poegade ohutust tagada. Poegade ja emade vahel on omad häälitsused väljakujunenud ning kui poeg peaks mingil põhjusel isoleerima oma vanemast, siis hakkab ta urisema ja vilistama ning rändamise ajal kasutavad nad omalaadset vaikset heli. [], [] Lõhna eritavad nii emased kui ka isased kahest sektorist. Esimene lõhna eritus piirkond on neil koonu peal, mida kutsutakse morilloks ning tagaosas asub teine lõhnaeritus, mis on kestvam ja tugevam. Isased märgistavad alasid hõõrudes oma taguosa karvadega taimi ning tihti ka samal ajal urineerides, et lõhn oleks tugevam ja kestaks kauem. Emased märgistavad tunduvalt vähem ning ilma uriinita. Märgistatud alasid nuusutavad ja vahel maitsevad teised isendid. Isased märgistavad ka emaseid kapibaarasid. Siiski dominantne isane märgistab teistest isenditest rohkem. Arvatakse, et emane märgistab üldjuhul vanemliku käitumise eesmärgi [], [] Joonis 3 Kapibaara perekond ( http://www.photoreview.com
· Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike ohjeldada (oma ülesannet täita) · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et laene tagasi maksta · NSVL-i poolt loodud Punaarmeele oli vaja leida rakendust · Saksamaa hankis ,,eluruumi" naaberrahvastelt jõuga · Stalin soovis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände · MRP tegi Saksamaa ja NSVL omavahel liitlasteks, mis soodistab võite · Äärmuslaste võimuletulek · Saksamaa soovis alasid, mis olid Versaille's süsteemi poolt lubatud · Itaalia soovis maid · Lääneriikide lepituspoliitika Hitlerile kindlustunnet · Müncheni kokkulepe · Saksamaa sõjaline potensiaal · Saksamaa soovis natsismi levitada Missugused vaenupooled kujunesid välja II maailmasõjas? · Saksamaa, Itaalia, Jaapan · Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa Missugused territooriumid hõivas Saksamaa II maailmasõjas aastail 1939-1941?
Versailles' rahulepingu sõlmimine tõi kaasa palju uut ning ebameeldivat kaotajate jaoks. Kaotajaks jäi Kolmikliit - Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ning Saksamaa. Lüüa saanutel vähendati riikide territooriumi ning neile pandi majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Eriti tugevalt kannatas aga Saksamaa, kelle riigi territooriumi vähendati 1/8 võrra (kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest) ning loovutama pidi alasid teistele riikidele: Elsass-Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile, Tsehhoslovakkiale, "Koridor" ehk juurdepääs Läänemerele Poola jaoks. Veel pidid nad maksma raskeid reparatsioone, mille väljamaksmine pidi jätkuma ka tänapäeval. Samuti piirati sõjaväge, sõjameeste arv võis olla vaid 100 000 meest, sõjaväekohustus keelati üldse ära ning kindralistaap saadeti laiali. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu, ning kolooniad jagati ümber
· Tartu ja Võru murde erinevuste peamised põhjused on põhjaeesti naabermurrete mõju Tartu murdele; · Suur osa Võru ja Setu erinemustest on seletatavad vene murrete mõjuga Setus. Viimastel sajanditel on olnud oluline ka kirjakeele mõju. Murdepiiride kujunemine Murdepiiride kujunemisel olid tähtsad looduslikud piirid ja ühendusteed. Veekogud, nagu järved ja mereväinad, on ühendatud paljusid piirkondi: Peipsi-äärseid alasid, alasid ümber Võrtsjärve, Lääne-Eesti saari jms. Eraldajateks on olnud suured metsad ja sood. Olulised olnud ka sotsiaalsed ja poliitilised tegurid (mõjurid): · muistsed kihelkonnad ja maakonnad. 13. saj. oli Eestis haldusüksuseks kihelkond, mida oli kokku 45. Suur osa kihelkondi oli ühinenud 8 maakonnaks (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala). Kesk-Eestis oli ka eraldi
