Hindan elus paljusid asju, kõige väärtuslikumaks pean... "Maja on ainult asjade hoidmiseks seniks, kuni sa välja lähed ja neid juurde tood. " (Georg Carlin) Vahel tundub mulle, et paljude inimeste hinnangute ja väärtustega on samamoodi: kes hoiab neid südames, kes garaazis või siis majas. Kas minu jaoks on olulisemad need väärtused, mis asuvad minu südames ja hinges, või asjad, mida saab käega katsuda? Alatasa kipub mul kahe silma vahele jääma asjade tõeline väärtus sel hetkel, kui nad aset leiavad. Hiljem järele mõeldes mõistan, milline on tõeline väärtus nendel asjadel või emotsioonidel minu elus. Näiteks auto, mille kallal olen nokitsenud juba umbes aasta, näib võõrale inimesele nagu tavaline auto ikka. Minu jaoks on sellel masinal hingeline väärtus palju suurem, kui ta on seda rahas. Iga tund mis on selle auto putitamisele kulunud, iga asi, mis ma olen sellel
suurimaid. Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. Mets on kindlasti eestlaste jaoks üks hingelähedane osa meie kultuurist. Seda kajastatakse nii maalikunstis, muusiks, kirjanduses ja ka fotograafias. Juba meie rahvus puu harilik tamm on Eesti metsades levinud ja paisatab alatasa silma teiste seast. Ka jahil käimine ehk küttimine on kuulunud meie esivanemate meelistegevuste hulka. Tänapäeval ongi Eesti jahimeestele omane ka jahisaagi jätkumiseks metsa eest hoolitsemina ja loomadele toidu viimine. Ühesõnaga mets on olnud, on ja jääb eestlaste jaoks väha tähtsaks loodusvaraks. Kas siis rahvas tunnustab seda või mitte, ilma metsata ei saaks meie ühiskond ega riik küll hakkama.
Inimesed teevad valeraha, aga sageli teeb raha valeinimesi Oma eesmärkide saavutamiseks ollakse tihti valmis läbi minema tulest ja veest, mõtlemata sellele, millised võivad olla hilisemad tagajärjed. Miks on tihti nii, et enne tehakse ja alles seejärel mõeldakse? Kuna ka sihtide saavutamise puhul kehtib ütlus, et mida rohkem, seda uhkem, siis paljudega juhtub ka nii, et pärast esimese mäetipu ületamist soovitakse rühkida juba järgmise ja kõrgema poole. Miks tahetakse alatasa rohkem, kui on võimalik saavutada? Soov ja vajadus teiste ees silma paista pulbitseb meis kõigis, kelles vähemal, kelles rohkemal määral. Millest tuleb see, et osad oskavad leppida ka vähemaga, ent teised mitte? Aeg on näidanud, et hetkeemotsioonide ajendil tehtud otsused ei tasu end praktiliselt kunagi ära, keerates enamjaolt kõik totaalselt pea peale, tekitades veel rohkem segadust, ent paraku ei taha inimesed oma vigadest ülearu tihti õppida. Paljud
astunud. Kui mina koolis käisin, siis meie õpetajad meenutasid meile pidevalt, et maal tuleb alati vastutulijaid teretada, bussis tuleb vanematele inimestele istet pakkuda jne. Lisaks kordas klassijuhataja, et ta on justkui meie teine ema. Ta tõepoolest omal moel oligi seda. Mäletan, et söögilauas juhendas ta, kuidas kallutada supitaldrikut ja kuidas asetada lusikat suhu, et kujuneks harjumus viisakalt süüa. Klassiruumis oli ta väsimatu, juhtides alatasa õpilaste tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on istuda sirge seljaga. Kasvatustöö oli ühtviisi tugev nii kodus kui ka koolis. See, mida meile nüüd pidevalt korratakse, et kasvatus algab kodust ja ainult kodust, on minu arvates mõtlematu (või just taotluslik!). Eks oma tõepõhi ole sellel väitel ju all, sest laps on juba üpris suureke, kui kooli läheb. Loomulikult on siis kasvatus või kasvatamatus õpetajatele vägagi läbinähtavad
paljudel Vana-Kreeka filosoofidel oli mingi seos meditsiiniga. Näiteks arstidel, kes on selle valdkonnaga tihedalt seotud, läheb vaja tarkust ja samas ka loogilist mõtlemist, et mida millises järjekorras teha ja miks. Arstid peavad jõudma oma mõtetes selgusele ja langetama õige otsuse. Pealtnäha paistab see lihtsana, kuid tegelikult see nii ei ole. Märgatav seos filosoofiaga on ka poliitikal. Poliitikud tegelevad mingis mõttes praktiliselt iga päev filosoofiaga. Nad peavad alatasa andma selgitusi ja põhjendama öeldut, et ka teised saaksid nende maailmapildile pihta. Olla poliitik, on minu arvates suur ja vastutusrikas töö ja igaüks sellega hakkama ei saaks. Alati peab olema küsimustele vastus ja neid osata ette aimata, sest kui küsimustele vastust ei saada või põigatakse teemast kõrvale, on kohe kõik meedias ja selle peale näidatakse ,,näpuga". Poliitikutel peab olema
