laiendemisest Balkanil selles ohtu oma suveräänsusele. INGLISMAA- Inglismaa oli huvitatud Inglismaale tegi muret saksamaa SAKSAMAA Saksamaa mõju kiire tugevnemine ja konkurents vähendamisest Euroopas. koloniaalvalduste pärast Aafrikas Itaalia püüdis laiendada oma alasid Türgi Põhja-Aafrika ITAALIA- valduste arvel,hõivates Itaalia leidis,et on samuti suurriik PRANTSUSMAA Tripolitaania ja ja võib hõivata kolooniaid. Kürenaika(1913 Liibüa)
bioomid. Tuntuimad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb, kõrb ning ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad. Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnasloodusel. Kirde-Eestis on aga taigale iseloomulikke jooni. Heitlehine mets Taiga Biosfäärikaitsealad ja reservaadid Biosfäärikaitsealadel säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust. Biosfäärikaitsealal on tavaliselt üks või mitu reservaati. Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala bioomile iseloomuliku looduse säilitamiseks. Ainuke biosfäärikaitseala Eestis on Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Kasutatud allikad www.ebu.ee/esitlus/Biosfaar.ppt Mati Martin "Bioloogia põhikoolile III" 2002, Avita
Rahvastiku probleemid. Maailmas on palju probleeme,mis vajavad suurt tähelepanu ja abi. Üks suuremaid probeeme on ülerahvastatus. Kuna inimeste arv on hüppeliselt tõusnud on kaasenenud sellega ka probleemid . Alasid laiendatakse ehitades juurde tehaseid ja elurajoone.Hävitades metsa ,millega hävitatakse mitmekesisust ja ka suurte reostuste ja kasvava rahvaarvu pärast vähenevad ka kalade varud meres,kuna inimeste vajadus toidu järele kasvab ja reostuste tagajäriel kalade elu muutub kõlbmatuks . Kuid on ka piirkondi kus inimesed on näljas ja seegi on üks väga suur probleem maailmas näiteks Aafrika on üks selliseid riike kus nälg on kahjuks väga tavaline nähtus.
Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda (Inglise-)Buuri sõda 1899-1902 Suurbritannia ja hollandi kolonialistide järglaste buuride vahel. Transvaal ja Oranje teemant ja kuld. Briti sisserändajad (200k)pol. õigused/kodanikukohustused. 1899 sügisel koondab GB väed piirile. 13.03.00 O. Bloemfontein ja 5.06 T. Pretoria. Jõudude vahekord oli 423/45k Edasi partisanisõda, 20k. 1902 rahu. Afrikaani keel. LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02. Anglo-Jaapani leping 1902 kui liitub kolmas riik Vene poolel, sekkub Inglismaa. Jaapan saab toetust USAst ja GB'st, 8.02.1904 ründab admiral Heihachiro Port Arturit. 20.12.1904 alistub kindral Stösseli käsul PA. Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 ...
Hispaania Rahvusköök Merilin Vallimäe 031MT Hispaania Rahvusköök Traditsiooniline Hispaania köök on väga mitmekülgne köök. Erinev maastik ( mägiseid, tasadikke) Palju viljakaid alasid. Igale alale on iseloomulikud pisut erinevad toidud ja nende valmistamisviisid. Vahemere köök Vahemere köök on mitmekülgne ja väga tervislik. Peamised komponendid nisu, oliivid, ja vein. Lisanduvad ka muud toiduained nagu näiteks : - riis - küüslaauk - köögiviljad, puuviljad - maitseroheline - juust jogurt - kala, liha, - munad Vahemere köök Oliivid Nisu Andaluusia köök
MIS ON KLIIMA- MUUTUSTE TAGAJÄRJED? Agnes Adamsoo KÕRBESTUMINE! Kõrbestumine on protsess, mille · käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad · hõlmavad 1/3 maakerast. Looduslikud kõrbed on levinud · seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestumine algab tavaliselt · põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Kõrbestumiseni on viinud troopiliste · vihmametsade raied mäestikes ja kliimaliste vööndite ülemineku- aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse ...
TsINGIS-KHAAN Temutsin (1155 või 1162 1227) oli mongoli suurkhaan 1206 kuni surmani ning ajaloo kuulsamaid vallutajaid. Tsingis-khaan rajas ilmselt ajaloo suurima impeeriumi, vallutades kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasia, Siberi ning teisi alasid. 1223 toimus mongolite ja Vene vägede esimene kokkupõrge Kalka lahingus, mille esimesed võitsid. Pärast Tsingis-khaani surma jagati riik tema poegade vahel, ametlikult sai suurkhaaniks ta kolmas poeg Ugedei. Mongolid peavad Tsingisi koos tema au ja hiilgusega vastuvaidlematult enda omaks. Hiinlased ütlevad, et kuna Tsingis on surnud Gansu provintsis Hiinas ja tõenäoliselt maetud praeguse Hiina Rahvavabariigi territooriumile, kuulub ta neile.
Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad mullad ● Alla 10 % soomuldasid ● Metsastunud alasid 40,5 % (palu- ja nõmmemänikud, kuuse- segametsad, tammedega sürjemännikud) Ajutised järved ja karstialad ● Lubjakivide maapinnalähedane asend ja ümbrusest suurem kõrgus põhjustavad kivimite karstumist ja pinnavete neeldumist ● Paljud jõed ja ojad lähtuvad kõrgustiku jalamilt ● Suuremad maapinnanõod täituvad veega suurtel vihmaperioodidel – Võhmetu-Lemküla; Heinjärv Pandivere kõrgustiku veekaitseala ● 1988
tasandi suhtes on nende orbiidid tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Nad on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida suure tõenäosusega leitakse tulevikus veelgi. Kui rääkida suurematest kuudest eraldi, siis Jupiteri kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastanud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Selle kuu keskmine pinnatemperatuur on -50°C. Avastatud on ka alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Valdavalt on pinna värv punakasoranz. Ekvatoriaalalad on heledamad ning polaaralad seejuures rohkem tumepruunikad. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Selle avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Öösiti on seal pinnatemperatuur -190°C, keskpäeviti -150°C. Europa pinnase värvus on üldiselt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad. See kuu on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga
Ordu sõlmis ka veel liidulepingu Poolaga. See andis Venemaale aluse Vana-Liivimaa süüdistusteks, sest Vana-Liivimaa ei tohtind sõlmida liitu. Kui saabus 1557, kui tuli maks viia, olid saadikud Moskvas, aga raha polnud. Taheti lepingu piekndust, aga seda ei juhtund. 1558 ründasid Vene väed Vana-Liivimaad. 58 a jooksul terve rida Ida-Eesti linnused vallutati või pärast piiramist alistusid. Järelikult Tartu piiskopkond lõpetas eksisteerimise. Venemaa kontrollis ka nt Virumaa alasid. Siinsete väikeriikide valitsejad tundsid ohtu ja hakkasid ostima liitlaseid. Ordu otsis kontakti Poola,Leeduga. Ordu andis end Poola kaitse alla. Saare- Lääne piiskop 1559 müüs oma valdused Taani kuningale. Saare-Lääne piiskopkond lõpetas oma eksisteerimise. Esialgu kuulusid Taanile nii Saaremaa kui Läänemaa valdused. Taani kuningas ei valistenud neid alasid ise, vaid andis need valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Vend jõudis olla Liivi sõja ajal mitme riigi teenistuses
12. Compiegne'i vaherahu (aeg, tingimused) ... sõlmiti 11. novembril 1918. Tingimused: Saksamaa tunnistas lüüasaamist, pidi oma väed evakueerima okupeeritud aladelt ja Reini jõe läänekaldalt Saksamaa loovutas palju lennukeid, kuulipildujaid, miinipildujaid ja vedureid Saksamaa varemsõlmitud rahulepingud tühistati 13. Versailles' rahu (aeg, tingimused) ... sõlmiti 28. juunil 1919. Tingimused: Saksamaa loovutas Prantsusmaale Elsass-Lotringi, alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale Saksamaa pidi vähendama sõjaväge Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu Saksamaa pidi maksma reparatsioone ehk sõjakahjusid teistele riikidele 14. Millised faktorid aitasid kaasa 1. MS lõppemisele? Oktoobrirevolutsioon Saksamaa kuulutamine vabariigiks Saksamaa ja tema liitlaste sõjalise jõu kokkuvarisemine Compiegne'i vaherahu revolutsioon Saksamaal 15
Paavst sai Sama korda valdused Itaalia keskosas ning tekkis kirikuriik(u 1000.a) Frangi riik Karl Suure ajal Peale isa surma päris Karl Suur isa trooni ning aastal 800 krooniti ta Rooma keisriks. Seega oli Romma keisririik taastatud. Tol ajal peeti Karl Suurt ideaalseks valitsejaks: ta taastas riigis korra ning edendas kultuuri(oli viljakamaid kultuure varakeskaajal). Ta laiendas riigi territooriumi liites suure osa Itaaliast ja Saksamaa alasid. Pärast Karl Suure surma jagasid ta pojad Verduni lepinguga(843a.) riigi kolmeks: Frangi riik LääneFrangi LõunaFrangi IdaFrangi Riik Riik Riik (Prantsusmaa) (Itaalia) (Saksamaa)
24. Rahvaste rändamise aegne kunst Sküüdid Sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk- Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt
Mulle meeldib eestis elada? Eesti on küll väikeriik, aga mulle meeldib siin elada. Minule ei ole see oluline, et ma elan nii väikeses riigis. Kõige tähtsam on see, et ma saan elada vabas riigis, kus ei pea elama pidevas hirmus. Eesti on suhteliselt turvaline koht elamiseks kui pidada silmas looduskatastroofe. Meil ei esine siin tornaadosid, maavärinaid, tsunaamisid ega vulkaane, mis võivad purustada korraga Eesti suuruseid maa-alasid ning mis võivad tuua kaasa palju inimohvreid. Siin esineb ainult mõni tugevam tuul, mis on võimeline viima mõne maja katuse, aga see on tühine võrreldes sellega, mis paljudes riikides tomub. Samuti ei ela meil väga palju mürgiseid madusid ega ämblike. Eestis ei ela väga palju inimesi ning tänu sellele ei pea me elama üksteise seljas nagu on paljudes Aasia riikides. Meil on võimalik minna ja olla omaette või siis lihtsalt eemale saada oma argielust. Kõik s...
