"alasi" - 263 õppematerjali

Silm ja kõrv

Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid - soolast, magusat, kibedat ja haput. Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud. Haisterakkudes tekivad närviimpulsid, mis mööda haistmisnärvi peaaju vastavasse piirkonda kanduvad. Seal toimub ka lõplik lõhnade eristamine. 9. Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil ...

Artikkel teemal turism maapiirkonnas

Artikkel teemal turism maapiirkonnas Triin Mägi, TH1 16. november 2018 Sissejuhatus Turism ja reisimine on viimasel sajandil muutnud väga populaarseks majandusharuks. Möödunud aastal külastas Eestit rekordiline arv turiste ning see arv suureneb iga aastaga. Turism omab erinevaid vorme ning üks neist on maaturism. Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks de...

Meeleelundid

Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine ­ kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ­ ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ­ ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs ­ trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu o...

Jaapani okupatsioon

· 1960.aastatel oli riik tõusnud tööstustoodangu mahu poolest USA ja NSVL-i järel kolmandaks. · 1980.aastate keskpaigaks suurenes tööstustoodang 24korda. · Jaapani kiiret arengut hakati nimetama Jaapani majandusimeks. · 1970.aastate keskpaiku puhkenud energia- ja majanduskriis mõjutas ka Jaapanit. Kriisi ületamiseks hakati piirama selliste tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. · Asuti eelisarendama teaduse saavutustel põhinevaid alasi. · Tööstuse arenguga kaasnes keskkonna saastumine, mis muutus 1970.aastatel väga tõsiseks probleemiks. · Tänu paindlikule majanduspoliitikale on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa, üks maailma tähtsamaid teaduse- ja tehnikakeskusi. · Suure edu taga on range kord ja jaapanlaste pingeline töö. Majanduse kiiret arengut soodustab riiklik poliitika. · Jaapani põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge. · Jaapan pöörab tähelepanu haridusele ja teadusele.

Suurbritannia ja Prantsusmaa

Suurbritannia ja Prantsusmaa Jan Kristian Mõtsnik Suurbritannia kaotatud edumaa Peale I maailmasõda polnud enam Prantsusmaa juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitasid tööpuudus ja sõjavõlg USA-le. Suurbritannia oli tööstusriik, väljaveoartikliteks olid riie, masinad ja kivisüsi. Sisse toodi toitu ja tööstusele vajalikku toorainet. Nagu ka varasematel aegadel, siis peale sõda valitses Suurbritannia majanduses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud. Olukorda halvendas veel see, et söe energiaallikana kasutus muutus liiga kalliks. 1920. alguses hakkas Suurbritannias majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Viimane kahjustas Suurbritanniast kõige vähem. Briti söekaevurid 1920datel. Suurbritannia kaks sajandit demokraatia kogemust. 1920dateks oli Suurbritannial läbitud pikk arengutee. Seal valitses põhis...

Meeleelundid

Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine ­ kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ­ ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ­ ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs ­ trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu o...

Töökeskonna ohud minu tervisele

inimesed olema võimelised omavahel suhtlema. Kontsentratsiooni nõudvad tööd ­ tööd, mille tegemiseks peab töötaja mõtlema, arutlema, tegema otsuseid, pidevalt kasutama mälu ja kontsentreeruma tegevusele.  Müra kahjustav toime - kuulmiskahjustused Inimese kuulmisorganiks on kõrv, mis koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kõrvalesta ülesanne on helilainete suunamine välisesse kuulmekäiku, kus need panevad võnkuma trummikile. Keskkõrvas asuvad vasar, alasi ja jalus (kuulmeluud) kannavad võnkumise edasi esikuaknale. Kuulmeluude kaudu heli ülekanne võimendab seda 30 dB. Kuulmetõri, ehk Eustachiuse tõri on ühendatud ninaneeluga ja selle ülesandeks on välis- ja sisekõrva rõhkude tasakaalustamine.

Artikel: Äike ja eksiarvamused

Kui kihilisi pilvi pole, siis on äikesepilv üldiselt kergesti äratuntav: iseloomulikeks tunnusteks on rünklikud tipud, kusjuures välgud tekivad vaid siis, kui pilv on muutunud kahefaasiliseks, mis tähendab, et pilvetipp on jäätunud. Jäätunud pilvetipp muutub ,,pehmemaks" ega ei ole enam nii konkreetse kuju või servadega kui enne. Edasi muutub see jääliustikutaoliseks, sealt hakkavad välja venima kiudpilved või võtab pilve ülemine osa alasi kuju. Kui taevas on selliseid pilvetippe näha, tuleb alati valmis olla äikeseks. Muidugi on vaja jälgida pilvede arengut ja pilvede liikumissuunda -tuul ei pruugi suuna seisukohast kuigi palju tähendada, sest äikesepilved liiguvad juhtvoolu suunas, see vool aga ei pruugi ühtida maalähedase tuule suunaga. Kasutatud kirjandus:HORISONT 31. juuli 2009 ·

