Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. 2. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. 3. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. 4. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest vasar, alasi, jalus mille ülesanne on helivõngete võimendamine. 5. Sisekõrv koosneb kahest osast: 1. Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. 2. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. 3.3 TASAKAALUELUND Tasakaaluelund on sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. (LISA 5) Poolringkanalites asub kilelabürint, milles olev vedelik liigub koos
kepike – eristavad musta valgest kolvike – võimaldavad tajuda värvusi lühinägevus – silm näeb lähedale hästi. Liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. kaugelenägevus – kaugele näeb silm hästi. Silmalääts liiga lame või on silmalääts normaalsest lühem. väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest. keskkõrv – keskkõrvas on inimese kõige väiksemad luud: vasar, jalus ja alasi. sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund kõrvalest – püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund.
Maailma majanduse areng Referaad Juhendaja: Koostaja: Kursus: Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Korilus lk3 Agraarühiskond lk4 Industriaalühiskond lk4 Postindrustiaal ühiskond lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Maailma majanduse areng. Sissejuhtaus: Kogu maailma hõlmavat majandust nimetatakse maailmamajaduseks. Eristatakse kolme tootmisviisi: agraar-,industriaal- ja infoühiskond. Majanduse muutumine kui ajas kulgev protsess, vaadatuna selles toimivate vastuolude, hüppelisuse, üleminekusituatsioonide, üksiknähtuste ü...
18. Peaajunärvid: nimeta närv, mis innerveerib järgmisi piirkondi: a) ninaõõne lagi; b) enamik silmamuna pööravaid lihaseid; c) näonahk; d) miimilised lihased; e) rinna- ja kõhuõõne elundid Peaajunärvid: a) haistenärv(id); b) silmaliigutaja närv; c) kolmiknärv; d) näonärv; e) lisanärv 19. Kõrv: a) millisteks kolmeks suureks osaks ("kõrvaks") jagatakse kuulmiselund; b) nimeta kuulmeluukesed (3) Kõrv: a) 1. väliskõrv, 2. keskkõrv, 3. sisekõrv; b) kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus 20. Nimeta vähemalt 5 sisenõrenääret; märgi igaühe juurde lühidalt, kus ta asub 1. kilpnääre - kaelal kõri kõrval ja trahhea ees 2. hüpofüüs e ajuripats - koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa - hüpotaalamusega 3. käbikeha e epifüüs - keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa - epitaalamuse koostisse 4. harkelund e harknääre e tüümus - näärmerakkude saarekesed lümfikoe vahel 5
õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Daltonism e. Värvipimedus inimese võimetus tajuda mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. KUULMINE. TASAKAAL. Kõrvalest kõhrest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. (Väliskõrv) Trummikile õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e
kujunema tänapäeva Euroopa Liit Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Teine Maailma sõda oli 6-aastane sõda, mida alustas Saksamaa. Seda nimetatakse Esimese järjeks. Sõja lõpetas Jaapani kapituleerumine. Euroopas lõppes sõda varem Saksamaa kapituleerumisega. Võitjariikideks kuulutati Suurbritannia, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja USA, kes hakkasid korraldama edasist maailma kujunemist. Toimusid territoriaalsed muutused ja võitjariigid jagasid omavahel alasi okupatsioonitsoonideks. Kujunesid kaks poliitilist jõudu demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlik NSVL. NSVL kaitses oma mõjusfääri lääneriikide vaadete eest ,,raudse eesriidega''. Kaitsmaks Euroopat kommunismi eest töötas USA välja Trumani doktriini ja Marshalli plaani. 1945-1989 oli ,,külm sõda'' NSVL ja lääneriikide vahel. Otsest sõjalist kokkupõrget polnud, riigi üritasid luure, võidurelvastumise, sõjaliste blokkide moodustamise ja propagandaga üksteisest üle olla
.............. 7 Sissejuhatus Valisin Vana-Kreeka jumalatest oma referaadi teemaks tule- ja sepatöö jumala Hephaistose, kuna ta huvitas mind enim. Teda on mainitud väga paljudes antiikkreeka teostes, nagu nt Homerose „Iliases“ ja hulgaliselt ajalooraamatutes. Hephaistos kuulub kaheteistkümne Olümpose jumala hulka, kuid on tuntud selle poolest, et oli ülejäänud ilusate surematute hulgas ainuke inetu, hiljem ka lombakas ning vajas kõndimiseks karke. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistose elulugu on üpriski keeruline. Lood temast on andnud ühiskonnale ajaloo jooksul palju mõtlemis- ja kõneainet. Iseloomult oli äkiline, enesekindel ja oma häbematuse tõttu tekitas endale Olümposel tihti probleeme. Hiljem oli populaarne, rahuarmastav jumal nii taevas kui maa peal. Ta oli väga osav ja töökas meistrimees. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste Vulcanus, seal peetakse teda ka vulkaanilise tegevuse jumalaks.
Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukesi on kolm: vasar, alasi ja jalus. Kuulmeluukesed on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete abil, moodustades liikuva ahela kuulmekile ja esikuakna vahel. Kuulmetõri ühendab ninaneelu trummiõõnega. Sellest 1/3 on luuline, ülejäänud kõhreline osa. Luuline kuulmetõrve käik on avatud, kõhreline tavaliselt pilutaoliselt suletud, avaneb neelamisel ja haigutamisel. Sisekõrv koosneb luulabürindist ja selle sees olevast kilelabürindist. Luulabürinti piirab trummiõõs,
Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad
* Aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid Põhja-Vietnamis. * Et purustada sisside varustusteid, pommitasid USA lennukid ka naaberriikide Laose ja Kambodza alasid. * Varsti maabusid Lõuna-Vietnamis esimesed Ameerika väeüksused. * Põhja-Vietnamile osutas abi NSV Liit, andes neile relvi ja õpetades neid kasutama. * Sõda muutus üha julmemaks. * Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA armee karistusrünnakutega. * Sisside alasi laastati pommitamise ja mürkainetega. * Ameeriklased hakkasid protestima sõjas osalemise vastu. * Üliõpilased korraldasid suuri meeleavaldusi. * Ameerika Ühendriikide valitsus oli sunnitud alustama läbirääkimisi vietnamlastega. * 1973.aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. * Pärast USA vägede lahkumist Vietnamist algas kommunistlike jõudude pealetung ning kahe aasta pärast Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. * Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik
ja veest koosnev segu Pind on kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega", mis on tõenäoliselt praod jääkoores On avastatud 8 kraatrit, läbimõõduga 20 km GANYMEDES Suurim kuu Päikesesüsteemis Peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C Pinna värvus hallikaskollane Pool planeedi ainest on silikaadid, pool vesi ja jää Pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasi, heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel Heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane Tumedad alad on kaetud kraatritega Pooluste lähedal on reljeef kaetud polaarmütsikestega Magnetväli CALLISTO Kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, albeedo 0.2 Päevane pinnatemperatuur -120°C, öösel -200°C Koosneb poolenisti veest Pind on tihedalt täis meteoriidikaatreid
Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimine Poola valdustele Wehrmacht Saksa armee 17. september 1939 Poola valitsus lahkus riigi territooriumilt 17. september 1939 Nõukogude-Poola sõda; NSVL tungis idapoolt Poola aladele 28. september 1939 Salajane lisaprotokoll; selle alusel sai NSVL Soome, Baltiriigid, Ida-Poola; Saksamaa ja Poola alasi juurde Vastastikuse abistamise leping 1939 NSVL tahtis Baltiriikidelt luba luua sõjaväe baase nendel territooriuidelt ning survestati kolme riiki. (Eesti 28. September; Läti 5. Oktoober; Leedu 10. Oktoober) Talvesõda Soome ja NSVL vahel tekkinud sõda 30. November 1939 12. Märts 1940, kui Soome keeldus kirjutamast alla vastastiku abistamise lepingule 3. september 1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja
november 1918 Saksamaa pidi oma väed välja viima kõikidelt okupeeritud aladelt lisaks ka Elsass ja Lotringist ning Reinimaalt. Kogu sõjavarustus koos allveelaevade ja ookeanilaevastikuga tuli liitlastele üle anda. 8. Wilsoni 14 punkti sisu ning hinnang selle teostamisele 9. Versailles’ rahuleping 28. juuni 1919 Saksama ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riigid. Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass ja Lotringi, ning muid alasi Belgiale, Taanile, Poolale, Leedule ja Tšehhoslovakkiale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, pidi maksma kahjutasu võitjariikidele. 10. St. Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919 Austria tunnustas Tshehoslovakkia, Poola, Ungari ja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi iseseisvust, loovutas alasid Itaaliale ja Ungarile, armee suuruseks tohtis
Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus. 1559.a Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. 1560.apr saabus Kuressaarde Hertsog Magnus oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. Ta võttis oma teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama. Järgmisel aastal tuli ta tagasi Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga. Sõjategevus jätkus, niisiis taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsist tulnud abi, tänu sellele sai Rootsi oma esimese tugipunkti Eestis, mis hõlmas Tallinna ümbrust. Nii käisidki erinevad
Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus. 1559.a Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. 1560.apr saabus Kuressaarde Hertsog Magnus oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. Ta võttis oma teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama. Järgmisel aastal tuli ta tagasi Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga. Sõjategevus jätkus, niisiis taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsist tulnud abi, tänu sellele sai Rootsi oma esimese tugipunkti Eestis, mis hõlmas Tallinna ümbrust. Nii käisidki erinevad
süsteem väliskeskkonnast vastu võtab? Kirjelda välis-, kesk- Helisginaal siseneb väliskõrva kaudu ÕO3 ja sisekõrva ehitust ja keskkõrva ja seejärel sisekõrva. L3 helilainete Pannakse vibreerima kuulmekile ja ülekandemehhanisme. helisignaal liigub edasi keskkõrvas nõnda, et signaal antakse edasi kuulmeluukeste abil – alasi, vasar ja jalus. Toimub helide võimendumine. Kui jalus on annud võnkuma sisekõrva membraani, siis signaal liigub edasi teosse ja teos paikneb baislaarmemraan ning hakkab vibreerima. Selle membraani peal on Cort-i elund – kompleks. Sellel paiknevad karvarakud, mis hakkavad rõhusignaalile võnkuma,
KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS Kes on kodutu? Kodutu inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjup...
Ladina-Ameerika rahvastik ja kultuur Helen Tahk Üldiselt L-A ehk Iberoameerika on Ameerika maailmaosa, kuhu kuuluvad kõik Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja- Ameerika alasi, mis jäävad Rio Grandest (Rio Bravo del Norte) lõuna poole. Ladina-Ameerika nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli. Näiteks- hispaania, prantsuse ja portugali keel. Vaatamata sellele võib leida mõnes L-A riigis ametlikuks keeleks inglise või hollandi keele. Ladina-Ameerikasse kuuluvad riigid Argentiina, Aruba, Belize, Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Costa Rica, Kuuba, Dominikaani VR
Ühesõnaga Hitler täitis oma lubaduse, et töötus kaotatakse. Kuid sisepoliitikas nt. keelustati teised parteid, kehtestati juhikultus, et ta on juht ehk füürer jne, riik muutus militaristlikuks, majandus tootis armee jaoks, sest usuti, et lüüasaamise eest I MS saab kätte maksta uue sõja võitmisega. Välispoliitika agressiivne, otsiti liitlasi, saadi Itaalia ja Jaapan ning Hitler hakkas võtma jõuga neid alasi, mis Saksamaa oli I MS käigus kaotanud, Sudeedimaa, Tshehhoslovakkia okupeeriti, Austriaga toimus anschluss ehk Austria liitmine Saksamaaga ning lõpuks ründas Poolat, aga siis hakkas II MS. Võid veel majandusse panna seda, et juutide vara konfiskeeriti ja neid hakati taga kiusama ning uskusid, et slaavlased ja juudid on kõiges süüdi jne. 4.NSVL loodi 1924, esimesed liiduvabariigid olid Venemaa, Ukraina, Valgevene ja
18) Meeleelundid Silm- kaitsevad silmalaud ja ripsmed, silmamuna niisutab pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal silmalihased. Eestpoolt katab sarvkest. Silmaava ümbritseb vikerkest. Kepikesed eristavad musta valget (heledust, tumedust). Kolvikesed tajuvad värvusi. Nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus Kõrv- kuulmiselund. 3 osast koosneb: väline-, kesk- ja sisekõrv. Väline- kõrvalest, kuulmekäik. Kesk- trummiõõs, kuulmetõri, jalus, vasar, alasi. Sise- tigu, poolringkanalid, närv. Sisekõrv aitab tasakaalu hoida. Maitsmine- maitsete tajumine Haistmine- lõhnade tajumine Kompimine- puudutas teha kindlaks kuju jne. 19) Mutatsioon Mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu. 20) Ainering Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi 21) Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse ajaloolist arengut esimestest elusolenditest tänapäevani nimetatakse
kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis jällegi ajju, kus sellest saab teadvustatav info meie jaoks. Mustriteooria Kuulmismeel- kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis on väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mille liikumine
kool nimi Eesti pinnamood Referaat aasta Sisukord 1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud aborasioonile ( Kivimite pinna me...
