vahepeal võib esineda veel küllaltki suures ulatuses mingi vahepealne või nn. üleminekureziim. Reynoldsi arv - Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Kui Reynoldsi arv on alla kriitilise, siis voolamine on laminaarne, kuid üle kriitilise Reynoldsi arvu puhul läheb voolamine varem või hiljem üle turbulentseks. KEHAD ÕHUVOOLUS: külgede kumerusele kiireneb õhuvool ja külgedel tekib alarõhu piirkond. Lõpuks hakkab õhuvool keeristena keha pinnalt eralduma ja seega tekib keha taga õhukiiruse puudujääk, sest see õhk, mis oleks pidanud ümber keha taha voolama, on keeristena eraldunud. Selle tõttu tekib ka keha taga alarõhu piirkond. See alarõhupiirkond moodustab külgmiste piirkondadega ühtse terviku, kuigi nende piirkondade tekkemehhanismid on erinevad. Kuna keha on sümmeetriline, siis kogu mõjuv aerodünaamiline jõud on õhukiiruse sihiline.
vahepeal võib esineda veel küllaltki suures ulatuses mingi vahepealne või nn. üleminekureziim. Reynoldsi arv - Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Kui Reynoldsi arv on alla kriitilise, siis voolamine on laminaarne, kuid üle kriitilise Reynoldsi arvu puhul läheb voolamine varem või hiljem üle turbulentseks. KEHAD ÕHUVOOLUS: külgede kumerusele kiireneb õhuvool ja külgedel tekib alarõhu piirkond. Lõpuks hakkab õhuvool keeristena keha pinnalt eralduma ja seega tekib keha taga õhukiiruse puudujääk, sest see õhk, mis oleks pidanud ümber keha taha voolama, on keeristena eraldunud. Selle tõttu tekib ka keha taga alarõhu piirkond. See alarõhupiirkond moodustab külgmiste piirkondadega ühtse terviku, kuigi nende piirkondade tekkemehhanismid on erinevad. Kuna keha on sümmeetriline, siis kogu mõjuv aerodünaamiline jõud on õhukiiruse sihiline.
Kõige enam on levinud sisepõlemismootorid, mis kasutavad vedelkütust, enamasti bensiini, diislit või vedelgaasi. Kõikide nende mootorite tööpõhimõtted on põhiliselt samad. Lähemalt räägime siis bensiinimootori tööpõhimõttest. Bensiinimootori töötsükkel Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges vahekorras segu suunatakse läbi sisselaske klappide silindrisse. Kolb liigub tihedas silindris alla ning tekitab seal alarõhu, mis imeb õhu-kütuse segu sisse. Kui silinder jõuab alla, sulgub sisselaskeklapp ning ülesse liikuv kolb hakkab kütust kokku suruma. Rõhu maksimumis süüdatakse segu süüteküünla abiga ning kolb liigub ülerõhu mõjul alla. Uuesti üles liikudes avatakse väljalaskeklapp ning põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Kolvi tõusmisel ülemisse surnud seisu ehk maksimumi hakkab sama ring uuesti. Klappide liikumist reguleerib kolvi liikumisega sünkroonis olev nukkvõll
5 = Kõrgerõhu hooldusliide 1 2 6 = Reduktor 7 = Aurusti 8 = Alarõhu hooldusliide 9 = Võnkesummuti (margikohane) B Kõrge rõhk Madal rõhk 3 A B C D
: 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radiaatoris olevat vett et mootor üle ei kuumeneks. 5. Radiaatori korgi ülesanne on tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1- 0,13bar. Vajalik temp. tõstmiseks. 6. tsentrifugaalpumba tööpõhimõte: pumba tööratta pöörlemisel tekib tsetrifugaaljõud,mille mõjul paisatakse vesi ratta keskelt äärte poole spiraalkambrisse.tööratta keskel tekib vaakum ja imitorust tungib vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel.voolukiiruse ühtlustamiseks suureneb spiraalkambri diameeter. 7. suurt ja väikest ringvoolu reguleerib termostaatklapp. 8. 5 põhjust miks mootor võib üle kuumeneda: I
