Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemis...
Kliimaga on tõepoolest midagi lahti. Kõige enam on soojenemist tunda Siberis ja Alaskal ajavahemiku 1965 1995 jooksul üle pooleteise kraadi. Mis juhtuks aga siis, kui igikelts sulama hakkaks? Euroopas oli soojenemine samal ajavahemikul 0,6 kuni 1,0 kraadi, Tõraveres 1,2 kraadi. Märtsikuine temperatuuri tõus oli viimase 40 aasta jooksul Tõraveres aga koguni 3,9 kraadi. Kevad saabub varem ja on soojem. Terve talve kohta on viimase 40 aasta jooksul lumepäevade arv vähenenud umbes 30 päeva võrra. Eestis on mõnikord olnud raskusi isegi suusavõistluste korraldamisega
· Valisin selle raamatu seepärast, et tegemist on kauge paigaga kus ma ei ole kunagi käinud. · Autor kirjutab raamatus oma enda elust ja seiklustest Alaskas, kuhu ta sõitis väga ootamatult ülikooliõpingute ajal internetikuulutuse peale suveks tööle kelgukoerte suvelaagrisse. Alaska on Ameerika Ühendriikide põhjapoolseim osariik kuid tema ja emamaa vahele jääb veel Kanada. · Autor käis Alaskal kelgukoerte laagrites tööl 2 suve järjest, 2006 ja 2007. Laiuskraadi mõttes asub see maalahmakas Alaska umbes Lapimaa ja Leedu vahel, nii et kui välja arvata päris põhjapoolne tundra, on Alaska üsna Eestile sarnane: suviti roheline, talviti valge, ainult et Eestist umbes nelikümmend korda suurem. Alaskale lendas ta läbi Kanada maandudes alguses Kanada Whitehorse lennujaamas ja sealt sõitis autoga edasi Alaskale Skagwaysse.
tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. 20.Üldhinnang USA veevarudele. Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas - seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus, ehk üleujutused. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Veevarad_2 21.Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu Mississipi (algab Itsasca järvest Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779km),
pöögiseemned ja pähklid). Kõige olulisem toidufaas on viljad (eriti nisu). Metssiga on ka raipetoiduline. Levik Väga laialt levinud. Kanadasse ja Austraaliasse on metssiga inimeste poolt viidud. Levib väga kiiresti. Alates 70ndatest aastatest kuni 2000 aastatel on USAs sea levik olnud meeletu -> inimesed on sellele kaasa aidanud. Põhiline levija on kodusiga. Levib ka Alaskal. Eestis on siga probleem nr1. Arvukus ja küttimine Praegune seapopulatsioon on alguse saanud II MS. Langus toimus kuskil 1995aastate kanti, pärast seda on kasvanud. Jooksuaeg ja sigimine Jooksuaeg on novembris (hilissügisel). Kuldid on sigimisvõimelised aastaläbi. Metsseal võib olla viljastamine või sündimus ükskõik, millisel aastaajal. Emasloomal võib olla kuni 12 järeltulijat. Juurdekasv on suremusest enamasti 100%.
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM JÕULUD Referaat Tartu 2008 SISUKORD Mis on jõulupüha? lk 3 Pühade ajalugu Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Jõulud Ameerikas Jõulud Inglismaal lk 4 Eestlaste jõulud Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste ...
Mere Aasia rannik kuulub Venemaale, Põhja-Ameerika rannik USA-le. Mere pindala on 589 600 km², keskmine sügavus 40-60 meetrit ja suurim sügavus 160 meetrit. Veetemperatuur on suvel 4-12 °C, talvel -1,6...-1,8 °C. Meri külmub talvel kinni, suvel on lõunaosa jäävaba. Looded on nõrgad. Meres on vähe saari. Wrangeli saar on suur, ülejäänud tillukesed. Merre suubub ka vähe jõgesid ja needki on lühikesed. Suurimad neist on Amguema Tsukotkal ning Kuk, Utukok, Kokolik, Noatak ja Kobuk Alaskal. Viimasel jääajal oli suur osa maailma veest külmunud liustikesse ja mandrijäässe ning maailmamere tase 100-120 meetrit tänapäevasest madalam. Tsuktsi meri oli ära kuivanud ning Aasia ja Põhja-Ameerika maismaaühenduses. Seda maismaasilda nimetatakse Beringiaks ning selle kaudu pääsesid ürginimesed Põhja-Ameerikasse. Põhja-Ameerika asustati mitme lainena. Labradori meri Labradori meri on ääremeri Atlandi ookeani loodeosas Põhja-Ameerika rannikul.