Billee, sõbralik koer, Buck sai aru, et eskimokoerad peidavad ennast lume ja tuule eest lume alla, seda tegi temagi, ning vajus koheselt sügavasse unne. Ta ärkas alles siis, kui kuulis teiste laagrisolijate hääli. Francoius oli rõõmus, et Buck õppis kõike kiiresti. Rakendile lisandus veel kolm koera, ning rakend tõttas Dyea Kanjoni poole. Buck oli rõõmus, et saab töötada, ning sai aru, et talle isegi meeldib see. Päev päeva järel rühkis Buck rihmade vahel. Buck oli alatasa näljane, ning hakkas teistelt koertelt toitu varastama. Buck õppis tundma Alaskat ta suutis alati ennustada, mis poole varsti tuul puhuma hakkab ja õppis hundi moodi võitlema... Ühel päeval, kui nad pidid magama keset järve, tegi Buck endale pesa, siis kutsuti koerad sööma, ning kui Buck tagasi oma pessa tuli, oli seal sissetungija Spitz. Buck läks talle koheselt kallale. Kuid kui nad võitlesid, tulid nende laagrisse
ootused olidki põhjuseks, miks Krõõt siit ilmast ni vara lahkuma pidi. Polnud ka Maril Vargamäe uue perenaisena lihtne: lisaks oma kahele lapsele pidi ta hoolt kandma ka Krõõda nelja lapsukese eest ning nende kõrvalt tegelema veel vajalike majapidamistöödega. Koormaks Marile oli ka süütunne oma laste isa ja abikaasa Jussi surmas, mida ta tahtis heastada, taludes vaikselt kannatusi. Teenija ja saunanaisena oli Mari elurõõmus noor neiu, kelle huulilt kostis alatasa lauluviis. Aga pärast seda, kui Andres temast Vargamäe perenaise tegi, muutus see kõik- nii nagu Andresel oli esikohal töö, sai see ka Marile esmajärguliseks ning elurõõm asendus nukruse ja kurbusega. Tammsaare naistegelased on kurvad ja õnnetud, samuti meeste käsualused. Naised olid mehest madalamal positsioonil ning pidid olema sõnakuulelikud ja truud kui koerad oma peremehele. Vaatamata oma küla latatara staatusele, oli ka Sauna-Madise naine mehe võimu
Seikluskirjandus Seiklusjutt on jutustus, milles asetatakse pearõhk huvitavale sündmustikule. Peategelane satub alatasa ühest ohust teise, elab läbi kõikvõimalikke ebausutavaid ja imepärasid seiklusi ning saavutab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taas avastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklustest inimtühjal saarel. Mõiste tuleneb D. Defoe romaanist "Robinson Crusoe", mille peategelane elas 28 aastat inimtühjal saarel. 20
kõrgendikel võisid kaks nelja sõjavankrit teineteisest mööda sõita, siis mitmekorruseline taevasse kõrguv torn tsikuraat ja lõpuks RIPPUVAD AIAD. Kreeklased asutasid need aiad lausa 2. kohale tuntud maailmaimede loetelus, milles oli üldse kokku vaid seitse imet. Müür ja torn olid juba selleks ajakslangenud, kui Aleksander Suur 331. aastal eKr oma sõjaväega Babüloni saabus. Kuna Babüloniga olid Sanheribil pidevad lahkhelid ja ta sõdis selle linnaga alatasa. 689. aastal eKr otsustaski ta Babüloni lõplikult hävitada. Möödus ainult paarsada aastat ja Babülon seisis jälle endises hiilguses ja toreduses. Nebukadnetsar oligi kuningas, kes oma 43 valitsemisaja jooksul vahetpidamata ehitas. Võimule sai ta 605 eKr, vallutades kogu Babüloni ümbritseva maa-ala, välja arvatud mägine Medes, millega ta sõlmis rahumeelse liidu abielludes printsess Amytisega. Kui ta naine, aga
informatsioon levib on kümneid kordi efektiivsem. Rahuleping ja -rääkimine olid endisel ajal sõja lõpu tunnusteks ja helgema tuleviku soosijaiks. Ka mitmete koostööorganisatsioonide ja rahvusvaheliste konventsioonide sõlmimine oli rahutuste ajal heaks märgiks ning lasi rahval kergemini hingata. Tänapäeval ei saa aga loota, et erakonnad piltlikult rahulepinguid sõlmivad. Nad teevad küll tihti koostööd, kuid alatasa on seal kas ühe-või mõlemapoolne tagapõhi all. Ka reaalne sõda Lähis-Ida riikides ei tundu lõppu nägevat, sest osapoolte tagasitõmbumine on väga ebausutav. Reaalne sõda Eestimaa peal puudub võiks ju väita, et elame rahuajal. Niikaua, kuni inimesed võimu või kuulsuse nimel verd ei vala, arvangi nii. Poliitiline sõda, kus relvadeks on propaganda, tühjade lubaduste andmine, ei ole selle sõja kõrval, kus käigus tankid, suurtükid, küüditamised, tapatalgud, suurt midagi
" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. Ta hülgab oma ainsas pääsetee- Mõskini armastuse ja läheb Ragozini juurde. Lõpuks muutub kõik tema jaoks nii talumatuks, et sellel saab olla ainult üks lõpp-tapmine. 3. Ragozin-Teda on kujutatud raamatus järgnevate tunnustega: Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli kõrge ja kaunilt kumer, parandas muljet näo tahumatust alaosast. Nägu oli surnukahvatu ja andis talle kurnatud ilme ja mingi valulise kirglikkuse varjundi, mis polnud kooskõlas jõhkralt häbematu muigega ja terava, upsaka pilguga. Tema iseloomus on kõige tuntavamaks jooneks see, et ta läheb ,,viimse piirini" nii armastuses, kui ka vihkamises. Ta arvab, et raha eest saab kõike osta ja et kõigel on hind.