seadused neegrite elu parandamiseks. Vietnami sõda usa abistas nende riikide valitsusi kus oli kommunistliku riigipöörde oht. 1950 osaleti korea sõjas . 1960-70 suurim probleem-sündmused kagu aasias ja indo hiina poolsaarel.1954 jagunes vietnam 2 diktaatorlikuks riigiks. Nsvl ja hiina toetusel põhja vietnam, usa ja prantsuse mõju all lõuna vietnam. Vastuolud. Lõuna vietnami rahvuslik vabastusrinne. Doominoteooria. Et purustada sisside varustusteid pommitas usa laose ja kambodza alasid. Nsvl saatis põhjaosale relvi. Pommitamised, mürkained. usa üliõpilase streik. 1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000. hingeline kriis. 1980. Ronald reagan asus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine. Usa pidi loobuma pingelõdvendustest. Idablokk muutus nõrgemaks ja ei
Suurimaks kaotajaks selles sõjas pean ma Saksamaad. 18.jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki. Seal sõlmiti Saksamaaga Versailles'i rahuleping, mis oli Saksamaa suhtes ebaõiglane, tehes Saksaamaa suurimaks kaotajaks. Saksamaa pidi loovutama suuri alasid oma territooriumist. Elsassi ja Lotringi piirkond läks Prantsusmaale, aga ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja teistele sõja tagajärel tekkinud riikidele, pidi Saksamaa loovutama oma alasid. Lõpp tulemuseks kaotas riik ligi kaheksandiku oma territooriumist. Peale selle nähti ette, et sõjaväge tuli vähendada 100 000 mehele, kellest võisid ohvitserid olla ainult 4000. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Suurim kaotaja on Saksamaa ka sellepärast, et talle määratud reparatsioonid olid väga kõrged. Saksamaast tehti sõja puhkemise süüdlane, kuigi selles on kõik mingil määral süüdi, et sõda üldse toimus
arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel; nimetatud settekivimite all on moonde- ja tardkivimid: graniidid, gneissid, kildad. Maastikuliselt jaguneb maakond
eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: -Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tšehhoslovakkiale). -Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu. -Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone, mille suurus jäi täpselt määratlemata. 6)Eestlased I maailmasõjas- Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene
Mandunud elundid- evoulutsioonis taandarenenud 9)Mida näitab embrüonaalse arengu võrdlus? See näitab, etkõikide selgroogsete varane looteline areng on sarnane. Embrüogenees- organismi looteline areng 10)Mida tähendavad geneetilised võrdlused ja biogeograafilised võrdlused? Geneetilised võrdlused- maa ühtsed päritolu tõendavad universaalsed protsessid, aluseks molekulaargeneetilised meetodid. Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) 11)Mis infot annab kultuurtaimede ja koduloomade aretus, miks ta on evolutsioonitõendiks?Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel.
Ivan Julm(IV)- vene valitseja, suurendas oma ametikohad ja üritas saada enda alla kõikki maid, armeed ja territooriumi mis ei kuulunud veel Venemaale, kuid tema tegevust keelati. Ordumeistrid ja Tartu piiskopid saadeti pikendama rahulepingut ja nõudma paremaid tingimusi, Venemaa ründas Lõuna-eesti alasid ja see oli venelased lubasid küll rahulepingut, kuid ainult viimane lahing Härgmäel, Liivi ordu sai räigelt sellisel juhul, kui kõikidele teadmata jäänud Tartu lüüa. piiskoppide tasumata maks tasutakse. Viljandi piiramine- alistusid palgasõdurid, kuna Rahulepingu pikkus 15a, kui 3 a jooksul neile ei olnud palka maksta makstakse maks ära. Venemaa jätkas rüüstamist kuni Tallinnani välja
Prantsusmaal Maroko okupeerida. Inglismaa võimalik sekkumine leevendas läbirääkimiste tulemusi: Saksam. leppis tükikesega Prantsuse Kongost ja Prantsusmaa sai protektoraadi Maroko üle. Balkani sõjad: Balkanimaade iseseisvumise põhjused olid Türgi nõrkus, Venemaa toetus slaavi rahvastele. Esimeses Balkani sõjas 1912-1913 olid Balkanimaad Türgi vastu, et vabastada Türgi alla jäänud Albaania ja Kreeka alasid. Türgile jäi ainult Konstantinoopol. 1912 tunnistati Albaania iseseisvust. Teises Balkani sõjas 1913 astusid Serbia, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria vastu (nendega liitus revansitaotluses ka Türgi). Bulgaaria sai lüüa, kaotas isegi ammuseid alasid, sõja tulemusel tugevnes SERBIA, keda toetas Venemaa. Serbia tugevnemine teravdas suhteid Austria-Ungariga., keda toetas Saksamaa.