Värvinägemise häired on pärilikud või tekinud haiguse/vigastuse tõttu.Puna-roheline värvipimedus daltonism. KUULAMINE Kuulamine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingud on olulised inimestevahelisel suhtlemises. Kuulmisaistingu kujunemine : Kõrvalest suunab helilained kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele ( vasar, alasi, jalus), mis võimendavad võnkeid ning muundavad helivõnked närviimpulssideks, mis liiguvad mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse. Kõrvas asub ka tasakaaluelund, mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Inimene tajub 16- 20000Hz. Alla 16 Hz-infraheli ning üle 20000 Hz ultraheli ( inimene ei kuule) MAITSMINE JA HAISTMINE Maitsmine ja haistimine tähendavad vastavalt maitsmis ja haistmisrakkudle reageerimist. Maistmisrakud
liikumised selles liigeses. 6.Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Ninaluu – os nasale (2), Ülalõualuu – maxilla (2), Alalõualuu – mandibula (1), Sarnaluu – os zygomaticum (2), Pisarluu – os lacrimale (2), Suulaeluu – os palatinum (2), Alumine ninakarbik – concha nasalis inferior (2), Sahkluu - vomer (1), Keeleluu - os hyoideum (1), Kuulmeluukesed – ossivula auditus (2 x 3) : vasar, alasi, jalus – malleus, incus, stapes 7.Lihaste üldosast : a)millest koosneb “motoorne ühik”; b)nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. c)kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? 8.Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. 9.Õlavarre kakspealihas: nimi ladina keeles, osad ja mis luult need algavad, mis luule kinnitub ja millised on fuktsioonid küünarliigeses (2). 10
*Pallas Athena-tark jumalanna, sümbol oli öökull õlal *Aphrodite-armastuse jumalanna ja Erose ema. Sümboliseeris ilu *Hestia-kodukolde jumalanna *Ares.sõjajumal, sümboliseeris metsikut jõudu *Artemis- jahi jumalanna, neitsilik *Poseidon- merede valitseja, Zeusi vend. Sümbol oli kolmhark *Hades-allmaailma valitseja *Dionysos-veini ja viljakuse jumal , sümbol oli viinamarja kobar. *Hephaistos-sepatöö jumal, sümbol oli alasi *Demeter-vilja ema, looduse jumalanna. Sümbol viljapeadest pärg 5.Homeros ja eeposed Homeros tähendab kreeka keeles pimedust. Homeros oli pime laulik ja elas 12-7 saj eKr. Tema kaks kuulust ja tänini säilinud teosed on kaks eepost: ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas eeposes on 24 laulu ja tuhandeid värsse. 6. Luule( luuletajad ja teemad)
Puuduseks on kehv töötasu, enamus ettevõtteid maksab oma töötajatele miinimum palka, mille tõttu inimesed lahkuvad Karksi vallast. Vald on teinud inimeste heaolu nimel palju ehitanud uusi teid, samuti üürib oma elanikele odava hinna eest kortereid. Kui valda tekiks uusi ettevõtteid mis maksaks inimestele suuremat tööttasu siis suudaks vald kodanike arvu suurendada. Looduskaitsega tegeletakse Karksi vallas aktiivselt, kaitse all on palju üksikobjekteon rajatud ka mitmeid looduskaitse alasi. Karksi vald on vald kuhu soovitaks elama tulla inimestel kes soovivad linnast maale tagasi kolida, või otsivad endale suvilat kaunisse paika. Kasutatud kirjandus http://www.karksi.ee/?pg=1 http://www.stat.ee http://polli.emu.ee/ http://www.emateab.ee/ettevote_otsing/-/karksi-nuia/ http://et.wikipedia.org/wiki/Oti_mets-%C3%B5unapuu http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Rubina_LKA_KKK_%202012-2021.pdf
1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga
Horvaatia põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav ( Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, rohumaade ja metsamaade all) b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast Zagreb asub Pannoonia madalikul, mida eraldavad Vahemerest Dinaari mäed. Horvaatias lääne- ning lõunaosas on mägine pinnamood, põhjas ja idas on tasane pinnamood, mägismaade ja mäestikude pikkus on umbes 500-1500 meetrit. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Sibenik on lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on...
) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond. valguskiiri), klaaskeha; silma abielundid -- silmalihased (6), -laud, kulmud, pisara-aparaat kuulmis- ja tasakaalumeel -- kõrv -- väliskõrv -- kõrvalest, välim. kuulmekäik; trummikile; keskkõrv -- trummiõõs, kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus, kuulmetõri; esiku-, teoaken; sisekõrv -- luulabürint - esik, tigu, poolringkanalid, kilelabürint - ovaal-, ümarkotike, poolring-, teojuha - Corti elund, teonärv, tasakaalunärv haistmismeel -- nina -- ülem. ninakarbikud, haistmisepiteel, - näärmed, haistmissibul, haistmisnärv maitsmismeel -- keel -- vall- (tagum. osa), leht- (küljed), seen- (ots, pind), niitnäsad (kompim
silpide arvust või grammatilistest omadustest. Nt rootsi, norra, serbohorvaadi, läti, leedu. 51. Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kõrv on kuulmiselund ja tasakaaluelund. Väliskõrv moodustavad kõrvalest, väline kuulmekäik ja trummikile. Ülesanded: heli lokaliseerimine, kõne jaoks oluliste sageduste võimendamine, keskkõrva kaitse. Keskkõrv moodustavad trummiõõs, vasar, alasi, jalus, ovaalaken, eustachi tõri. Ülesanded: eustachi tõri õhurõhu võrdsustamine; trummikile õhuvõnkumiste vastuvõtmine; kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus) vasar juhib trummikile võnkumise edasi alasile ja jalusele. Õhurõhuvõnkumised transformeeritakse vedelikuvõnkumisteks; ovaalaken juhib võnkumise sisekõrva. Sisekõrv moodustab tigu, mille olulised osad on ovaalaken, basilaarmembraan ja Corti elund. Ülesanded:
Pisarluu õhuke ja õrn luu mis paikneb silmakoopa mediaalses e keskmises seinas ( paariline ). Sahkluu moodustab nina vaheseina. Sarnaluu on paariline luu, mis on näokolju luudest üks tugevamaid. Alalõualuu nurk sõltub east ja mälumisfunktsioonist. Imikul 150 kraadi, täiskasvanul 110 130 kraadi, simpansil 90 krradi ja lumeinimesel 100 kraadi. Keeleluu asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline. Kuulmeluukesed lateraalselt mediaalsele : vasar, alasi ja jalus. Kogu koljul eristatakse: kolju lagi kolju põhimik Koljuõmblused. lamdaõmblus. Pärgõmblus. soomusõmblus. Kolju ealised iseärasused. Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud. Vastsündinul on tulevaste õmbluste ristumiskohal sidekoelised vahekihid ehk lõgemed. Raugaeas muutuvad koljuluud õhemaks ja hapramaks. Soolised erinevused. Naise koju on mehe omast väiksem ja kergem
Selle klassi ühtedeks tähtsamateks tunnusteks on närvisüsteemi kõrge arengutase, pärast poegimist nende imetamine, püsisoojane keha. Imetajatele on iseloomulikud piimanäärmed, mis teistel selgroogsetel puuduvad. Nad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega ehk emapiimaga. Isegi alalõug koosneb vaid ühest hambaluust, mis eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. Kuulmiselundkonnas on neil trummiõõnes kolm kuulmeluukest, vasar, alasi ja jalus. Süda sarnaneb lindudele, see on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust. 1.2 IMETAJATE ANATOOMIA Üldiseks iseärasuseks isendite luustiku suhteliselt tugev luustumine. Selgroolülid jagunevad kaela-, rinna-, nimme- ja sabalülideks. Kaelalülisid 7. Selgroolülide vahel puuduvad liigesed (v.a. I ja II lüli vahel). Jäsemed suunatud alla, mitte kõrvale nagu roomajatel. Eesvöödet
Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord
sisekõrva ehitust ja helilainete ja seejärel sisekõrva. Esmalt panevad ülekandemehhanisme. rõhumuutused vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva väliskõrvast ning seejärel liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Keskkõrvas toimub ka helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma ka sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse, kus hakkab vibreerima basilaarmembraan. Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund,
Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse aigise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti valmistas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi, mille jumalad inimetele saatsid: naise nimega Pandora ja tema laeka. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid. Hephaistose sümbolid on sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju,et jumalanna Athena saaks sündida. Kasutatud materjalid: 1. Dommermuth-Gudrich, Gerold 2004 ,, 50 klassikut: Müüdid. Tuntumad vanakreeka müüdid" Tallinn: Tea; tõlkinud Andres Luure 2.http://www.hot.ee/fraternitas/Muud.kaustad/Huvitavat/kreekajumalad/VanaKreekaJumalad.i ndex.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad 4. http://et.para-web.wikia
Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit sh kujutlust millestki, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid. Hephaistos-Vastab number 9. Ta on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Lüüra- Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas. Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüp. Hermes tegi lehma sooltest ja kilpkonna kilbist kõige esimese lüüra. Apolloni sümboliteks olid vibu, nool ja lüüra. Ikaros-Vastab number 14
Muidugi on ka poeetiline vapside saatus, kes võitlesid nii tuliselt oma uue konstitutsiooni eest, et lõpuks seda kasutataks just nende represseerimiseks ja hävitamiseks. Kahjuks läks Eesti demokraati sellist teed tol ajal, kuid demokraatia kustumine toimus samuti mujal Euroopas. Vabaühiskond taastus Eestis alles peale Nõukogude Liidu varisemist. 9 Kasutatud kirjandus Velliste, A. (2007). Alasi ja haamri vahel Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist. Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. Vahtre, S, Pajur, A, Tannberg, T. (2005). Eesti ajalugu VI Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Haridusministeerium ja Eesti Teadusfond Pusta, K. (2018). Kirjad kinnisest majast. Tallinn: Kava kirjastus 10
· tutvuda Herzbergi kahe faktori teooriaga; · tutvuda McClellandi õpitud vajaduste teooriaga; · selgitada, milline on personaliuuringute tähtsus ja milliseid meetodeid kasutatakse; · uurida, milline seos on teooriatel tänapäeva personaliuuringutega. Referaat on esitatud kirjeldavas vormis ning uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid internetiallikaid ja raamatuid. Peamisteks allikateks on Kulno Türgi raamat ,,Inimressursi juhtimine" ja Anu Virovere, Turh Alasi ning Jaana Liigandi teos ,,Organisatsioonikäitumine". Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas on juttu töörahulolu ja motivatsiooniteooriatest Maslow', Herzbergi ja McClellandi käsitluste põhjal. Töö teine osa keskendub personaliuuringutele ja nende seosele eelpool nimetatud teooriatega. 3 1. TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONITEOORIAD 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria
Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, kasutada tuld ja võrreldes oma eelastega, oli neil arenenumad tööriistad. Neandertallased olid esimesed hominiidid, kes hakkasid matma oma surnuid liigikaaslasi ja võimalik, et just see osutab religiooni algetele.
sõjaväekohtustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Austria ja Türgi kaotasid samuti suured territooriumid. Versailles'i rahuleping oli ebaõiglane ja tekitas uusi pingeid. Türgis tõusid rahvuslased rahuleping allkirjastanud valitsuse vastu üles. Antandi toetusel viis Kreeka oma väed Türki, kuid sai järgnenud sõjas lüüa. 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, mille president oli Kemal. Neil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osa kaotatud alasi tagasi. Hukkus u 10 mlj inimest, haavata sai 20 milj, 3,5 milj neist jäi vigaseks. Paljud ei toibunudki sõjakoledustest. Varisesid Austria-ungari, Venemaa, Saksamaa. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid sekkuma kodanike ellu tuues kaasa demokraatia kriisi . 2. kuidas muutis USA sõttaastumine maailmasõja käiku ? Saksa väejuhatus mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab pma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies
[1] Sunda vajab erilisi pingutusi ja uusi suundi, et seda liigirikast ala pika-ajaliselt ja efektiivselt kaitsta. Huvitav mõte Borneos on piiri ületavate kaitsealade ehk ,,rahu parkide" kasutusele- võtmine. Näiteks Lanjak-Entimau loomastiku kaitseala Sarawakis (168,758 ha) külgneb Batang Ai rahvuspargiga (24,040 ha), mis asub samuti Sarawakis ning Betung Kerihuni rahvuspargiga (800,000 ha) Lääne- Kalimantanis. See on üks suuremaid metsaga kaetud alasi, mis on säilinud Borneos kuid seda ohustab seadusevastane metsaraie ning kaitse all olevate loomade küttimine on seal üsna tavaline. Teised tähtsad grupid on Ulu mudametsa reserv, Hala-Bala loomastiku kaitseala, Belumi rahvuspark ja Temangori metsa reserv, mis asub Malaisia ning Tai vahel.[4] Sunda kaitstavad liigid ja nende kaitsestaatus Sunda on üks bioloogiliselt rikkaimaid paiku Maal. Seal on üle 25000 soontaime, 15000 (60%) neist ei leidu mitte kuskil mujal
Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuninglik ala, kuna seal on palju erinevaid alasi ja kõik on omamoodi väga rasked. Meie suurim liider tänapäeval kümnevõistlustel on Erki Nool. Ta on euroopa meister, olümpiavõitja, kuid mitte maailmameister. Edmontonis 2001 aastal tõi ta meile hõbeda püstitades sedasi Eesti rekordi(8815 punkti).Sydneys 2000 aastal võitis Nool kümnevõistluse olümpia ja sai seal 8641 punkti eest kulla. Sevillas 1999 aastal oli Erki Nool aga 14. kohal 7568 punktiga.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ...............
taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni osapoolte 14. konverentsil osalejad otsustasid kanda Euroopa angerja ohustatud liikide nimekirja. Kõige enam ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad (k.a. Eesti väinad), saarte, madalike, muulide ümbrus). "Euroopa angerja arvukus on alates 1980. aastast vähenenud 9095%," põhjendas otsust keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi. "Eriti ohustatud on angerjas seetõttu, et Euroopa vetes püütakse teda massiliselt just varases arengujärgus ehk klaasangerjana." Klaasangerjas on väga hinnatud Aasia riikides, eelkõige Hiinas ja Jaapanis. Ka püütakse klaasangerjat kalakasvatuste tarbeks. Joonis 1. Angerjas. 12.11.2009 2. ANGERJAKASVATUS
allosas mustad-jõhvkarvad mustad. 6)värvus raudjas-kattekarvad rauaroostetoonilised pruunid-jõhvkarvad mustad. 7)värvus punane-kattekarvad ja jõhvkarvad punased. 8)värvus kollane-kattekarvad ja jõhvkarvad kollased. 9)värvus hall-kattekarvad ja jõhvkarvad valged ja mustad segamini. 10)värvus kimmel-kattekarvad valged. 11)värvus kirju-kattekarvad ja jõhvkarvad valged laigud põhivärvuse taustal. 12)tiigerkirju. 13)valge. Märgiste all mõistetakse hobusel olevaid valgeid alasi. On peamärgised ja jalamärgised. Otsmikul ja ninal võivad olla: *kriips, *kitsas lauk, *harilik lauk, *lai lauk, *päits, *kübe, *täht, *täpp, *laik. Hobuse vanuse määramiseks hammaste järgi on vaja teada, kun hobusel tekivad piimahambad, kuna need vahetuvad püsihammastevastu, kuna kuluvad erinevatel paaridel lohud. Piimahammastele kuluvad lohud 12 kuud. Püsihambad kuluvad hõõrdepinnal keskmiselt 2 mm aastas, niisama palju kasvavad nad hambajuurest juurde.
