16. Kui ühendada välise pingeallika positiivne poolus p-alaga ja negatiivne poolus n-alaga, siis on väline elektriväli suunatud vastupidi sisemisele väljale (joonis 2.16a). Sellist pinget nimetatakse päripingeks, kuna selle toimel liiguvad enamuslaengukandjad ülemineku poole ja vähenab tõkkekihi laius, väheneb ka eneriatsoonide kalle ja potentsiaali barjäär ning enamuslaengukandjad suudavad tõkkekihti läbida. Tõkkekihi läbinud laengukandjad satuvad vastupidise juhtivusega alasse (elektronid p-alasse ja augud n-alasse), kus nad osutuvad vähemuslaengukandjateks ja rekombineeruvad sealsete enamuslaengukandjatega. P-n siire on nö ,,avatud" ja tekib vool läbi p-n siirde, mida nimetatakse pärivooluks. Kui väline pingeallikas on lülitatud teistpidi, st positiivne poolus n-alaga ja negatiivne poolus palaga, siis liitub väline elektriväli sisemisega (joonis 2.16b) ja potentsiaali barjäär kasvab.
blogspot.com.ee, 31.10.2015) Vaalkaevandamine on peamine kihtmaardlate kaevandamisviis mille puhul katendikivimid paigutatakse sisepuistangusse vaaludena. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) Aukkaevandamine on termin, mis tähistab seda, et karjääris kaevandades jääb järgi auk. Aukkaevandamist kasutatakse kui katendikivimeid ei saa paigutada kaevandatus alasse, kuna need kataksid maavara või need ei ole piisavalt, et auku katta. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) Väljakkaevandamise puhul maavara väljatatakse õhukeste kihtidena suurel alal. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) 5.2 Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine on moodus mille korral maavara katvaid kivimeid ei eemaldata,
Aidu karjääris. Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada allmaakaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Allmaakaevandus on jagatud paneelideks, mida eraldavad veo- ja tuulutusteed. Paneelid omakorda on jaotatud kamberplokkideks. Läbindustööd Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse. Läbindustööd on vajalikud, et tagada kaevanduse tuulutamine ja inimeste liikumisvõimalus. Samuti paigaldatakse vajalikud veoseadmed ning kommunikatsioonid. Läbindustöid tehakse maapinda puurides ja lõhates. Koristustööd Allmaakaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite edasinihkes nii, et moodustuvad ruudukujulised tervikud küljepikkusega 67 meetrit. Kambrite laius on 78 meetrit. Põlevkivi rikastamine
martensiitmuutuse temperatuurile ehk martensiidi tekke termperatuurile, ärme täna räägi. Martensiit on faas, mille poole me püüdleme karastamisel. Me tahame saada 100% martensiiti, et saada suurt kõvadust ja kulumiskindlust. Siinkohal võiks ikkagi vaadelda legeerivate elementide mõju kuumutamisele. Igasugune termotöötlus eeldab (võtame faasidiagrammi ette), et me kuumutame üle mingisuguste temperatuuride. Eesmärk on tavaliselt see, et me püüdleme austeniidi alasse, tahaksime, et lähtestruktuur oleks austeniit ja seda siis jahutame aeglaselt või kiirelt ja saame erinevad struktuurid. Kuna me kuumutame austeniidi alasse ja austeniit on samuti teralise struktuuriga austeniit võib olla jämedateralisem (mida suurem temperatuur, seda suurem tera) või peeneteralisem. Sellest tulenevalt, kuidas nad mõjutavad austeniidi tera suurust, jagatakse legeerivad elemendid või lisandid kahte gruppi:
Loodusvööndite piirid vahetuvad tihti ülemineku aladega, kus esineb kokkupuutuvatele vöönditele mõlemale iseloomulikke tunnuseid. Mõnikord vaadeldakse neid ka omaette vöönditena. Loodusvööndite elustik ja taimestik sõltub ala geograafilisest asetuset maakeral ja ala reljeefsest iseäralikkusest. Suurem osa Lapimaast kuulub okasmetsa- taiga vööndisse. Skandinaavia mäestik jääb kõrgusvöödilisuse alasse ehk alpiinse tundra alasse. Põhja-Lapimaal, parasvöötme ja lähisarktilise kliimavöötme piirimail asub metsatundra vöönd. Põhjapoolne ranniku ala kuulub tundra vööndi alla. (Maailma Loodusvööndid) 7.1. Taiga Taiga moodustub okaspuudest ja okasmetsades elavatest taime ja looma liikidest. Levinumad okaspuud on männid ja kuused. Okaspuud on kohastunud karmide tingimustega hakkama saamiseks. Koonusjalt kuuselt langeb lumi oksi murdmata maha. Lehtpuudest ja põõsastest
mida on vaja väga harva. Massiivid, nimekirjad, tabelid jms sarnased luuakse teatava varuga ning nad pole kuigi tihti ääreni täis. Osa programmi funkstionaalusest pole kogu aeg kasutusel Tänu virtuaalmälule saame kasutada programme mis nõuavad rohkem mälu kui reaalselt arvutis olemas on. 2.3. Monoliitne kernel Monoliitses kernelis kõik operatsioonisüsteemid jooksevad peamise kerneli keermes, samas jääde samasse mälu alasse. Selline lähenemine pakub rikast ja võimsat riistvara ligipääsu. Mõningad arendajad nagu UNIX'i arendaja Ken Thompson väidab, et on lihtsam täita monoliitne kerlen, kui mikrokernel. Peamine puudujääk monoliitsel kernelil on tema sõltuvus süsteemi komponentide vahel. Monoliitsed kernelid, mida on traditsionaalselt kasutatud UNIX'i taolistes operatsioonisüsteemides, sisaldavad kõikide operatsioonisüsteemide põhifunktsioonid ning deadmete draiverid.