Am e e rika s. Hõb e d al e omistati suurt jõudu ja tervistavat toimet (h õb e v e si ). On kindlaks tehtud, et hõb e d at sisaldav ve si on antibakteriaaln e . Mõju organismile: takistab enn e a e g s e t vanan e mi st, väh e nd a b erutust ja leev e n d a b muret. Leiukohad : mitm el pool USA s, Arizona st on leitud h õb e d atükk e, mis kaaluvad 1350 kg. Hõb e d al eiuko hti e sin e b ka Nevad a s, Michiganis ja Alaskal ning Kanada s Ontario ja Lood et erritooriumi (Suur e Karujärve ümbru s e s ) provintsis. Tuntud leiukoh a d asuvad Mehhiko s, kus hõb e d at ve eti Euroop a s s e juba XVI sajandil. Tuntum a d neist on Guanajuato, El Oro ja Batopilas e maardlad. Hõb e d at kaevand atak s e ka Boliivias, Peruu s ja T siilis. C erro de Pas c o hõb e d a k a e v a n d u kasutus el juba XVII sajandi st
· Rahaühik: USA dollar (USD) · Rahvusvaheline lühend: USA · Asukoht: Põhja-Ameerika mandril, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani vahel. · Merepiiri on USA-l 19 924 kilomeetrit. · Pinnamood: mitmekesine, kõrgete mägedega läänes, tasandikega keskosas ja väiksemate mägedega idas. · Kliima: esindatud on kõik kliimavööndid, välja arvatud ekvatoriaalne. Troopiline kliima Floridas ja Havail ning arktiline Alaskal ja Yukonis. · Loodusvarad: Ameerikas leidub peaaegu kõike: kivisüsi, vask, tina, molübdeen, fosfaat, uraan, boksiit, kuld, raud, elavhõbe, nikkel, hõbe, tsink, maagaas ja puit jne. Ameerikas on maailma suurimad kivisöevarud, mis moodustavad 27% kogu maailma kivisöevarudest. Ameerika Ühendriigid tekkisid Briti kolooniatest 18. sajandil. Peale seda toimusid kokkupõrked põhja ja lõuna vahel, mis viisid Kodusõjani, mille käigus põhi võitis ja orjus kaotati
* Võimatu on puudutada keelega omaenese küünarnukki. * Üle 2500 vasakukäelise sureb igal aastal paremakäeliste tarvis valmistatud esemete läbi. * Pikim registreeritud lend mille kana on läbinud kestis 13 sekundit. * Elektritool mõeldi välja hambaarsti poolt. * Prussakas võib elada nädala ka ilma peata kuni lõpuks sureb lihtsalt nälga. * 25% inimestest pole kunagi kasutanud telefoni. * Thomas Edison, elektripirni leidur, kannatas pimedusekartuse all. * Keskmiselt 100 inimest lämbub igal aastal pastapliiatsi tõttu. * Tigu võib magada kolm aastat. * 11% kõigist koopiamasinatest lähevad rivist välja seetõttu, et inimesed istuvad neile oma kehaosade kopeerimiseks. * Kui Barbie oleks elu suuruses siis ta mõõtudeks oleks 392333 (pikkus, puus, buubs). * Kui kõik hiinlased kõnniksid sust mööda ühes reas siis see rida ei lõppeks kunagi, sest lapsi sünnib liiga kiiresti juurde. * Võimalus saada surma läbi sampanja korgi on suurem kui mürgise äm...
Rahvaarv on alates 1970ndatest aastatest aina kasvanud. 1970-1990ndates kasvas rahvastik iga kümnendiga 3 miljonit. Seejärel langes rahvaarv 5 aastaga 7 miljoni võrra, kuid järgneva viie aastaga (kuni 2000) kasvas see plahvatuslikult 31 miljoni inimeseni. Alates sellest ajast on rahvastiku arv veidike kasvanud kuid siiski tasapisi, stabiilne olles. RAHVASTIKU PAIKNEMINE RIIGIS: Keskmine rahvastiku tihedus on 3,3 in/km². Võrdluseks USA keskmine rahvastiku tihedus on 31/km2 , Alaskal 0.4/km², Gröönimaal 0.027/km2 . Tihedamalt on asustatud Ontario provints, kus asuvad suurlinnad Toronot, Hamilton, ja London. Taolise paiknemise põhjuseks on piiriäärne olek, hea ühendus USAga, järvede olemasolek. Hõredamalt on asustatud Nunavuti Kanada eskimote piirkond riigi põhjaosas. Tegemist on üsna karmi kliimaga piirkonnaga, puuduvad soodsad kaubandus ning muud sidemed lähinaabritega, sellest tulenevalt on ka rahvaarv antud piirkonnas riigi väikseim.