ja hoida mootori töötemperatuuri. Vedeliku pump Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. Radiaator Jahutab jahutusvedelikku Ventilaator tekitab õhuvoolu läbi radiaatori käiatakse: elektri mootoriga, mehhaniliselt kiilrihmaga Paisupaak Vajalik töösooja vedeliku paisumise kompenseerimiseks Paisupaagi kork tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar, mis on vajalik temp. tõstmiseks. Jahutusvedelikud EG- etüleenglükool+ aditiivid /+ vesi/. PG- propüleenglükool + aditiivid /+vesi/ Aditiivid väldivad korrosiooni ja sadestite teket, vähendavad vahuteket ning annavad värvuse. Etüleenglükoolibaasil saadud jahutusvedelikud on rohelised või sinakasrohelised, propüleenglükooli baasil saadud- (purpur)punased. Etüleen- ja dietüleenglükooli baasil valmistatud antifriisid
Tänaseks on välja arendatud mitmed eriotstarbelised koristusmasinad, mis pesevad, küürivad, poleerivad, imevad nii tolmu kui vett ja millega saab puhastada praktiliselt kõiki pindu siseruumides kui ka suuri territooriume väljas. 1. Imurid 2. Põrandahooldusmasinad 3. Kombineeritud põrandahooldusmasinad 4. Pühkimismasinad 5. Survepesumasin Imurite töö põhineb alarõhul, mille enamikul masinatest tekitab imimootor. Suruõhul töötavatel imuritel tekitab alarõhu suruõhk. Tekkinud alarõhu tõttu imetakse vooliku kaudu mahutisse õhku ja sellega koos ka lahtine mustus. Tolmuimejad on lahtise kuiva mustuse (tolm, praht) kogumiseks kõvadelt ja tekstiilkattega põrandatelt. Õhuvool võtab endaga kaasa puhastatavalt pinnalt mustuse ja kannab selle tolmukotti. Täiendavalt suunatakse õhuvool läbi tolmuimeja mikrofiltrite ja puhastatud õhk väljub õhuavadest samasse ruumi. Kesktolmuimejatest suunatakse puhastatud õhk õue. Tolmuimejad võivad olla
rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaatklapp: *reageerib vedeliku temperatuure *asubsuure ja väikse ringi vahel *termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. 1.9 Radiaator: *Jahutab vedelikku 2 Radiaatori või paisupaagi kork: *Tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar *Vajalik temp. tõstmiseks. 2.1 Ventilaator: *tekitab õhuvoolu läbi radiaatori *käiatakse: *elektri mootoriga *Mehhaniliselt kiilrihmaga *viskoosussiduriga *bimetalliga *elektromagnetiga 2.2 Paisupaak: *kuumana jahutusvedelikud paisuvad *paisinud vedelik pääseb paaki siis kui radiaatoris on tekkinud nii suur rõhk,et korgi klapp avaneb *pärast jahtumist tekib radiaatoris hõrendus(alarõhk) siis avaneb korgi teine klapp,mis laseb vedeliku tagasi radiaatorisse. 2
materjalil kuivada. vähendatakse ventilatsiooni 3.kasutati valitud ja kvaliteetset materjali 3. ei ole küttekoldeid mis ventileeriksid ruume 4. hooned olid suhteliselt hõredad ja 4.kasutatakse keldreid elamiseks või veeaur pääses hoonest välja niiskete ruumidena(saun) 5.ventileerisid ruume küttlekolded, 5. soojustatakse põrandaid ja tekitades neis alarõhu põrandaalune on külm ning niiske 6. kasutati keldrit jaheda hoiuruumina 6. nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele Niiskuse liikumine Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna.Seepärast on oluline kindlaks teha milline niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskusehulga korrla on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madala puhul konvektsiooni või difusiooniga. Difusioon
