1. Murdmasuusatamise kasutatavad sõiduviisid: · Klassikaline sõidustiil a) Vahelduvtõuge b) Paaristõuge c) Ühesammuline paaristõuge d) Vahelduvtõuge ülesmäge · Uisu-ehk vabastiil a) Mogren b) wassberg 2. Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõ...
Reaktiivliikumine Selle liikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on oletus - mida võime tihti kohata rahva hulgas - et raketi lend toimub tänu tema tõukumisele õhu vastu, vigane. Nimelt on asi just selles, et raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Ideele kasutada lennunduses reaktiivmootorit tuli Frank Whittle, kes sel ajal oli alles Lääne-Saksamaa vasakäärmusliku terroristliku organisatsiooni kadett Cranwell-is.Idee teostamiseks kulus tal 9 aastat ning 12.04.1937 sooritas ta edukalt esimese katselennu reaktiivmootoriga.Kuid siiski need olid esimesed reaktiivliikumise katsetused mille käigus siiski selgus et juhitavu-sega oli veidi rasku...
Millised olid eestlaste valikud teise maailmasõjas Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud, sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritusttekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suremat ter...
Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant aastatel 776eKr-393pKr Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaarel läänerannikul asuva Olümpose pühas hiies Altises. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Olümpiamängudel tohtisid osaleda ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi paljalt, et näidata oma füüsilisi võimeid, näidata ausust Zeusi vastu ning kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus. Kolmandal päeval olid pikamaajooks, staadi...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke il...
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine.
Eesti muinasaja lõpul 1. Nimeta peamisi elatus alasid hilisrauaajal. 1050-1200 Peamine elatus ala millega muinaseestlased raha teenisid olid: maa harimine, looma pidamine, karja kasvatus (Karja alla kuuluvad siis veised, hobused, kitsed ja sead.) endiselt tegeleti küttimisega, korilusega ja lisandus ka metsmesindus. Nüüdsest hakkati hoiustama mesilasi. Põllumajanduses olid kasutusele võetud kolme välja süsteem, kus üks põld oli alati tühi, ja teistel kahel kasvas midagi. Põldudel kastvatati peamiselt talirukis, uba,
Riigi tunnused: 1)territoorium 2)valitsus 3)inimesed 4)sümbolid 5)riigipiir 6)suveräänsus. Riigi tunnustused dejure ja defekt +n: dejure-täielik tunnustamine- Eesti-Läti. Defakto- valitsuse tasemel ei tunnustata aga kaubandus toimub. Taiwan- Eesti.Nimeta riigita rahvaid : 1) kurdid 2)aborigeenid 3)baskid 4)tatarlased 5)mustlased.Nimeta tänapäevaseid sõltuvaid alasid (kolooniaid): 1)USA 2)Gröönimaa 3)Prantsuse4)Gibraltari 5)Tiibet.Monarhi.: 1)võim on ühe inimese käes. 2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar.3)konstitutsiooniline monarhia- riigijuhil esindus funktsioon- Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament. Eesti, Saksamaa, Austria, Sveits, Iirimaa, Island. 3)Presidentaalne- president otsustab. USA, Mehhiko, Kolumbia .Tootmisviiside iseloomustus: korilus: korjataks loodusest, marju ja möllu+küttimine ja kal...
1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega. Karjakasvatus oli samuti tähtis, kuna
Maakunst Aleksandra Mussajeva 11klass. • Maakunst (inglise keeles land art) on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. • Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. vaata siin Tuntuimad esindajad • Michael Heizer • Richard Long • Robert Morris • Dennis Oppenheim • Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimal...