Kaljumäestiku idajalamil 300 mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250...500 mm ning lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm. Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused. Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks
Rebagliati väitis, et ta pole juba kaua aega mariuhaanat kasutanud ning et see annus sattus tema vereringesse ilmselt peol suitsu sisse hingates. Kuldmedal võeti talt ära ent anti hiljem tagasi. Sel sündmusel olid halvad tagajärjed kõikidele lumelauduritele. Paljudel inimestel tekkisid eelarvamused, et lumelaudurid kasutavadki kogu aeg narkootikume. Aastal 1996 lasi Mike Hatchett välja video "TB5", milles näidati kuulsaid lumelaudureid nagu Noak Salasneck ja Johan Olofson. Film tehti Alaskal ning sõitjad tegid uskumatuid trikke. Nüüdseks võtab lumelauandus enda alla väga suure osa talvesprodist, enamus suusakuurorte lubavad lumelaudadega sõita. See on muutunud kõigi poolt vastuvõetavaks spordialaks. Sõidustiilid: Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühele sobib veidi erinev laua disain. Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde
38 39 Seinnooda pardale võtmine See on kõige aeganõudvam etapp (40 %). Kaasajal kasutatakse jõuplokke või nooda väljavõtmise kompleksseadmeid Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et laev ei sõidaks ahtriga noota. Kui see juhtub, tuleb nooda võtmine katkestada ja oodata, kuni ahter on jälle noodast väljas. Laev peab olema allatuult. Heeringapüük Alaskal 40 Menhaden fishing, Beaufort, North Carolina. Purse Saagi pardale võtmine seiner boats closing the purse using power blocks. Photo: NOAA Central Library Eelnevalt kinnitatakse nooda pära küljeselis spetsiaalsele väljaulatuvale poomile
tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. 3.9Vesi 3.9.1Veevarad Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas - seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus, ehk üleujutused. 3.9.2Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed (Ohio jt.) on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed (Arkansas, Red River jt.) jäävad suvel palju madalamaks (vett kasutatakse niisutuseks)
Rebagliati väitis, et ta pole juba kaua aega mariuhaanat kasutanud ning et see annus sattus tema vereringesse ilmselt peol suitsu sisse hingates. Kuldmedal võeti talt ära ent anti hiljem tagasi. Sel sündmusel olid halvad tagajärjed kõikidele lumelauduritele. Paljudel inimestel tekkisid eelarvamused, et lumelaudurid kasutavadki kogu aeg narkootikume. Aastal 1996 lasi Mike Hatchett välja video "TB5", milles näidati kuulsaid lumelaudureid nagu Noak Salasneck ja Johan Olofson. Film tehti Alaskal ning sõitjad tegid uskumatuid trikke. Nüüdseks võtab lumelauandus enda alla väga suure osa talvesprodist, enamus suusakuurorte lubavad lumelaudadega sõita. See on muutunud kõigi poolt vastuvõetavaks spordialaks. Kasutatud materjal : http://et.wikipedia.org/wiki/
kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. · Veevarad Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused. Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks
Tema elus vastanduvad tõelisus ja unelmad. Emma leidis väljapääsu armukeste näol, kes teda aga tõsiselt ei võtnud ja tema perekonna laostasid. Romaani lõpus sooritab Emma enesetapu ja mõne aja pärast sureb ka Charles. Flobear näitab materialistliku elukäsitluse taga kumavat tühjust. Pärast ilmumist anti see romaan kohtu alla kõlbluse ja religiooni solvamise pärast. Jack London (1878-1916) Ta oli hulkur, kullakaevaja, seikleja, osales Alaskal alanud kullapalavikus kuigi kuld jäi tal leidmata kuid leidis ta kullarikka kirjasoone. See oli elu täis hädaohte, katsumusi, karmi võitlust loodusega ja põnevaid seiklusi. Tema loomingu tüüpiline kangelane on tavaliselt kõrgete ideaalidega mehelik kuju, kes võitleb ebaõnnega ja tavaliselt võidab selle tänu enda tarmukusele. Tema tuntumad romaanid on ,,Ürgne kutse" ja ,,Martin Eden". Fjodor Dostojevski (1821-1881)