Suurem hulk tavakasutajale mõeldud tindiprintereid kasutavad tindikasette, milles on kogum pisikesi soojendiga kambreid, mis kõik on ehitatud kasutades fotolitograafiat. Et väljastada tindipiisk ükskõik millisest kambrist, lastakse selle kambri soojendisse elektriimpulss, mis põhjustab kambris tindi äkilise aurustumise ja moodustab mulli, mis põhjustab järsu rõhusuurenemise. See paiskab omakorda tindi paberile. Tindi pindpinevuse ja kambris tindi väljumisel tekkinud alarõhu tõttu imetakse tindihoidlast väikese kanali kaudu uus tint. Kasutades sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehte horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi. Keskmisel printeril kulub ühe rea printimiseks umbes pool sekundit. 3. LASERPRINTER Olenemata sellest, et tahmakassett on kallis ja hea printer ise ka, siiski on laserprinter
1955 ndal hakkas Whirlpool tootma kuivateid tootma väitega, et see kuivatas poole kiiremini kui tavalised kuivatid, sest ta suurendas kuivatisse siise tuleva õhu hulka ning kuivatist välja mineva gaasi hulka. Täiendused · 1946 dal aastal lisati kuivatitele nupud, mis paigutati masina ette, taimer, väljalasketoru niiskele õhule, temperatuuri muutja ja jahutus tsükkel. · 1958 dal aastal pakuti rahvale esimest korda 30 tolli laiust kuivatit, mis kasutas alarõhu süsteemi. (Seda süsteemi on siiani kasutatud kuivatites.) · 1959 dal aastal lisati kuivatitele andur, mis lõpetas kuivati töö, kui pesu oli piisavalt kuiv. · 1965 dal aastal tutvustati kuivatit, millel oli püsiva pressiga tsükkel. · 1972 aastal pandi gaasiga töötavatele kuivatitele elektri starterid. · 1974 aastal pandi kuivatitele mikroelektroonilised seadmed, millega saab määrata, kui kaua peab kuivati töötama.
ühendatud kas hoones või väljaspool hoonet paikneva püstikuga (vt joonis 10). Püstik varustatakse ventilaatoriga. Radoonikaev Radoonikaevu skeem on esitatud joonisel 11. Radoonikaevu kasutatakse radooni hoonealusest pinnasest eemaldamiseks eelkõige õhku hästi läbilaskvate pinnaste (näiteks kruusapinnase) korral. Radoonikaevus paikneva ventilaatoriga imetakse maja alt ja selle ümbrusest välja radoonirohke õhk, tekitades maja all alarõhu. Sellega välditakse radooni tungimist majja. Radoonikaev asetseb väljaspool maja. Õhu väljavoolukanal paigaldatakse majast sellisele kaugusele, et radoon ei satuks uuesti majja. Kasutatakse eri suurusega radoonikaevusid, mis võivad teenindada kas üht maja või majade gruppi. Kasutatud allikas "Radooniohutu elamu", Ph.D. Endel Jõgioja, Tallinn 2004 3 Radoonitaseme alandamine olemasolevates elamutes
Andurid Soojuslüliti Soojuslülitit kasutatakse jahutusventilaatorite juhtimiseks seadiste ülekuulamise kaitseks (näiteks klaasipühkijate ning soojendusventillatorite mootorites) ning vanemates sissepritsesüsteemides külma mootori küttesegu reguleerimisel. Soojuslüliti töö põhineb soojuspaisemisel. Lülitites kasutatakse kontaktide jutimiseks tavaliselt vahakapsleid ja bimetall. Soojuslüliti enamlevinud reike on kulumisest tingitud liiga suur sisemine pingelang. Pingelang põhjustab signaalhäireid ja kontaktide ülekuumenemist, mis omakorda rikub lüliti lõplikult. Releega või juhtplokiga juhitava soojuslüliti normaalne pingelang on nullilähedane. Seadisega otse ühendatud lüliti lunatid pingelang on kuni 0,2V. Mõõtmist on otstarbekas alustada seadise signaaljuhtme ja aku miinusklemmi vahelt. Juhul kui pingelang on lubatud suurem, tuleb järj-järgult üle kontrollida lüliti kõik ühendused (ära unusta ka maandust). Aeg-soojuslüliti Aeg-soojus...