Crecy lahing 26. august 1346 Liisa Tamm 100 aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aatsal Tegelik sõjategevus algas 1346. aastal Crecy lahinguga Põhjus, ajend Põhjused: -Inglismaa püüe taasvallutada Prantsusmaalt alasid Ajend: -Inglise kuninga Edward III trooninõudlus Crecy lahing 26. august 1346 Prantsusmaal Saja aastase sõja tähtsaim lahing Murrang sõjapidamises (tulirelvade kasutuselevõtt) Inglastest vibukütid Prantsusmaal raskerelvastusega rüütlid Prantsusmaa sai lüüa Lahingu käik Edward III taandus Pariisi juurest La Manche’i ranniku poole Prantslased jõudsid neile järele Inglased asusid heale positsioonile
NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani. Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt. Siin kooskõlastati lõplikult, kuidas SM purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. Talvesõda – Peale MRP pakti sõlmimist esitas NSVL Soomele suured nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Soomlased keeldusid. NSVL proovis veel Soome kohta valetada, kuid alustas siis ise sõda. NSVL heideti RL-st välja. Sõda algas 1939 ning lõppees 1940 Moskvas rahuläbirääkimistega, Soome küll pidi ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda., jätkusõda – 1941-1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle
1930. aastatel, pärast kõikvõimalike konkurentide tapmist või muul moel kõrvaldamist, kindlustus veelgi Stalini ainuvõim. Sel ajal võttis stalinlik terror ennenägematu ulatuse.1930ndate lõpus tabas "puhastus" lisaks kommunistliku partei juhtidele ka sõjaväge. Itaaliat, Venemaad ja Saksamaad võib kõrvutada ja pidada sarnasteks kuna kõikides riikides valitses üks juht, võimul oli üks partei ning kõik need riigid lootsid oma alasid ja rikkusi suurendada teiste riikide arvelt. Kõikide riikide juhid võtsid kasutusele plaanimajanduse ning kindlustasid oma ainuvõimu võimsate propagandadega. Venemaal toimus erinevalt Itaaliast ja Saksamaast ka Kollektiviseerimisega, mis kasu ei toonud. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/nsvliit.html http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/saksamaa.html http://www
Ma olen arvamusel, et tippspordiga tegelemiseks peab inimesel olema tõsine huvi ja soov, mitte ainult huvi raha ja materiaalse kasu vastu. Maailmas on inimesi, kes tegelevad spordiga pere üleval pidadamiseks ja, kes võib-olla muud ei oskagi teha. Mina arvan, et kui tegeleda spordiga, siis tuleks sellest mõnu tunda ja teha seda rõõmu ja huviga. Iga aasta toimuvad mitmed meistrivõistlused erinevatel aladel ja võitjad teenivad sellega suuri summasid. Üks huvitavamaid ning tuntumaid alasid minu jaoks, on üheistmeliste võidusõiduautode võistlusklass Vormel 1, milles peetakse ka maailmameistrivõistluseid. Iga suvi sõidavad võistlejad erinevaid radu ja võistlevad parima koha ja raha pärast. Vormel 1 on kindlasti üks kõige paremini teenivamaid alasid spordis. F1-s loeb koht, mida paremale kohale sa suudad end sõita, seda rohkem raha sa teenid. Lisaks on vormeli sõitjatel mitmeid preemiaid. Kõige kuulsamad ja märkimisväärsemad tegijad Vormel
1.Vana-Liivimaa olukord enne Liivi sõda Vana-Liivimaa oli poliit-terriotoraalne üksus, mis hõlmas praeguseid Eesti ja läti alasid. Vana- Liivimaa koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suureim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja Võnnus asuv Liivimaa meister koos ordu sõjalisevalmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega (komtuuride ja foogtidega). Ülejäänud maa isandad, piiskopid, olid paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia
üldse kaitsealasid luuakse. Need on alad, kus on tagatud liikide säilimine, kus neid ei segata. Teistes kohtades nagu riigimetsad see tagatud ei ole. Rail Balticul on aga ka plusspooli. Kuna tegemist on elektrirongidega, ei saastaks need õhku. Samuti väheneks maanteede liiklus, mis samuti vähendaks õhu saastet. Elektrirongid teevad ka palju vähem müra kui tavalised rongid. Ükskõik kuhu või kuidas Rail Baltic rajatakse mõjutab see siiski ümbritsevat keskkonda. Kuigi trass Nature alasid arvatavasti ei läbi, siis mõjutab see siiski kaudselt neid alasid. Samuti tahetakse kõike võimalikult kiiresti ja odavalt teha ning see on põhjuseks, miks hiljem nii palju vigu avaldub.
Kliima soojenemine Mis on kliima soojenemine? Kliima soojenemine on maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus pika aja jooksul. Mis on kasvuhooneefekt? Svante Arrhenius Mis on kliima soojenemise põhjusteks? Fossiilkütuse põletamine Metsade hävitamine Transport Kliima soojenemise tagajärjed puude väljasuremine suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid probleemid põllumajanduses (toidupuudus) Liustike ja polaaralade sulamine (tõuseb maailmamere pind) Kuidas mõjutab kliima soojenemine Eestit? lüheneb või kaob hoopis lumekate talvised tormid ja udu veetaseme tõus (ujutatakse üle osa maismaa-alasid) Kuidas kliima soojenemist lahendada? Sõita vähem autodega Elutube elektriga kütta Kasutada rohkem elekti Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine https://www.slideshare.net/chryssy/koloog...
Savann Geograafia Koostaja: Juhendaja: Tänane teema: Asend Kliima Mullastik Loomastik Taimestik Inimtegevus savannides Asend Lõuna-Ameerika Aafrika Australia Euraasia Kliima Lähisekvatoriaalne kliimavööde Suvel on vihmane (ekvatoriaalne õhumass) Talvel on kuiv (troopiline õhumass) Kõrge temperatuur läbi aasta Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, ...
o Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. o Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala ja lunastusekäsitlusi. o Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured Hinduistide kogukonnad Nepaalis Bangladesh Indoneesia Malaisia Tai Sri Lanka Pakistan jm Hindu mõiste "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Asi muutus 8. sajandi algusest, kui islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. ajalugu Hinduism on tekkin...