on vägagi mõjutanud tema loomingut. Tema luules kajastub kogu Eestis toimuv, eriti sõja aeg. Luulehuvi tekkis Vaarandil vara, juba keskkoolipäevil kirjutas ta luuletusi. Tema luule arenes tunduvalt Isamaasõja ajal, mil ilmus ka tema esikkogu. Vaarandi kirjutatud on kõigile tuntud sõnad Raimond Valgre laulule "Saaremaa Valss", mille laulis kuulsaks Georg Ots. Ta on enda kohta öelnud, et oli väiksena "arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus". "Tema luuletuste tuul on sama hoolimatu iil, mis läbib kogu eesti kirjandust, pühkides kirjanike jalajäljed maakamaralt. Vaarandi jätab selles teoses lugejaga hüvasti. Viimase luuletuse viimases reas on märgitud, et koduaia pärnapuu oksad "jäävadki kiikuma, kui ma väravast lähen"." Kirjutab Eesti Päevalehes Kaarel Kressa ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961). ([WWW]http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000066/049b4ef3-bc6d-4170-aa5c- e56ebd9c956f
· Ära toimi rohutirtsuna, kes peab pidevalt hüplema, et talle peale ei astutaks. Rasked inimtüübid · Laimaja on valmis isegi oma lähedasi sõpru taga rääkima. Ta ammutab ühest telefonikõnest räpaseid üksikasju rohkem kui tolmuimeja vaibalt, tilk meepotis. Iseloomult on sellised inimesed upsakad , alatud, vahel kõrgilt armulikud, enamasti ennast täis, sarkastilised, tänamatud ja kinnised. Neile meeldib teisi alandada ja alatasa püüavad teistes puudusi leida. · Lobiseja kõnevoolu on lausa võimatu peatada. Ta raiskab vahel kaks tundi, tõestamaks, et tal polegi midagi öelda. Nad on paksunahalised, kasutult kaasinimeste aega raiskavad igavad inimesed. · Ohvrilammas jõuetu, ebalev, pelglik, valvas, sünge, masendusse kalduv isik. Ta reageerib ohuolukordadele eriskummaliselt: saades teada, et tursamaks sisaldab inimorganismile kahjulikke aineid, sööb ta seda teiste nähes mitu
(Eesti nägemistervisekeskus 2014) http://prillid.files.wordpress.com/2 012/11/retinopaatia1.jpg? w=300&h=276 PROLIFERATIIVNE RETINOPAATIA - paljud veresooned sulguvad ja võrkkesta verevarustus häirub tugevalt. Selleks et verevarustus säiliks kasvavad silmapõhja uued nõrgad veresooned, mis paraku ei suuda pakkuda piisavat tuge. Lisaks kipuvad uued veresooned alatasa lekkima ja armistuvad, mis omakorda muudab silmapõhja kurruliseks või põhjustab selle irdumist. (Eesti http://prillid.files.wordpress.com/20 nägemistervisekeskus 2014) 12/11/retinopaatia2.jpg? w=229&h=300 Makulopaatia .... ehk kollatähni kahjustus, mis võib kaasneda mõlema staadiumiga või olla iseseisvalt tekkinud. Maakul annab terava nägemise võime, mistõttu makulopaatia puhul võib
Kuid ta võib elada ka kaljulõhedes, juurtealustes tühemikes, vanades punkrites ja kaevikutes, aga rabas turbaaunades ja maharaiutud võsa hunnikutes. Niisiis ei ole ta elupaiga suhtes valiv. Enamasti on pesa kõrvalises võsastunud kohas, aga võib asuda ka küla või tee lähedal. Kährik tegutseb peamiselt videvikus ja öösel, aga vahel ka päeval. Öö jooksul liigub ta soojal aastaajal 1012 km, aga talvel vaid paarsada meetrit. Erinevalt rebasest ei liigu kährik sirgelt, vaid teeb alatasa haake ja uurib kiirustamata läbi kõik kohad, kust loodab midagi söödavat leida. Tihti kõnnib ta mööda veekogude kaldaid ja koolmekohti. Pehmesse lumme vajub ta sügavale sisse ning tekitab sinna oma lühikeste jalgade ja kõhuga vao. Toidu suhtes ei ole kährikud valivad. Nad söövad õigupoolest kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt närilisi, kuid ka linde ja nende mune, konni, roomajaid, putukaid, uimaseid kalu ja limuseid, samuti raibet
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid. Vulkaanipursete ennustamisel kasutatakse eelkõige vaatluse võtet. Vulkaanilise päritoluga pinnas on aga väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele; saadakse maavarasid; kasutatakse geisrite kuuma vett.
elusorganisme imiteerivad masinad. Seda sama ei saa öelda ühegi teise looma kohta. Ükskõik missuguse uluki või lojuse näiteks võtta , ei tee ükski neist kübetki kahju , vaid pigem kasu. Mõtlematu tarbimine toob kaasa hulgaliselt probleeme. Illustratsiooniks tooksin tõelise prügikasti see täidetakse erinevate ülejääkidega ja lõpuks , kas poisikeste poolt tahtlikult või täismehe poolt tahtmatult põlema süüdatakse. Prahikonteiner on keskkond , mida inimlapsed alatasa kõiksuguste ebavajalike asjadega koormavad, kuni ükskord saab küllastumisel piir ja meid ümbritsev hävib taastamatult , justkui tuleleegis. Üks kõige aktuaalsemaid probleeme on kasvuhooneefekt. Atmosfääri soojenemine kujutab endast tõsist ohtu tervele maakerale. Liustike sulamise tagajärjel tõuseb maailmamere tase ning madalamad alad ujutatakse üle, selle ja Maa keskmiste temperatuuride üldiste muutustega kaasnevad ulatuslikud kõikumised eri piirkondade kliimas
välisel vaatamisel väga kaunid ning ahvatlevad, kuid lähemalt uurima hakates võib juhtuda, et pettutakse rängalt. Nagu on öeldud, pole head ilma halvata. Seega peaks olema alati valmis ka läbikukkumisteks. Läbi elu on enamikel inimestel juhtivaks mõtteks ütlus, et mida rohkem, seda uhkem. Kuid kõik see, mida on suurtes kogustes ei pruugi olla sama kvaliteetne ja väärtuslik, kui see, mida alati natuke liiga vähe on. Alatasa tundub parem ju see, mida endal ei ole. Tihti soovitakse enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Pidev pürgimine lihtsuse ja mugavuse poole kaotab ka kergete tegevuste võlu ja naudingu. Tänapäeval on olemas isegi raamatud salvestatud lindile, mida saab kuulata ,,jooksu pealt". Kuid mõnusam on ju seada end sisse pehmele diivanile, teetass ühes ja raamat teises käes, nautides aega, mis kulub
Õnnelik Prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsukese ja Pilliroo armastus ei olnud õnnelik, sest nad olid nii erinevad. Pilliroog ei olnud väga jutukas, tal oli väga suur pere ning alatasa flirtis ta Tuulega. Pilliroole meeldis kodune elu, kuid Pääsuke armastas rännata. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnneliku Printsi elu oli muretu ning elavana ei teanud ta, mis on pisarad. Päeviti mängis ta kaaslastega aias ja õhtuti tantsis suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Pärast surma sai Õnnelik Prints teada, et väljaspool tema lossimüüre ei olegi elu nii lõbus ja ilus, tegelikult on linnas palju viletsust ja vaesust. 4
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Alatasa satume olukordadesse, kus toimime vastavalt hetkeemotsioonidele, tugineme eelnevatele kogemustele või nähtule ning üritame vahet teha, millal on õige aeg käituda iseendana ning millal mitte. Õigel ja valel vahe tegemine on subjektiivne ning tulenevalt sellest on ka suhtumine ühiskonda ja selle liikmetesse varieeruv. Maailm on religioosselt väga mitmekesine. Enamikes maades on õigus inimesel uskuda, mida soovib ning kellelgi ei ole õigust teda sellepärast hukka mõista. Veelgi enam, see on seadusega karistatav. Kui see aga nii ei oleks, kas inimene, kes siiralt usub, on piisavalt julge oma tõekspidamiste ja uskumiste tunnistamiseks või salgab ta kõike vaid selleks, et mitte paista teistsugusena, mitte saada põlguse osaliseks? Olen veendunud, et näiteks nii mõnigi kristlane, viibides ateistlikus seltskonnas, vastab taolisele küsimusele eitavalt, et end mitte kompromiteerid...