Hephaistos

​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Hephaistos ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Hephaistos​ ​on​ ​Vana-Kreeka​ ​mütoloogias​ ​sepatöö​ ​ja​ ​tule​ ​jumal.​ ​Rooma​ ​mütoloogias on​ ​Hephaistose​ ​vaste​ ​Vulcanus. ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Tema​ ​sümbolid​ ​olid​ ​sepahaamer,​ ​alasi​ ​ja​ ​tangid,​ ​ehhki​ ​vahel​ ​kujutati​ ​teda​ ​ka​ ​kirvega. Kirvega​ ​lõi​ ​Hephaistos​ ​müüdi​ ​järgi​ ​Zeusi​ ​kolju​ ​lõhki​ ​et​ ​jumalanna​ ​Athena​ ​saaks​ ​sündida. Hephaistos​ ​päritolusid​ ​on​ ​erinevaid​ ​versioone.​ ​Ühe​ ​järgi​ ​oli​ ​Hephaistos​ ​Zeusi​ ​ja​ ​Hera​ ​poeg. Aga​ ​teise​ ​järgi​ ​sünnitas​ ​Hera​ ​teda​ ​üksinda,​ ​kättemaksuks​ ​selle​ ​eest,​ ​et​ ​Zeus​ ​seostas Athena.​ ​See​ ​läheb​ ​aga​ ​vastuollu​ ​Hephaistose​ ​rolliga​ ​Athena​ ​sünnis.​ ​Võimalik​ ​et​ ​Hephaistost eostati​ ​enne​ ​Hera​ ​ja​ ​Zeusi​ ​ametlikku​ ​abielu. ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Hera​ ​väga​ ​häbenes​ ​oma​ ​poega​ ​ta​ ​kõverate​ ​j...

Kaugete tsivilisatsioonide valitsemisviisid

Linnade keskel paiknes tempel. Kõige kõrgem võim kuulus valitsejale, kuid ka preestrid olid tähtsal kohal. 2)Maiad ­ kuningad linnriigi eesotsas. Maiade esialgsete asulate asemele koondusid püramiidtemplite ümber linnad. Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid. 3)Asteegid ­ riigi eesotsas kuningas, kellele kuulub piiramatu võim. Kuningas ilmus rahva ette vaid pidulikel rituaalsetel juhtudel. Osa lihtrahvast haris valitseja või ülikute maa alasi. Orjatöö. Inkad Elati kõrgel mägismaal. Cuzco oli pealinn. Kuningas, keda peeti jumalaks, oli impeeriumi eesotsas piiramatu võimuga. Inkade impeerium ehk ,,Nelja Ilmakaare Riik'' oli hierarhialiselt korraldatud absoluutne monarhia. Kontrolliti alamate tegevust koguaeg. Kuningas kuulutas ise ühe oma poegadest valitsejaks, enne surma. Uus kuningas pidi maid vallutama, kui tahtis midagi suurt omada, sest poeg ei pärinud isalt ei lossi ega tema varandust, vaid see läks sugulastele

Ilves

kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas. Elupaik- Ilves kui bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab põhialaliik, kes on asustanud siinseid alasi peaaegu kogu jääajajärgsel perioodil, kuid pole siin kunagi massiline olnud. 1966a. loendati Eestis kõigest 60 ilvest. Ilveste arvu järsku suurenemist võib seletada peamiselt saakloomade arvu tunduva suurenemise, aga ka tagasihoidliku jahipidamisega. Kuigi saakloomi on külluses, on ilves võrdlemisi paikse eluviisiga, ning elab aastaid ühes kandis ulatudes 300-3000 ha. Toitumine- Laialt levinud arvamuse kohaselt peetakse ilvest peamiselt valgejänestest toituvaks loomaks

ILUVÕIMLEMINE

ILUVÕIMLEMINE Maria Kesvatera  Tutvustus · Iluvõimlemine on üks naiselikumaid ja kaunimaid alasi. · Iluvõimlemine ühendab balletti,võimelemist ja tantsu. · Lapsed, kes tegelevad iluvõmilemisega, oskavad valitseda keha, neil on hea rüht, graatsilisus, koordinatsioon, rütmi tunne, kaunis kõnnak ja liikumisoskus.  Vanuseklassid rühmvõimlemises · Meistriklass · Juunioriklass · Noorte klass · Laste klass · Miniklass  Vahendid · Pall · Hüpits · Kurikad · Lint · Rõngas  Reeglid

Kalevipoja 6. lugu

Neidki oli sületäis, kuid nüüd oli probleemiks terase teravus, peale alasisse löömist. Viimaskes varjandiks oli sõjasahk salakambrist. Mõõk, mida valmistatud 7 aastat, mil oli 7 teraskesta, millele loetud peale seitsetsugu sõnasid ja kastetud nii vihmaveest kuni neitsi veene, oli kallis kaup. Kuid kui Kalevite kallis poeg selle kätte võttis ja paar korda keerutas, sai selgeks mõõga uus omanik. Mõõk, mis algul valmistaud vanale Kalvile, purustas alasi koos alusega ainult ühe hoobiga ja terale ei jäänud märkigi. Peale tehinugu sõlmimist algas pralle, mis kestis nädala. Seitse päeva pukas lõõts koos oma omanikega. Sai joodud, söödud ja tantsitud, kuid eks pill tuleb pika ilu peale. Kalevipoeg, kellele humal oli pähe löönud hakkas kiitlema oma seklusest Saare taadi perepiigaga. Selleine jutt aga vihastas vanema poja välja ja ka Kalve, kell julgust üle liia võttis välja oma uue mõõga. Varem, kui arvatagi oskas oli tülist