lamamisalal stabiilse temperatuuri tagamiseks on selle katmine varikatusega. 17. Seasõnniku koristamine ( tahke ja vedelsõnnik). Vedelsõnniku toruga eemaldamine Sõnniku toruga eemaldamise meetodi puhul ehitatakse sigade sulgude alla vannikujulised, vähemalt 40-50 cm sügavused kanalid. Kanalite põhja alla paigaldatakse PVC-torud läbimõõduga 200, 300 või 400 mm. Vedelsõnnikut paisutatakse korgi abil (joonis 1, foto 1)). Sõnnik eemaldatakse hoidlast pärast klapi avamist alarõhu (vaakumi) toimel, vedelsõnnik valgub kogumistorusse. Tahke sõnniku eemaldamine Tahke sõnnik tekib siis, kui kasutatakse allapanuks saepuru, põhku jt. Tahke sõnniku eemal- damiseks kasutatakse peamiselt kettkraaptransportööre, mis koosnevad ühest või kahest lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele
tagamiseks on selle katmine varikatusega. 17. Seasõnniku koristamine ( tahke ja vedelsõnnik). Vedelsõnniku toruga eemaldamine Sõnniku toruga eemaldamise meetodi puhul ehitatakse sigade sulgude alla vannikujulised, vähemalt 40-50 cm sügavused kanalid. Kanalite põhja alla paigaldatakse PVC-torud läbimõõduga 200, 300 või 400 mm. Vedelsõnnikut paisutatakse korgi abil (joonis 1, foto 1)). Sõnnik eemaldatakse hoidlast pärast klapi avamist alarõhu (vaakumi) toimel, vedelsõnnik valgub kogumistorusse. Tahke sõnniku eemaldamine Tahke sõnnik tekib siis, kui kasutatakse allapanuks saepuru, põhku jt. Tahke sõnniku eemaldamiseks kasutatakse peamiselt kettkraaptransportööre, mis koosnevad ühest või kahest lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele. See oleneb sõnniku eemaldamise
lihaseid (!). Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased (kergitades rinnakorvi) ja diafragma (minnes kõhu suunas lamedamaks) kokku, suurendades seega rinnaõõne ruumala. Väljahingamisel on vastupidi: lihased lõtvuvad, rinkere langeb ja diafragma kumerdub kopsude poole, õhk surutakse välja. Sügaval hingamisel kaasneb ka tesite lihaste töö (nt kaelalihased, kõhulihased jt). Kopsud järgivad pleuraõõne alarõhu tõttu rindkere mahu vastavaid muutusi. Seetõttu on arusaadavad ka järgmised juhtumid: 1) kui rindkere vigastamisel õhk pleuraõõnde tungib, langevad kopsud kokku (alarõhk kaob); niisugust olukorda nimetatakse õhkrinnaks ehk pneumotooraks'iks; 2) kui mingil põhjusel lähevad hingamislihased krampi (nt teetanuse korral), ähvardab lämbumine. Kopsude mahud ja mahtuvused Rahulikul hingamisel vahetub kopsudes ca 0,4 0,5 liitrit õhku, seda mahtu nimetatakse
Soe õhk liigub külmema õhu poole ja viib õhus oleva mustuseosakesed endaga kaasa. Need kinnituvad pinnale ja reedavad nii külmasilla asukoha. Külmasilla pilt. 9. Võrdlus. *VAREM · valiti ehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad. · Ehitati aeglases tempos ja konstruktsioonid said kuivada. · Kasutati valitud ja kvaliteetset materjali. · Olid hooned suhtelisel hõredad ja veeaur pääses ruumidest välja. · Venileerisid ruume küttekolded, tekitades neis alarõhu. · Kasutati keldrit jaheda hoiuruumina. · Kasutati seinameterjali, mis mahutas palju niiskust. · Sundisid majanduslikud olud hooneid reeglipäraselt hooldama *NÜÜD · Ehitatakse ka niisketesse kohtadesse. · On hooned tihedad ja energiat säästes vähendatakse ventilatsiooni. · Ei ole küttekoldeid, mis ventileeriksid ruume. · Kasutatakse keldriruume elamiseks või niiskete ruumidena (saun, pesuruum).