Eestlased kaotasid , kuna puudusid relvad ja sõjatehtnika.Ei saadud kedagi appi kutsuda, Liivlased võitlesid Eesti vastu ja Rootslased ja Taanlased olid huvitatud Eesti aladest. Muistse vabadusvõitluse sisse loetakse ka Jüriöö ülesstõus(1343-1346), mida loetakse viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka vabadusvõitluse lõpuks. Peale sõjalõppu tekkisid probleemid teiste rahvustega , kes üritasid siinseid alasid vallutada.1219.aastal püüdis Taani kuningas vallutas Põhja-Eesti, kuhu kerkis Taani linn(Tallinn). Hiljem saabusid ka Rootslased, kuid said saarlaste käest lüüa.Eestlasi rünnati igast küljest ja nii halvenes majandus ja inimesi suri aina rohkem. Lõpp tulemusena olid eestlased ära ristitud ja Eesti alad erinevate vallutajate poolt ära jagatud. Ma arvan seda, et ristisõda ei oleks olnud võimalik ära jätta või seda kuidagi vältida.Seda sellepärast, et eestlasi peeti barbariteks
keeles rääkida, oli kogu keeleõpe lihtsalt aja ja raha raiskamine. Keeletundides peaksid õpilased eelkõige õppima rääkimist ja kuulamist, mis võimaldavad neil vastavas keelekeskkonnas hakkama saada. Veel leian ma, et nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis peaks olema rohkem valikaineid. Kui inimene õpib põhikoolis ainult õppekava järgi, jagunevad kõik ta oskused küll ühtlaselt, kuid ta ei saa sügavamalt uurida ja õppida alasid, mis teda huvitavad. Selle probleemi lahendamiseks on valikained suurepärane. Põhikooli valikainete hulka võiks kuuluda näiteks infotehnoloogia, fotograafia ja võõrkeeled. Gümnaasiumi valikained võiks olla näiteks joonestamine, programmerimine ja väitlemine. Valikained on suurepärane lahendus õpilasele, kes tahab õppekava kõrval tegeleda ka oma lemmikainetega. Need kolm pole siiski ainukesed probleemid, vaid minu arust kõige tähtsamad ja levinumad
1. Pärast muistset vabadusvõitlust jagunes vöim järgmiselt: *Põhja-Eestisse (Tallinn,Rävala,Harjumaa) tekkis Eestimaa ning sellest sai Taani kuningriik. *Ülejäänud Eesti alasid koos Põhja-Lätiga nimetati Liivimaaks. *Liivimaa jagunes erinevateks võimupiirkondadeks, mille peahaldajaks oli ordu, kuid tekkisid ka väiksemad üksused piiskopkonnad, mis olid suhteliselt sõltumatud. (Tartu,-Saare,-Lääne-Riia-, Kurama piiskopkonnad.) 2. Pärast muistset vabadusvõitlust jäi pölisrahvas isiklikult vabaks. Neil oli oma maa ja ühiskarjamaad. Vallutajate ees oli neil rida koormisi: * Kümnis 1/10 kogu talupoja sissetulekust.