Meeleelundid

 PAARIST ÖÖ Kuidas hoida nägemist?  KÕRV ON KUULMIS- JA TASAKAALUELUND Kõrvad koosnevad kolmest osast: -Väliskõrv -Sisekõrv -Keskkõrv KÕRVA EHITUS kuulmet õri Trummikile - eraldab kuulmekäiku keskkõrvast. Helilainevad panevad trummikile võnkuma ja heli levib sellelt keskkõrva. Kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõs ­ õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluukest. Vasar, alasi ja jalus ­ trummikile võnkumine liigutab luukesi ja kannab võnked sisekõrva. Võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri ­ kanal, mis ühendab keskkõrva neeluga. Avaneb vaid neelamise ja haigutamise ajal. Ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Poolringkanalid ­ tasakaaluelund. Tigu ­ kindlustab kuulmise. Paiknevad kuulmisrakud. MILLISEID HELISID INIMENE KUULEB? 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb

II MS kokkuvõte

hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Rahvarinne(kommunistid) tuli võimule, arvati, et kehtestatakse proletariaadi dikatuur. 1936- ülestõus Hispaania koloniaanvägedes Marokos, juhtis Francis Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot varustuse poolest ja Rahvarindele andis abi NSV Liit, lõpuks kujunes Itaalia kohaks, kus erinevad pooled katsetasid oma uusi varustusi.(polügoon) 1939-Franco hõivas alasi, kuulutas kodusõja lõppenuks, Franco diktatuur Austria anšluss Hitleri maailmavallutuskava- Austria Hitler esitas Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi valitsuse eesotsa nimetamist, austria alistus 1938- marssisid Saksa väed Austriasse, ja sellega teatati Austria liitmisest Saksamaaga- anšluss Müncheni sobing Austria liitmine oli ohumärk, kuid lääs ei olnud sõjaks valmis.

Bioloogia kontrolltöö vastused, meeleelundi

Silma kaitse: luudest moodustunud silmakoobas kaitseb külgedelt&tagant. Eest ripsmed(kasvavad mitmes reas, takistades tolmu&teiste võõrosakeste sattumist silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosake...

Rooma ajaloo tähtsündmused

praegu sellest rääkida. 450.a.eKr oli Roomast saanud vabariik, et oleks parem riiki valitseda anti välja 12 tahvli seadused. Seda sündmust pean ma tähtsaks just seaduste pärast. Ilma seadusteta on riiki raske valitseda. Võib-olla enne 450.a.eKr oli võimalik seadusteta elada, kuid ikkagi oli miski, mis sundis inimestel kasutusele võtta seadused. Oluline on ka aasta 265 eKr, mil kogu Itaalia ühendati Rooma võimu alla. Ma arvan, et kui Rooma ei oleks vallutanud kõiki neid alasi, ei oleks ka Itaalia selline , nagu ta tänapäeval on. Kindalsti oleks seal midagi teist moodi, kuid mis, seda me ei tea. 146.a.eKr langes Kreeka Rooma võimu alla. Minu arvates oleks võinud Kreeka jääda välja Rooma võimu alt. Minu arvates jäi elu Kreekas just kui seisma, peale roomalste sissetungi. Kreeka oli kultuuriliselt arenenum kui Rooma, roomlased on sõjakas rahvas, kes tahab pidevalt vallutada, vähemalt mulle on jäänud selline mulje.

Meeleelundid

Toitu tervislikult. Ära vaata palju televiisorit. 7. KÕRVA ehitus, joonisele kõrvaosade märkimine 1) Väliskõrv- 1. kõrvalest (ülesanne püüd helisid ja suunata kuulmekäiku) 2. Kuulmekäik (hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena) 3. Trummikile (ülesanne kaitsta keskkõrva külm ja kahjulike mikroobide eest) 2) Keskkõrv- (vasar, alasi ja jalus) ülesanne helivõngete võimendamine 3) Sisekõrv ­ 1. tigu (jaotatud kaheks ja täidetud vedelikuga, ülesanne kindlustada heliaisting) 2. poolringkanal ( annab tasakaalutunnetuse) 8. Helilainete liikumine,

Okasmetsad

• Maavarade kaevandamine: nafta ja maagaasi, maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi.  Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasi. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjubmetsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: Happevihmad. • Veekogude reostamine ja veevarude ammendamine, seda eriti just neis piirkondades kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused.  Kasutatud kirjandus: • http://et.wikipedia.org/wiki/Okasmets • http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-14-1.ht m • https:// www.google.ee/search