poolestusajaga 30 mikrosekundit. Füüsikalised omadused Kullast on kerge valmistada sulameid teiste metallidega. Kõige sagedamini kasutatakse kulla sulameis hõbedat ja vaske. Ehkki enamik puhtaid metalle on hallid või hõbekasvalged, on kuld kollane. Värvuse määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis; sellised elektronid võnguvad "plasmana", Enamikus metallidest jääb elektronide võnkesagedus ultravioleti alasse, kuid kulla puhul on sagedus nähtavas spektrialas (peamiselt punases osas, 400—700 nm) nõrga relativistliku efekti tõttu, mis mõjutab kulla aatomi orbitaale. Kuld on lõhnatu ja maitsetu tänu oma inertsusele, sest metallidele annavad maitse metalli ioonid. Kuld on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega, helekollase värvusega väärismetall. Kuld on kergesti töödeldav. Ühest
Kaks varianti: 1. kõne mis tekib/kujuneb kuulmisel, teise inimese jutu kuulamisel või raadio/televiisori kuulamisel. Kõne on integratiivne funktsioon, ta koosneb fonatsioonist ehk hääle moodustamisest, toimub häälepaelte abil ja artikulatsioonist mis tähendab häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest, toimub keele pehme suulae lihaste ja näo lihaste võtu abil. Kui kõne formeerub vastusena teisele kõnele, siis erutus kõigepealt jõuabki vernike alasse oimusagaras, kus toimub kõnest aru saamine. Broca keskuses formeerub vastuse neutraalne mudel närvirakkudes just kui siis kujuneb juba vastus. Mudel edastatakse kõrval olevasse sekundaarsesse motoosesse alasse. Närviimpulsid lähevad keele alusele närvile, suulae lihastele ja ka häälepaeltele. Need on juba täidesaatvad närviimpulsid, nende abil tekitatakse heli ja õeldakse vastavad sõnad välja. 2. kõne formeerub vastusena kirja sõnana. Silma võrkkest võtab ... mõõda ..
Kaoshiungi sadam on suur tootmis-, rafineerimis- ja ümberlaadimiskeskus. Sadam käsitleb enamus Taiwani nafta impordist. Kaoshiungi sadama alal toodetakse palju eksporditavat kaupa, näiteks alumiiniumi, puit- ja pabertooteid, väetisi, tsementi, erinevaid metalle, masinaid ja ka laevu. Mitusada aastat enne, kui Kaohsiungi sadamat hakati aretama sadamaalaks, oli see looduslik laguun. 16nda sajandi lõpuks hakkasid tekkima nüüdse Kaoshiungi sadama alasse väikesed külakesed. Põliselanike poolt oli sellele alale nimeks pantud sellel ajal aga „Takau“. Hollandi Ida-India Kompanii (VOC) kolonistid saabusid „Takau“ alale 1620ndatel ja hakkasid seda arendama. Sadam, mida siis kutsusti Takau sadamaks arendati vaikselt edasi Hollandi ajastul ja ka kahel järgneval ajastul. Aastal 1858 Qing Dünastia Teise Oopiumi sõja, mille tõttu nõudsid Prantslased ja Inglased, et Taiwani sadamatest viis oleks avatud väliskaubanduseks
demehhaniseerimisel, lähenemine, kus meditsiinis patsiendi keha e katkine masin pannakse uuesti tööle. Endosemioos – termin, mida kasutatakse inimkeha mittekeelelisi ja mittevaimsete interaktsioonisüsteemide uurimisel. Endosemioos on püüd seletada ja mõista informatsioonilisi suhteid, mis toimuvad organismis iseeneses. Ta võttis semiootika filosoofiast, lingvistikast ja hermeneutikast ning asetas ta tagasi suuremasse bioloogilisse alasse. 10) Giorgio Prodi (1928-1987) – Itaalia arstiteadlane, onkoloog ja semiootik. Avaldanud raamatuid meditsiinifilosoofiast ja bioloogia filosoofiast. Koos Thomas Sebeoki ja Thure von Uexkülliga arendas ta semiootilist lähenemist bioloogias (biosemiootikat). Sebeok väidab, et Prodi on üks kolmest tänapäevase biosemiootika rajajatest. Prodi väitis, et bioloogilised süsteemid ise pole muud kui tihedalt suhtlevad puhtalt tõhusa materiali ja energia
