hepatiit Fulminantne: multilobulaarsed nekroosid kooma 80% surm nädal-kuu (D-hepatiit 20%!) Maksaväline: artralgia, aneemia (B ja C-hepatiit) Viiruskandlus: - sümptomiteta - krooniline (> 6 kuud) persisteeriv hepatiit (hea) - krooniline aktiivne hepatiit (halb) (C-hepatiit) Tsirroos ja primaarne maksarakuline vähk (C-hepatiit), mida soodustavad alkohol, toksiinid Diagnoosimine ja ravi Laboratoorne: ASAT, ALAT , bilirubiin (ka uriinis), -GT, AFOS, lisaks albumiin, protrombiin - veres Viirusseroloogia: spetsiifilised Ak ja Ag Diferentsida infektsioonidest: - teised viirused (herpes, Coxsackie, kollapalavik jt) - bakteriaalsed (brutselloos, leptospiroosid) - parasiidid (malaaria, amöbiaas, ehinokokoos) - medikamendid ja alkohol Ravi: - sümptomaatiline, voodireziim, lõpetada alkohol ja maksatoksilised ravimid - C-hepatiidi...
05): Õhkrind paremal alles, võrreldes 30.04.15 ülesvõttega mahult vähenenud. (07.05): Õhkrind ülaväljas kuni 1cm paksuse kihina; võrreldes 04.05.15 pisut suurenenud. EKG: teostatud 19.04 ning 20.04 17 6. LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE VÄÄRTUSED Vereanalüüside kõrvalkalded: 19.04: CRP 12 mg/L ↑, muud väärtused normis 26.04: kaalium 4.8 mmol/L ↑, CRP 172 mg/L ↑, ALAT 52 U/L ↑, ASAT 37 U/L ↑. 28.04: CRP 136 mg/L ↑. Hb 133 g/L ↓ 30.04: CRP 81 mg/L ↑, ALAT 69 U/L ↑, ASAT 44 U/L ↑. 05.05: CRP 22 mg/L ↑. ALAT 102 U/L ↑, ASAT 55 U/L ↑. Normväärtused: CRP (<5 mg/L) Kaalium (3,4 – 4,5 mmol/L) ALAT (<41 U/L) ASAT (<40 U/L) Hb (134 – 147 g/L) 18 7. PÄEVIK 22.04 Patsiendil planeeritud kell 10.15 videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. Enne operatsiooni...
PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...
Viimane kord viibis haiglas 2 nädalat tagasi kui talle teostati trombotsüütide ülekanne. Viimase 1,5 aasta jooksul toestatakse vererakkude ülekandeid vähemalt 1 kord kuus. Lapsel on geneetiliselt diagnoositud Fanconi aneemia. Osakonnas läbiviidud vereanalüüside tulemused: Hg 77, g/L (norm 110...157 g/L), Hct 22% (norm 34..46%), Plt 11,0 E9/L (norm 145...390 E9/L), CRP 48 mg/L, ALAT 45 U/L (norm <39U/L), ASAT 65 U/L (norm <52 U/L). Järgmise päeva vereanalüüside tulemusel Hg 73 g/L, Hct 21%, Plt 73,0 E9/L, CRP 62 mg/L. Laps võeti haiglasse statsionaarsele ravile. U.Loit, 10.jaanuar 2016 11 3. ÕENDUSPLAAN Õendussekkumine Õendusdiagnoos Eesmärk kellele? mida? millal? kus? kuidas?...
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr,...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Merilin Lettens AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö Juhendaja: Ireen Bruus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD .................................................................................................................... 3 JÄLGIMISLEHT............................................................................................ 14 RAVIMITE MANUSTAMINE...........................................................................16 LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED.............................................18 ARSTI KORRALDUSED................................................................................ 20 LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST...
Tšehhov „Rothschildi viiul“ Tegemist on novelliga. Ehk siis proosa lühivormiga. Tekst on üsna lühike, kümmekond lehekülge. Tegelasi on vähe ja jutustuse arenedes neid väga palju juurde ei tule. Detailide ka ei pöörata suurt tähelepanu. Antud novelli puhul on minu arvates tegemist suletud novelliga, kus pinge järkjärgult tõuseb ja viib üllatava lõplahendusedeni ehk püandini. Lugu areneb proosateose üldise skeemi järgi. Algab lühikese tutvustusega linnast, peategelasest ja tema tegevustest. Sellele järgneb teema arendus . Peategelase Jakovi elu ja tegemiste täpsem kirjeldus. Tema arutelu elu üle. Mis viib lõpuks haripunkti, ehk siis Jakovi naise Marfa surmani, mis paneb peategelase oma väärtused ülevaatama. Ja lõpuks saabub lahendus-tema enda surm. Tihti peale koosneb teos mitmest osas. Isegi no...
