said
kardetav või ka jõuduandev. Seda kohta ei tohi rikkuda ega reostada, see on püha paik. Selleks paigaks on olnud harilikult, kas omaette seisev metsatükk, hiis, kuskil mäekünkal, kus liivas ja kruusas laibad kõige paremini säilivad, või kivivared, kangrud. Arheoloogilised leiud näitavad, et vahel maeti ka elumaja alla. Laiba väga tihe side oma matusepaigaga ilmneb juba sellestki, et keeleliselt surnu ja haua nimetused on alatasa segunenud: kalm- kalmuline, kääp-kääbas, tooni-toonela, manalane manala, hiis (surnu) hiiela. Vari Elujõud peitub ka varjus: võidab see või saab jõudu juurde, kes vastase oma varju alla saab. Seepärast tuleb hoiduda kuu või päikese poole vastasega heideldes. Varjates teist oma varjuga saadakse ta oma hingejõu võimusesse, vahel ka selleks, et kedagi hoopis kaitsta ja aidata. Usuti ka, et surnute hinged võivad võtta varjude kuju. Nemadki võisid
· ,,Nad elavad täiesti oma hobustele, vedurivankritele ja piiritülidele, omandikirg on ainus, mis neid tagant tõukab. Nad mõtlevad riidest, toidust, soojätkamisest ja veel ühests-teisest. Aga kui ajakeeris nõuab neilt natuke ajude liigutamist ja tähtsate otsuste tegemist, veeretavad nad niisuguse keerulise asja pigem teiste kaela.." · ,,Ka viljamoolok nõuab ohvreid, lähemalt ja kaugemalt on alatasa kuulda, kuidas üks või teine allalaskja huugavasse trumlisse kukkunud ja masin õlesasi seas õnnetute püksiharusid või pintsakukäiseid välja sülitanud. Ta ei pea midagi eneses nagu meri, vaid jahvatab kõik ühesuguse ägedusega sasiks." · ,,Aiastel on naised alati meeste varju jäänud, lambaid püganud, ube kõdritsenud ja vaikselt hingusele läinud." · Taavet oli uhke ja ei tahtnud laenu kellegilt võtta ega paluda, seepärast tekkisid talle
mõjutada lasknud. Ta arvab endalgi enam kui ühe liiviliku luuletuse olevat. Liivi luulepreemiast (raha ei anta, kingitakse vaid karjamärss) peab Ehin päris palju. "See on üsna mainekas preemia. Arvan küll, et see on ka mulle oluline," ütleb luuletaja napilt. Ehin on pälvinud luuleauhindu oma luulekoguga "Teadvus on ussinahk" (1995) 1996. aastal, Honkala preemia Soomest luuletõlgete eest 1998, 1994 "Loomingu" aastaauhinna, 2001 Eesti Vabariigi kultuuripreemia koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest, 2002 Valgetähe teenetemärgi IV klassi ning 2003. aastal Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse "***sügaval maa all elavad..." eest. Praegu elab Andres Ly Seppeliga, oma teise naisega, abikaasa isalt päritud majas Raplas. Seal esitab ta ka oma luuletusi väikese hulga rahva ees. Kui võimalik, osaleb mees ka luulekonkurssidel. Ehinil on viis last: esimesest abielust poeg Ivar ja tütar Anne, teisest abielust tütred Piret, Eliisa ja Kristiina
Inimene, kes armastab punast värvi, on valmis iseendale uusi ülesandeid otsima ning nende lahendamiseks kogu oma jõu ja võimed mängu panema. Inimene, kes alati ja igal pool punast värvi eelistab, võib aga Sveitsi psühholoogi Max Lüscheri arvatesosutuda kiitlejaks, praalijaks, vahvaks rätsepaks, kes tabab seitse ühe hoobiga. Punase värvi suhtes sallimatu inimene on nagu märter, kes alatasa on mures omasuure vastutuse pärast, kel pole kunagi millekski aega ning kes kahtlustab, kas teda ikka mõistetakse ja kiidetakse piisavalt. 3,3 kujutamistehnikad Faktuur pinnakoe või -töötluse iseloom, krobelisuse määr Struktuur Ehitus, püsiv põhiseos Kollaaz (pr. collage, mis tuleb verbist coller - liimima, kleepima) kleebitud pilt või sarnase pildi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