1. DNA/RNA (sh. mRNA, tRNA, rRNA) DNA Struktuuri alusühik on nukleotiid Nukleotiid koosneb: 5-C suhkur (desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin) Nukleotiidid seonduvad kovalentselt, moodustades suhkur-fosfaat ühenduse. Iga suhkur liitub kahe fosfaadiga – 5’ süsinik ja 3’ süsiniku kaudu – antud muster määrab ahela suuna. Lämmastikalused seonduvad kovalentselt iga suhkru 1’ süsinikuga ja seonduvad teise ahela komplementaarsete lämmastikualustega. Antiparalleelsed ahelad 5’ -> 3’ ja 3’ -> 5’ Iga ahela pealt kopeeritakse uus DNA ahel Lämmastikualuste järjestus määrab ära DNA koodi RNA Üksikahelaline nukleotiididest koosnev molekul: 5-C suhkur on riboos; 4 lämmastikalust – adeniin, uratsiil, guaniin, tsütosiin; fosfaat. Informatsiooni e. Messenger RNA (mRNA) – kannab DNA infot komplementaarse koopiana; info esineb kodoonitena (...
Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele. 3 sekundi reegel Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolmesekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks. Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa ...
Kehalise kasvatuse referaat Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis...
reeglid- iga ründaja julgestab end ise, side julgestab peale tõstet, ründajat julgestatakse kõrval ja tagatsoonides, bloki julgestamine- bloki taha suunatud hani või pettelöögid, üheboki julgestamine- julgestab eesli inimängija kes ei olnud vaja sulustada või blokki ei jõudnud, tagaliinimängija peab olema kaitses, koostöö tagaliini kaitsemängijate ja sulustajate vahel on oluline, esimene nõua bokile on et palli ei tohi lasta enda kaitsutd alasse, khtib põhimõte et liigu väljaku äärtest tsentri poole, kaitsemäng ründelöökide vastuvõtmisel- taktika seisneb ilma pallita liikumises ja kohavalikus, ründesöödu jägimises, oskuses hinnata ründemängija võimeid ja tema võimalusi anntud olukorras, sulustajate jälgimises sest signaalid kaitsemängijale näidatakse sõrmedega, kaitsemängija poolt õige koha valikus, kaitsemängija taktikaline
· Lorenzi kõver o iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt o horisontaalteljel tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses o vertikaalses näidatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp · Gini koefitsient o baseerub Lorenzi kõverale, koefitsiendi väärtuseks on geomeetrilise ebavõrdsuse piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse o arvestab kõikide riikide kohta olevat informatsiooni, annab parema ülevaate ebavõrdsusest Globaalne ebavõrdus- võtab arvesse ka riigisisest ebavõrdsust, on maailma suurenenud, tingitud riikidevahelisest ebavõrdsusest sellegipoolest. Põhjused: o OECD riikide kiirem kasv võrreldes arengumaadega o Arengumaades kiire kasv võrreldes OECD o Suurenev ebavõrduss põllumajandusliku ja urbaniseerunud Hiina vahel Miks kuumenes majandus üle?
moduleerimise (näiteks amplituudi joonis 3) abil. [1] Joonis 3 AM (amplituudmodulatsioon) saatja-vastuvõtja põhimõttediagramm Raadiosaatjas luuakse generaatori (enamasti kvartsostsillaator) abil kandjalaine, mida moduleeritakse soovitud informatsiooniga. Amplituudmodulatsiooni (AM) puhul moduleeritakse signaali amplituudi (nähtav joonisel 3 kus signaal ,,a" määrab signaal ,,b" amplituudi muudu). Enamus saatjaid jäi pikk- ja kesklaine alasse. Seda sorti saatjate ning vastuvõtjate plussiks on üsna lihtne konstruktsioon, kuid miinuseks madal signaali kvaliteet ja ribalaius [9], seetõttu on tänapäeval populaarseim FM ehk sagedusmodulatsioon, kus moduleeritakse kandjalaine sagedust. Enamus saatjaid on lühilaine ja ultralühilaine alas.[10] Modulatsiooniviise on veelgi, näiteks faasmodulatsioon, impulsspikkusmodulatsioon ja nii edasi, kuid kõige levinum on tänapäeval siiski sagedusmodulatsioon. [1]