Meeleelundid

Väliskõrv lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Helid panevad trummikile võnkuma ja trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.  Kui tugevad helid (üle 85 dB) kestavad pikka aega, võngub trummikile liiga kaua suures ulatuses, mistõttu muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Väga tugevad helid (üle 120 dB) võivad purustada trummikile.  Keskkõrva moodustab õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluud (vasar, alasi ja jalus), mis annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva. Keskkõrvast algab ka kanal-kuulmetõri, mis avaneb neelu (neelamise ajal) ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga.  Kuulmetõri kaudu vahetub trummiõõne õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. Seetõttu tuleb plahvatuste jmt tugevate helide korral suu lahti hoida. Osa inimesi tajub lennuki maandumisel ja õhku tõusmisel välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet

Austria keisrikoda: Maria Theresia ja Joseph II

Austria Pärilussõda(1740-1748) ­ Peale Maria Theresia troonile saamist tahtsid kõik Saksa väikeriigid ja Prantsusmaa endale tükikest Austriast. Austrial oli Ungari aadlike toetus, seega olid nad võimelised vastu võitlema. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Peale Sileesia teisi alasi sõjas ei kaotatud. Austria osales ka seitsmeaastases sõjas, kus pea terve Mandri- Euroopa oli Preisimaa vastu. Sileesiast ei õnnestunud siiski tagasi võita Preisimaa ootamatule  Click to edit Master text styles Second level Schönbrunni loss Third level Fourth level Fifth level

Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed

Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid Kehtima jäi rahvaste enesemääramise printsiip, kuid eegi osaliselt Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama Rahukonverentsi dokumentidest kõige tähtsam Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alal Versailles´ lossi peeglisaalis 28.juunil 1919 Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsass-Lotringi, ka Belgiale ja Taanile alasi Tekkisid uued riigid Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia Saksamaa kaotas kaheksandikku oma territooriumist, pidi sõjaväge vähendama 100000meheni, ei tohinud kehtestada sõjaväekohustust, omada lennuväge ja allveelaevu Tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone Et Saksamaa täidaks oma tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna

Revolutsiooni põhjused

Jaapan- Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad .1910 annekteeris (vägivaldselt liitis) Korea. Venemaa- absolutistlik monarhia, keiser, agraarne riik, välis kapitali suur osakaal, proteksionistlik majanduspoliitika, Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis, kaotas alasi. Antant- 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga, kes oli Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastasjõud.Imperialism- valitsev maa-ala. Ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Monopol- on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja

Rootsi aeg. Eesti Ajalugu

● Vene-Rootsi sõda (1656-1658) ● 1657 a. katk 1695. a. arvatakse Eestis olevat üle 350 000 inimese (1630. a. oli inimesi alla 120 000) Vene-Rootsi sõda 1656 - 1661 ● Algatajaks oli Rootsi kuningas Karl X Gustav, 1655. a. sõjakäigul (millega muutis Läänemere Rootsi sisemereks) Sama aasta sügustalvel plaanisid venelased eestlasi rünnata. Tsaar alustas 1656. a. suve hakul sõja, kuna lootis selle käigus saada endale kauaihaldatud Eesti alasi. Juhtis isiklikult Riia piiramist, et oma tahtmist saavutada. Suurim võit - Tartu vallutamine 1656. a. sügisel.Venelased vallutasid Vatseliina ja Vasknarva linnused. 1658. a. lõpus tehti Vallisaares vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Seega tuli venelastel looduda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Sellega oli

Sepistamine

ristikuks seadme valikul on maksimaalne löögienergia, samuti langevate osade mass. 3. KÄIGUPIIRANGUGA SEADMED (mehaanilised pressid, nt väntpressid), mille üheks põhikarakteristikuks on survejõu kõrval käigu ulatus. - Sepistusvasarad Sepistamine sepistusvasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige enam kasutamist. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosadeks on vasarapea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, massiivne alasi, alasil asuv alasi padi, millele kinnitatakse kiilude abil alumine pinn. Löögienergia saavutamisviisi alusel liigitatakse: a) gravitatsioon- e. lihttoimevasarad ­ löögienergia saavutatakse langevate osade kiirenemisega gravitatsiooniväljas. Löögienergia on sel juhul reguleeritav vasarapea massi ja langemiskõrgusega. 2  b) liittoime- e

Liivisõda ja Kolme kuninga aeg

Olid tartu vojevoodkond, pärnu vojevoodkond ja võnnu ehk cesise vojevoodkond. Mitte kunagi varem ega hiljem pole olnud vojevoodkondi ja kui kaardil on veojevoodkond või presidentkond siis see näitab et oli tegemist rootsiajaga eestis. Rootsiajal põhimõtteliselt ¾ haritavast maast oli riigi käes ja seal oli tegemist riigimõisadega. Riigimõisade valitsejatena eelistati kas poolakaid või sakslasi. ¼ oli eramõisad nii et suhtelist vähe alasi oli jäänud eraisikute kätte. eramõisade puhul oli sakslaste käes 1/3 sest teise kolmandiku käes oli poolakate käes ja kolmas kolmandik leedukate käes. Ehk sakslaste käes oli 1/12 maast seega nende majanduslik olukord poola võimu all vähenes. Sakslaste osatähtsus vähenes ka aadliomavalitsuses. Nimelt poola võimu ajal peeti edasi maapäevi kuid kui varem olid maapäevadel ordu ja vasallid ja piiskopid, siis poola võimu ajal maapäeval käis koos aadel ja

Mis on õnn?