Sport - kas kultuur või äri? Sport on tänapäeval üks paljudest ajaveetmis võimalustest, mida harrastavad miljonid inimesed üle maailma. Sport haldab suures valdkonnas erinevaid alasid, kus peaks iga inimene leidma midagi, millega talle tegeleda meeldib. Inimeste jaoks on sporti kas hobi, enda kehaliseks treenimiseks või igapäevaseks raha teenimis viisiks ehk tippsport. Sellest tekib küsimus, kas sport on siiani üks kultuuri osa või on muutumas tänapäeva maailmas üheks ärisuunaks? Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad miljoneid ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb
1. Kui palju käsitööalasid võis keskajal linnas olla? Käsitöömeistrite ja -alade arv olees ennekõike linna suurusest. Näiteks 14. 15. sajandi Inlgismaa suurtes linnades leidus üle 100 ametiala, väikelinnas seevastu kõigest 20- 40. 2. Millised käsitööalad olid keskajal rohkem ja millised vähem hinnatud? Millest see sõltus? Rohkem olid hinnatud näiteks kullasepad, rätsepad, pagarid, maalrid, kukkursepad, klaassepad, sest materjalid millega nad töötasid olid hinnalisemad, nende töö oli peen ja vajas pikaajalist väljaõpet. Vähem olid hinnatud näiteks saunamehed, habemeajajad, odavat materjali töödelnud linakangurid, sest nad töötasid kas odavamate materjalidega või nende amet oli nö teenindav. 3. Miks tekkisid keskaja linnas tsunftid? Tsunftid hakkasid tekkima käsitööliste vajadusest kaitsta ühiselt oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et iga käsitööline suudaks endale ja oma perele elatist teenida. 4. Kirjelda, kuid...
Spordis ei ole lihtsaid võite Juba aegade jooksul tegelevad inimesed spordiga. Treeningu eesmärgid on kõigil erinevad, osa harrastavad seda , et saavutada head enesetunnet, teised aga selleks, et saada häid tulemusi. Sportlase elu pole lihtne, nende karjäär algab juba varases nooruses, enamikul sprodialadel peavad nad enne elukutselise karjääri algust vähemalt 10-aastat treeningutel käima. Eestis on selliseid alasid kus sportimine võib olla elukutse, näiteks jalgpall, võrkpall, tennis jne. Proffesionaalsel tasemel sportlased teavad, et nende tööaeg ei ole pikk ning on majanduslikult ebastabiilne ehk siis kõik oleneb nende saavutustest ja tegevusest, pärast nad võivad nad töötada treeneri või kohtunikuna. Spordis on väga tugev konkurents ning tihe rebimine esikoha eest, tagasilöögid on paljusi sportlasi jätnud tagaplaanile, nad kaotavad eneseusu kuna
suurendas argentiinalaste iseseisvumissoovi. 1810 kukutasid Buenos Airese elanikud Hispaania asevalitseja ning moodustasid riigi juhtimiseks hunta. Alates 1812. aastast juhtis Hispaania-vastast võitlust kindral Jose de San Martin. Tema algatusel kutsuti San Miguel de Tucumanis kokku provintside esindajate kongress, mis kuulutas 9. VII 1816 välja iseseisva riigi. Uus riik sai nimeks Rio de la Planta Ühendprovintsid ning hõlmas peagi ainult praeguse Argentina alasid, sest teised endise asekuningriigi provintsid eraldusid sellest järk-järgult. Iseseisvuse algusaega märgib võitlus kahe poliitilise suuna- unitaristide ja föderalistide- vahel. Unitaristid eelistasid Buenos Aireses asuvat tugevat keskvõimu ning föderalistid, kes esindasid sisemaa suurmaaomanikke, soovisid provintside suuremat autonoomiat. Lühiajalugu I Maailmasõjas oli Argentiina neutraalne; sõjajärgsel perioodil tugevnes Argentiinas Oktoobrirev-i mõjul rev
SISUKORD SissejuhatuS Abiootilised tegurid PinnamooD LoomaD Taimed ToiduAhel Muu Huvitav Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj
Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid
Selliste vasaratega antakse tavaliselt deformeerunud detailidele, enne pinnimistööde juurde asumist, tagasi nende esialgne kuju. Kapron- ja kummivasaraga õgvendatakse ja pinnitakse elastse deformatsiooniga kohti, nt sujuvad mõlgid, „mängiv“ ukse- või tiivaplekk. Terasvasaratega õgvendatakse seevastu plastseid Muudest materjalidest plekksepa vasarad deformatsioone, nt volte, teravaid mõlke jne. ALASID JA LUSIKAD Õgvendamise juures on keerulise kujuga autoplekki vaja toestada väga erinevatest kohtadest, seepärast on ka plekksepa alasid erinevate kujudega, et saada toestatavale kohale võimalikult tihedalt ligi. Samaks otstarbeks kasutatakse ka plekksepa Plekksepa alasid lusikaid, mille abil on võimalik toestada kitsaid kohti, kuhu alasiga ligi ei pääse.
vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Mis on looduskaitseala? • Looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks • Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. • 2007. aasta lõpu seisuga 129 looduskaitseala. Mida meie tegime? Mida meie tegime? • Käisime vaatamas Tallinna, täpsemalt vanalinna piirkonnas asuvaid looduskaitse alasid. Mida meie tegime? • Käisime vaatamas Tallinna, täpsemalt vanalinna piirkonnas asuvaid looduskaitse alasid. • Pildistasime neid Mida meie tegime? • Käisime vaatamas Tallinna, täpsemalt vanalinna piirkonnas asuvaid looduskaitse alasid. • Pildistasime neid • Piltidest ja kirjeldustest koostasime kaardi Google Maps Engine Lite’ga Tulemus • https://mapsengine.google.com/map/e dit?mid=z0ussbatuKss.kteKKoDjRwHg TÄNAME TEID TÄHELEPANU EEST.
Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind. Haudumine kestab 53–60 päeva, mõnedel andmetel aga 66. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. Eluviis Emu on lennuvõimetu, aga ta suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. Emu hingab kopsudega. Austraalias võib emu kõikjal kohata, kuigi ta väldib tihedalt asustatud alasid, tihedaid metsi ja kuivi alasid. Emu võib istuda vees ja suudab ka ujuda. Emu elab looduses 10–20 aastat. Toitumine Emu sööb vilju, seemneid ja väikesi loomi. Ta sööb ka taimi ja putukaid: rohutirtse, ritsikaid, lepatriinusid, liblikaröövikuid ja sipelgaid. On teada, et emu võib nädalate viisi toiduta olla. Seal, kus emusid on palju, võivad nad põlde kahjustada. Selleks, et toitu paremini seedida, neelavad emud kive
· Monarhide pillav eluviis (kulutasid väga palju, ei mõelnud oma alamatele) ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" ja Versailles; · III seisuse ebaõiglane olukord · Võeti vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon Tulemused: kuningavõim kukutati ja Prantsusmaast sai vabariik. Kuningas hukati. Põhjasõda Rootsi vs Venemaa, Poola, Taani Põhjus: soov nõrgestada Rootsit, saada alasid. Tulemused: Venemaa saab alasid Hispaania pärilussõda Hispaania, Prantsusmaa vs Austria, Suurbritannia Põhjus: Hispaania trooni pärimise küsimus. Tulemus: Hispaaniasse tulevad Bourbonid, hisp kaotab alasid. Austria pärilussõda Preisimaa vs Austria Põhjus: kellele kuulub Saksa-Rooma keisri tiitel. Tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Hapsburgid jäävad keisriliinile. Seitsmeaastane sõda. - Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus
Põhjasõda 1700-1721 Euroopa suurvõimuks oli saanud ka Venemaa eesotsas Peeter I'ga, kes soovis omale läänemere äärseid alasid. 1699 kujunes rootsi vastane koalitsioon, eesotsas ,Taani(kuningas Frederik IV) Poola(August II tugev) ja Venemaaga(Peeter I). Liidu eesmärk oli tagasi vallutada alad, mis "Rootsi on röövinud oma naabritelt". Hoolimata sellest, et 1661. aastal lubas Venemaa Eesti igaveseks Rootsile Kärde rahuga. 1697 - Peeter I läheb Riia alla salaja koos saatjatega, et uurida linna kaitset,nõrkusi ja ülesehitust (plaan ehitada Peterburg?) - Rootsi avastab nad ja arvab, et Venemaa tahab neid rünnata
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis Rahvastiku paiknemine Iseloomustatakse rahvastiku tiheduse näitajaga Annab ülevaate, kuidas on rahvastik riigisiseselt jaotunud Eesti rahvastik paikneb ühtlaselt, pole suuri asustamata alasid ega ka väga tihedalt asustatud alasid Rahvastiku tihedus Eesti rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km2 Maailma rahvastiku keskmine tihedus on 40 in/km2 LääneEuroopa riikides on rahvastiku tihedus peaaegu kõikjal üle 100 in/km2 Paiknemist mõjutavad tegurid Reljeef Veekogud Rannik Kliima Mullad Maavarad Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid Majanduslik arengutase Töökohad Transpordi tingimused Hariduse võimalused Keskkond Kõige tihedamini asustatud
kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17.September- kuulutas NL sõja Poolale. -NL võttis Lääne-Ukraina ja Valgevene alad oma kaitse alla väites, et see on ajalooline õiglus, mis maksma pannakse. -Katõni tragöödia- kõige jõhkram massimõrv, mille korraldas NL Poola aladel -28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping. Saksamaa lubas NL anda Leedu alad korvamaks alasid, mis jäid NL Poolas saamata. -Enne 28. Septembrit hakkas Baltikumis asi „hapuks minema“. NL survestas Eestit vastastikuse abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30. November 1939 (30.10
kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17.September- kuulutas NL sõja Poolale. -NL võttis Lääne-Ukraina ja Valgevene alad oma kaitse alla väites, et see on ajalooline õiglus, mis maksma pannakse. -Katõni tragöödia- kõige jõhkram massimõrv, mille korraldas NL Poola aladel -28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping. Saksamaa lubas NL anda Leedu alad korvamaks alasid, mis jäid NL Poolas saamata. -Enne 28. Septembrit hakkas Baltikumis asi ,,hapuks minema". NL survestas Eestit vastastikuse abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30. November 1939 (30.10