Suurbritannia Sarnasused Prantsusmaa 1. Tööstusriik, 1. Võlad 1. Pärast esimest juhtpositsioon maailma 2. Antandi riigid maailmasõda liideti uusi majanduses kaotatud. 3. Majandus tõusis alasid, reparatsioonid olid 2. Suur tööpuudus, nälg 4. Võitsid sõja abiks USA’s, vananenud 2. Põllumajandusriigist tehnika. tööstusriigisks 3. Söe vähenev tähtsus 3. Edenes moekaupade majanduses – kaevurite tööstus streigid. 4
Kuna ligi 70% maastikust moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Temperatuurid olenevad suurelt kõrgusest: iga 300m pealt on temperatuur 5°C madalam. Keskmine temperatuur 9.9 °C Suvel on keskmine temp. 20 °C Talvel on kesmine temp. 0 °C http://goo.gl/v6kWYb Metsad ja loodus Natuke üle 40% Austriast on metsadega kaetud, suurem osa metsi on Alpides. Vähem kui viiendik Austria maa-alast on sobilik põllumajanduseks. Alpid muudavad palju Austria alasid elamiskõlbmatuteks. https://goo.gl/Y12CGO http://goo.gl/1U7WdA Rahvastik Austrias elab hinnanguliselt 8,5 miljonit inimest, neist ligikaudu veerand elab pealinnas Viinis. Aastatel 2001-2011 kasvas Austria rahvaarv 4,6% võrra, mis on viimaste kümnendite suurim tõus. Suurem osa sellest on tingitud sisserändele. Riigikeeleks on saksa keel, mida räägib emakeele või õpitud keelena 96% rahvast. http://goo.gl/JqhsYa
väärtust lisada. Klaasitööstusele on iseloomulik, et enamikes tegevustes tekib suhteliselt vähe tahkeid jäätmeid Klaasitööstus Eestis Eestis on ehitusega seotud peamiselt aknaklaasi tootmine. Suurim ettevõte on Raplamaal asuv AS Järvakandi Klaas. Praegu on Järvakandis tehas, mis toodab pudeleid. Tehase asukoht on vähesobiv, sest toorainet pole lähedalt võtta ja tehas võitleb suurte raskustega. Ajaloost Klaasehistöö on Eesti professionaalse tarbekunsti nooremaid alasid, sest alles 1936. aastal loodi klaasi eriala Riigi Kunsttööstuskooli juurde. Eesti klaasikunsti mõjutasid algaastail kõige rohkem Põhjamaade (Soome, Rootsi) ja Tsehhi klaasikunst. 1960.70. aastad Kuna nõukogude perioodil olid Eesti klaasitööstuse võimalused piiratud, siirdusid mitmed eesti klaasikunstnikud 1950.60. aastatel tööle vennasvabariikide klaasitehastesse. 1970. aastatel kasutasid noored klaasikunstnikud oma ideede elluviimisel aga Valgevene või Ukraina
21.saj. kunstistiilid Mõisted: 1. Maakunst - (inglise keeles land art) on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. 2. kehakunst - kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma).. aastail. 3. häppening - on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 4. utiilikunst - on enamasti eraldiseisev minemavisatud prahist loodud installat...
Mõisnikud peitusid Paide ja Tallinna müüride taha peitu. Pärats esimets rünnakut valiti 4 kuningat. Turu foogt pidi tulema leavastikuga 18.mai. Talinna alla. 4mail tapeti eestlaste esindajad. Ordu väed suunasid oma väed Läänemaale ülestõusnute vastu. Huvitatud oli 3 osapoolt: 1)Harju- Viru vasallid 2)Liiviordu 3)Maa põlisrahvas. Igal ühel neist olid omad huvid:1) kartsid kaotada oam seinised õigused 2)Liivi Ordu pidas end P-Eesti tegelikuks omanikuks. Nad olid nõus neid alasid ostma. 5)Jüriöö ülestõusu tähtsamad sündmused ja tulemus Saarlaste vanem Vesse tapeti. Ordu väed olid sunnitud lahkuma sula tõttu. Saaremaa jälle vaba.Ülestõus kestis rohkem, kui 2 aastat. Eestlased küll kaotasid selle, kuid ülestõusnutele sai osaks ragvusvaheline tunnustus. 6)Maarahva olukord peale Jüriöö ülestõusu Pärast Jüriöö ülestõusu järgnes maarahva laialdane karistamine. Aadlikud asusid elama oma mõisatesse. 15.saj
ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle all asub mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Kuul arvatakse olevat poolvedel tuum, mis koosneb rauast. Kuul ei ole magnetvälja. Vulkaanilist tegevust peetakse vähetõenäoliseks. Aastal 1994 avastasid astronoomid Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus päike kunagi ei looju. Peary kraatri serval kõigub temp.
Kommunistlik Venemaa ja Nõukogude Liit 7. Stalini võimule tulek tõi kaasa industrialiseerimise, mis oli suurtööstuse eelisarendamine, jättes elanikkonna vajadused ja teised majandusharud teisele kohale. Tõi kaasa veel massilise kollektiviseerimise, mis oli eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. Plaanimajandus oli plaan mis määras selle, kui palju mingi tööstus midagi tootma peab(viisaastakuplaanid). See ei olnud lõppkokkuvõttes majandusele hea. 8.Stalini kaasatoodud suured muudatused muutsid Venemaa kiiresti tööstusriigiks. Paljud talupojad olid kollektiviseerimise tulemusena sunnitud linna tööle tulema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. 1930. aastal saavutas Stalini terror enneolematu ulatuse. 1917. aastal riigipõõrde teinud enamlased tembeldati riigireeturiteks ja mõisteti surma. 1940. aastal kandis vangila...