inimese riigist riiki, saarelt saarele ning linnast linna. See on muretu puhkus sellegi poolest, et ei ole vaja joosta bussile või praamile, vedada palavuses suurt kohvrit või üritada keset ööd taksot leida. Inimene lihtsalt puhkab ning ärkab iga hommik uues kohas (Alfa-tour, Mis on kruiis?). Kruiisid toimuvad reeglina seal, kus on piisavalt soe. Vahemerel kuni novembrini, Läänemerel kuni septembrini, Alaskal meie suve ajal, Lõuna-Ameerikas meie talvel jne. Seal kus on aga terve aasta soe, siis seal toimuvad kruiisid aastaringi, näiteks Kariibimeri. (Merike Hallik) 5 KRUIISILAEVAD Kruiisilaev on laev, millega tehakse pikemaid puhkusereise. Sellistel laevadel on pearõhk majutusel, toitlustamisel, luksuslikkusel ja meelelahutusel. Kuigi laev teeb pidevalt peatusi erinevates sadamates siis pole laeva ülesanne viia inimesi ühest riigist teise
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
kaubanduse jms uurimiseni. Otsisid võimalusi reaalteaduste rakendamises. Kasutati kompuutreid, geograafilisi ja matemaatilisi meetodeid. Binford arendas edasi etnoarheoloogiat. Oli uurinud Prantsuse keskmise paleoliitikumi muistiseid ning proovinud neid tõlgendada. Järeldas, et ainult uurides seda, kuidas tänapäevased kütid- korilased kasutavad ja viskavad ära luid ja tööriistu, on võimalik mõista neid mehhanisme, mis toimisid ka kiviajal. Elas eskimote juures Alaskal, jälgis nende elu-olu. Ka uusarheoloogiat hakati kritiseerima, ette heideti inimese kadumist arvude tagant. Öeldi, et see on liiga haaratud kohanemise ökoloogiliste aspektidega ja elamise puhtkasutuslike ja funktsionaalsete külgede uurimisega. Arenguga kaasnesid taas uued suunad ja lähenemisviisid postprotsessualistid. Rõhutasid muuhulgas mineviku ühiskondade kognitiivsete aspektide uurimist. Postprotsessualism on mitmepalgeline. Ian
tal noh oli üks parimaid sõpru noh nagu tšon belušši kes kolmekümne=kolme aastaselt ää otsustas meie seast lahkuda üledoosi tõttu (.) ja see oligi nagu selleks otseseks põhjuseks miks tema otsustas siis ee omakorda nagu ää ennast kuivale tõmmata õõ (.) suutis olla täiesti kuival üle kahekümne aasta ja siis hakkasid uuesti probleemid pihta ja et õõ (.) väidetavalt siis kristofer nõulani filmi insomniä ehk unetus võtetel kus siis ä väga morbiidne keskkond alaskal toimuvad filmivõtted tja ja ja ja tema tegelaskuju selline ee noh no pehmelt=öeldes psühhopaat (.) noh võibolla need tunded nii pinna all ja ja ja sealt see uuesti läks ja sinna nahka läks pikaajaline abielu ja ja ja nii edasi (.) aga noh tähendab ma pole siin $psühholoogi$ rollis aga aga aga see on lissalt nagu sellised noh siuksed võibolla sellised noh ä pidepunktid J.M: jah timo ma täna lugesin feissbukis neid arvutuid (.) järelhüüdeid robin uilliamsile (
tulnukate liiki tahavad oma osa Metagene saladustest. Need tulnukate kultuurid on omavahel konfliktis selle üle, et kelle reeglistikku peaks siin planeedil järgitama. Samal ajal kasutatakse selleks, et hoida inimesi kontrolli all, kunstlikku mõistusekontrolli eriti alates 1940-datest. Dulce baas on USA valitsuse ja tulnukate ühine baas. See ei ole esimene, mis ehitati koos tulnukatega. Teised baasid asuvad Colorados, Nevadas, Arizonas, Alaskal jne. ¾ Salajane tegevus Dulce piirkonns Alates 1947 aastast käisid sõdurid/väed sealt sisse ja välja iga suvi. Pärismaalased mäletavad, et nad ehitasid teed otse Dulce linnas elavate inimeste silme ees ning veoautod voorisid sisse ja välja pika perioodi jooksul. Hiljem see tee blokeeriti ja hävitati. Märgid veoautodel olid "Smith Corp." Paragosa Springs, Coloradost. Sellist korporatsiooni enam ei eksisteeri, ei eksisteeri salvestust sellest ja ma usun, et see baas,
uueks presidendiks Andrew Johnson, kes viis sisse 13. põhiseaduse paranduse- kaotati orjus. 14. parandus usas sündinud orjad kuulutati usa kodanikeks. Konföderatsiooniriigid liideti uuesti USAga. 1872 kuulutas Grant välja amnestia kõikidele konföderatiooni pooldajatele, et lepitada ühiskonda. 1898 a Hispaania-Ameerika sõda. Sõda toimus Kuubal, USA sai endale Filipiinid ja Puerto Rico, hiljem Hawaii saared. 1867 Alaska, mille Ameerika ostis Venelastelt. 1896 avastati Alaskal kulda. 22/4 ÜHISKONNA MODERNISEERUMINE Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel.