Hinnang kasutussobivusele 8 Antud põllumassiiv sobib üldjuhul kõige paremini heinamaaks või mingil määral ka põllumaaks kuna valdavalt on sel alal niiskemad mullad, mis on heaks omaduseks rohttaimede kasvu puhul. Vähem sobib antud maa puittaimede kasvuks niiskuse tõttu. Leostunud mullad (Ko) on universaalse kasutussobivusega mullad. Kuna need mullad on hea viljakusega, siis neid alasi saab kasutada põllumaana, kultuurrohumaana või kuivendatud põllumaana. Leostunud mullad on sobilikud kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjad mullad (KI) on heade taimekasvatuslike omadustega ning seetõttu saab neid kasutada põllumaadena. Leetjad mullad sobivad intensiivseks kasutamiseks ja sobivad ka kõikide kultuurtaimede kasvatamiseks. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea
näärmed, mis nõristavad kollase värvusega vaigutaolist sekreeti (nn. kõrvavaik). Välimist kuulmekäiku eraldab keskkõrvast õhuke ovaalne läbikumenduv hallika värvusega leste - trummikile ( membrana tympani ). Väljastpoolt on ta kaetud epidermisega, seestpoolt limaskestaga. Trummikile välispinna keskel on süvik - nn. trummi- kilenaba. Seespool kinnitub sellele kohale vasara pide. 2. K e s k k õ r v koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest (vasar, alasi ja jalus) ja kuulmetõrvest. Keskkõrva ülesandeks on helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile. * Trummiõõs asub oimuluu püramiidis väliskuulmekäigu ja sisekõrva vahel. Õõne maht on ~1 cm ja tal eristatakse kuut seina: Trummiõõs on täidetud õhuga, tema seinu vooderdab limaskest. Trummiõõnes asuvad ahelana kuulmeluukesed. * Kuulmeluukesed vasar, alasi ja jalus - on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete varal liikuvaks ahelaks, mis ulatub trummikilest ovaalaknani
Kuna tegemist on õpilasfirmaga jääb äriplaanist puudu nii mõnigi vaatepunkt, mis on üprisgi tähtis täisväärtusliku firma jaoks. Töö räägib autori ja kolmanda isiku poolt poolt asutatud rahvusvahelisest õpilasfirmast, mis tegeleb ostukottide tootmise ja turustamisega. Ettevõtte vormiks on aktsiaselts. Ettevõtja on inimene, kes pakub teatud hinna eest kaupa või teenust.(Äriseadustik) Ettevõtte töö eesmärgiks on läbi toote või teenuse müügi genereerida kasumit.( Leelo Alasi 2013) Töös on välja toodud õpilasfirma äriidee, üldised andmed ning suurim osa on äriplaan, mis on vajalik äriühingu tegevuse planeerimiseks. Kuna firma alustas tööd samal hetkel, kui alustati äriplaani koostamist on sellel juhul see pigem täiendamiseks kui planeerimiseks. Enamus kasutatud kirjandust on interneti allikad. Suurem osa tööst on tehtud läbi kirjalike materjalid töötlemise, kuid sisaldab ka küsitlust ning selle analüüsi. 1.IDEE
lihtrahvast täielikult oma võimule allutada. · Polised olid sageli ebastabiilsed, vaesed kartsid kodanike seast välja langeda ja rikkad tahtsid endale suuremat võimu. Sageli viisid sisetülid türannia kehtestamisele, türann saavutas enamuse rahva poolehoiu ja haaras võimu. Türannid toetusid sõjaväele, kuid püüdsid ka kodanike enda poolele saada. · Türannid kehtestasid riigis kindla korra ja sageli muutsid elu paremaks. Vallutasid ka uusi alasi, nad kohtasid aga suurt vastuseisu teiste aristokraatide näol, kes tahtsid ka riigi asjades osaleda. · Türanniat püüti vältida seaduste üleskirjutamisega, kus määrati kindlad karistused kuritegude eest. Täpsemalt määrati ka kodanike õigused ja kohustused. Sparta linnriik. · Sparta asus Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas. Oli ainul polis mis hõlmas kahte maakonda. ( vallutasid Messeenia maakonna ja orjastasid selle elanikud.)
lademe savikad lubjakivid. Pinnamood Suurem osa maastikurajoonist on kuhjereljeefiga.Pinnakatte sügava osa moodustavad rähksed moreenid on jäänud valdavalt liivade alla mis on pärit nii jäjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Liivade pindmine osa on läbi uhutud ja ümber setitatud murdlainetus ning tuule poolt. Beez või kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste poolsaarel. Kaguosas, Käina Heltermaa ümbruses katavad suuremaid alasi nn basseinimoreen ja viirsavi. Basseinmoreeni kujunemist seostatakse liustiku taandumiseda. Maapind on sellel alal väga tasane ja mullad suures osas märjad. Luited katavad ligi kolmandikku Kõpu poolsaares. Luited on 70 150 m pikad ja enamasti 2-7 m kõrged. Mardihansu lahest idakirde poole jäävata 4-8 m kõrgust ala ilmestavad liivased ja metsased, soisete pikinõgudega rannikuvallistikud, mis ulatuvad soostunud Tihu järvedeni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