Õnn on, kui on tuba, ütleb kodutu. Õnn on, kui on vihm, ütleb beduiin. 17.See pole veel ônn, kui saad soojal Lôunamere saarel palmipuude all puhata. Õnn on see, kui sa kookospähkliga vastu pead ei saa. 18.Õnne tipul viibida pole veel mingi ônn. Õnn on, kui tipp pole liiga terav. Ja liiga kôrgel. Ja liiga kaugel. 19.Õnn esineb vaid kahes olekus: ta on kas alles ees vôi juba möödas. Sinu puhul pole teda olnud ega tulegi. 20.Igaüks on oma ônne sepp. Sina oled alasi. Ja saad vasaraga pähe. 21.Isegi viiesendine münt vôib sind vahel ônnelikuks teha. Kui ta on viiesajakroonise sisse keeratud. 22.Õnn oleks kogu aeg noor ja ilus olla, sest siis ei hakkaks sa kunagi pensioni saama. Ja see on juba tôeline ônn. 23.Õnn koputab su uksele vaid kolm korda elus. Esimesel korral pole sind kodus, teisel korral on sul kôrvaklapid peas ja kolmandal korra pole see üldse sinu uks. 24.Õnn on lühike ja räpane nagu lapse särk. Sinu ônn on veelgi lühem ja räpasem

Geograafia maailma rahvastik

8. Võrdle Soome ja Hispaania rahvastiku paiknemist. Tihedamini, hõredamini asustatud piirkonnad, asustustihedus. Too välja kahe riigi asustuse sarnasused (2) ja erinevused(2). Põhjenda asustuse sellist paiknemist. (ingl k. population density map). – Sarnasused: kõige rohkem inimesi elab km kohta seal 4-15 ja kummaski riigis pole ala, kus elaks km kohta vähem kui 1 inimest. Erinevused: Hispaanias on tunduvalt rohkem alasi, kus asustus on suurem kui 240 inimest km kohta ja seal on piiriäärsetes kohtades rohkem inimesi elamas, kui sisemaal. Soome: https://www.google.ee/search? q=population+density+map&biw=1366&bih=657&site=webhp&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwipne2yjqLJAhW HDSwKHacgACwQsAQIHA#tbm=isch&q=population+density+map+of+finland&imgrc=zRKBQWPmxe7rWM%3A Hispaania: http://popdensitymap.ucoz.ru/news/71_population_density_administrative_boundaries_map_of_spain/2015-01-22-85

Meeleelundite konspekt

Pigem vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta taha. LÜHINÄGEVUS- inimene näeb lähedale, kaugele mitte, aitab kaksiknõgus lääts. Pigem nooremas eas ning leevendub vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta ette. DALTOONIKUD ehk värvipimedad ei erista värvusi, pärilik puue ja esineb rohkem meestel. Pole ravitav. SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA... Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi. Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset. Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots).

Perrault, Vennad Grimmid, Andersen

neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Perraulti muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu, seega on lõpp tihti halb, mitte õnnelik. Muinasjutud on räägitud õukonna jaoks. Värssmuinasjutud: Griselidis, Eeslinahk, Naeruväärsed soovid. Proosamuinasjutud: Uinuv kaunitar, Punamütsike, Sinihabe, Kassi-isand ehk saabastega kass, Haldjad, Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Tuttpea-Riquet, Pöialpoiss. Teised muinasjutud ja valmid: Kakk ja linnud, Kukk ja rebane, Poodud kass ja rotid, Lohe ja alasi, Ahv ja tema pojad, Rebane ja kurg, Ahv ja kass, Madu ja siil, Karjane, kes muutus lambaks, Uue maailma suhkruroog ehk Suhkrutoos. Vennad Grimmid: Jakob Grimm(1785-1863), Wilhelm Grimm(1786-1859) Germaani filoloogia rajajad; saksa keele, luule, ajaloo ja rahvajuttude uurijad. Göttingeni ja Berliini ülikooli professorid, Preisi Teaduste akadeemia liikmed. 1838.a. alustasid saksa sõnaraamatu (,,Das Deutche Wörterbuch") koostamist, valmis 1961a. Looming:

Maailm kahe maailmasõja vahel

osalemise eest piisavalt asumaid. * Uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid tsiviil-elanikes. * Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise. Jaapan vallutas Mandzuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandzuko riigi. Jaapan astus Rahvasteliidust välja. 1933. aasta algul tulid Saksamaal võimule natsid, mille etteotsa astus Hitler ,kes lubas tühistada Versaille rahulepingu. Hitler hakkas Saksa vägesi üha enam suurendama. Itaalia, mille eesotsas oli Mussolini, laiendas oma alasi Etioopia arvel. Hispaanias toimus kodusõda sõjaväelaste ja Rahvarinde vahel, sõjaväelasi juhtis Franco. 1929.a puhkes ülemaailmne majanduskriis. 1930. aastate juures hakati üha enam pooldama diktatuuri. 1930. aastate lõpus oli pea kõigis Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. PINGE SUURENES......... 2. Maailmamajanus kahe maailmasõja vahel Mõõgad atradeks Üleminek sõjaolukorralt rahuaja majandamisele oli üsnagi vaevaline ja pikaldane.