Aasias. Euroopa piison on Ameerika sugulasest väiksem. Piisonid toituvad rohust ja elavad seega rohtla aladel Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid hakkavad juba esimese lume saabudes oma maid lumest koristama. Muidu ei saaks nad liikuda ja toitu otsida. Toitu otsides lükkavad piisonid sahana lume kõrvale või tungivad, rindkere ees, läbi paksu hange. Pullid tavatsevad lumest puhtaks rookida suuri alasid, et kari toitva rohuni pääseks. Janu kustutamiseks sõtkuvad nad järve või tiigi jääd, ja kui seda purustada ei õnnestu, siis söövad lund. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Kui midagi ei tehtaks, kasvaks preeria täiesti umbe. Piisonid hoiavad oma keskkonda, langetades aeg-ajalt väikesi puid. Maas puud kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad tulel ka edasi levida.Preeriatulekahjud hävitavad enamiku taimedest, jättes alles vaid rohujuured
Keskriikideks ( Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria ). Olen kindel, et sõda poleks ilma austria kroonprintsi mõrvata algamata jäänud, see oli suurepärane ajend. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Kui pärast Esimest maailmasõda otsiti Euroopas võimalust luua rahu tagamiseks vastav institutsioon, et vältida järgmisi ja veel hävitavamaid sõdu , loodi Pariisi rahukonverentsil 1918 aastal organisatsioon nimega Rahvasteliit. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid oma vabal tahtel. Rahvasteliidu eesmärk oli sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist koostööd.( Euroopa riikide jaoks ei
300 ratsanikku 1200 kergelt relvastatud jalaväelast 3000 raskelt relvastatud jalaväelast * 490 eKr valiti esimesed rahvatribuunid : 1) Võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku. 2) Võisid panna peale veto (keelu) magistraatide ja senati otsustele. * 227 a.eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid. * Rooma pidas Kartaago vastu 3 puunia sõda. PUUNIA SÕJAD : 1) Võitlus toimus Sitsiilia pärast (264-241 eKr) 2) Hannibal ei suutnud Rooma riigi alasid vallutada (218-201 eKr) 3) Kartaago sai lõplikult lüüa (146 eKr) *146 a.eKr liideti Rooma riigiga Makedoonia ja Kreeka. * 133 a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Roomale. ,,DIVIDE ET IMPERA" - Jaga ja valitse Selle poliitika põhimõteteks olid : 1) Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. 2) Kehtestati erinevad sõltuvus tingimused. 3) Elukorraldus jäeti puutumata. Vabariigi languse põhjused :
Igal aastal muutub planeedil Maa kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Kõrbestumise põhjuseid on mitmeid. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport ning oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse
LAMBA ARUHEIN Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed enamasti pikuti kahekorra kokku pandud, kuid nii tihedalt, et lehte lahti teha meil ei õnnestu. Nii on nende läbimõõt tavaliselt vaid pool millimeetrit. Lamba-aruheina lehed on näppudega lehetipust allapoole katsudes veidi karedad. Aruheinade lehtedel on veel üks huvitav määramistunnus. Nende ülemine ots on sageli ühe veidi sissenöördunud kohaga, just nagu oleks keegi lehte hammustada proovinud. Leherood on aruheinadel kõik enam-vähem ühesugused. Lambaga ei ole aga lamba-aruheina nimi niisama seotud, sellel on ka tagamõte olemas. See taim on tähtis lambakarjade toit. Miks just lambakarjade? Lammas ...
Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainete sisalduse nivoo järvede vees. Är...
Biosfäär maaosa mida asustavad elusorganismid Litosfäär maismaa kiht Hüdrosfäär veekogud Atmosfäär õkskord Bioom on maakeral kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ( rohta, kõrb..) Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnas. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused elutegevuse tagajärjel ja inimtegevusega. Biosfäärikaitsealad säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala. Reservaatidel on on viibimine keelatud, et vältida kahjulikku mõju. Teadlased külastavad äärmistel vajadustel, et vaadata kuidas loodusmaastik areneb ilma inimeseta. Eestis on Lääne-Eesti saaresti biosfäärikaitseala. Bioloogiline mitmekesisus tähendab maakera erinevate taimede, loomade, seente ja mikro-roganismide liikide ning nende elupaiga paljusust
Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril, päikesekiirte valguse abil. Mängud toimusid iga 4a tagant. Mängudevahelist aega hüüti olümpiaadideks, millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. ... Alguses osalesid seal ainult kreeklased, hiljem ka muud rahvused. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Üldiselt Olümpiamängud kestsid keskmiselt 5 päeva 30 päeva enne algust tulid võistlejad kohale, et publiku silme all treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Muud.. Mängude kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Publikus võisid olla ainult vallalised mehed ja naised.