ühiselt võimalikult kiiresti Soome endiste valitsejate poolt loodud üliohtlik sõjakolle. Mainitud tingimustes ei saa hr. Rudolf Holsti pöördumine Rahvasteliidu poole olla Liidu Nõukogu ja Täiskogu kokkukutsumise aluseks, seda enam, et isikud, kelle nimel hr. Rudolf Holsti pöördub Liidu poole, pole Soome rahva tõelised esindajad." 1. Millised olid NSV Liidu tegevusmotiivid? V:NSV Liit ründas Soomet ,kuna Soome polnud nõus oma alasid loovutama ,ega ka piirimuutustega . 2. Millega põhjendab NSV Liit oma tegevust? V:NSV Liit põhjendas oma tegevust sellega,et Soome ründas hoopis Venemaad mitte vastupidi . 3. Kas NSV Liidu põhjendused on tema tegu õigustavad? Selgita, miks Sa nii otsustasid: V:Ei , kuna esiteks NSV Liit valetas piiritüli kohta ja ,et Soome kavatseb Venemaad rünnata . 3. Selgita, miks võib Soome Demokraatlikku Vabariiki pidada ebaseaduslikuks?
44 suvel *4.02.45 Jalta konv. Saksa purustamise plaan, okupatsioonitsoonid (3 riigi vahel); Jaapan (Kuriili saared); jagati piirid Euroopas; kevadel asutatakse ÜRO *5.07.45 Potsdami (Stalin, Truman, Attlee) Lahkhelisid palju; Saksa jagati 4 okupatsioonitsooniks 10.02.47 kirjutati rahulepingule alla (võitjariigid, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) *Saksa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume *Itaalia kaotas Aafrikas kolooniaid ning väiksemaid alasid Vahemere piirkonnas *albaania sai iseseisvaks *Ungari suruti tagasi 1938 aasta piiridesse *võidetud alad pidi loovutama ka Bulgaaria *Rumeenialt võttis NSVL Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ning Petsamo *Saksaga rahulepingut ei sõlmitud, kuid hakati sisse nõudma reparatsioone, võeti kogu Ida- Preisimaa ning teisi alasid *Jaapaniga rahu 8.09.51 NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia Tagajärjed *purustused ja suured kaotused (kokku hukkus ~60miljonit inimest, enamus tsiviilisikud)
Tööpäev lühenes. Linnast mindi elama eeslinnadesse oma majadesse. Puudus peaaegu majanduse riiklik reguleerimine ja sotsiaaltagatised. Renes kultuur. Arenes massikultuur ja filmitööstus. Tuntuks said palju Ameerika kirjanikud nt:E. Hemingway. Ameerika kultuur levis rohkem Euroopas, kui Ameerikas. 6)Aasia Jaapan- Sai endale saksa kolooniaid(Mariaanid, Karoliinid, Marshalli saared). Soovis ennast ka Hiina arvelt laiendada. Sekkub Venemaa kodusõtta-loodab saada ka Venemaalt alasid. Nende arvates peab Aasia kuuluma asiaatidele. Nemad peaksid kõige rohkem alasid saama Aasias, olid Euroopa ülemvõimu vastu. Ühiskond tahtis olla euroopalik, aga samas taheti säilitada traditsioone. Nt: Ameerika stiilis pilvelõhkujate kõrval traditsioonilised majakesed. Taheti säilitada tradisioonilisi riigivalitsemist(keisrivõim), aga taheti olla ka kaasaegne ja euroopa sarnane. Välispoliitikas taheti olla kõikide riikidega hea sõber ja hoida häid suhteid,
Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine muudavad mulla vaesemaks ja soodustavad tuuleerosiooni. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Tekkepõhjused: Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid. Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel. Kõrbestumise peamine põhjus on maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus
on kuivendusvõrke 600 000 hektaril. Maaparandussüsteemid ühes asukohas on valdavalt 60 400 ha suurused. Korras maaparandussüsteemid meie kliimavööndis loovad eelduse põllu- ja metsamajanduslikuks tegevuseks. Kui aga maa kuivendamist tehakse valesti kaasneb sellega maa soostumine, võsastumine ning maastike vähenemine. Ning igal pool Eestis pole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kõik oleneb mullastikust ning pinnamoest. Eestis on väga palju metsasid, niitusid ning ka soostunud alasid, ning natuke on ka asustatuid alasid- (majad ehitatud, nt Tartu). Suurem osa kasutuses olevaid masinaid ja seadmeid on vanad ega vasta tänapäeva nõuetele, uued ja kaasaegsemad maksavad aga väga palju, ning Eesti riigil ega rahval pole sellist raha kuskilt võtta. Maha jäämine arenenud riikidest iseloomustab meie sordi- ja tõuaretust, mis mõjutab otseselt põllukultuuride saagikust ja loomade produktiivsust.