üldine kallak lõunasse, pole neil antiklinaalidel tähtsust. Sel viisil üldpilt Eesti tektoonikast on niisugune, et meil on olemas vaid üks (lõunapoolse kallakuga) tiib ühest lamedast ja suurest antiklinaalist, kusjuures põhjasse on kihid läbi lõigatud maapinnast. Kihid avanevad järelikult nii, et nafta peaks rändama põhja, maapinnani jõudma ning sel viisil kaduma. Kuid naabermaades, mis samuti geoloogiliselt kuuluvad Eestiga ühtede tingimustega alasse, on puurimiste abil saavutatud hoopis erinevaid tulemusi. Alatskivi juures on samuti kindlaks tehtud lahkuminekuid kirjeldatud oludest. Lätis tehtud puurimistes kahes puuraugus Volmaris ja Daugavpilsis saavutati Eesti Siluri kuuluvaid kihte kuid vähemas sügavuses kui seda võiks oodata, arvestades nende kihtide kallakust Eestis. Eriti Daugavpilsi juures oli sinisavi, mis peaks üle 1000-1500 m sügavuses asuma, 560 m sügavuses avastatud. Kasutatud kirjandus Eerik, A. Maaõli (Nafta)
Laternate valgustugevust on võimalik suurendada halogeenlampidega. Nende valgustugevus on sama voolutarviduse korral märksa suurem kui tavalistel hõõglampidel. Halogeenlambi iseärasuseks on hõõgniidi kõrge temperatuur, mis võib ulatuda kuni 3200 °C. Hõõgniidi vastupidavust suurendab joodiaur, mille rõhk ulatub 0,8 MPa. Niidilt aurustunud volfram ühineb ajutiselt joodiga. Kui volframjodiidi molekul satub hõõgniidi lähedasse kõrge temperatuuriga alasse, siis ta laguneb ja volfram sades tub uuesti niidile. Kirjeldatud protsessi nimetatakse jooditsükliks. Joon. 5.4. Autolaternate halogeenlambid Joon. 5.5. Euroopa valgusjaotusega põhilatenn CDF140: I hajuti, 2 hoiderõngas, 3 seadekruvi, 4 kere, 5 seaderõngas, 6 peegeldi, 7 sirm, 8 hõõglamp, 9 pide, 10 klemmiklots, 11 tihend, 12 gabariidilarnbi pesa, 13 gabariidilamp. Joon. 5.6. Ameerika
inimeste tulevikku. Sinna alla kuuluvad hiiglaslike maavärinate tekkemehhanismi paljastamine, elu päritolud, globaalsed keskkonna muutused tulevikus ja uued süvamere ressursid. Missioon · Seismoloogilise valdkonna jälgimine ja vahetu proovide võtmine. Maavärinate uurimine nõuab mõõdistusi, vahetuid vaatlusi, proove ja jälgimisi maa all ja mandrilaamade piirialadel. Kuna CHIKYU suudab puurida seismilisse alasse, siis ta on tähtis tööriist, et kätte saada nii üliolulist informatsiooni. · Elu uurimine maakoores ja mere põhjas. Üüratu mikroobide hulk elab maakoores ja nad on täiesti erinev biosfäär kui see, mis on maapinnal. Nende mikroobide uurimine äärmuslikus keskkonnas võib lahendada elu päritolu ja evolutsiooni küsimuse Maal. · Maa sisekihtide uurimine. CHIKYU peamine eesmärk on tungida läbi maakoore, kuhu keegi ei ole veel jõudnud.
rikkas ja arenenud infrastrutuuriga keskkonnas. 1.2 Looduskeskkond Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S-kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt vastavalt hoolduslepingutele. Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. See on ka maastikukaitseala, kus kasvab peamiselt tüüpiline salumets. Kõrvuti kasvavad siin lepp, jalakas,
2. Korduvkasutusega puhastuslappe Korduvkasutusega lappe kasutatakse kõikide pindade puhastamiseks. Nendega saab teha nii kuiv-, poolniisket- kui niisket pühkimist. Korduvkasutusega lappidega saab eemaldada lahtist ja vähesel määral kinnitunud mustust. Hea korduvkasutusega puhastuslapi omadusteks on: · suur imavus · vastupidavus · kergesti puhastatav · paras suurus · ei eralda ebemeid · laguneb looduses Kasutusotstarbe järgi jaotatakse puhastuslapid: · põrandalapid · mööblilapid · aknalapid Puhastuslappe toodetakse värvikoodidega. Erinevat värve puhastuslappe kasutatakse erinevate pindade puhastamiseks. Puhastuslappe valmistatakse erinevatest tekstiilkiududest. 2.1 Puuvillased puhastuslapid Puuvillased puhastuslapid on hea puhastusvõimega, vastupidavad, taluvad keetmist. Halvaks omaduseks on nende raskus ja halb kuivamisvõime. 2.2 Tehiskiust puhastuslapid Tehiskiust puhastuslapid imavad niiskust halvasti, k...