Augustulese kukutas tema ihukaitsja, gallialasest Odoaker. Romulus Augustulus LääneRooma astub troonilt tagasi keisririik aastal 395 Tagasi ajajoonele 6 Justinianus I Justinianus I elas aastatel 482565 Ta surus maha Nika mässu (532) Ta juhtis Bütsantsi võidukalt läbi Gooti sõja Vallutas Bütsantsile juurde suuri alasid terves Euroopas Gooti sõja kaart Justinianus I Tagasi ajajoonele 7 BütsantsiAraabia sõjad Aastatel 780 1180 Lõppkokkuvõttes võitis Bütsants. Vallutas endale juurde suuri alasid Balkanil ja väikseid alasid LähisIdas ja Itaalias. Bütsantsi alad BütsantsiAraabia sõdade alguses ja lõpus. Tagasi ajajoonele 8 Struma lahing bulgaarlaste hukk Toimus aastal 1014
Lahemaa Rahvuspark Pille-Riin Tilk Ajalugu · Alates 1971 asub Harju Rakvere piirimail 64 900 hektari suurune Lahemaa rahvuspark. Eesmärk · Säilitada, kaitsta, tutvustada külastajatele rahvuspargi loodus- ja kultuuri pärandit. · Organiseerida teadusuuringuid jasäilitada selleks alasid võimalikult inimpuutumatus seisundis. Kirjeldus · Lahemaa on üks vanemaid pangapealseid paikse asustusega alasid. · Lahemaal haritakse põldu ja püütakse kala. · Lahemaal on viis reservaati. · Rahvuspargi keskus asub Palmses. · Alal aub ka neli kivist poolsaart. Kirjeldus · Lahemaa mitmekesiseid maastikke on kujundanud mandrijää ja meri. · Paetasandikul kasvavad kadastikud. · Jõed laskuvad peaastangult jugadena. Neist võimsaim on Nõmmeveski Valgejõel. · Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* )
3 1.2 -6.6 Temperatuur ja sajuhulk Mullad Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele. Soostunud leetmullad on niisketel madalatel luidestunud rannavallidel ning meretasandike kõrgematel kohtadel. Põuakartlikud mullad, mille viljakus on ebasoodsa niiskusreziimi ning toitainete vähesuse tõttu madal eriti kuivadel suvedel. Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all. Maa niiskuse hoidmiseks kasutatakse CTD tehnoloogiat. Maaparandus Majanduslikud eeldused põllumajanduseks Majanduspoliitika põllumajandus: 1.7% tööstus: 28.5% teenindus: 69.8% Tööjõud põllumajandus: 2% tööstus: 13% ehitus: 6% teenindus: 76% muu: 3 % Põllumajanduse siht Pigem on rõhku pööratud taimekasvatusele, kuid ka loomakasvatus on väga oluline. Põllukultuuridest olulisimad: Nisu, oder, mais, kaer, rukis, lina
1208 - latgalid võtavad vastu ristiusu 1208 - 1227 - Muistne vabadusvõitlus 1210 - Ümera lahing 1212 - katku puhkemine 1219 - Taani kuningas Valdemar II sekkub Baltikumi ristisõtta 1290 - semigalid annavad alla ja lõppes Liivimaa ristisõda Eestlaste muistne vabadusvõitlus Sõda algas sellega, kui ristisõdijad saabusid peale latgalite ja liivlaste alistumist Eesti aladele. Kõigepealt tabasid nad peamiselt Sakala ja Ugandi alasid, kuid nad võitlesid vapralt vastu. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See tugevdas eestlaste eneseusku. Kuid suhted pingestusid idanaabritega, kes korraldasid mitmeid sõjaretki Eesti aladele. See kõik kurnas nii eestlasi, kui ka ristisõdijaid. 1212. aastal puhkes katk ning sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. algas võitlus uuesti. Sakslased koos latgalitega tegid mitmeid rüüstavaid retki Ugandisse, kuid jõudsid sealt ka juba edasi Kesk-Eestisse
Rahulepingute koostisosadeks RAHVASTELIIDU põhikiri(praeguseÜROeelkäija) Täiskogu koosnes liikmesriikides esindajaist: Nõukogus 5 alalist liiget, Suurbrit, Prantsus,Itaalia,Jaapan, USA(?).Alaline sekretariaat asus Genfis. Rahvasteliit loodi selleks, et tulevasi konflikte ära hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39. Heideti välja, sest tungis Soomele kallale.Eesti astus R-liitu 1921.Rahulepingu järgi: *Saksamaa pidi loovutama alasid: Elsass-Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile, Tsehhoslovakkiale, koridor Poolale.*Saksam sõjavägi ei toht olla suurem kui 100tuhat meest. *Sõjaväekohustus keelati, kindralstaap saadeti laiali. *Ei toht omada lennuväge, allveelaevu. *Saksam pidi maksma reparatsioone.*Saksamaa kolooniad jagati ümber.