1222. aasta suvel vallutas Valdemar osa Saaremaast. 1223 võttis Schwerini krahv Henrik (Must Henrik) Valdemari ühe jahiretke ajal Lyøle koos tema vanima poja Valdemariga vangi. Krahv lõi tagasi katsed kuningat vabastada. Ta vabastas kuninga alles 1225 või 1226 tingimusel, et too tagastab kõik oma vallutatud alad Põhja- Saksamaal. Kuningas pidi ka vanduma, et ta loobub kättemaksust. Valdemar II Bornhövedi lahingus. Miniatuur. 1227 tungis ta Põhja-Saksamaale, püüdes kaotatud alasid tagasi võita, kuid sai võitluses saksa vürstidega Bornhövedi lahingus 22. juulil lüüa ja jäi vallutatud Saksa aladest lõplikult ilma. Kuningas loobus edasistest vallutuspüüdlustest. Sellega lõppes Taani ülemvõim Läänemere piirkonnas, kuid Stensby lepinguga kindlustas Taani oma võimu Eestimaal. Oma paljude vallutusretkede tõttu sai Valdemar II lisanimeks "Võitja", kuigi ta kaotas kõik vallutatud alad peale Eestimaa. Kaotuste
riigi loomisel. Nüüd hakkasid need rahvad nõudma lubaduste täitmist. See oli aga raske, kui mitte võimatu, sest nii mõnigi ala oli lubatud mitmele rahvale. Näiteks Palestiina alad olid lubatud nii araablastele kui ka juutidele. Antandi riigid pidid nägema palju vaeva, et olukord ei väljuks nende kontrolli alt.1920. aastal sõlmis Türgi valitsus Antandi riikidega Sèvres'i rahulepingu. Lepingu järgi pidi Türgi loovutama oma alasid Itaaliale, Kreekale ja teistele riikidele. Mõned endised Türgi valdused muutusid iseseisvateks või liitlastest sõltuvateks riikideks ja aladeks (Iraak, Süüria, Palestiina, Araabia riigid). Türgi rahvuslased eesotsas kindral Mustafa Kemaliga alustasid seepeale ülestõusu, et saavutada rahulepingu tühistamine. Samas viis Kreeka oma väed Antandi nõusolekul Türgisse. Algas sõjategevus, milles edu saatis türklasi: kreeklased pidid lahkuma. 1922. aastal
Pindala : 27 830 km² Riigikeeled : prantsuse ja rundi Rahvaarv : 8 390 505 Rahaühik : frank (BIF) Iseseisvus : 1.juuli 1962 Põllumajandus kivine maa Oma tarbeks kasvatatakse: kohvipõõsas (90% ekspordist) Ube teepõõsad ja puuvill Maniokki Maisi Väheviljakaid alasid Riisi kasutatakse karjamaadena, Bataati kus peetakse kitsi, lambaid, Jamssi veiseid. Maapähkleid Hernest Tööstus Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu. Loodusvarad: niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide,
programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) Mõned alad, mis on Keskajast siiani Olümpiaaladena on Game Ball, mis on sarnane jalgpallile, ratsutamine, maadlus. Neid alasid, mida Olümiaaladena ei ole, kuid olid Keskajal kavas on colf- golfi esivanem, kirve viskamine, hurling-sarnane hokile, hobuseraudade viskamine vastu märklauda, keegel ja stoolball, mis sarnaneb pesapallile.
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamas on plussid selles et , -tuumaelektri jaam ei pruugi saastada õhku -tekib vähe tahkeid jääk aineid -tuumakütust on maailmas suhteliselt palju Aga miinused on et , -jäägid mis tekivad on radioaktiivsed ja nende lagunemine toimub sadu tuhandeid aastaid -õnetuse juhul võib radioaktiivne aine reostada suuri alasid mille taastamiseks läheb palju aega -tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid -tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka -kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu -tuumaelektrijaama on kallis ehitada ja kallis ülal pidada. Kuna tuumaelektrijaamades kasutatakse radioaktiivseid aineid ja need ained on ohtlikud siis ma arvan ,et eestisse ei oleks vaja tuumaelektrijaama võib ka läbi
või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite.