Ei saagi tegelikult öelda, et mõni kool halb oleks ja õpetaja ei õpetaks piisavalt. Õppimine ei sõltu ainult koolist, vaid paljugi enesest. Tuleb vaid endale seada silme ette siht ja õppida nii hästi kui võimalik. Öeldakse, et Põhjamade rahvad on külmad ja enesesse tõmbunud. Tõesti, minu arvates peab see ütlus üsnagi paika. Eestlased on küllaltki kinnised. Paljudel on masendus, lihtsalt paha tuju ja elu pole kiita. Miks see nii on? Kindlasti on üheks põhjuseks kliima. Alatasa on udused ja vihmased ilmad ning päikest on harva näha. Palgad on väikesed ja hinnad muudkui tõusevad. Öeldakse, et korralikku palka saavad vaid riigitegelased ja tavainimesed peavad hakkama saama väikeste summadega. Nii see on , et Eestis on paljud inimesed sunnitud elama vaesuses, millest on kahju. Tänapäeval on raha tähtsalt kohal, kuna tasuta ei saa siin peaaegu midagi. Paljud leiavad endale mingisuguse viisi, kuidas raha teenida. Lõpuks on olukord
Reaalseks nimetatakse seda, mis tegelikult (päriselt) on olemas.Reaalne võib olla ka plaan, ülesanne või eesmärk, mille täitmine on tegelikult võimalik. Reaalsuseks võib nimetada kõike reaalset kokku. Iga inimene usub millessegi, üks usub Jeesusesse Kristusesse, teine usub, et teadus seletab kõik maailmaasjad ning kolmas usub müstikasse. Igasuguseid huvitavaid ja teaduse piiridest väljas olevaid sündmusi juhtub alatasa. Neid püütakse uurida, aga tihti ei suudeta oma arutlusi tõestada ja kooskõlastada seda, nende teadmistega, mis meile juba teada on. Müstika on kõik üleloomulik ega ole seletatav teadusliku maailmakäsitusega. Müstilised nähtused on näiteks telepaatia, selgeltnägemine, prohvetlus, UFOd, bioenergeetiline ravi, hetkeline tervenemine ja muud sellist tüüpi asjad. Müstilisi sündmusi ei saa otseselt mõõta ega uurida, nagu tavalisi loodusnähtusi
Euroopa. Kujunesid Taani- ja Rootsi rahvusriik. · Türgi 1453.a. vallutati Konstantinoopol. XVI sajand võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas. Türklased võitlesid Vahemerel ülevõimu pärast Hispaaniaga. · Poola XVII sajandi algus aastatel saavutati riigi suurim territoriaalne ulatus, mis hõlmas miljon ruutkilomeetrit (Peipsi järvest kuni Musta mereni). Poolale allusid Leedu, Valgevene ja osa Ukrainast. Poola oli alatasa Venemaaga sõjajalal. · Rootsi Tänu keiser Gustav I Vasa sai riik Taani mõju alt vabaks. Rootsi ja Taavi suhted olid vaenulikud. XVI sajandi teisel poolel tõimus pikaajaline võitlus Eesti ja Läti alade pärast. Võitluse tulemuseks oli, et Põhja-Eesti läks Rootisle, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale ja Saaremaa Taanile. · Vene riik Asus kunagise Kiievi riigi äärealal oleva Moskva vürstiriigi ümber. Ivan
inimene ja näeb ka kõigis asjades alati midagi positiivset. Ükspäev kohtab Glahn vihma eest varjudes kaupmees Macki, Doktorit ja Edvardat. Nad sõbrusnesid ja sellest sõprusest arenes suhe Edvardaga, mis oli kahjuks vaid pinnapealne. Alguses oli Glahn seltskonnas kohmakas ja saamatu ning eriti ebakindlalt tundis ennast daamide seltsis, sest ta polnud viibinud seltskonnas juba kaua aega ning ei teadnud kuidas käituda või mida öelda. Sellepärast ta ütleski alatasa midagi valesti ning temaga ei tahetud eriti vestelda. Sellegi poolest meeldis ta Edvardale ja nad armusid üksteisesse. Nad olid mõnda aega koos, kuid see lõppes sellega, et nad ei käinud enam kaua aega läbi ning sellest suuremeelsest kiindumusest Edvardasse ei kujunenud sügavat armastust vaid lõppes põlgusega. See armastus ei toiminud ka sellepärast, et Edvarda tujutses liiga palju: kui Glahn näitas välja oma armastust team vastu, siis Edvrda muutus
Need olid lühikesed rahvalikud lood, mille tegevustik rääkis linlaste elust. Miimide eesmärgiks oli vaatajaid lõbustada, neid naerma ajada vahendeid valimata. Nende saabumist tervitas lihtrahvas soojalt etendused olid huvitavad ning tasu vaatamise eest õige mõõdukas. Etenduste keel oli jämedalt rahvalik, sageli isegi rõve, zestid ja grimassid lausa karikatuursed. Kuna neil etendustel öeldi pahatihti tõtt valitsejate ja võimumeeste kohta, siis olid miimid võimudega alatasa pahuksis. Suurematest ebameeldivustest päästis neid edasirändamine teise linna või maakohta. Kaarikute võiduajamised Võistlused toimusid selleks spetsiaalselt ehitatud ellipsikujulisel areenil Circus Maximus. Enne mänge toimus pidulik rongkäik. Kõige ees oli mängude korraldaja, tema järel orjad, kes hoidsid korraldaja pea kohal kuldpärga, nende järel sugulased ja lapsed ning kõige lõpuks muusikud ja mängudest osavõtjad. Kui rongkäik oli läbi, hakkasid mängud pihta
Tauno Pihkanen 10. D Võimu igavene kiusatus Mis on võim? Võim on inimese võime oma tahet teistele peale sundida. Läbi aegade on inimkonna üheks suurimaks probleemitekitajaks olnud võimuküsimus. Paljud soovivad teistest tähtsamad olla ja oma tahtmist neile peale suruda. Selle saavutamiseks on nad alatasa nõus tegema pea kõike. Võimu jaotamine määrab, kuidas ühiskond funktsioneerib, kuid paraku on see põhjustanud palju probleeme. Inimese loomuses on alati olnud ahnus ning tungiv vajadus olla hinnatud. Ahnus on meile kiusatuseks ja hukatuseks. Minevikust teame palju isikuid, kes tegutsesid omakasupüüdlikult, kuid isegi tänapäeval on enamus omakasu peal väljas. Ühtelugu vaadatakse endast rikkamaid, sest tänapäeva ühiskonnas tähendab rikkus võimu, ja seepeale