mürgised. Septembri lõpp-aprill pinnasesse kaevunud. Kõre e juttselg-kärnkonn olulised elupaigatingimused: päikesele avatus, madal või vähene taimestik; madalad, kiiresti soojenevad ajutised veekogud; liivane pinnas v sobivate varjepaikade olemasolu (elupaigad liivakarjäärides, rannikuluidetel, hooldamata rannaniidud, mahajäetud kalakasvatustiigid, kultuurrohumaad). Kõre vajab avaraid päikesepaistelisi alasid luited ja liivakud või karjatatavaid ranna- ja looniitusid. Rohe-kärnkonn päikesele avatud liivaste ja madala taimestikuga alade liik. Viibib vees vaid kudemisperioodil. Mudakonn vajab nii maismaa- kui ka vee-elupaika. Vee elupaik: kaladeta selge veega seisuveekogud, madala veetaimestikuga, laugete kallastega(madal kiiresti soojenev vesi), päikesepaistel. Maismaa elupaik: kergesti kaevatava pinnase olemasolu. Väldib kivist pinnast ja asustab pigem kergete muldadega alasid.
ROOMA KEISRIRIIK · Kuningate ajajärk (753510 eKr) · Vabariigi ajajärk (51030 eKr) · Itaalia alade allutamine · Puunia sõjad · Idaalade vallutamine · Impeeriumi sünd · Esimene keiser · Varase keisririigi ajajärk (30 eKr 284 pKr) · Hilise keisririigi ajajärk (284 476 pKr) · Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike Aasia
ilmneb kliima rohke soojenemisega , on üsna hirmuäratav ning näitab suunda eelkõige meie elu hävimisele.Sellest hoolimata , et osoonikiht vajaks aegamööda taastumiseks masintootmise ja tehaste töö lubamatut vähenemist. Mis kahjuks ei ole võimalik kuna inimesi sünnib järjest juurde ja toodang suureneb aastatega tohutult. Aina uute masinate tootmises ilmneb järgmine kurb asjaolu, kuna tootmise ala suureneb ning ala suurendamiseks on sageli vaja kasutusele võtta metsa alasid ning põllumaade arvelt. Põllumajandus ja metsandus on tähtsad faktorid keskonna kasvamises ja arenemises. Põllunduselt saame erinevaid söögiaineid oma kodu lauale ja samuti ka metsast saame palju kasu.Metsas leidub sügisel seeni ,marju ja jahiloomi.Kuid kui metsa reostatakse ja käiakse tihti häirimas neid ,jätavad nad oma elukoha ja otsivad uue. Suur osa nendest loomades leiab hiljemalt kodupaiga aladel, kus inimese mõju on olnud minimaalne.Inimese poolt
ja põhjuseks olid ka . Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, ja asumaad ning vallutada , ja . tahtis endale ja . Türgi tahtis endale . Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada . Prantsusmaa tahtis tagasi saada -'i ja vallutada . Venemaa tahtis omada ja kontrollida ning suurendada oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa alasid. TULEMUSED Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Bulgaariaga, 1920 Ungariga, 10. augustil 1920 Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari
Möödus viis aastat ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Peeglisaal oli Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi ja Lotringi (Alsace ja Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. (Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida-Preisimaa. 53,4% eraldatud aladel olid sakslased.) · Danzig kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Jäi Poola tollitsooni. · Saksamaa kolooniad Rahvasteliidu mandaadi alusel Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapani, Portugali, Belgia ja Briti dominioonide haldusesse.