Suurbritannia Sarnasused Prantsusmaa 1. Tööstusriik, 1. Võlad 1. Pärast esimest juhtpositsioon maailma 2. Antandi riigid maailmasõda liideti uusi majanduses kaotatud. 3. Majandus tõusis alasid, reparatsioonid olid 2. Suur tööpuudus, nälg 4. Võitsid sõja abiks USA’le, vananenud 2. Põllumajandusriigist tehniks. tööstusriigisks 3. Söe vähenev tähtsus 3. Edenes moekaupade majanduses – kaevurite tööstus streigid. 4
Maakera · Maakera on tohutu suur kivist kera. Ta ei ole täiesti ümmargune , vaid pooluste kohal lapik. Ekvaator on mõtteline joon ümber maakera kõige laiema koha. Maakera ülemist osa nimetatakse põhjapoolkeraks ja alumist osa lõunapoolkeraks. · Ekvaatori lähedal on kogu aasta kuum ja vihma sajab peaaegu iga päev. Ekvaatorilähedasi alasid nimetatakse troopikaks. · Maakera ümbermõõt mööda ekvaatorit on ligi 40 000 km. Kui sõita 55 - kilomeetrise tunnikiirusega , võib läbida selle vahemaa kuu ajaga. · Viiendik maakera pinnast on kõrb. Kõrbed on maakera kõige kuumemad ja kuivemad alad. Kõrgeim õhutemperatuur 57,7 kraadi on mõõdetud Sahara kõrbes. Sellise kuumusega saab liiva peal muna praaadida. · Ligi kümnendik maakera pinnast on alati jää all
Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on... Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel Metaan CH4 – värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid) Freoonid - eralduvad aerosoolidest, külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust haka...
Versaille tingimused-relvajõudude vähedamine 100000 meheni,sõjaväekohustuse keelamine,sõjalaevastiku vähendamine,allveelaevade omamine rangelt keelatud,õhujõud tuli likvideerida,tuli loovutada maa-alasid,maksma reparatsioonimakse.Weimari vabariik-Hitler, Karl Liebknecht, sakslased ei suutnud tasuda reparatsioone,kivisöe tootmise lõpetamisega seiskus majandus, kulud kasvasid, enam kannatasid töölised, kes elasid palgast mille väärtus võis langeda paari päevaga.Euroopa kriis-liiga suured maksud, saksamaa ei jõudnud maksta,belgia ja prantsusmaa tõid oma väed saksamaale et sundida neid maksma.1929-1933 majanduse kriis-ületootmine,riik ei sekkunud, puudus programm valitsusel.tööpuudus,inflatsioon.Usa kriisiprogramm,roosevelt-riiklik kontroll,sekkus majandusse,pensionid,töötuabirahad,tervishoiukindlustused,hädaabi tööd töötutele.Usa isolatsionism-mitte sekkuda maailma poliitikasse euroopas, mitte astuda sõjalisse liitu,esikohal oli ladina-ame...
jaoks Diaz. Diaz nimetas algselt ta Tormide neemeks, kuid ta nimetati ümber Portugali kuninga João II soovil. Cape of Good Hope Hea Lootuse neem Vasco da Gama Avastas meretee Indiasse Maadeavastustega kaasnesid ka uued toidud toidulaual Mais, tomat, kartul, vanilje, tubakas, kakao ja kaudzuk Kuld Tõi kaasa hindade revolutsiooni Hinnad kerkisid ning lihtinimesel oli raskem saada kaupasid kätte. Euroopa hakkas uusi alasid koloniseerima ning tekkis orjakaubandus Euroopast tulnud haigused Põliselanike organism ei suutnud võidelda valge mehe toodud haiguste vastu ning paljud põliselanikud surid näiteks nohusse. Põliselanikud viidi ära oma kodumaalt ning sunniti orjatööle
linnalistes asulates 1997.a. Maarahvastiku asustustihedus maakondades 1997.a. Võru maakond Rahvaarv 34 764 Pindala 2 305,44 km² Asustustihedus 15,1 elanikku km² kohta Maakonna keskus Võru linn Omavalitsusüksusi 1 linn ja 12 valda Kokkuvõte Kui mõõta riigi suurust rahvaarvuga, siis võib Eestit pidada väga väikeseks riigiks Eesti rahvastik paikneb võrdlemisi ühtlaselt meil ei ole suuri asustamata alasid ega ka väga tihedalt asustatud piirkondi Täname kuulamast!
säravkollasele triibule. Välimus Täiskasvanud kõre keha on viis kuni kaheksa sentimeetrit pikk, kusjuures emasloomad on isastest suuremad.Nende jäsemed on sama pikad. Keha ülapoolel on kõre veidi köbruline nahk pruunikas, hallikas või oliivroheline, kaetud punaste täppidega. Elukoht Kõrele sobib elupaik, kus leidub nii kerge liivase pinnasega kohti päevaste varjepaikade kaevamiseks, tasaseid päikeselisi madalmuruseid või hõreda taimestikuga alasid toitumiseks ning madalaveelisi vähese taimestikuga veekogusid kudemiseks. Toitumine Toitub putukatest ja tigutest. Sigimisperioodil ei toitu üldse.