hinnalisi maavarasid. seega pidid nad elatist teenima mingil muul viisil. Viikingid olid eurooplastele suureks nuhtluseks ja kuni 11. Sajandini ei suudetud neist jagu saada. Selliste rüüstamistega ei toonud viikingid midagi head, nad olid jõhker rahvas, kes elatas end teiste rahvaste kulul. Siiski ei ole viikingid inimkonnale ainult kahju toonud. Tänu oma headele meresõiduoskustele olid nad suured maadeavastajad, kes asustasid uusi asustamata alasid. Asustati näiteks Island ja Põhjamere saared ning käidi isegi Ameerikas. Tänu rändamisele olid viikingid ka head kaupmehed, sest kohtuti paljude rahvastega ja mõndadega vahetati kaupu rüüstamise asemel. Lisaks sellele olid nad ka väga osavad käsitöölised. Nad on valmistanud ksuneid peente kaunistustega ehteid ja efektiivseid relvi. Oma panuse on viikingid andnud ka kultuuri arengusse. Neil oli oma kiri ruunikiri, mida kasutati põhiliselt hauakividel. Viikingid jutustasid ja
põhjaosas leidub samuti mõningaid kohti, kus maapind on mäestikuline. Kõrgeim mägi on Rysy, mille kõrgus on 2499 meetrit. Poola aastane sademetehulk on 500 mm, Kesk-Poolas ka 250 mm. Jaanuaris on keskmine temperatuur maapinnal -5°C, juulis 15°C. Taimkatteks on valdavalt laialeheline mets ja niit. Kõige sobivamad tingimused põllumajanduseks Poolas on Põhja-Poola alad, kus pinnamood on tasandikuline. Samuti on ka Kesk-Poolas tasaseid alasid. Peamised majandusharud riigis on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid, busse, koptereid, lennukeid, laevu, toiduaineid ja muid tooteid. Maaviljeluses on peamised nisu, rukis, kaer, suhkrupeet, kartul, tubakas ning puu- ja juurviljad. Need on ka põhilised eksportkultuurid. Maavaradest leidub Poolas naatriumit, hõbedat, pliid, tsinki ja magneesiumit. Samuti leidub seal kivisütt, puusütt ja maagaasi.
Los Angeles Jan Kolossovski Edgar Kurm Los Angeles Los Angeles (hispaania keeles Los Ángeles; sageli lühendatakse linna nime L.A.) on linn USA Vaikse ookeani idarannikul, California osariigi lõunaosas. Ajalugu • Tuhandeid aastaid tagasi hõivasid Los Angelese rannikuala esmalt Ameerika põliselanikud Tongva ja Chumash hõimud. • Esimesed eurooplased jõudsid siia 1542. aastal, ekspeditsiooni käigus, mida juhatas Portugalis sündinud UusHispaania maadeavastaja Juan Rodriguez Cabrillo. Ta nõudis LõunaCalifornia alasid Hispaania Impeeriumile, kuid jätkas ekspeditsiooni ilma ühtegi asustust loomata. Rahvustik Valgenahalised ameeriklased moodustavad 49,5% linna elanikkonnast. Suurem osa eurooplastest põlvnevat rahvastikust oli järgnevat päritolu: • poola 1,6% (59,774) • saksa 4,5% (170 483) • prantsuse 1,2% (45,127) • iiri 3,9% (146 65...
alla. Esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerimise nõudega. Milliseid järeleandmisi tegid liitlased NSV Liidule? Miks? Nad tunnustasid piire, mis olid 1941.aastal, NSV Liidule tagastati alasid Miks otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Kuna pärast Sakasamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid alistumisettepanekud lükati tagasi. Kas see oli sinu arvates õigustatud? Ma ei tea, aga see oli kindel võit Jaapanist jagu saada.
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest alades...
Pulli ja Kunda muinasasulad Kunda kultuur Mesoliitikumi kultuur VIII – V aastatuhandel eKr Läänemere idaranniku aladel. Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, nende ainus koduloom oli koer. Uue kultuuri kandjate päritolukohaks on pakutud alasid Lääne- Euroopast Uuralideni. Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest. Kunda kultuuri tähtsaimad leiukohad paiknevad Eestis ja Lätis. Kunda asula 8700 eKr Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Kiviaegne asula leiti siis, kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama.
nälja-häda. Talupoegade sõjasalgad: Pealikud Ivo Schenkenberg, Ohtra Jürgen. 1577.a. jaanuar Tallinna piiramine venelaste poolt – 7 nädalat, tulemusteta. Magnus asus otsima uut isandat – Liivimaa kuningriigi lõpp. 1579.a. Poola vägede sõjategevus Vene vastu (kuningas Stefan Batory) 1581.a. Algul jõudsid Rootsi väed üle Soome lahe (Pontus de la Gardie), alistati kogu Põhja-Eesti. Rootsi ja Poola ründasid Vene alasid. Rahude sõlmimine 1582.a. Jam Zapolski vaherahu – Lõuna-Eesti läks Poolale. 1583.a. Pljussa jõe vaherahu – Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa läks Rootsile.