). töövedeliku voolamine, tänu millele ongi Hammasrattad 7 ja 8 on seotud kruvipumba müratase äärmiselt madal. omavahel minimaalse lõtkuga. Kui süsteem käivitatakse liigub sisselasketorus olev õhk läbi pumba tekitades sisselaskeavas S alarõhu, mille toimel imetakse töövedelik reservuaarist pumpa. Seejärel surutakse vedelik pumba korpuse ja hammasrataste vahele jäävas ruumalas väljavooluavasse. Põhiparameetrid
Ruumiõhu niiskus ei või kestvalt olla üle 60%. Hapnikuvajaduse järgi on õhuvahetus kõige väiksem. Õhuvahetuse arvutuse hõlbustamiseks antakse sageli elamutele valmis õhuvahetus- normid. Eluruumide sisekeskkonna ja õhuvahetuse normatiivid on esitatud tabelis 5.1 [29, lisa 3]. Üldkasutatavate ruumide sisekeskkonna ja õhuvahetuse normatiivid aga käesoleva töö lisas 3 [29, lisa 1]. Õhuvahetus võiks tekitada ruumis alarõhu (väljatõmbeõhuvahetus), sellega välditakse niiskuse liikumist piiretesse. Alarõhk võiks olla kuni 20 Pa. Maapinna lähedal (keldris, I korrusel) võiks alarõhk olla veelgi väiksem. Üksikasjalikud nõuded õhuvahetusele on toodud normides [28]. Selle järgi peavad õhuvahetus- seadmed vastama teatud normatiividele. Õhuvoolu hulga määramiseks vajalikud välisõhu parameetrid tuleb võtta Eesti Ehituskliima Teatmikust vastavalt hoone asukohale. Õhuvoolu hulga arvutamisel
1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)............................................
Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Vastuklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides) Kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega Antud reguleerimisel suletakse õhu sisselase kompressorisse. Kui õhu sisselase kompressorisse on suletud, töötab kompressor alarõhu piirkonnas. Seda meetodit kasutatakse eeskätte kolbkompressorites ja pöörlevat liikumist kasutatavates kompressorites. Kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse Meetodit kasutatakse eelkõige suurtes kolbkompressorites. Pärast kompressori sisselaskeklapi avatud asendisse lukustamist, ei ole kompressor võimeline tootma suruõhku. Kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega
vaakuminfusioon ja RTM (resin transfer moulding). 2.2 Tootmisprotsess vaakuminfusioon Klaasplastist ja süsinikplastist sandwich-tüüpi kerega jahtide ja kaatrite ehitamisel kasutab vaakuminfusiooni Luksusjaht AS. Vaakuminfusioonis kasutatakse alarõhku, et vaik imenduks klaaskiud sarrusesse (kangas matt), mis on kihiti asetatud vaakumkotiga suletud vormi. Vaik juhitakse vaakumpumba abil tekitatud alarõhu abil läbi laminaadi kihtide ja üleliigne vaik koguneb vaigukogumisnõusse, mis on omakorda ühendatud vaakumpumbaga (vt. joonised 2 ja 3). Sandwich-detail on kaetud spetsiaalse vaakumkilega, kuhu paigaldatakse vaigutoitekanal ja vaakumkanal. Tallinn 2011 4 Tallinna Tehnikaülikool Joonis . Vaakuminfusioon protsess Joonis . Vaigu juhtimine laminaadis 2