Põhjasõda Karl XII pidas oma väega ägeda lahingu Narva pärast, mis lõppes Rootsi jaoks võiduga. Karl oli veendunud, et Vene vägi on lõpplikult alistatud ja asus puhkuseks Laiusele talvekorterisse. Karl lahkus oma väega kevadel, ega tulnud kunagi tagasi. Maa kaitseks jäid väeosad kindral Schlippenbachi juhtimisel, kes kaitselahingutes toime ei tulnud. 1704. aastal piirati Peeter I väe poolt Narvat ja Tartut, rüüstati ka teisi Ida- ja Lõuna-Eesti alasid. Linnade elanikud küüditada (enamuses), keelustati postisaadestite toimetamine. 1708.a. oli Peeter I Rootsi eduka lahingutegevuse järgi Poolas arvanud, et Karl pöördub tagasi Eestisse. Seda teadmist omades lasi Peeter Tartu täielikult hävitada. Alates 1710. Aastast laastas Eestit katk, mis jäi viimaseks. Sellel aastal toimus ka Riia ja Tallinna kapituleerumine (lepingud). Põhjasõda oli jõudmas finaali, sest Rootsi oli andmas käest oma juhtpositsiooni (kao...
kuid küsimusest eeldades on see võimalik. ? *[5.3.5.2.]Mida arvata saadud tulemuse kohta? Kus erinevad maakonnakeskuste alusel leitud Voronoi polügoonide piirid kõige rohkem maakondade tegelikest piiridest? Miks see nii on? Kõige rohkem erinevad piirid Harjumaal ja Lääne- Virumaal. Teistes maakondades mitte nii palju. Võib-olla sellepärast, et programm jagab alasid enam-vähem võrdselt, kuid päriselt ei pruugi see alade jaotus nii täpne olla.
teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette. Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Pidevalt suust välja käiva kaheharulise keelega haistavad maod ümbritsevat. Keelega võetud "õhuproov" surutakse suu laes olevatesse lohukestesse Sisalikud Arusisalik (Lacerta vivipara) Arusisalik on üks levinumaid liike Euraasias. Elupaigaks eelistab ta niiskeid alasid, näiteks võib seda sisalikku kohata metsastunud sooaladel, turbarabades, kinnikasvavatel raiestikel, metsaservadel ja sihtidel, leht- ja okaspuuistandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes taolistes kohtades. Muidu võib neid kohata ka mujal, näteks koduõues, puuriitades jne. Ohtu sattudes peidavad nad end tihti vette ja kaevuvad seal mutta või maismaa peal kivide, sambla või kuhugi mujal varju. Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha
millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel. Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima. Eurooplased kartsid neid kuna nad korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal. Samal ajal otsisid nad endale uusi, viljakamiad alasid kuhu võiks elama jääda. Nemde röövretked toimusid tavalisel aasta algul, talveks aga pöörduti tavaliselt ikka koju. Merereise sooritasid nad väiksete tekkideta laevadega, mis õigemini olid suured paadid. Laevade pikkus oli paarkümmend meetrit ja laius viis meetrit. Viikingid liikusid aeruda ja purjede abil merel. Laeva külgedel oli 30-40 aeru, nina oli tugevasti ülesse painutatud. Laeva nina otsa kui ka ruhvi kaunistasid tavaliselt puust nikerdatud draakonipead
Sageli on osakesed selle klaasja ainega omavahel ühendatud. Üldiselt peegeldab regoliit tema all oleva pinna koostist, kuid esineb ka osakesi, mis on mõne kaugema kraatri tekkimisel saadud hooga kohale lennanud. Pinnal on heledamad ja tumedamad laigud. Heledad laigud on künklikud ja seal on palju kraatreid. Tumedad laigud on tasased. Tumedaid laike Kuul on näha ka palja silmaga, astronoomid kutsuvad neid meredeks. Heledaid alasid seevastu nimetatavad nad mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes päriselt ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. 3. Kuu väga nõrga raskusjõu tõttu pole seal atmosfääri , tuult ega ilmastikku. 4. Pinnaehitus Pinnaehitust iseloomustab rõngasmägede ja meteoriidikraatrite rohkus. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on
okt. Maaseadus.) 5. juuni 1919 algas Landeswehri sõda. Lääneriikide survel sõlmiti ajutine vaherahu. 19.juuni jätkus sõjateg. Landeswehri ja eestlaste vahel. 23. juuni võeti sakslastelt Võnnu (Võidupäev). 1919 august sõjateg. idarindel, oktoobris läksid eestlased lätile appi. Algasid rahuläbirääkimised Bolsevike Venemaa ja Eesti vahel. 3.jaan. 1920 kuulut. välja relvarahu. Vene pool nõudis Petserimaad ja Ida-Virumaad, Eesti pool omakorda nõudis suurt osa Narva Taguseid alasid ja piiri Pihkva all. *2. veebr. 1920 Tartu Rahu 1. pandi paika piir- Eesti sai 8 km ulatuses Narva taguseid alasid ja suure osa Petserimaast. 2. Eesti sai Tsaari Venemaalt 15 mil. kuldrubla. 3. lepiti kokku vangide vahetus. 4. lepiti kokku hilisem repatreerumine. Vene poolt kirjutas alla Joffe, eestlaste poolt Poska. Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust. Tagajärjed: 3588 langenut, 14k haavatud. Esimene sõda, mille Eesti on võitnud, kokku võitles u 100 tuhat meest.