Talle ilmusid jõulised karakterid ja isikupärane väljenduslaad orkestriloomingusse. Tulid sisse polüfoonia võtted, nagu pihupillel Haydnilgi. Neil oli samasugune helikeel, sarnaseid jooni muusikas. Münchenis 6 klaverisonaati. Küpsena kasutas fuugavormi võimalusi, Viini ajal suurim osa klaverisonaate (nr. 10-18), variatsioonitsükleid. Viinis 15 klaverikontserti. Beethoveni looming, muutused klassikalises vormides - töötas pidevalt oma teoseid ümber, täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikute. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". 5 KLAVERIKONTSERTI, 1 VIIULIKONTSERT. Kuulsaim VIIULISONAAT kannab nime ,,KREUTZERI SONAAT". 9 SÜMFOONIAT. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni
Hürrem kõrvaldas haaremis kõik teised neiud, kes teda ohustada võisid. Sealhulgas sultani esimese poja, Mustafa, ema Mahidevran Sultani. Hürrem oli üsna külmavereline, kui ohus oli tema positsioon. Ta oli kohutavalt kaval ja tark. Ta oli päris Krimmist, kus tapeti tema pere ja poisssõber. Hiljem ilmus tema mees, keda ta surnuks pidas, paleesse kunstnikuna aga Ibrahim Pasha(kes oli Sultani parem käsi) lasi ta mürgitada. Hürrem puhus üles sageli intriige ja sepitses alatasa plaane. Hoolimata kõigest oli ta armastav abikaasa oma mehele ning hea ema oma viiele lapsele. Nende lastest tõusis troonile peale isa surma Selim II. Sultani hea sõber ja parem käsi oli Pargali Ibrahim Pasha. Nad olid sõbrad juba väiksest saati ja Sultan ülendas pashat sageli. Ta oli kojaülem, suurvisiir, pasha jne. Ta usaldas sõbrale isegi oma õe käe. Ta küll kuritavitas sultani usaldust, pettes oma õde Nigar Galfaga. Ibrahimi mittelojaalusest sai ta aru alles siis, kui
mida täpselt soovib ja on otsustusvõimetu. Mis teost läbib ja kindlalt välja tuleb, on aga tema armastus enda poja vastu, mis on tõenäoliselt üks väheseid muutumatuna püsinud asju. Samuti võib pidada teda siiraks, üpriski emotsionaalseks naiseks, kes esindas seda, mis aristokraatias oli head, maitsekust ja teataval määral glamuursust. Vronski dzentelmenlik ja julge, ettevõtlik noor ohvitser. Ta pärines heast perekonnast ja tal oli väga võimukas ema, kes alatasa tema tegemistesse sekkus. Vronski oli harjunud seltskonnaeluga ning seetõttu põhjustas maal elamine temas masendust ja vastumeelsust. Armastus Anna vastu sundis teda mitmetest asjadest loobuma ning, nagu Annagi, oli ka tema mõtetes kahtlev ning kohati soovis, et asjaolud poleks nii läinud, nagu nad läksid. Siiski võib ka teda pidada siiraks ning kohusetundlikuks inimeseks, kes üritas enda lubadustest alati kinni pidada. Teose põhiprobleemid:
Suurvee või tulva ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutada üle ümberkaudsed alad. Ala, mida enam-vähem igal aastal mõnikord üle ujutatakse, kutsutakse lammiks. Kiirevooluline jõgi erodeerib (kulutab maapinda ja kannab setteid minema) kivimeid ja kannab neid edasi. Suurvee ajal muutub jõgi laiemaks ja vool tugevamaks ning seetõttu toimub süvendamine ja uhtumine ka laiuti. Jõe tegevus ei katke kunagi. Tema org süveneb alatasa ja muutub laiemaks. Kohtades, kus vool nõrgeneb, kaasaskantav materjal settib ning moodustab madalikke ja saari. Sel viisil on jõgi ühtlasi ka setitaja, uute pinnavormide moodustaja. Kõige rohkem setteid kannab endaga kaasa läbi Hiina voolav Huanghe jõgi, mis on kurikuulus oma üleujutuste poolest. Keskjooksul on Huanghe võrdlemisi veerikas, selle lang on veel suur, vool kiire ja kaldad pehmest materjalist lössist, mis laseb ennast hõlpsasti uuristada. Sellepärast
tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid linnu varasest ajast müürid. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond, usund ja mütoloogia. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristküliku kujuline astmiktempel - tsikuraat, mis kõrgus silmapaistvaima ehitisena linna südames. Tsikuraat on massiivne, astmetena ülespoole ahenev torn. Astmete seinad olid mitmete osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega erivärviliseks tehtud (põletatud tellis, bituumen)
ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." (lk50) ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna."(lk 7) õnakoomika: Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta. ,,Raha on jumal neile loonus, kes oskavad teda sigitada." (lk 47) ,,VESTMAN: Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud! SANDER: Ei, see seisab loodis..." (lk 49)
Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 4. Tooge näiteid karakteri-, situatsiooni-, sõnakoomika kohta teoses Karakterikoomika · Piibeleht oli kohtlase välimusega põksisääred lühikeseks jäännud, käised kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu. Situatsioonikoomika · Piibeleht läks Laurale kosja, pakkudes kaasavaraks tulevase äia oma vara.