Sölkupid Asula Sölkupid elavad kahes eraldi piirkonnas: Lõunapoolsed elavad Obi lisajõgede äärsel alal, mis jäävad valdavalt Tomski oblastisse. Põhjapoolsed Tazi ja Jenissei äärsel regioonil, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundra. Lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid. Rahvaarv ja keel 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud Kolm murret: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), erinevaid murdeid kõnelevad sölkupid üksteist ei mõista. Omavahel räägivad nad vene keeles.
Juuniküüditamine Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus küüditati Siberisse mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. 1941. aasta küüditamine hõlmas Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova, Leedu ja Läti alasid. 13. juunil Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov esitas 17. juunil Beriale, Molotovile ja Stalinile aruande No2288/M. Selle kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, nendest 3173 arreteeriti ja 5978 saadeti asumisele.1 Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat andis instruktsioonid ja korraldused küüditamise läbiviimiseks. Eesti rahva küüditamist korraldas ja juhtis "troika" ehk kolmik, eesotsas Boris Kummiga. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alu...
röövlitest. Kuid kas tegelikult on viikingid nii kardetud ja pahatahtlikud? Tegelikkuses olid viikingid Skandinaavia meresõitjad, kes kauplesid ning võtsid ette ka rüüsteretkesid. Selleks, et meredel seilata ja pikki distantse läbida, kasutati väga heade sõiduomadustega laevi. Samas ei saa maha vaikida vägivalda,rüüstamisi ja põletamist, mis viikingite ajal aset leidsid. Viikingite ajal arenes ka kaubandus ja asustati uusi alasid ning kultuure. Viikingiteks said enamasti taluperede nooremad pojad, kellele kodust maavaldust ei jätkunud ning oldi sunnitud põllutöö asemel elatist teenima kaubanduse ja mereröövi teel. Nii kujunesid välja ka viikingite salgad.Peamiselt tegelesid loomakasvanduse ja kalandusega. Viikingite kultuuri alla kuulub näiteks nende kiri, mida kasutati tähtede asemel e. Ruune. Nad ise uskusid,et ruunides peitub üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti kivisse,rauda või
Kunstistiilid Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Kehakunst on moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Videokunst on meediakunsti esimesi ilminguid, milles vahendina kasutatakse videot. Videokunsti esindajaks on 1960 aastatel videoeksperimentidega alustanud korea päritoluga ameerika kunstnik Nam Jun Paik. Videokunsti alaliikideks on: 1. VIDEO-PERFORMANCE - video tehnoloogia või video piltide kasutamine 2. VIDEOSKULPTUUR - nimetame videotehnika (monit...
Tööstuses hakati tööjõuna naisi rakendama. Tänaseni on meil säilinud Saksa töövangide ehitatud majad ja teed. Poliitikas saame Teise maailmasõja tulemusel rääkida Ida-Euroopast. Asutati Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Võimule tulid Moskvameelsed valitsejad, toimusid riikide territoriaalsed muudatused. Näiteks kaotas Jaapan Kuriili saared ja ka Soome kaotas oma alasid. Eetilistes tõekspidamises muutus see, et inimelu ei peeta enam pühaks. Tekkis naudingukeskne maailmavaade ehk hedoism ning ka feminism. Inimestel on elamisega väga kiire. Perekond muutus. See tähendab seda, et ühiskonna suhtumine vallaslastesse on muutunud ning mehed peavad avalikult mitut naist ja perekonda. Inimesed ei pea enam kinni 10 käsust. Väga palju tapetakse ja varastatakse. Vähenes ka kiriku roll.
Sääskede ja lutikaliste suised on muundunud pisteharjasteks, millega saab verd või taimemahlu imeda. Liblikaliste suised on muutunud pikaks imilondiks. Putukate rindmik on kolmelüliline (ees-, kesk- ja tagarindmik). Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jalgu. Kesk- ja tagarindmikule kinnitub kummalegi üks paar tiibu (vastavalt eestiivad ja tagatiivad). Enamasti on tiivad läbipaistvad. Tiibu tugevdavad tiivasooned, mis moodustavad võrgustiku. Soonte vahel olevaid alasid nimetatakse tiivasulgudeks. Osadel putukatel katavad puhkeolekus eestiivad tagatiibu. Tugevamaid ja paksemaid eestiibu nimetatakse kattetiibadeks. Putukatel võivad tiivad ka osaliselt või täielikult puududa või on nad taandarenenud lapatsitaolisteks jätketeks. Osadel putukatel on vaid üks paar tiibu. Putukate tagakeha on liikuvam kui muu keha. Tagakeha on üldiselt jäsemeteta, kuid tagakeha tipul võivad olla mitmesugused jätked. Putukate arengut nimetatakse moondeks
25% häältest. Võitsid esseerid 58%ga. Seepeale saatsid enamlased Asutav Kogu laiali.Venamaal kehtestati üheparteisüsteem. Käivitati terror poliitiliste vastaste hävitamiseks. 1917 dets asutati Tsekaa. Kontrarevolutsiooni ja Sabotaazi Vastu Võitlemise Ülevenemaailmne Erakorraline Komisjon.See tegutses enamlaste valitsuse ja partei suhtes vaenulikult meelestatud inimeste jälitamisega. Bresti rahu · Läbirääkimised Saksamaaga venisid. Saksamaa nõudis Poola ja Ukraina alasid. Enamlased katkestasid läbirääkimised. · 17. veebruaril 1918 alustas Saksamaa uuesti sõjategevust.Saksamaa hõivas Baltimaad ja Ukraina. · 3.märtsil 1918 sõlmiti Bresti rahu, Venemaa nõustus kõigi Saksamaa tingimustega. · Venemaa väljumine sõjast pani raskesse olukorda Prantsmaa ja Inglismaa. Saksamaa sai nüüd kõik oma jõud koondada läänerindele.