Romana. Rooma rahu lagunemine. 2. Mida tähendas Rooma rahu lõppemine? Mis seda süvendas?(2) Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema , mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. 3. Mis jäi Riima sõjakunsti viimaseks saavutuseks?(2) Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Actuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.aastal Katalaunia väljadel. 4. Mis alasid hõlmas Ida-Rooma riik?(5) Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriast, Palestiinast, Egiptust, Kürenaikat Põhja Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. 5. Kellele kuulus võim Bütsantsis?(1) Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. 6. Milliseid muudatusi viis läbi keiser Justinianus1? (2) Justinianus1 arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris
elutute objektide kogum, vaid see on terviklik süsteem, mis koosneb nii suletud (tihe puistu), poolavatud (üksikute puudega) kui avatud (pargiaasad, vaatesektorid) alade ja ehitatud objektide koostoimest. Seega on pargi lahutamatud osad ka puudeta alad ja ehitised. Pargi ruum koosneb avatud väljakutest-pargiaasadest ja suletud, st liitunud võrastikuga puistuga aladest. Parkides on kahte tüüpi avatud alasid: esindusväljakud (esi- ja tagaväljak) ja pargiaasad. Nii avatud kui suletud alasid katab rohttaimestik (muru- või niidutaimed), mis on erinevate kasvutingimuste tõttu erineva koosseisuga ja vajab seetõttu ka vastavat hooldust. Pargi rohttaimede liigiline koosseis on välja kujunenud aastate jooksul ning oleneb eelkõige mullastikust, puude liigilisest koosseisust ja valgustingimustest. Puud ja põõsad on pargiruumi ühed olulisemad kujundajad neil on pargis samaväärne tähtsus. Park ilma põõsasteta ei ole toimiv kooslus.
Nendel muldadel on hea kapillaarse vee liigutamisvõime sügavatest kihtidest ülespoole, kuid see toimub võrdlemisi aeglaselt, seega ei kata kapillaarvesi pinnases kogu taimede veevajadustSavi on väikseim rühm mullaosakestest, osakese diameetriga vähem kui 0,0002 mm. Muldade kivisus Muldade kivisus (Kallio Kildema järgi). 1 väga vähene, 2 vähene, 3 keskmine, 4 rohke, 5 väga rohke Martna valla mullastik on keskmiselt kivine. Valla idapiiril leidub alasid, mis väga väikese kivisusega. Tuuleerosiooni mõjul erodeeritud mullad on levinud peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Erosiooni tagajärjel vaesub muld eeskätt peenematest mullaosakestest, orgaanilisest ainest, mineraalsetest taimetoiteelementidest, oluliselt muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused ja väheneb muldade veemahutavus. Erosiooni tagajärjel väheneb oluliselt muldade viljakus, seega väheneb ka saak. Kui mullas on kive parajalt takistab see ka suurel määral
ka tänapäeval USA valdus, saarel on aga omavalitsus, Filipiinid said iseseisvaks 1946. aastal) Majanduslikult oli väga kasulik Panama kanali rajamine. (Ehitamist alustati 1904. aastal, 1914. aastal läbis kanali esimene laev, 1920. aastal avati kanal kõigi riikide laevadele). 2. koloniaalvallutustega alustas ka ühendatud Saksa Keisririik. Haaras endale alasid Aafrikas ja mitmeid saari Vaikses ookeanis. Saksamaa aktiviseerus ka Lähis-Ida suunal.1903. aastal alustas saksamaa raudtee rajamist. See pidi ühendama Berliini-Bosporuse-Bagdadi (nn BBB-raudtee). Raudtee rajamiseks oli sõlmitud kasulik leping Türgiga. Raudtee vastu olid aga Suurbritannia ja Venemaa, kelledel olid sealkandis oma huvid mängus. 3. Suurte koloniaalvalduste omanik oli Suurbritannia
Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud. Pruut ja peig olid ühevanused, kõrgkeskajal abiellujate vanusevahe suurenes. Kirjandus: Rüütlikirjanduses eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja
ülekaalu. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias, kuid 1942. aastal toimus Vaiksel ookeanil uus tähtis lahing. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle ning võib öelda, et lahing oli jaapanlastele hävituslik. Midway lahing pööras jõudude vahekorra ameerika kasuks ning USA hakkas tagasi vallutama alasid, mille Jaapan sõja esimesel perioodil endale vallutas. Jõudude ülekaal Vaiksel ookeanil läks ühe kindlamalt ameeriklaste kätte. Kuigi Jaapan oli 1944. aastal kandnud raskeid kaotusi, ta siiski ei loobunud. 1945. Aastal alustas USA rünnakut Jaapani vastu. Jaapanlased üritasid enda maad kaitsta, kuid edutult. Sõda lõppes 1945. aasta augustis kahe tuumapommi heitmisega Jaapanile. Liina Taits
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