Harry Potter ja tarkade kivi Tegelased hea ja halva teljel Kirjand Raamatus Harry Potter ja tarkade kivi on palju erinevaid tegelasi, paljude erinevate vaatevinklite, uskumuste ja tunnetega. On õppimisele pühenduvaid, kiuslikke, vapraid, argu, sihikindlaid ja tarku tegelasi. Järgnevalt tutvustan ja analüüsin raamatu tegelasi. Raamatu peategelane Harry Potter on kuulsate nõia ja võluri, Lily ja James Potter poeg, kes oma imikueas elas üle tapmiskatse, mida üritas sooritada kuri võlur Voldemort, kes tappis Harry vanemad. Harry kasvas üles mugude ehk tavainimeste perekonnas, mille pereemaks oli Lily Potteri ema õde ja see naine oli Harry ainus elus sugulane. Välimuselt oli Harry kondine ja väike. Tal oli kõhn nägu, kondised põlved, mustad juuksed ja säravrohelised silmad. Peategelase parim sõber Ron Weasly on veidi arg kuid hea südam...
Teoste tekstidesse lähemalt süvenedes leidub nendes massiivselt ümbrust kirjeldavat informatsiooni ning ajaloolisi fakte. Jutus peegeldub ühiskonna ja inimeste elulaad mingil kindlal ajajärgul. Mitmed meie kodumaa kirjanikud on oma suurteostes kajastanud mitmekümne aasta tagust Eesti elu ja olu. A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" näidati selgelt eestlaslikku jonni ajamist. Uhkust, mida ei suudetud maha suruda kahe taluperemehe vahel. Alatasa käis vaidlemine ja kaklemine täiesti tühiste asjade pärast. Selles samas romaanis kajastub suurelt eestlaste hoolas töökus. Usin ja töökas Eespere Andres mõtles alati sellest, mida tal ei olnud. Mõttes aretas plaane talu ülesse ehitamisest ja suurest saagist, selles hetkes, mis tegelikult eksisteeris, nägi ta ainult halba. A. Scopenhauer on öelnud ,, Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole
ja teiste suhtes on ta ükskõikne (näide tekstist: Mehed, visake haud kähku kinni; mul kolmkümmend saadu heinu aasal lahti ja näe, äike tulekul!). Ta kujutab pastorit hea jutuvestjana (näide tekstist: ... vaid pastor Tuvi kaldus hoogu ega leidnud enam peatust.). Autor kujutab veel Kreekide lapsi looderdajatena ja ära hellitatutena (näide tekstist: Plikad suitsetavad, joovad, käivad kohvikuis ja restoranes särlatoni keksimas. Ning toad alatasa täis poisse, kellest ei ole võtjaid. Ja poega elata ikka veel, nagu polekski teisel ametit, ja lunasta ta veksleid, mis alla kirjutatud sageli kaardilauas ...) 2. 3. Põhiliselt kasvatas lapsi ainult ema, sest isa tegi ainult tööd. Ema oli lapsed ära hellitanud ja nad käisid mööda ilma looderdamas ning sellest kasu ei olnud. Isa tahtis ainult raha kokku hoida, aga lapsed põhiliselt raiskasid selle raha ära ning sellest üle eriti midagi ei jäänud. 4
Realism on tuntud kunstimeetodina antiikkirjanduses(realis - tõeline, esemeline, materiaalne) Tähendas vastasseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu saj. vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Jäädvustab tegevust, kombeid sellest ajastust. Aeg 1830-1870 Prantsusmaalt. Esimene realism on romantismi sugemetega. Teine realism on modernsete sugemetega. Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19.saj realismile omane ühiskonna kriitilisus. 5. Lähtuti detailidest ja kirjeldati kaasaegset elu. Põhizanr oli ROMAAN. STENDHAL (1783-1842) PRANTSUSMAA Pärisnimi Mari...
Kirjand, esseeInimene siseheitluses hea ja kurja vahel Igas elusolendis on midagi positiivset ning samas negatiivset. Loomade puhul tundub, et valik hea ning kurja vahel sõltub instinktidest, kuid homo sapiensi liigi esindaja elus hoopiski muust. Kuulsa empiristi John Locke`i seisukohalt on inimene sündides kui tabula rasa, kes pole veel midagi kogenud - seega ei saa ta olla ei halb ega hea. Nõustudes tema arvamusega, algab siseheitlus järelikult siis, kui ollakse võimelised suhtlema end ümbritsevate persoonidega ning puututakse kokku ühiskonna ja viimase tingimustega. Inimest nii-öelda kisuvad lõhki peamiselt järgmised faktorid: õiglusemõistmine, rahahimu või -vajadus, armastus, põhimõtetele kindlaks jäämine. Raske on otsustada, milline on õige tee saavutamaks oma tahtmisi.Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel õudusttekitavaid ja ebamoraalseid tegusid. Üritades lahendada probleeme, valitakse tihti vale, endalegi vastumee...