PARIISI RAHUKONVERENTS 1919-1920 Eesmärk: Koostada rahulepingud Saksamaa ja tema liitlaste jaoks. Peamised otsustajad : Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister George Clemenceau USA president W.Wilson 28.juuni 1919 Versailles'i lossi peeglisaalis kirjutati alla rahuleping Saksamaaga Versailles'i rahuleping: territoriaalsed muudatused: 1. Saksamaa pidi loovutama Elsass-Lotringi 2. Saksamaa pidi loovutama alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale, jäi ilma ~kaheksandikust territooriumist 3. Pidi loovutama kolooniad Sõjaväelised piirangud: 1. Pidi vähendama oma sõjaväge 100 000-le mehele 2. Keelati kehtestada sõjaväekohustust 3. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusele 4. Reini jõe demilitariseeritud tsoon Sõjakahjude tasud: Nendel ei jõutud kokkuleppele ning ei pandud rahulepingusse kirja.
rändrahnude rohkus. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: 17. Miks on Eestis palju siseveekogusid? V:Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 18. Kuidas muutub Eesti jõgede vooluhulk aasta jooksul? V:Kevadel on pärast lumikatte sulamist suurveeperiood, kus tõusevad paljud jõed üle kallaste ning ujutavad üle suuri maa- alasid. Suvisele madalveele järgneb sügisel rohkete sademete ja vähese aurumise tõttu teine kõrgveeperiood. Talvel, kui jõed on jääkattes esineb teine madalvee periood. 19. Nimeta Eesti pikimad ja suurima vooluhulgaga jõed. V:Pikimad:Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga:Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti. 20. Mida näitab jõe lang? Aga langus? V:Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.
Samuti tähendab metsamaade killustamine ka taimede elukeskkonna ulatuse vähenemist. La Greca (2011) väidab, et üks peamisi põhjusi miks mitte linnastunud, kuid linnalähedased alad on olulised, on see, et nad on osa põllumajanduslikust ja rohealade infrastruktuurist, mis toetavad ökosüsteemi. Selliste alade roll on linnade tekitatud saastatuse ja kliimamuutuste leevendamine. Kuid nagu kõiki looduslikke ökosüsteeme, ohustab selliseid linnalähedasi alasid inimtegevus, antud juhul valglinnastumine. Linnalähedaste ökosüsteemide hävimisega satub ohtu ka vee ja õhu puhtus, mulla teke ja selle viljakuse säilitamine, kliima stabiilsus, rääkimata esteetiliste väärtuste kadumisest. Samuti kasvab üleujutuste ja põudade mõju, kuna mitteasustatud rohealad aitavad neid leevendada. Raskemetallide konsentratsiooni suurenemine pinnases seab ohtu ka põhjaveereservid (Couch et al. 2007). Antud töö autor leiab, et rohealade
aastal moodustasid August II Tugev, Frederik IV ja Peeter I Rootsi vastase liidu. Nende eesmärk oli vallutada tagasi need alad, mille Rootsi oli nn rõõvinud oma naabritelt. 1701. aastal algasid uued Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel. Vene vägedel õnnestus vallutada päris palju, kuid mõned aastad kehtis olukord, kus idapoolsed alad olid Vene vägede käes, läänepoolsed alad olid aga Rootsi võimu all. Venelasid hakkasid korraldama küüditamisi ning käsitlesid vallutatud alasid kui mõttetuid saake, meie kaitsjaid aga nõrgestas katk, ning 1710. aastal alistsudi kõigile teistele lisaks ka Pärnu ja Tallinn. Tallinna kapituleerimisega aga sõjategevus Eesti lõppes, kirjutati alla Uusikaupunki rahule ning sellega liideti Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Eestile ei olnud need ajad kerged, sest kaotati palju inimesi ning Liivimaa alasid jaotati suurriikide poolt nii kuidas taheti, kuid siiski lõpetati sõjategevus üsnagi varakult ,
arukas mees. Juba väiksena olid tal truud sõbrad ning ka ühe tulise loomuga hobuse suutis Alexander ära taltsutada. Ta oskas inimeste ja loomadega suhelda, mis näitab inimese kohta ainult head. Alexandri isa tapeti tema õe pulmas. Ise tappis ta oma poolvenna, et olla õige pärija. Ta sai troonile 21aastaselt ning asus koheselt vägesid juhtima. Tal oli kindel siht silme ees – teha Makedooniast suur impeerium ning võita kogu Aasia. Järk-järgult hakkab Alexander alasid vallutama. Oraakel kuulutas ta võitmatuks. Alexander uskus heasse õnne ning selle tarbeks korraldas ta palverännaku ning võttis Achilleuse templist kaasa kilbi. Esimene rünnaks pärslaste vastu võidetakse, tema hea õnn jätkub ka edaspidi. Peale õnne aitas neid lahingus ka strateegia, nad võtilesid pikkade odadega, külg külje kõrval moodustades surmava müüri. Pidevalt innustas ta oma mehi jätkama, ta uskus võitu.
Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja riigi vahel (Poola, Rootsi, Taani, Venemaa) Kõik tahtsid alasid laiendada, tegelik sõja põhjus: vastandlikud kaubandushuvid. Rootsi sai Saare- Lääne alasid juurde sõdides. Venemaa muutus aktiivsemaks, lõi Liivimaa kuningriigi. Toimus esimene Tallinna piiramine, edutu katku tõttu. Ivan Julm Eestis, vallutati suurem osa mandrialadest, rüüsteretki ka Saaremaal. Teine tallinna piiramine, hävitati klooster, taaskord edutu. Poolas uus kuningas, alustas ulatuslikku pealetungi venelastele, tahtis vallutada Moskva
Gaius Julius Caesar ( 13. juuli, 100 eKr - 15. märts, 44 eKr ), tähelepanuväärne Ladina proosa autor, Vana - Rooma väejuht ja poliitik. 84 eKr abiellus kõigest 18. aastane Caesar noore Cornelia Cinnaga, kes oli vaid 13. aastane. Kui Lucius Cornelius Sulla sai diktaatoriks, käskis ta Caesaril Corneliast lahutada, kuid ta keeldus sellest ning ta muutus Sulla põlualuseks, Pääses ainult eestkoste tõttu. Caesari poliitilise tegevus algas pärast Sulla surma ( 78 eKr. ) Ta astus vastu Sulla pooldajatele, keda süüdistati väljapressimises. 74. eKr võitles ta Mithridatesega ( Pontose kuningas ). 68 eKr oli ta kvestor ( Vana - Rooma rahandusametnik ). Pärast Cornelia surma, sõlmis ta teise abielu Sulla lapselapse Pompeiaga ( 67. eKr ). 65.eKr korraldas ta ediilina ( Vana - Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. ) luksuslikke vaatemänge ja laskis taastada Mariuse ( Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86...
viibimine ja igasugune inimtegevus keelatud. 3 Natura 2000 alad Eestis Eestis leidub 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 EL linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad, mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus direktiivides mainitud elupaigatüüpe ning looma-, linnu- või taimeliike esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilitamiseks. Eestis nüüd 531 loodusala kogupindalaga 1 132 068 ha ja 66 linnuala kogupindalaga 1 259 180 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala Eestis kokku 1 458 575 ha, millest ligi pool jääb mere alla. Maismaast on Natura 2000 aladega kaetud ligi 17%.
sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.
Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast
Niidu-uruhiir on suuremat kasvu hiir, kelle kehapikkus on 9...13 cm. Ta on ühtlaselt halli karvkattega, millel võib olla veidi pruunikas varjund. Saba on lühike - see moodustab kõigest veerandi kogu keha pikkusest. Niidu-uruhiir on levinud igal pool Eestis ning ta asustab igasuguseid metsi ja ka avamaastikke, kuigi viimastest eelistab niiskemaid ja rohurikkamaid alasid. Niidu-uruhiir võib elutseda ka rabade servaaladel, soistel niitudel ja rannaniitudel ning siseveekogude kaldapõõsastikes. Ta uuristab madalaid urge, kuid pesapaikadena kasutab meelsasti ka looduslikke varjekohti või ehitab maapinnale rohust ja samblast pesi. Rannaniitudel võib ta oma kodu rajada ka lihtsalt kivide alla. Niidu-uruhiire toiduks on valdavalt taimedeNiidu-uruhiir on suuremat kasvu hiir, kelle kehapikkus on 9...13 cm
Tulid kiiresti kriisist välja. 2) 1. II MS 1939 saksa väed tungisid poolasse, selle en netamisks oli loodud rahvaste liit. 2. verssailles rahu 1919-1920 saksamaa kannab kõik kahjud 3. reparatsioonid, 1929 maj kriis- järelikult oli sõda hädavajalik 4. 13% saksamaa aladest võeti ära, inimese ei leppinud kodumaa tükeldamisega 5. suurbritannia+pr õhutasid hitlerit, ohverdati austria ja tsehhoslovakkia iseseisvus 6. saksa ja nsv liiit tahtsid alasid suurendada . MRP sõlmiti 23.08.39 . erinevate vaadete kokkupõrkamine. 3) 1. Hitler,Mussolini,Francisco franco ,stalin , roosevelt 2. hitler kurikuulsaim türann. 12 aastat saksamal. Provotseeris II MS toimumist . saatis kõik ebasobivad isikud koonduslaagritesse, hakkas endale vägisi nõudma teiste alasid, tungid mitmetesse euroopa riikidesse, Holokaust, lõpuks leidis, et saksamaa ongi väärt hävitamist ,kuna maa ei suutnud täita tema ootusi.