Atlandi kaubandus Uue Maailma avastamine kujundas ümber Euroopa majandusliku maastiku (uued kaubanduslikud keskused). Uued kaubad Euroopasse (mais, kartul, tubakas). Kuld ja hõbe Euroopasse (hindade tõus Euroopas). Haigused Uude Maailma (Ameerika põliselanike tohutu väljasuremine). Orjakaubanduse algus (Aafrikast orjad Ameerikasse). 3 sajandi jooksul u 12 miljonit orja. Koloniaalimpeeriumid Koloniaalimpeerium: riik, millele kuulub teisi, vallutatud alasid. Portugal, Hispaania, Holland, Inglismaa Kolooniatest saadi toorained. Kolooniates oli võimalik odavalt toota tänu odavale tööjõule. Suhkru ja puuvilla kasvatamine kolooniates. Kolooniate kasv tänu rahvastiku liigsest arvust ja usulisest tagakiusamisest tingitud sisserändele.
ja tingimused Eestis soodustavad taastuvaenergia tootmist, kasvõi vähehaaval, et pikemas perspektiivis vältida õhuresostust. Rohelise mõtteviisiga tarbimisühiskonnas kohtab harva inimest, kes oleks metsaraie poolt, kuid samas need kodanikud ise tarbivad ja soovivad järjest rohkem, mis viib metsa maha võtmiseni. Vajatakse ruumi uuteks asulateks, järjest laienevateks linnadeks ning ehituslikku saematerjali. Suurlinnad, kus on õhureostus eriti suur, oleks vaja rohelisi alasid, kuhu oleks odavam istutada puid, kui arendada spetsiaalseid õhupuhastajaid. Loodusikult keskkonda kaitsta on odavam, kui inimese loodud tehisseadeldised. Peamised argumendid rohelise mõtteviisi vastu tarbimisühiskonnas on rahalise poole puudus. Hetkel on keskkonda saastav tehnika odavam ja mugavam. Poolt argumendiks on inimeste huvi kasv keskkonnaga toimuva suhtes, mis teeb lihtsamaks tavakodanike kaasamise näiteks jäätmetaaskasutamisesse. Pikemas perspektiivis tuleks aga järjest
Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega. Ühtlasi alanevad veetasemed, mis ohustab 20 miljoni inimese joogivee kättesaadavust. Doonaul on sageli toimunud hävitavad kevadised üleujutused. Suured reostused. Majanduslik kasutamine: Doonau on üks peamisi Euroopa kaubanduslikke veeteid (läbib selliseid tähtsaid linnu nagu Viin, Budapest, Bratislava ja Belgrad). On joogiveeks 20 miljonile inimesele. Puhkemajandus, turism. Trans-Euroopa võrgustik. Lang: suur
Kuningavõim omandas nüüd enneolematu ulatuse. Kõik pidi keerlema kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga kõrgel arvamusel. «Riik -- see olen mina,» võttis ta kokku vahekorra riigiasutustega. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oma väärtushinnangutes armastas kõige rohkem kuulsust. Kuninga kuulsuse nimel pidas ta mitmeid sõdu, mis laostasid laiu alasid ja tõid hukatust tuhandetele inimestele. Harvadel rahuaastatel harrastas ta üle kõige jahti. Teda on koguni nimetatud «vabaõhumeheks», sest ta ei talunud pikka ruumis istumist. Iga päev veetis ta mitu tundi jahil, saatjaiks isiklikud koerad Bonne, Põnne ja Nonne. Ta oli hea laskur ja vaatamata tüsedusele ka korralik ratsamees. Louis XIV residents oli algul Louvre'! loss. Kui seal oli 1671. aastal tulekahju, kolis ta koos õukonnaga Tuileries'sse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