Pärnu kui mere linn

Pärnu kui mere linn Arvatakse et, Pärnu sai nime araablase al-Idrisi koostatud maailmakaardilt kus, Liivi lahe äärseid alasi kutsuti nimedega nagu Bwnw, Brnw või ka Bernu. See tähistanud kaupmeeste ajutist peatuspaika tähtsal veeteel piki jõgesid Tartuni ja sealt edasi Novgorodini. Nii ,et Pärnu sai juba oma nime merega seotud põhjustel. Pärnu linn asub pärnu lahe ääres ,lahe ääres asuvad veel Liu , Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja tahkuranna küla. Suplusranna poolest kuulus Pärnu kanti Venemaa keiserlike kuurortide ametlikku nimekirja juba aastal 1890

Vooremaa maastikurajoon.

probleemiks Vooremaal. Kokkuvõte · Vooremaa on üks ainulaadsemaid voorestikke maailmas. · Vooremaa on oluline loods- ja maastikuväärtuse poolest. Ka on Vooremaa maastik oluline turisminduses. · Ala kultuuristatuse tõttu on maastiku ilme muutunud. · Inimtegevuse on tekitanud taimkatte hävimist ja eutrofeerumist. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Kasutatud kirjandus 1. Alasi, L. 2011. Eesti maastikud. Haapsalu Kutsehariduskeskus. Kättesaadav: http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html (05.04.2014) 2. Arold, I 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk. 205-212. 3.Eesti Entsüklopeedia. Vooremaa. Kättesaadav:

AJALOO KT Lk 84-97 ja ptk 16-18

Toimusid Saksamaa ja Itaalia allutamine Prantsusmaale 1793- moodustati Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland. Prantsusmaa kehtestas Euroopas sõjaväe kohustuse ja saavutas kordades suurema väe kui vastastel. 1793 september- Algas prantsusmaa armee vastu pealetung mis kestsid kokku 17 kuud. Revolutsiooni sõjad muutusid vallutussõdadeks ja enam polnud eesmärk ennast kaitsta vaid ka uusi alasi vallutada. Vallutamine toimus põhimõttel sõda peab end ise ära toitma. Esimene Prantsusmaa vastane koalitsioon lagunes. 1798- Napoleoni väed alustasid Egiptuse alistamist, et seeläbi ohustada Inglismaa valdusi Indias. Moodustati II Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi. 22. September 1792- Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Aasta jagati 12 kuuks milles on 30 päeva. Kasutusele võeti meetermõõdustik. Päevas oli 10 tundi, tunnis

Burundi majandus

Burundi SKP-st enam kui 30%, millisega on elanikkond hõivatud enam kui 90 % ulatuses. Peamine põllumajandustoodang on kohvi ja tee tootmine, mis on ka Burundi peamiseks ekspordiallikaks moodustades 93% Burundi ekspordist. Kohapealne töötlev tööstus puudub ning kohv ja tee müüakse töötlemata kujul. Teised põllumajanustoodangu produktid on puuvill, mais, maguskartul, banaanid, veiseliha, piim, nahad, sorgo. 2.4 Teised majandusharud Karjamaadena kasutatakse väheviljakaid alasi ning seal peetakse kitsi, lambaid ja veiseid. Karjamaad katavad umbes kolmandiku kogu riigi pindalast ning karjakasvatamine on suur. Kitsi ja veiseid kasutatakse piima- ja lihaloomadena. Metsandust on järjest vähemaks jäänud, kuna metsi on väheks jäänud puiduga kütmise ja maanappuse tõttu. Kalandusega tegeletakse kõige rohkem Tanganjika järve lähistel, kuna see on väga kalarikas järv, kuid kalandusega tegeletakse ka teiste veekogudue ääres

Olümpiamängud Gula Mons´s 2300

kast päikesekreemi. Osalejad ei pea kartma päikese käes ära põlemist. Süsinikdioksiidist ja lämmastikust koosnevas atmosfääris püüavad väävelhappepilved kinni suurema osa päikesevalgusest, seega nahale jääb ainult kerge päevitus. Kõigil riikidel on õigus välja panna igasse spordikategooriasse kolm inimest. Põhjus on väga lihtne: mõned olümpiaalad on läinud väga ohtlikuks, ning sel juhul on olemas varumängija kui keegi viga saab. On alles palju traditsioonilisi alasi, nende hulka kuuluvad näiteks erinevad jooksualad, kettaheide, vehklemine. Selleaastased olümpiamängud on aga kõige põnevamad, sest on lisatud mõned uued olümpiaalad. Maa pealgi peetakse paljudes riikides sauna võistlust. Nüüd, 2300. aastal, on see ala toodud olümpiale ja peetakse nimelt Gula Mons'i staadionil. Nii eelkõige seetõttu, et kuna staadionit katab üldiselt kuumakindel kuppel, siis erinevates saunades on kupli kihtide arv