Samas võib liikumise pealt palli saanuna ka seda põrgatama asuda. Põrgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees. Kui mängija vastavaid põrgatusi ei tee, nimetatakse seda "jooksuks". 11.Selgita mõistet "3-sekundiala". Sinu vastus oli: Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud vmt. 12.Nimeta erinevaid sööduviise Sinu vastus oli: Korvpallis jagatakse söödud kahte suurde rühma: kahe- ja ühekäesöötudeks. Sööte sooritatakse paigalt, liikumiselt ja hüppelt ning koos teiste mänguvõtetega.
vulnerable systems. ISSN 1404-2983, Report 1001, Lund 1999 Masinaohutus: riski hindamine vastavusmärgistus Masina ohutuse seadus (RT I 2002, 99, 580) Masina tootja hindama masina kasutamise riske järgima kehtestatud ohutusnõudeid: “Nõuded masinale ja ohutusseadisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord” (RTL 2002, 150, 2187) Standardid EVS-EN 294:1999 Masinate ohutus. Ohutud vahekaugused, mis väldivad käte sattumist ohtlikku alasse. EVS-EN 349:1998 Masinate ohutus. Minimaalsed vahekaugused, vältimaks inimese kehaosade muljumisohtu. EN 418:1992 Masinaohutus Hädaseiskamisseadised, põhilised aspektid - Projekteerimise põhialused Ohtlikud funktsioonid masina funktsioonid, millede ebaõige sooritamine tekitab otsest vigastuse või muu tervisekahjustuse ohtu. Nende funktsioonide ohutust tagavad toimingud jagunevad:. Funktsioonide ohutust tagavad
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja...
Kaug-Ida föderaalringkonnas on 9 all-haldusüksust: 1 vabariik, 1 autonoomne ringkond, 3 kraid ja 4 oblastit. 80,9% sealsest rahvastikust haaravad enda alla 4 allüksust. Suurima rahvaarvuga on neist Primorje krai, kus elab 31,1% Kaug-Ida föderaalringkonna rahvastikust. Suuruselt järgmised on Habarovski krai 21,4%, Sahha (Jakuutia) Vabariik 15,2% ja Amuuri oblast 13,2% elanikuga (vt. Joonis ). Kaug-Ida föderaalringkonna elanikkond on koondunud soojema kliimaga alasse, välja arvatud Sahha (Jakuutia) Vabariik, mis laiub suuremal maalal ja ulatub osaliselt lähis- ja arktilisse kliimasse. Olulist rolli inimkonna jaotumise osas mägivad ka tööstus piirkonnad, mis kattuvad suurema rahvaarvuga aladega. Antud föderaalringkonna rahvastikust elab 75% linnas ja 25% maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis ). Asustustihedus on suurim lõuna pool asuvatel tööstualadel, kus asuvad ka peamised linnad, ning jõgede äärsel alal. Rahvastiku tihedus on
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10D klass Portugal referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5 3. Kliima....................................................................................................................5 4. Rahvastik.........................................................................................................5 - 7 5. Majandus........................................................................
territooriumist 74%. Sellest 31,7% on põlde ja 63,4% rohumaid. Looduslik rohumaa (nn kare karjamaa rough pastures) on ülekaalus mägialadel. Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik. Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on põlluharimiseks tingimused raskendatud ega tasu majanduslikult end ära. Suurbritannia kuulub mõõduka parasvöötme kliimaga alasse. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. · Agrokliima iseloomustus 1. Keskmised temperatuurid:
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas...
Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele. 3 sekundi reegel Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud vmt. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks. Soovituslik
kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem heaolu); SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses 5. Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel tulusaajate hulk kumulatiivselt, vertikaalteljel kui suure osa tulust saab antud elanike grupp. Gini koefitsient baseerub Lorenzi kõveral. Väärtuseks on geomeetriliselt ebavõrduses piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse. Väärtuse varieeruvad 0-1ni. väärtused 0,5-0,7 väga ebavõrdse tulude jaotusega riigis. 0,2-0,35 kõige ühtlasema tulujaotusega riikides. Arengumaade majandusele iseloomulik sissetulekute jaotumise suur ebaühtlus elanikkonna erinevate gruppide lõikes. Selle väljenduseks on ka need näitajad. Arenenud riike iseloomustab Lorenzi kõvera puhul astmeline tõus madalamalt tulutasemelt kõrgemale. 6
Puhkepotentsiaali põhjustavad tegurid: 1)Põhiliste katioonide (K+, Na+) ning anioonide(A-, Cl-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonnas. 2)Rakumembraani valikuline läbilaskvus e. permeaablus erinevate ioonide osas 3)Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na +/K+ pumba abil. Põhilist osa membraani puhkepotentsiaali tekkel etendab K ioonide difusioon rakust rakkudevahelisse alasse. Membraanipotentsiaali muutused: 1)depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine 2)hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine 3)repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti.
