teadvustab, et see projekt on mõjutatud ka organisatsioonikultuurist, organisatsioonistruktuurist ja juba kasutavast tehnikast, seda probleemitumalt projekt õnnestub ning seda varem asub projektijuht mõjutama tippjuhtkonda vajalike ressursside eraldamiseks. Tabel 6 annab ülevaate ressursside hankimise keerukuse põhjustest. Tihti on projektijuhil vaja leida meeskonnaliikmeid, kellel oleks projekti sisu valdkonnas erialased pädevused ning lisaks valdaksid projektitöö alaseid pädevusi. Selliste töötajate leidmine on üldjuhul võimalik, kuid märksa keerulisem on motiveerida neid projektis osalema, saada konkreetse töötaja osakonna juhilt luba töötajat koormata lisaülesannetega ning luua tingimused, et töötaja projekti käigus ei seaks prioriteediks oma põhitööga seotud ülesandeid selliselt, et projekt oluliselt kannataks. Projekti ressursid (eriti inimressurss) ei ole fikseeritud suurus ning võivad ajas muutuda. Projektijuhi roll on hakkama saada
töötajal on soov omandada teaduskraad, siis tal on õigus võtta õppepuhkus (kuni 30 kalendripäeva) ning tööandja maksab töötajale 20 kalendripäeva eest keskmist töötasu. 2. Tööandja võib töötajate motiveerimiseks korraldada ka otseste tööülesannete väliseid silmaringi laiendavaid koolitusi. 8. O., kes töötas e-kaubandusega tegelevas äriühingus juristina, soovis oma IT- alaseid teadmisi täiendada ning asus õppima õigusteaduskonda üheaastasele IT- õiguse magistriõppekavale õppetasuga 2000 eurot semestris. Kuna O. töötulemused olid silmapaistavalt head, otsustas tööandja kinni maksta O. magistriõpingute õppetasu, et töötaja saaks pärast magistrikraadi omandamist jätkata äriühingus töötamist. Tööandja soovis sõlmida O.-ga koolituskulude hüvitamise kokkuleppe, mille kohaselt peab O
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4...........................
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
meetodiga ning seda, kas ja kuidas mõjutab rööbassõidukite dünaamikat erinevate rööpmelaiustega rööbasteed. 50 MATEMAATIKA, INFOTEHNOLOOGIA, Töid, mille valdkond kvalifitseeruks matemaatikaks on seni meieni jõudnud väga vähe ainult mõned, mis tegelesid Fibonacci arvude ja jadadega. Paar tööd on puudutanud koolikatsete matemaatikatestide ülesannete efektiivsust. Enamus infotehnoloogia alaseid töid on seotud kas arvutiprogrammide loomisega või neile mingi konkreetse kasutusala otsimisega. Näiteks PHP ja MySQL kasutamine erinevat tüüpi ülesannete ja küsimustike genereerimiseks; GEORA kaarditundmist arendav tarkvara kasutamine geograafia tunnis, GeomeTricksi kasutamine matemaatikatunnis. Uuritud on viirusi, arvutimänge ja kvantarvuti loomise võimalusi. Kõige põnevam arvutiprogramm ( SeisMac), mis meile on
kaubandusettevõtted kuid käesolevas töös on käsitletud ka teiste valdkondade ettevõteid. · Senini on autorile teadaolevalt Eestis pankrotistumiste uurimiseks rakendatud ainult diskriminantanalüüsi, logit-analüüsi, korduva ositamise meetodi, kuid autor kasutab ka finantsstabiilsuse reitingu skoori meetodit. · Autorile teadaolevalt Eestis ei ole reitingu skoori meetodi järgi pankrotistumiste alaseid uurimusi läbi viidud. Autori eesmärgiks lõputöö koostamisel on välja selgitada finantsstabiilsuse reitingu skoori meetodi rakendamise effektiivsust nii maksevõimetuse, kui ka pankrotiohu prognoosimisel, kasutades selleks Eestis tegutsevate ettevõttete andmeid ja saadud tulemuste võrdlemine diskriminantanalüüsil põhinevate mudelite tulemustega. Lõputöö teoreetilise põhjenduse moodustab enamuses võõrkeelne kirjandus. Eestikeelse