Tuulutus Tuulutusruumi kõrgus peab olema: vähemalt 200mm, 200mm, kui katusekale on <1:20; <1:20; vähemalt 100mm, 100mm, kui katuse kalle on >1:20. >1:20. Õhu sissepääsu ava peab olema võimalikult all ja õhu väljapääsu ava võimalikult üleval (maks. kõrguste erinevus). Alarõhu tuuluti maksimaalselt üleval. Tuulutusavade pind hoone perimeetril peab olema katuse pindalast vähemalt: 0.5%, 0.5%, kui katusekale on <1:20; <1:20; 0.25%, kui katuse kalle on >1:20. >1:20. 54 27 Tuulutus
-0,94; härmatis-0,99) Kui kahe pinna 1 pool on peegelduv, võib neid koos peeglina
vaadelda. Nt selektiivkiht pakettklaasil.
21). Aknaklaasi läbipaistvus?
Aknaklaas laseb peale inimsilmale nähtava valguse (0,4...0,78m) läbi ka inimesele
nähtmatut ip kiirgust (kuni 3,5m), ning seetõttu tuleb läbi akna suur hulk energiat
soojuskiirgusena, mis tagasi peegeldades saavutab lainepikkuse 10 m ja seetõttu enam
klaasi ei läbista. +joonis.
22). Õhutihedus. Selgitage alarõhu katsemetoodikat n50?
Õhutihedus on oluline, et väikse U-arvuga piire toimiks. Õhk liikumist läbi piirde
põhjustab tuul ja temp. erinevused. Vastavalt normidele peab piirde õhutihedus Rp olema
suurem kui nõutav õhutihedus. Rp= p/n, kus Rp-piirde õhutihedus, p-rõhkude vahe
sees ja väljas, n-piirde norm õhu läbi laskvus. Piirdekonstruktsioon ei kuulu
arvutamisele kui Rp>20 ja kui piirdest läbiminev õhuhulk <0.5Kg/m 2.
Piirdekonstruktsioon rahuldab nõudmisi kui RpTP
väärtus), ordinaat P5 absoluutset kogurõhku, ordinaat Hst.5 suhteline staatiline rõhk (negatiivne väärtus), Pst.5 absoluutne staatiline rõhk, Pdün.5 dünaamiline rõhk. Suhteline kogurõhk ja staatiline rõhk on imevosas alati negatiivsed, aga surveosas positiivse märgiga. Dünaamilise rõhu suurus on kogu torustiku pikkuses ühesugune ja alati positiivse märgiga. Suhteline kogurõhk H5 kujutab endast atmosfäärirõhu ja ventilaatori poolt tekitatud alarõhu vahet ja see kulub kompenseerimaks imevosa takistuste ületamiseks. Suhteline kogurõhk H6 kujutab rõhkude vahet, mille toimel õhk liigub torustiku surveosas. Ventilaatori poolt avaldatud kogurõhk on torustiku imevosa ja surveosa takistuste ületamiseks kuluv rõhk ja võrdub arvuliselt kogurõhkude summaga enne ja pärast ventilaatorit. Punktis 3 toimub harude ühendumine imevosas. Seal on mõlemas harus staatiline rõhk võrdne, kuid
kahtluse korral. Organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste
kvaliteedinäitajate alusel jaotatakse piim ortidesse.