i) Ülekarjatamine ii) Muldade pideval kasutamisel langeb mulla viljakus Esineb poolkõrbetes, rohtlates, savannides Kurnatud maid tuleb lasta puhata, tuleb vältida ülekarjatamist V. Muldade sooldumise intensiivistumine Maid niisutades kantakse niisutusveeega mulla ülakihtidesse lahustunud soolasid Esineb kõrbetes ja poolkõrbetes Kaitse: mitte niisutada? Mulda hävitavad: linnud, ehitised, tehiskattega alat , kaevandused, tööstuskompleksid,roomiksõidukid nt tundraaladel VI. Bioloogiline degratsioon Mulla huumussisaldus väheneb Esineb nt: i) Alepõllunduse tingimustes väga intensiivse mulla kasutamisel ii) Ühesuguste põllukultuuride pideval kasutamisel Kaitse: erinevate taimeliikide külvamine vaheldumisi Hüdrosfäär...
02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14...
Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 30. oktoober kell 8:00. 0 Töölehel ELriigid on Euroopa Liidu (EL) riikide loetelu eesti ja inglise keeles. Töölehel Stat.ee on andmed Eesti 2017. aasta väliskaubanduse kohta. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. 1. Arvutage kaubavahetuse kogumaht iga riigi kohta (eksport + import) ning kuvage see summa miljo 2. Tehke eraldi andmetabel (list) nendest riikidest, mille kaubavahetuse kogumaht moodustab vähema 3. Leidke, kui palju nendest riikidest (vähemalt 2% väliskaubanduse üldmahust) ei kuulu ELi. 4. Leidke EL riikide osatähtsus Eesti väliskaubanduse üldmahus. 5. Leidke Suurbritannia koht Eesti kaubavahetuses EL riikidega. 6. Leike, mitme euro eest kaupu eksportis Eesti EL r...
Tüübi diabeeti ravitakse insuliiniga. 2. Tüübi diabeet tekib enamasti peale 40. Eluaastat Iseloomustab hüperglükeemia ja insuliinresistentsus. 2 tüübi diabeedi puhul on oluline säilitada stabiilne glükoositase ning vältida diabeedi komplikatsioone. Biguaniinid, sulfonüüluureaderivaadid, tiasolidiindioonid, GLPretseptorite agonistid, DPP-4 ensüümi inhibiitorid, SGLT-2 inhibiitorid, (insuliin) Patsiendi glükoosikontrolli pikemas ajas iseloomustab glükosüleeritud(glükeeritud) hemoglobiin ehk HbA1c (USAs A1c). Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. Annab teavet iga 2-3 kuu punaliblede eluea vältel. Oodatav väärtus on väiksem kui 7 protsenti. DIABEEDI TÜSISTUSED · Mikrovaskulaarsedkahjustused (retinopaatia, nefropaatia, neuropaatiasensoorne, motoorne, autonoomne). 40%-l esmakordselt avastatud diabeediga haigetel vaskulaarsedtüsistused. · Makrov...
Õhk on niiske ja on palju tugevaid sademeid. 5. Mis on ja kuidas tekib briis? Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja -tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid: soojal poolaastal ilma jahenemine ja sademed; külmal poolaastal ilma soojenemine ja lumesadu. Antitsüklon toob selgemat ja kuivemat ilma: soojal poolaastal mõnikord kuumalaine ja põud, külmal poolaastal käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm Külm front "lükkab" soe frondi ülesse; 7...
skoorideks – staniin ja steenide skaala Standardnormskaala e z-skaala omadused - Z väärtus näitab iga isiku tulemuse asukohta grupi sees ning näitab hälvet grupi keskmisest standardhälbe ühikutes. Varieerub -3z +3z. Tähele panna: Pooled väärtused on negatiivsed Kindlasti on vaja arvesse võtta 2 komakohta, muidu teisendustes suur viga - Z-skoori variatsioon on T-skoor mis ei vaja komakohti ja on alat positiivne Kasutatavamad skaalad ja tesendused -...
Talvel kuiv, suvel äärmiselt sademeterohke (üle 650 mm kuus). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil. 5. Mis on ja kuidas tekib briis? Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja –tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala ja võimas õhumassi pööris. Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu....
Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17...