hingates seda mürki, tunnen, kuidas mu lootused ja armastus närtsivad ning asenduvad vihaga. Kuigi Faust mängis tulega, ei süttinud tema hing ega meel, sest ta oli loomuselt hea inimene, kes oskas armastada. Mees leiab oma elu mõtte igivanana ning mõistab, et inimese ülim eesmärk on töötada kogu inimkonna hüvanguks. Asetades inimese dilemma ette, on nii mõnigi, kes on sunnitud või ahvatletud tegema valiku, mis talle endalegi võib väär tunduda. Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel ebamoraalseid tegusid. Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" tapab noor üliõpilane Raskolnikov õilsal eesmärgil jõleda liigkasuvõtja ning ka mõrva tunnistaja. Noormees arvab, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine on noortele ja andekatele heategu. Edaspidi tahab ta elada ausat ning vooruslikku elu, töötada meeletult, loota, et suudab sellega oma kuritöö eest tasuda. Ometi näitab Dostojevski oma psühholoogilises
kuulda lapsi nutmas ning näha oma elukaaslast kui inimest, kellel ei pruugi alati olla hea tuju. Nora on vastupidiselt Helmerile väga aktiivne, lõbus ja elav. Kahjuks aga ka eluvõõras ning kuna isa terve Nora teadliku elu oli temaga mänginud nagu nukuga, siis arvas naine, et selline ongi elu. Kõik muutus päeval, mil ta aru sai, et elul on hoopis teine tähendus. Nora mõistis lõpuks, et elu saab elada ka teisiti, kui järgida alatasa ettekirjutusi, ning lahkus kodust. Juriskonsul Krogstad on mees, kes kasutab kõiki vahendeid teiste vallutamiseks, et temale endale liiga ei tehtaks. Kui aga Kristine talle teada annab, et ta meest endiselt armastab ning et nad võiksid koos hakata elama, siis mees leebub ning annab Norale võlakirja tagasi. 6. Mida said teada Nora minevikust? Nora on naine, kelle areng täiskasvanuks saamisel jäi pooleli. Ta elas kuni abiellumiseni isa
Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Mõned inimesed teesklevad noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu. Agarad püüavad tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. Esineb ka vahelesegajaid kes katkestavad alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. Paljud on väga karmi, isikliku, ülemusliku või ülikriitilise hoiakuga, kes tahavad kiiremini jutu ivani jõuda ja edasi liikuda. Esineb kahte liiki kuulajaid, head ja halvad. Head kuulajad on rohkem kannatlikumad ning
Arvatavast samal ajal leiutati Hiinas kiri. Seda tõendavad paljud kirjamärkidega kaetud luutükkide leiud. Kõik linnad allusid ühise kuninga võimule. Kuningas oli ühtaegu väepealik ja ülempreester. Tema võim oli piiramatu. Hiina killustub Aegamööda kuningate võim nõrgenes. Linnade valitsejad, kes seni nende sõna olid kuulanud, muutusid iseseisvateks valitsejateks. Nii tekkisid Hiinas mitmed sõltumatud riigid, mille valitsejad üksteisega alatasa sõjajalal. Sageli olid need võitlused julmad ja verised. Sõdadest hoolimata Hiina jõukus kasvas. Tööriistu ja relvi hakati valmistama rauastaga Hiina meistrimehed ajasid rauamaagi nii kuumaks et seda sai vormidesse valada seda nimetatakse malmiks. Hiina keisririik 221 a. eKr. allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja Hiina rajas keisri riigi. See hõlmas nii Huang He kui ka Jangtse oru ja mitmeid maa-alasid kaugemalgi
kui Martin kirjatööd ei tee, siis nad võiksid järgmisel päeval ühel tänavanurgal kohtuda. Martin tunneb end noore ja ulaka poisina, sest Isabella noorus on kuidagi ka tema vanust mõjutanud. Ta loodab siiski järgmisel päeval raamatut edasi kirjutada ning Isabella mitte kohtuda. · Martin Justus üritab pühenduda oma raamatu kirjutamisele, kuid ta mõtted ei kontsentreeru ning miski meenutab talle alatasa Isabellat. Justus märkabki aknast juuditari, ta läheb tänavale ning edasi suundutakse mere äärde. Martin tahab teada, mis noort Isabellat vaevab ning lõpuks räägib tütarlaps kuivõrd Isabella ema oma tütre külge klammerdub, alatasa inimeste üle domineerib ning manipuleeris ka kõhutüüfusesse surnud tütarlapse isa. Isabella õige nimi on Isebel, isa oli selle tüdrukule Piibli järgi pannud
mõista kuidas teda näevad teised, pole alati kindel oma välimuses ja veidi kannatab oma näiliku inetuse tõttu. Talle on vajalik partner arenenud esteetilise maitsega, mida võib usaldada; ta peab tunnetama et "ma talle meeldin", vaatamata ta arenenud maitsele, nõudlikkusele ja isegi pretensioonikusele. Kiiresti reageerib kõigele mis kutsub esile emotsioone, - eriti positiivseid. On programmeeritud oma alati veidi hirmutatud või vihastatud duaali meeleolu tõstmisele. Alatasa kiirgab sõbralikust, positiivseid emotsioone, naeratab. Püüab nalja visata, igati raputab ja tirib partnerit kuni ei kutsu tal esile positiivset või negatiivset reaktsiooni, vastasel juhul ei saa infot tema seisundi kohta. Meeldib jutustada ja arutada lugenu või kuuldu kohta. Talle on kerge pöörduda võõra inimese poole. Otsib kestvaid, püsivaid inimsuhteid. Eriti ei mõista teise inimesi tundeid ja iha. Seepärast on ta ettevaatlikum, kardab end naeruvääristada. Väga hindab inimelu