absoluutset enamust ning võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud (või vähemusvalitsused), mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA- seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse 2ks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskal 1, NY 34, Californias 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga 2 aasta järel valitakse 1/3 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi, nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad ainult 2 suurt parteid. Selleks, et mingist seaduseelnõust saaks seadus, tuleb see vastu võtta tingimata mõlemas kojas. Presidendil on veto õigus, millest saab mööda mõlema koja 2/3 enamusega.
Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga Atendaat Lincolnile (Booth). Sai kuuli teatris, aga oli rahvuskangelane. Rekonstruktsiooniajastu 1865-1877 Pärast Lincolni surma. Orjuse kaotamine (13. ja 14. põhiseadusparandus). 13. põhiseaduse paranduse- kaotati orjus. 14. parandus usas sündinud orjad kuulutati usa kodanikeks. Alaska ost (Klondike). 1867 Alaska, mille Ameerika ostis Venelastelt. 1896 avastati Alaskal kulda. 1898. a Hispaania-Ameerika sõda. USA kolooniad (Puerto Rico, Filipiinid, Havai saared). 1898 a Hispaania-Ameerika sõda, kui USA hakkas toetama Kuubal ja Filipiinidel toimuvat rahvuslik- vabastuslikku liikumist Sõda toimus Kuubal, USA sai endale Filipiinid ja Puerto Rico, hiljem Hawaii saared. Euroopa koloniaalne ekspansioon Euroopa koloniaalse ekspansiooni põhjused (valge tsivilisatsiooni ülemuslikkus, majanduslikud
harva kuni 25 m kõrguse. Vanus võib ulatud kuni 600 aastani. Tsoon II. 1700. Areaal: Liigi kodumaaks on Põhja-Ameerika taigavöönd 45. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel, ulatudes põhjas metsade leviku põhjapiirini ja lõunas preeriate põhjapiirini. Kanada kuusk kasvab segapuistutena koos Populus termuloides'e, P. balsamifera, Betula papyrifera, Picea mariana, P. rubens'i jt. liikidega. Koos Picea mariana'ga kasvab kõikjal Alaskal ja ka põhja pool polaarjoont. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: paljad, hallid kuni valkjad (helekollased), läikivad. Pungad: väikesed, munajad või ümarad, helepruunid, vaiguta. Okkad: 1...2 cm pikad, veidi kõverad, neljakandilised, tömpide tippudega, hõõrudes lõhnavad mustsõstra järgi. Käbid: väikesed 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm läbimõõdus, noorelt helerohelised, valminult helepruunid, seemnesoomused terveservalised. Käbisid kannab rikkalikult juba noores eas ( 15..
1784. Meestel on rohkem punaseid vererakke kuupsentimeetri kohta, kui naistel 1785. Purk dieetColat hõljub veepinnal, kuid purk tavalise Colaga vajub põhja 1786. Ameeriklaste igal aastal ära söödud kartulikrõpsude kaal olex võrdne kuue Titanicu kaaluga 1787. Maailma suurim hamburger kaalus 5,520 naela 1788. Mehed, kes on omale kõrvarõnga pannud, on abieluks paremini ettevalmistunud. Nad on kannatanud valu ja ostnud ehteid 1789. Alaskal on 29 vulkaani 1790. Jääkarudel on probleeme ülekuumenemisega. Isegi kõige külmemal päeval kuumenevad nad kiiresti üle, kui proovivad joosta 1791. Japan on maailma suurim konnajalgade eksportija 1792. 80% naistest peseb käsi pärast tualettruumi kasutamist 1793. 55% mehi peseb oma käsi pärast tualettrummi kasutamist 1794. Keskkoolis hääletati, et Robin Williamsil olevat kõige vähem sansse saada edukaks 1795. Haid võivad elada kuni 100 aastaseks 1796
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