1- Ristisõja põhjused: *Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas *Soov hõivata ainukaubandus venemaaga, aga kuna peamised kaubandusteed Venemaaga käisid läbi Eesti ja Läti, siis oli neil neid alasid vaja *Rooma Paavst soovis usustada (Kristianiseerida) ka viimased paganlikud, ehk siis mitteusklikud rahvad Euroopas *Saksa aadlikud tahtsid maid ja sõjakasumit *Taani ning rootsi soovisid lihtsalt oma maid laiendada 2- Muistse vabadusvõitluse Käik I Periood (1208 - 1212)*Alguses said eestlased totaalse kaotuse ohvriks, ning toimusid ka rüüsteretked, et eestlaste varusid vähendada, ainuke lahing, mis eestlastel õnnestus
ordu. Ordumeister ja liivimaa aadlikud vandusid truudust poola kuningale. Saare-Lääne liideti taaniga. Seega 1561 aastal kadusid lõplikult kõik keskaegsed feodaalriigid Eestis. Seda aastat peetakse keskaja lõpuaastaks eestis. Liivimaa kuningriik: 1570 aastal eksisteeris eestis venemaa vasallriigina, nn liivimaa kuningriik keskusega põltsamaal, kuningaks oli hertsog Magnus. Magnuse abiga üritas Ivan julm eesti alasid hõivata 1575-76 aastail õnnestus Magnuse vaenlastel vallutada pea kogu eesti ala. Eestlaste olukord sõjas: Sõda laastas armutult eesti alasid(metsikud rüüsteretked,erakordsed maksud, katk, näljahäda linnades) 1560-61 toimunud talupoegade ülestõus lääne ja harjumaal(sakslaste vastu) suruti maha. 1570 võitlesid eestlaste salgad venelaste vastu( ivo schenkenberg ja ohtsda jürgeni salgad) Sõja lõpp:
mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine. Elupaik: aiad, pargid, sood, metsad, niidud. Koeb üleujutatud luhtadel, tiikides, kraavides, sageli ajutistes veekogudes. o Rabakonn – kuni 8 cm, häälitseb vaikse mulksumisena, ninamik teravatipuline, kõht hele, pöiakobruke suur ja kõva. Isased on kudemisajal sinised. Elupaik nagu rohukonnal, kuid eelistab märjemaid alasid. 1. Rohelised konnad – järvekonn, tiigikonn, veekonn. Veelise eluviisiga. Põhivärvus on roheline, muster varieeruv. Elupaikadeks on väikesed veekogud, tiigid, väikejärved ja karjäärid. On soojalembelised ehk on aktiivsed päeval. Kudupallid on vee all taimedel. Toituvad ka maismaal. Talvituvad veekogu põhjas või maismaal. o Järvekonn – kasvab kuni 15 cm, toodi Eestisse 1925ndal aastal. Viimasel ajal ainult leitud Tartust.
NATURA 2000 Natura 2000 on üle Euroopa Liiduline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on väärtuslike, vähelevinud ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse ja säilitamine. Ei kaitsta mitte absoluutselt kõiki alasid, kus vastavaid elupaigatüüpe ning liike esineb, vaid neist aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik teatud liigi säilitamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Paljud liigid ja elupaigad, mis eestlasele on tavalised ja moodustavad tema loomuliku elukeskkonna, on mujal Euroopas kadunud. Eestis leidub 60 elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad (509 loodusala e 16% maismaast), mis kokku moodustavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