4. Toidukäitlemishoonetes peab olema piisav hulk sobivalt paiknevaid valamuid, mis on määratud käte pesemiseks. Valamud peavad olema varustatud kuuma ja külma voolava veega, kätepuhastusvahenditega ning hügieeniliste kätekuivatusvahenditega. Vajaduse korral peavad toidu pesemise üksused paiknema kätepesukohast eraldi. 5. Toidukäitlemishoonetes peab olema piisav loomulik või mehhaaniline ventilatsioon. Tuleb vältida õhu mehaanilist liikumist saastunud alast puhtasse alasse. Ventilatsioonisüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et filtritele ja muudele puhastatavatele või vahetatavatele osadele oleks hea juurdepääs. 6. Sanitaarruumid peavad olema varustatud piisava loomuliku või mehaanilise ventilatsiooniga. 7. Toidukäitlemishoonetes peab olema piisav looduslik ja/või tehislik valgustus. 8. Äravooluseadmed peavad olema piisavad ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Need peavad olema konstrueeritud ja
Tallinn 2015 RESÜMEE Uurimustöö eesmärk on teada saada, kui palju ja mida noored teavad driftist. Valisin selle teema, kuna ma olen neljandat hooaega drifti võistlustel rajakohtunik, oman Eesti Autospordi Liit poolt välja antud kohtunikulitsentsi. Seega ise olen selle motospordi alaga tuttav. Tahan ka ise sellest teemast rohkem teada saada ja noorte teadlikkus driftis on väga tähtis, et tuleks aina rohkem noori kõige kiiremini kasvavasse motospordi alasse juurde. Küsitlus oli interneti põhiline, kasutasin interneti küsimustikku ''Google Vormid''. Küsitlus oli suunatud 14-17aastastele. Selles küsisin nende teadmisi ja huvi drifti vastu. Töö on ... lehekülge pikk. Võtmesõnad: Drift; Noored The goal of the research was to find out how much and what do the young people know about drifting. I chose this topic because I am a track judge at drift events now for the 4th season in a
Vaatlusi tuleks teha avatud vaateväljaga. Kui mingi osa vaateväljast on kaetud näiteks pilvedega, jääb teil nägemata mingi arv meteoore. Et leida, kui palju oleks te näinud meteoore täiesti selge taeva korral, kasutatakse kordajat, mis põhineb nägemata jäänud meteooride arvul ja on võrdeline vaatevälja varjatud osa suurusega. Kuigi me alati räägime avatud/varjutamata väljast, jääb inimsilma omaduste tõttu 98% nähtud meteooridest peaaegu ringikujulisse alasse, mille raadius on 50° ümber. Me nimetame seda efektiivseks vaateväljaks. Pilved tuleb registreerida siis, kui nad katavad osa efektiivsest väljast. On selge, et pilvkatte protsendi hindamine iga muutuse järel nõuab palju tööd; aga teie olete väljas esmakordselt ja eelkõige vaatlete meteoore, mitte aga pilvede liikumist. Selle asemel, et üles märkida iga muutus, püüdke hinnata keskmist varjutatuse astet iga 10 15 minuti kohta seni, kuni pilved on kadunud või te
[3] 1.3. Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada allmaakaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Allmaakaevandus on jagatud paneelideks, mida eraldavad veo- ja tuulutusteed. Paneelid omakorda on jaotatud kamberplokkideks. [4] Läbindustööd Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse. Läbindustööd on vajalikud, et tagada kaevanduse tuulutamine ja inimeste liikumisvõimalus. Samuti paigaldatakse vajalikud veoseadmed ning kommunikatsioonid. Läbindustöid tehakse maapinda puurides ja lõhates. [4] Koristustööd Allmaakaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite edasinihkes nii, et moodustuvad ruudukujulised tervikud küljepikkusega 67 meetrit. Kambrite laius on 78 meetrit. [4] 2. Kaevandamise hetkeseis ja statistika 2.1. Kaevandamise hetkeseis
tegemist langetamisega, varistamisega või sundvaristamisega kaevandamisviisidega. Peamised kasutatavad kaevandamistehnoloogiad on kamberkaevandamine, laavakaevandamine ja nende kominatsioonid. 31. Mida kujutab endast pealmaakaevandamine? Kaevandamisviis kus maavarasid kaevandatakse maa pealt maapealsetest kaeveõõntest 32. Kuidas kaevandusi ja karjääre kaevandamiseks ette valmistatakse? Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse töörinde loomiseks, tuulutamiseks, inimeste liikumiseks, veoseadmete ja vajalike kommunikatsioonide paigutamiseks. Põlevkivikaevanduses seisnevad ettevalmistustööd peamiselt põlevkivikihindisse pea- ja paneelstrekkide (konveier-, rööbas-, tuulutusstrekk) ning kogumis- ja külgstrekkide läbindamises. Läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Läbindamise ajal või järel soonitakse streki põhja küljele asetatud soonuriga drenaazisoon, tuulutusstrekki rajatakse aga
