Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
3.6. Sport ja olümpiamängud: Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti tehti alasti ja seetõttu nimetati spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate abihoonetega terminiga gymnasion (kr k alastioleku koht). Spordi juurde kuulusid loomuliku osana võistlused ning kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr (ühtlasi kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased)...
-surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe Jumalate ja inimeste põlvnemine: -maailm oli enne jumalate teket -elasid esimesena Maa ja Taevas ning nende lapsed titaanid -esimesed inimesed sündisid maast -neid kaitses Prometheus (tema tõi inimestele tule) §17. >> AVALIKUD PIDUSTUSED, SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER Spordivõistlused: -aristokraatide meelisharrastused -sporditi alasti ja sp nimetati seda kohta gymnasion(kr.k alastioleku koht) -gümnaasiumitest said hariduskeskused >> peeti loenguid ja vestlusi -võistlused *Olümpiamängud>> peeti iga 4 aasta tagant osalesid ainult hellenid kiirjooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) võistlesid ainult mehed kehtis relvarahu võitu hinnati väga kõrgelt > mälestusmärgid, kuulsus, ülistuslaulud Lüürika: -kuulusid enamus pidustuste kavva...
*Seoses veinijumal Dionysose austamisega, kelle kaaslasi kujutati sokujalgsetena või hobusesabalistena. · Spordivõistlused *Aristokraatide meelisharrastus *Spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. *Spordiväljak - gymnasion (kr k, alastioleku koht). · OM *Üle-Kreekalised *iga nelja aasta tagant *Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas *Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid. *Naistele oli juurdepääs keelatud. *Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Filosoofia ja teadus · Filosoofia *Vana kreeka filosoofid püüdsid seletada loodus ja ühiskonna nähtusi mõistupäraselt. *Filosoofia e tarkusearmastus *sünnipaik Mileetos...
Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta....
3.6. Sport ja olümpiamängud: Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti tehti alasti ja seetõttu nimetati spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate abihoonetega terminiga gymnasion (kr k alastioleku koht). Spordi juurde kuulusid loomuliku osana võistlused ning kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr (ühtlasi kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased)...
SETSESSIOON, ESIMENE NÄITUS • 25. märts-15. juuli 1898 Gustav Klimti kujundatud plakat (asub nüüd Albertiina muuseumis) „Gartenbaugesellschaft“ hoones (August Weberi ehitatud 1859-1863 , ei ole säilinud; nr. 6 linnakaardil) rajatud Setsessiooni esimese näituse jaoks. Tsensor oli Theseuse alastioleku vastu ning nõudis plakati ümbertegemist. Setsession asutati 1897. aastal pärast noorte kunstnike väljarännet „Künstlerhausist“. See oli Austria suurim kunstnike ühing, kuid taidurid tundisd ennast selles hüljatuna. Nad ühinesid Gustav Klimtiga, kes sai nende esimeseks presidendiks ning juhatas suunda, kuni Klimt lahkus koos oma grupiga Setsessioonist. Esimene näitus oli edukas: külastajaid oli rohkem kui 57 000 ja näituse jooksul müüdi 218 kunstiteost. Kui auväärne...
Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas – jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud – tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid – mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad....
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Tallinn: Varrak 6 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluiseaalid. Tallinn: Varrak 7 Vabalt langeval särkkleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht. Esmakordselt ajaloos paljastati naiste jalad. Õhtukleidil jäeti katteta ka õlad ning selg. Kasutati läbipaistvat kangast ning vähe kaunistusi, mis tõi alastioleku ilme veelgi rohkem esile. Kleidile lisati pärlid, mis valgust peegeldades peokleidi särtsaka iseloomu hästi esile tõid (vt joonis 6). Vabal ajal kanti spordi- ja vabaajarõivaid. Kõige populaarsemad spordirõivad olid supeltrikoo ja tennisekostüüm (vt joonis 7). Suvel kanti kleite, mida hiljem ka varrukateta tehti7. Talvel aga plisseerituid seelikuid koos kardigani või mantliga (vt joonis 8). Riietusele lisati karvast detailidega mantleid ning salle. Joonis 6...