Silm ja nägemine, kõrv ja kuulmine

Töökoht peab langema vasakult poolt ja olema piisavalt valge. Värvipimedad ehk daltoonikud, kes ei suuda värve üksteisest eristada, üldjuhul pärilik ja rohkem meestel kui naistel, pole ravitav. Kõrv koosneb: välis-,kesk-ja sisekõrvast. Väliskõrv: kõhre ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik(veidi kõver, mis lõppeb pingul naha ehk trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest). Keskkõrv: trummiõõs(kolm üksteisega seotus kuulmeluukest:vasar, alasi ja jalus). Sisekõrv: kuulmetõri, avaneb neelu ja keskkõrv on sellekaudu ühenduses õhuga, kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb neelamise ajal. See on ka kuulmis ja tasakaalu elund, paikneb kolju sees ja kahest eraldi osast, õõnte ja looklevate kanalite süsteem, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist, Sisekõrva kuulmiselund on tigu, helihaisting. Normaalne kuulmine on 20-20 000 Hz, vananedes kuulmine väheneb, probleeme on just

Läänemere Keskonna probleemis

Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada

Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid

Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad, toodavad hormoone. Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS ­ sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA ­ toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE ­ türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED ­adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une aja...

Olümpiamängud Vana-Kreekas

Uhkeimad mängud toimusid 476.a. e.m.a, kui austati Salamise merelahingu võitnud juhti Themistoklest. Alates 5.saj. keskpaigast e.m.a muutus mängude olulisus ja kontseptsioon, mille tõttu toimus olümpiarahu rikkumine ja Olümpiat käidi pidevalt rüüstamas. Linnriigid hakkasid sisse tooma võõrsportlaseid, kes ei olnud alati ausad ja rikkusid mängureegleid. Publikut ei huvitanud enam kõrgetasemelised spordisaavutused, vaid sooviti näha rohkem verisemaid alasi nagu maadluseid ja rusikavõitlust. Aleksander Suur üritas tõsta mängude olulisust, püüdes näidata kolooniariikides kreeklaste kehalist ja sportliku valmisolekut. Peale seda, kui Rooma alistas Kreeka, said olümpiamängudel osaleda ka Rooma kodanikud. Kuna roomlaste kehaline võimekus polnud nii hea kui kreeklastel, siis roomlased muutsid mängud naljaks ja isegi keisrid hakkasid mängudest osa võtma, kus nad alati võitsid. Viimased mängud toimusid 393 a. p.m

Anatoomia, füsioloogia, patoloogia, meeleelundid

lühinägevuse puhul? 73. nimeta 3 suuremat osa kuulmis- Väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv ja tasakaaluelundi koosseisus! 74. millistest osadest koosneb Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile väliskõrv? 75. mis ülesanne on väliskõrval? Helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine 76. millistest osadest koosneb Trummiõõs, 3 kuulmeluukest (vasar, alasi, jalus), kuulmetõri keskkõrv? Kuulmetõri kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde ja aitab tasakaalustada õhurõhku kahel pool 77. mis ülesanne on keskkõrval? trummikilet 78. millistest osadest koosneb Luulabürint (sisekõrva esik, poolringkanalid, tigu), kilelabürint (ovaalkotike, ümarkotike, sisekõrv

Teine Maailmasõda 1939-1945

1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill­ juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuni­august: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.­11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli­2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Sa...

Kalevipoeg

kirstust, sõjasaha salakambrist, suure rammu sarnaliseks, võimsa väe vääriliseks...See'p on mõõka, maksab palju, kallihinnalise kaupa..." . Seepeale toodigi mõõk, kõikide mõõkade kuningas, sellemõõga oli vanaKalev ise teha lasknud, sepp oli seda mõõka seitse aastat poegade abiga teinud. Mõõga valmimise ajaks oli tellija ise juba kahjuks surnud. Kalevipoeg võttis ka selle mõõga kätte, katsus käe tugevust, lõi mõõga vastu alasit, lõhkus raudse alasi, lõhkus aluspaku, aga mõõk oli märkideta. Rõõmsalt lubas Kalevipoeg, ilma tingimata mõõga hinna välja maksta ja kutsus seppa Virumaale tasu järele. Mõõgameister aga ütles, et tasu tuleb talle Soome ära saata. Nüüd oli kaup koos ja tehti uhked liigud, seitse päeva pidutseti, pidutsedes, aga tekkis sepa vanema poja ja Kalevipoja vahel tüli, mille põhjuseks oli Saarepiiga :" Mehed läksid mässamaie, hullul pealla undamaie..

ja taga pool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. http://mudelid.5dvision.ee/kuulmine/ <- katseta erineva helitugevusega ja erinevate kõrva kahjustustega heli kuulmist ning vaata kuidas see jõuab ajju. Keskkõrv koosneb trummiõõnest, milles on kolm üksteisega seotud kuulmeluukest. Need on inimese kõige väiksemad luud: vasar, alasi ja jalus. Jalus on kõige väiksem luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk. Vasar on kokku kasvanud trummikilega ning ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Alas on omakorda seotud jalusega. Keskkõrvast algab ka ligikaudu 3-4 cm pikkune kitsas kanal ­ kuulmetõri. Sisekõrva moodustavad tigu, poolringekanalid ja kaks kotikujulist moodustist. Inimene kuuleb järgmiselt : Kõrva lest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku ->Helid jõuavad