korraldada kokkusaamine Funakoshiga. Hiljem soovitas Kannaha Funakoshile korraldada demonstratsioon Jaapanis. Enne oma Jaapani rännakut oli Funakoshi valitud Okinawa Võitluskunstide Liidu juhiks. Kuna uuelt alalt eeldati vööastmeid, anti Funakoshile viienda astme must vöö. (5. dan oli tal elu lõpuni). Muid vööastmeid hakati andma alates 1924. a.. Kui Funakoshi esitles 1922. aastal karated Jaapani publikule, suhtusid jaapanlased uuesse alasse algul ettevaatlikult. Nad pidasid rohkem lugu oma traditsioonilistest budoaladest: judost ja kendost. Ka Jaapani budoliit Butokuden ei näidanud uuele alale kohe rohelist teed. Judo looja Jigoro Kano aitas Funakoshit uue võitlusala tutvustamisel. Karated (jaapanikeelne vorm sõnale "tode") õpiti Tõusva Päikese maal tundma kui ala, millega on võimalik vastane ühe hoobiga tappa. Funakoshi oli hämmeldunud. Tema jaoks oli karate alati tähendanud eluviisi ja enesekaitset
.......................................................................................18 2 Sissejuhatus Karula kõrgustik külgneb Otepää kõrgustikuga, lahutab teineteisest Valga ja Hargla nõo ning ulatub isegi veidike üle Läti piiri. Otepääst ja Haanjast on Karula kõrgustik tunduvalt madalam, ent sarnase künklik-nõolise reljeefiga. [1] Kõige iseloomulikum osa Karula kõrgustikust kuulub Karula rahvuspargi alasse. Suurimad asulad on Lüllemäe, Kaagjärve ja Rimmi. [2] Karula rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. Kaitseala külastuse korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). [3] Joonis 1. Karule kõrgustiku asukoht 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade 1.1.2 Pinnamood Karula mägesid (teadusliku nimega „mõhnad”) on põhiliselt kahesuguse kujuga — ümara põhiplaaniga mägesid kutsutakse kupliteks ning piklikke oosmõhnadeks. Reljeefi
Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Sihtmärk Punkt/ Üksik sihtmärk Ringsihtmärk Lineaarsihtmärk (tõkketuli) Sihtmärk välja lastud suitsu- kattega Sihtmärkide grupp Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Sihtmärk Suurtükiväe positsiooni ala (PAA) Keelatud tuleala (NFA) NFA Sellesse alasse tulelöökide andmine on keelatud 52 ID (M) EFF 050030Z MAY Piiratud tulejoon (RFL) Sellest joonest ülesse või allapoole tuld anda ei tohi. Üksused võivad olla liikumises. Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Positsioonilt vastase ründamine kõigi relvade tulega Positsioonilt manööverelemendi toetamine oma relvade tulega
............................................................................... 14 2 Sissejuhatus Karula kõrgustik külgneb Otepää kõrgustikuga, lahutab teineteisest Valga ja Hargla nõo ning ulatub isegi veidike üle Läti piiri. Otepääst ja Haanjast on Karula kõrgustik tunduvalt madalam, ent sarnase künklik-nõolise reljeefiga. [1] Kõige iseloomulikum osa Karula kõrgustikust kuulub Karula rahvuspargi alasse. Suurimad asulad on Lüllemäe, Kaagjärve ja Rimmi. [2] Karula rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. Kaitseala külastuse korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). [3] Joonis 1. Karule kõrgustiku asukoht 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade 1.1.2 Pinnamood Karula mägesid (teadusliku nimega ,,mõhnad") on põhiliselt kahesuguse kujuga -- ümara põhiplaaniga mägesid kutsutakse kupliteks ning piklikke oosmõhnadeks. Reljeefi liigestustiheduselt ja eriti ilusa
Kui ühte taime hakkavad herbivoorid sööma, siis teised veel kahjustamata taimed hakkavad oma lehtedes tootma keemilisi aineid, herbivooride takistamiseks. 4) Suhtlemine kui kaks juurt üksteisele lähestikku siis tekib konkurents toitainete omastamises, see raiskab energiat. Kui kaks juurt kuuluvad mittesugulastele, siis juurte paigutamine mittesugulase poolt asustatud alasse võib olla soodne. (Ühisomanditragöödia) · Milliseid keskkonnaindikaatoreid taimed kasutavad potentsiaalsete varjutajate tuvastamiseks ja mida taimed teevad varjutamise vältimiseks? Selleks, et varjutamise stressi edukalt vältida, peab tuleviku indikaator olema usaldusväärne. Metsa all kasvades on rohundil võimalus puude varjust pääseda tühine. Niidul sarnase suurusega taimede vahel kasvades on aga mõtet üritada varjutamist vältida.
tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele tunnusele omistatakse samuti negatiivsem tähendus. St et mingi põhitunnus varjutab ülejäänud tunnused. Halo efekti puhul hakatakse inimest tajuma kas siis hea või halvana. 2.JOHARI AKEN nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi. Mudel on saadud kahe teguri: tuntud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel. Avatud alasse kuuluv peegeldab teie avatust maailmale, teie soovi olla avatud. Seal on kõik need aspektid enda kohta mis on teada teile ja teistele. Pime ala - seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut. Varjatud ala - siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Nt mingid faktid, mingid tunded teiste inimeste suhtes. Omavaheliste
Enamus kasutavad oma häiritud olekust teadaandmiseks mitteverbaalset võimalust - kehakeelt. Suhtlemises eristatakse nelja ruumilise vahemaa varianti: Lähisuhete e intiimne tsoon(15- 45 cm) Siia laseme me perekonnaliikmeid: vanemaid, lapsi, elukaaslast. Sellelt kauguselt on hõlbus saavutada kehaline kontakt ning tunda teise lõhna ja kehasoojust. Intiimses tsoonis on aka lihtne sosistada. Siiski tuleb elus ette palju situatsioone, kus ka võõrad sisenevad sellesse alasse, nt liftis, ühistranspordis. Kui oleme sunnitud olema sellises olukorras, järgime me aga kindlaid reegleid: väldime silmsidet, põrnitseme põrandat või laseme pilgul määramatus kauguses ekselda, nägu peaks olema ilmetu- emotsioonideta, soovitav on lugeda lehte või raamatut, liftis on soovitatav pilk hoida korruseloendil. Isiklik e personaalne tsoon (46-120 cm). See on vahemaa, mis lahutab inimesi mitmesugustel koosviibimistel
ajal, kuid negatiivne külg on see, et motospordiga tegelemine on väga kallis ja paljudel sõitjatel jääb see raha taha pidama, aga varajasemalt loodi selleks klubi poolt võimalused ehk anti ratas ja ka varustus sulle kasutamiseks. ENSV-s oli rahaliselt rohkem võimalusi motokrossiga tegelemiseks, kuna siis toetasid klubid algusest peale sõitjaid, aga tänapäeval tuleb end kõigepealt ise tõestada, et keegi üldse sooviks sportlast sponsoreerida ja sellesse alasse investeerida. Raplamaal hakati motospordiga tegelema hiljem kui suuremates linnades. Raplamaale tekkisid kaks suuremat motospordikeskust Järvakandisse ja Kuimetsa. Järvakandi klubi kasvas kiiresti ja sealt tuli kiireid ja tugevaid sõitjaid, kes viisid selle klubi ligi 20 aastat hiljem üheks Eesti tugevaimaks omasuguste seas. See klubi suutis domineerida 10 aastat ja mõnelt võistluselt võita kõik võimalikud kohad, jättes teised klubid tühjade kätega
ja need mis surmavad kohe. Sõja ajal keemiarelva kahjustuste ära hoidmiseks inimese tervises, on olemas kaitsevarustus. Tõenäosus, et inimene puutub kokku ärritava mürkainega, on suur. Üheks levinumaks on pipragaas, mille silma sattumisel tuleb koheselt silmi, nina ja käsi koheselt pesta jooksva vee all. Tööstuskemikaalid Eraldi ohuklassina on tänapäeval välja toodud tööstuskemikaalid. Sõja ajal on väga suur oht sattuda kemikaalidega reostatud alasse, kuna hävituste korral on hävinud ka paljud keemiatööstused ja sealsed mürgid satuvad pinasesse ja õhku. Bioloogiline relv Tänapäeval on selle nimi massihävitusrelv, kuna suudab vigastada suurel hulgal inimesi. Biloogiline relv sisaldab endas bakterite või viiruste laiali kandmist. Selle tagajärjel võivad haigestuda paljud inimesed või loomad. Tuumarelv See on kõige hilisem massihävitusrelv. Esimene tuumarelva katsetus ja
- Territooriumi puhastamise sageduse on määratud Riigikogu Kantselei poolt. Põlevmaterjali jäätmeid kogutakse ja hoitakse selleks määratud kohas ja taaras. - Jäätmete hoiukoht paikneb põlevmaterjalist või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2m kaugusel. Territooriumil on keelatud: - ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskuja alasse (kahe hoone vaheline minimaalne ehituslik vahemaa hoidmaks ära tule levikut ühelt hoonelt teisele) mis tahes põlevmaterjali, põlevpakendis seadet või taarat ning parkida mootorsõidukit või muud tehnikat; - rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita; - valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku; - tankida mootorsõidukit vahetult selle hoiukohas. Nõuded ehitisele:
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
on olnud meie suhtlemine. Johari aken Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel võib kasutada nn JOHARI akent, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi. Mudel on saadud kahe teguri: tundtud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel. Avatud alasse kuuluv peegeldab teie avatust maailmale, teie soovi olla avatud. Seal on kõik need aspektid enda kohta mis on teada teile ja teistele. Pime ala - seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut. Varjatud ala - siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Nt mingid faktid, mingid tunded teiste inimeste suhtes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