esmane ülevaatus elamute esmakordsel külastusel: üldine ülevaatus, põhitarindite ja -konstruktsioonide kaardistamine, ülesmõõtmine, fotod; esmase ülevaatluse alusel koostati riskianalüüs ja täpsustati edasiste uuringute vajadus; põhjalikumad uuringud, mõõtmised ja proovide võtmine. Elamutes mõõdeti sõltuvalt võimalustest ja vajalikkusest eluruumide piirete õhupidavust, fotografeeriti välispiirdeid normaalrõhu ja alarõhu tingimustes külmasildade ja õhulekete väljaselgitamiseks, kontrolliti piirdepindade niiskust, elamute seintest ja põrandatest võeti puiduproove võimaliku mädanikkahjustuse väljaselgitamiseks (Joonis 2.1). Aasta jooksul mõõdeti tunnise intervalliga siseõhu temperatuuri ja suhtelist niiskust ning välispiirde sisepinna temperatuuri. Joonis 2.1 Puiduproovide võtmine seinast (vasakul) ja põrandast (paremal) võimaliku
renoveerimise puhul) käigus lisaks radoonimembraanile paigaldada põranda alla radoonitorustik või/ja -kaevud, et tekitada pinnases alarõhku ruumi suhtes ja seeläbi alandada radoonitaset pinnases ning vältida radooni sattumist hoone siseruumidesse. Alarõhk radooni kogumise süsteemi tekitatakse ventilaatoriga, mille peab paigaldama pööningule, õue hoone kõrvale või keldrisse. Ventilaator paigaldatakse torustiku lõppu, et torustikus oleks alarõhk. Alarõhu jaotamiseks hoonealuses pinnases võib kasutada kogumiskaevusid või perforeeritud kogumistorutikku. [11] 12 Üks kõige tõhusam ja enim kasutatud meetod pinnasest radooni eemaldamiseks on paigaldada põranda alla ventilatsioonitorud. Põranda ning radoonimembraani alla poorsesse pinnasesse paigaldatakse perforeeritud ventilatsioonitorude süsteem, mis ühendatakse kas hoones või
Deformatsioonitajuri ehk tensoresistoriga rõhumõõteriistades rakendatakse rõhu toimel deformeeruvaid mehaanilisi manomeetrilisi torusid ja membraane. Sellistes seadmetes mehaaniline deformatsioon on üldiselt võrdeline rõhuga. Tasakaalustavad mõõdetavat rõhku tajuri elastsusjõud või mõõdetavale rõhule vastassuunas toimivad välisjõud (vedru). Ühekeeruline manomeetriline toru - 270° kaare kujuline ühest otsast suletud ümara ristlõikega toru, mille sees olev rõhk püüab teda alarõhu toimel kõverdada. Mitmekeerulise manomeetrilise toruga mr on samuti ühest otsast suletud ümar toru, kuid ta koosneb 2...5 keerust (on vedrukujuline) ja tänu sellele on täpsem. Membraankarp koosneb elastsetest membraanidest ja rõhu muutumisel deformeerub (põhi liigub). 13 22. Elektrilise rõhumõõteriistad. Elektrilised rõhuandurid. Pieso-elektrilised ja piesokeraamilised andurid.
Deformatsioonitajuri ehk tensoresistoriga rõhumõõteriistades rakendatakse rõhu toimel deformeeruvaid mehaanilisi manomeetrilisi torusid ja membraane. Sellistes seadmetes mehaaniline deformatsioon on üldiselt võrdeline rõhuga. Tasakaalustavad mõõdetavat rõhku tajuri elastsusjõud või mõõdetavale rõhule vastassuunas toimivad välisjõud (vedru). Ühekeeruline manomeetriline toru - 270° kaare kujuline ühest otsast suletud ümara ristlõikega toru, mille sees olev rõhk püüab teda alarõhu toimel kõverdada. Mitmekeerulise manomeetrilise toruga mr on samuti ühest otsast suletud ümar toru, kuid ta koosneb 2...5 keerust (on vedrukujuline) ja tänu sellele on täpsem. Membraankarp koosneb elastsetest membraanidest ja rõhu muutumisel deformeerub (põhi liigub). 13 22. Elektrilise rõhumõõteriistad. Elektrilised rõhuandurid. Pieso-elektrilised ja piesokeraamilised andurid.