Selle ülesande täitmiseks lähtutakse järgmistest eesmärkidest: a) tagada tarbijakaitse kõrge tase, eriti paremate tõendavate andmete, parema konsulteerimise ja tarbijate huvi parema esindatuse kaudu b) tagada tarbijakaitse eeskirjade tulemuslik kohaldamine, eelkõige jõustamisalase koostöö, teavitamise, haridustöö ja kaebuste lahendamise kaudu. EL õigusregulatsioon tarbijakaitse valdkonnas Tarbijakaitsepoliitika alaseid õigusakte töötab välja ning nende rakendamise eest vastutab Euroopa Komisjoni juurde loodud eraldi tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat. Tarbijakaitsealane EL õiguse harmoniseerimine toimub kahel viisil: 1) positiivne harmoniseerimine põhineb EL horisontaalse ja vertikaalse regulatsiooni ülevõtmisel EL liikmesriikide poolt 2) negatiivne harmoniseerimine keelatakse EL liikmesriikide siseriikliku õiguse nende
uurijate esseede kogumikest. Eesti autoritest toetun filosoofiadoktor Mare Müürsepa töödele ning Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse (ELTK) almanahhis Nukits ja ELTK toimetistes ilmunud uurimuslikele töödele. ELTK-lt on saadud kõik arvandmed, millele tuginedes on loodud lisadeks olevad graafikud. Vilepi loomingu analüüsimisel olen kasutanud peamiselt Maria Nikolajeva poolt lastekirjandusele rakendatud narratiivianalüüsi meetodit ning Mart Mägra ja Jaak Põldmäe värsiõpetuse alaseid töid. 4 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST 20. sajandi lõpp oli eesti lastekirjanduses vastuoluline ja pingeline aeg. Mõõn, mis algas pärast Eesti taasiseseisvumist, kui lakkas sisseharjunud riiklik kirjastussüsteem oma dotatsioonide, plaanimajanduse ja taseme garantiidega (toimetajad, ranged valikupõhimõtted), kestis sajandivahetuseni
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .............................
alt.support.disabled.artists comp.human-factors fj.misc.handicap it.comp.accessibilita it.sociale.handicap misc.handicap ucb.students.disabled uk.people.disability 6. Elektroonilised jadaväljaanded Dr Dobb's journal http://www.ddj.com/ddj/ E-access Bulletin Informaatikarakenduste käideldavuse alane infoleht. http://www.e-accessibility.com/ JILT Journal of information, law and technology Soliidne, kuid uuenduslik elektrooniline õigusajakiri, mis käsitleb infotehnoloogia alaseid õigusakte ja nende kohaldamist. Ajakiri sisaldab väga erinevat materjali, s.h nii eelretsenseeritud kui ka eelretsenseerimata artikleid, kommentaare, lõpetamata artikleid, raamatuarvustusi ja infotehnoloogiaülevaateid, konverentsiettekandeid ja -kokkuvõtteid ning uudiseid ja infot Ühendkuningriigis ja mujal maailmas toimuvate konverentside kohta. http://elj.warwick.ac.uk/jilt/ 143 7
seisukohalt olulise lõpprõhu või lõpptemperatuuri arvutamisel. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, seepärast on võrrandid (62), (62a), (66) kasutatavad kõikide, sealhulgas tuleohutusega seotud soojusarvutuste puhul. Teatud massiga aine kuumutamisel temperatuurilt T1 temperatuurini T2 vajaliku soojushulga leidmisel kasutame võrrandeid (71), (72), (75). Samade võrrandite alusel, teades soojushulka, saame määrata temperatuuri tõusu T või T2 ning teha tuleohutuse alaseid järeldusi. Võrrandite (62a) ja (57) koos kasutamisel saame arvutada gaasi poolt tehtavat tööd, ilma tugevusjõude ja teisi mehaanilisi tegureid määramata. Võrrandite (66), (65) ja (70) abil saame määrata tulekahju korral balloonides ja muudes mahutites p ning teha järeldusi plahvatuse-ja tuleohu kohta. 6. TERMODÜNAAMILISED TSÜKLID. RINGPROTSESSID. 6.1. Ringprotsessi ja pöördringprotsessi mõiste. Ringprotsessi termiline kasutegur.