Kalevipoeg. Kuues lugu

oli pidanud selle mõõga tegema vanale Kalevile, kuid too suri enne ära, kui sepp mõõga valmis sai. Tal kulus selle tegemiseks seitse aastat. Mõõk oli tehtud seitsmest erinevast rauast, karastatud seitsme erineva veega. Vars oli hõbedast, käepide kullast, kupp Kunglamaa kivist, sidemed seitsmest erinevast karrast, pannal paksudest pennidest, mis tugevdatud taalritega, pandla pidemed sõrmusekivist. Kalevipoeg võttis mõõga katseks kätte, keerutas seda nii, et tõusis torm ja lõi siis alasi koos aluspakuga pooleks. Mõõgale ei jäänud kriimugi. Seda mõõka Kalevipoeg tahtiski. Mõõk maksis üheksa head hobust, kaheksa karimära, kümme paari härgasid, 20 lüpsilehma, 50 vasikat, sada aidatäit nisu, poolteist paati odrateri, laevatäis rukkist, tuhat taalrit, sada paari paate, 200 kuldraha, sületäis sõlgesid, kolmandiku kuningriigist ja viie neitsi kaasavara kokku. Kalevipoeg oli nõus ning tehti liigud. Pidu kestis seitse päeva

Meeleelundid ja meeled

Tasakaalumeelt mõjutab mehaaniline stiimul. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele, mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub selles järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni. Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine? Kõrge heli - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal. Keskmised helid - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani ning madalad helid - kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni

ANATOOMIA, EKSAM

Kuulmine - Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar, alasi, jalus – mille ülesanne on helivõngete võimendamine. Sisekõrv koosneb kahest osast: Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar,

Eesti kiviaeg,rauaaeg,pronksiaeg

( Kagu-Eestis levinud) Naabrite vallutuskatsed: a) Oht lääne poolt. 9tat ja 10tat saj tuntakse viikingu ajana Euroopas. Eesti jäi viikingite ida teele ning Lääne ja põhja ranniku elanikud pidi sageli tagasi lööma viikingite röövretki. Üldiselt saadi sellega hakkama ja vahel korraldati ka vasturetki. b) Oht ida poolt. 9 saj lõpul oli tekkinud Vana-Vene riik(Kiievi-Venemaa) Venelased olid mitme saj jooksul hõivanud eestist isa poolsete soome-ugrilaste alasi. Nüüd hakkasid Kiievi võrstid korraldama sõjakäike ka eesti aladele. Aastal 1030 korraldas Kiievi vürst Jaroslav(Tark) sõjakäigu Ida-Eestisse ja vallutas Tarbatu linnuse. Ta nimetas Tartu Jurjeviks e Juri linnaks ( Juri oli Jaroslavi ristinimi). Venelased hoidsid Tartut 30 a ja valitsesid neid samuti, pärast mida ajasid eesti hõimud nad uuesti välja. U 600 aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke eestimaale

Adolf Hitlerist referaat

teistel riikidel põhjust sõjaliselt sekkuda. Hitler kuulutas Austria Saksa riigi osaks. Sama tehti ka Tsehhoslovakkia, kuigi seal oli inimeste vastupanu suurem. Siiski 1939. aastal vallutati Tsehhoslovakkia läks Saksamaa suurriigi alla. 1939. aastal sõlmiti Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping (Molotov-Ribbentropi pakt). Sellega jagati ja nende riikide mõjusfäär Euroopas. Saksamaa tahtis ka Poola alasi endale, kuid nende loovutamisest nad aga loobumised. Seega Hitleri käsul alustas Saksamaa sissetungi Poola, kuid esialgu sõjategevust ei olnud. 1940. aastal vallutas Saksamaa Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Lisaks oli Hitleril huvid ka Põhja-Aafrikas, kus tehti koostööd Itaalia valitseja Mussoliniga. Lisaks veel saadi ligikaudu 2/3 Prantsusmaa aladest ja vallutati ka Jugoslaavia ning Kreeka. Hitleri ja Saksamaa langus

Kreeka-mükeene kultuur (kordamisküsimused)

Ajaloo Kt küsimused. Kreeta-Mükeene kultuur. Ptk 13-15 1. Kirjelda Kreeka looduslikke olusi ( asend, seotus merega, millised alasi hõlmati ) 2. Kirjelda minoilist kultuuri Kreeta saarel. ( Kiri, usk, tegevusalad, ehitised ) 3. Kirjelda Mükeene kultuuri. ( Kiri, usk, arhitektuur, tegevusalad ) 4. Mis iseloomustab tumedat ajajärku Kreeka ajaloos ? 5. Mis tingis tsivilisatsiooni uue tõusu Kreekas nn arhailisel ajajärgul ? 6. Kirjelda Kreeka-Pärsia sõdu 7. Tooge välja klassikalise ajajärgu iseloomulikud jooned Kreekas ( Sparta- Ateena vastuolu, Periklese reformid, konfliktid ) 8