igasuguseid poekaupu kuid tihtipeale jääb seal valik kasinaks, ja hinnad on tavaliselt kallimad kui poes, kuigi leidub ka odavamaid kaupu mis on lähiümbruses asetsevatelt mahetootjatelt ja talunikelt odavalt kokku ostetud. Maakohtades on jällegi see suur pluss et omavaheline eraisikult-eraisikule hüvistega kauplemine on väga levinud ja omavahel kaubeldes müüakse kas väga odava hinna eest, mingi teenuse eest, või siis vastukauba eest. Näiteks meil käisid alatasa naabrid piima või mune ostmas ja vahel ei võtnud me nende käest raha, vaid kutsusime appi näiteks uut aeda ehitama või vahetasime näiteks vorsti või muu kauba vastu. Ühes külas elavad inimesed peavad rohkem kokku hoidma kuna eraldi on neil raskem hakkama saada. Linna Elanikel on jällegi elu sellesuhtes kergem, sest nad saavad osta poest peaaegu kõik mis neil vaja läheb ja neil on ka väga suur valikuvõimalus, mida maainimestel pole. Ka teenused on tihti
mis kõige lihtsamalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. 5. Sisendseadmed 6. Klaviatuur - klaviatuur ehk sõrmistik on klahvide kogu, mis on kergelt ühendatav arvutiga. Selle abil on hea lihtne koostada tekstist koosnevaid faile. Samas sisaldab klaviatuur peale tavaliste täheklahvide ka funktsiooniklahve, lühipäringutes vaja minevaid klahve ja ka numbreid. 7. Hiir - arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt alatasa käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.aastal. Hiiri on kolme tüüpi mehhaaniline, optomehhaaniline ja optiline. Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavaliselt on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire ühendusviisid arvutiga on: · ADB-port (tootmisest eemaldatud) · InPort? port (tootmisest eemaldatud) · RC-232C port · PS/2 port · USB port · Infrapuna liides · Bluetooth liides
elu on nagu peaks ta seda hundi hammaste vahelt kiskuma See väide puudutab eriti Andrest . Sest tema elu oli nii füüsiliselt kui vaimselt väga kurnatud, teda vaevasid pidevalt mured. Vargamäel ei lõpenud kunagi töö, seda tuli aina juurde.Kui uusi loomi juurde osteti siis tuli jälle saaki suurendada et neid toita, see oli suletud ring millest välja ei saanud. See nõudis väga palju füüsilist pingutust. Teiseks Andrese suureks mureks oli tema naabrimees Pearu, kellega alatasa tuli võidelda ja kohut mõista. Pearu oli suureks tüliks seetõttu, et tema talu tööd tegid ära sulane, naine ja lapsed ning töötegemise perioodil oli tal väga igav. Seetõttu mõtles Pearu pidevalt välja erinevaid viise kuidas naabritega tüli ajada. Näiteks lõhkus ta aia ära nii et Eespere sead läksid Tagapere rukkisse. Kuid kahjuks tuli Andrese asemel probleemi lahendama Krõõt, mis sai Pearule saatuslikuks, sest ta armus Krõõdasse.
Tulemuseks oli pilt, mida on võimalik vaadata nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ning samas ka väga sügava tagamõttega. Selleks, et sellest aru saada tuleb pilti süveneda kui tervikusse. Pilt räägib ühe loo ühest olendist, keda me kõige paremini tunneme, keda me teame kui oma tuttavat, õpetajat, sõpra või pereliiget. Isik, kes peitub meis kõigis. Ma räägin inimesest. Seda kahel jalal käivat inimliiki peame kõige intelligentsemaks olendiks Maa peal, me paigutame teda alatasa toiduahela tippu ning ei kahtle temas peaaegu mitte kunagi, sest temas kahtlemine oleks sama hea kui kahelda iseendas. See pilt toob meie silme ette vaid kaks inimese halba külge, kuid neid on kindlasti sadades kordades rohkem. Ometigi on just need kaks tänapäeval kõige aktuaalsemad. Ma loodan, et järgmisi lühilugusid ja mõtteterasid lugedes mõtled sa järgmine kord hoolikalt kui jälle ühe kommipaberi maha viskad või kellegi peale keelt peksad ning kuulujutte välja mõtled
Hiina asend Hiina on suur ja rahvarohke maa Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul.Läänes piirab seda Tiibeti mägismaa,põhja poolt Mongoolia tasandikud.seal rändasid vanasti sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud.Hiinat läbivad mitmed suured jõed,mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja saabuvad Vaiksesse ookeani.põhjapoolne kannab nime Huang He ehk Kollane jõgi ja see suundub kollasesse merre.Ta kannab enda vooluga kaasa kollast muda ehk lössi,see teeb maad pehmeks ja viljakandvaks.Lõuna pool voolab Jangtse jõgi _____________________________________________________________________ Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orust kuni 2000 eKr ja levis sealt hiinasse.algul kasvatati hirssi,kuid aja pikku hakkati seal kasvatama riisi,Riis vajab palju vett: terad külvatakse mulda siis kui põld on üleni veega kaetud.Lisaks põlluharimisele peeti koduloomi:sigu,lambaid ja veiseid.Selle kõrval edenes juba siidiusside kasvatamine.Siidiu...
Ta oli kasvult le kuue jala ja nelja tolli pikk, kuid sealjuures haruldaselt hea kehaehitusega, ta jud vastas tiel mral kujutelmale, mille oli loonud tema hiiglakogu. Ngu ei teinud kigele muule hbi ja oli nii lahke kui ka kena. Ta kitus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii lla vlimusega keha suursugune rht seda vulgaarseks muutumast. (lk.8 viimane lik) Judith oli enneolematu iluga noor ttarlaps ja oskas vga hsti noori mehi vrgutada. Ta li ennast alatasa les ja oli ldse piiriasuka kohta vga tsiviliseeritud. Hetty oli kergekeelne ttarlaps. Ta oli Judithi de ja austas teda vga. Ta ei valetanud kunagi ja seega rkis ta alati kigest, mis sdamel. Kokkuvte: Hinnang loetud teosele: Hirvektt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hsti kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja kitumist. Lpupeatkid olid just need, mis mulle kige rohkem huvi pakkusid