Milliste parameetritega mooduleid kirjeldada, et õpiobjektid oleksid kergesti taaskasutatavad. Sellele küsimusele vastuse leidmiseks on otsitud abi õpitehnoloogia standarditest. 2.2.3.1 Õpitehnoloogia standardid Õpitehnoloogia standardid on alles kujunemisjärgus. Pigem on tegemist spetsifikatsioonide kui standarditega. Nad täienevad ja muutuvad pidevalt ja seetõttu pole üldist heakskiitu leidnud. Õpitehnoloogia alaseid spetsifikatsioone pakuvad näiteks: 1. EduComi IMS (Instructional Management Systems) 2. IEEE LSTC LOM (Institute of Electrical and Electronic Engineering Learning System Technology Committee Learning Object Metadata) 3. USA DoD ADLNet SCORM (Department of Defence Advanced Distributed Learning Network Sharable Content Object Reference Model) Standardite eesmärk on erinevate õpisüsteemide koostöövõime (interoperaablus). See tähendab: 1
ka teiste ajalooliste romaanide (H. Derjajevi romaan ,,Saatus", 1956, naise õigusetusest, K.Kulijevi romaan ,,Karmid päevad", 1964, poeet Mahtumkulist, K. Kurbansahatovi ,,Nelikümmend münti", 1961, poeet Keminest, S. Atajevi jutustus. ,,Majagozel" (1964) sõjas invaliidist jäänud muusikust 137; B. Hudanazarovi ,,Liivade inimesed"138 (1970) sõja ajal tagalas töötavatest inimestest) kirjutamist. Kui 40. aastatel lõpus ajaloo teema alles ilmus, siis 50., 60. aastatel ilmus ajaloo alaseid kirjandusteoseid juba täies mahus. Turkmeenia kirjanike rindeteostes pole sellist meisterlikku sõjaõuduse kujutamist, mida tunneme näitek Valgevene kirjaniku V. Bõkovi teostest. Teine peateema oli alates 50. aastatest kaasaja kujutamine. Algul käis see läbi löökehituste ja töökangelaslikkuse prisma (B. Kerbabajevi ,,Nebit-Dag" (1957), esimene suurteos Turkmeenia töölisklassist), siis hiljem on enam esikohal inimene, tema moraalsed valikud (H. Dzumajevi
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri suuruse üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80 % perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. Lisaks eelpool nimetatud kriteeriumitele, tuleb arvestada toimetuleku määramisel ka isiku Eestis viibimise alust. Nii on õigus sotsiaalhoolekande alaseid toetusi saada isikul, kes viibib Eestis kas tähtajalise elamisõiguse, tähtajalise elamisloa või alalise elamisõiguse ja alalise elamisloa alusel. Erandiks on siinkohal vältimatu sotsiaalabi, mille osutamise puhul ei oluline kui kaua ja mis alusel isik Eesti territooriumil viibib. Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks on neto-kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses.
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevik...
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süste...
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
likud sõnad) eraldi artiklitesse. Viimastele on kombeks lisada ka homonüüminumbrid. (50) tee I – rajatis sõidukite liiklemiseks tee II – 1) teepuu lehtede puru, 2) sellest purust valmistatud jook • Nagu öeldud, on terminoloogias rohkem kombeks seda vahetege- mist ignoreerida, eriti kuna tähenduste seotuse väljaselgitamine näitest 50 vähem ilmsetel juhtudel võib nõuda keeleajaloo alaseid eriteadmisi ja olla subjektiivne. Sel juhul saavad kõik samakujulised eritähenduslikud sõnad eraldi artiklid ja homo- nüüminumbrid. (51) tee I – rajatis sõidukite liiklemiseks tee II – teepuu lehtede puru tee III – sellest purust valmistatud jook Teisendusmehhanismi plaanides tasub mõelda, kas koostaja soovib homonüümide omavahelist järjestust määrata või mitte. Kui jah, siis
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