isegi 1-2 miljonit Bq/m³. Esmalt tulekski leida abinõud, mis takistaksid radooni sattumist majja. Õhurõhk majas on tihti madalam, kui väljas või maa sees. Kui maapind on õhku läbilaskev ja põhikonstruktsioon on hõre, võib radooni sisaldusega õhk imbuda majja. Suurel kogusel kõrge radooni sisaldusega maapinnast pärinev õhk võib põhjustada suuremat radoonihulka majas sees kui sama suure radoonisisaldusega õhk väljas. Seetõttu tuleks tagada alarõhu vähendamine majas sees ja muuta tihedamaks kergesti lekkivad kohad. [ 2 ] 15 4.1.1 Radoonikaev Radoonikaev on ülekaalukalt kõige efektiivsem abinõu, et alandada õhurõhku maa sees ja takistada radooni sattumist majja. Viimastel aastatel on paigaldatud sadu radoonikaevusid, mille abiga on saavutatud keskmise radoonisisalduse tähelepanuväärne vähenemine. Radoonikaev on valmistatud
Desodoraatoris juhitakse kuum toode kas 14 regeneratiiv- või pastöriseerimise sektsioonist õhukese kihina tangentsiaalselt vastu desodoraatori vertikaalse silindri kujulise korpuse seina või pihustatakse. Vaakumpumba poolt tekitatud alarõhu mõjul hakkab toode intensiivselt keema ning 152. 153. 154. 155. Piima pastöriseerimise, separeerimise, normaliseerimise ja homogeniseerimise liin 156. 157. 158. 15 159. 160. Nendes aparaatides piim temperatuuriga 5-10 °C pumbatakse regeneratiivsektsiooni, milles soojeneb vastaspoolel liikuva piima soojuse arvel. Sealt
nahka ja muudvad selle kõvaks. Kunstnahk 20 On oma olemuselt plastik. Talub hõõrumist, kuid rebeneb kiiresti ja ajab higistama. On elektriseeruv, seega määrdub kergesti ja mustus kinnitub tugevalt. Kunstnahast pinnad puhastatakse samuti kui plastmasspinnad. KORISTUSMASINAD Vee- ja tolmuimejad Tolmuimeja töötab põhimõttel, et mootor imeb mahutis tekkinud alarõhu abil vooliku kaudu mahutisse õhku ja sellega koos prahti. Kõvast materjalist otsikud sobivad pehmete pindade puhastamiseks, pehmest materjalist otsikud kõvade pindade puhastamiseks. Tolmuimejaga töötades on oluline tööasend, selg peab olema sirge. Veeimejad töötavad samal põhimõttel nagu tolmuimejad. Vee imemiseks võetakse masinast eelnevalt välja tolmukott ja filter. Vee- ja tolmuimeja ületäitumisel lõpetab masin automaatselt töö, kui mahuti täitub.
platsil lüps- ettenähtud ruum laudas, kus aparaadid asuvad ja kuhu lehmad aetakse lüpsi ajaks c) väljas lüpsmine- lüpsikoht asub väljas 2) Piimakogumisviisi järgi: a) kannulüps- udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse b) torusselüps- udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi öäbi filtri piimatanki (jahutus-säilitusnõu) 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus- Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi e. alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal) . Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsimasinat vaakumvoolik. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. Tööpõhimõte: elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja. Pulsaatoriga vaakum vaheldub välisõhu rõhuga, mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Piim liigub vaakumi abil nisakannudest
suurem probleem on mootorisse vajaliku hulga õhu/hapniku saamine võrreldes kütuse pealekallamisega. Kuidas selline hulk õhku mootorisse saadakse ja kuidas seda sinna veel rohkem ajada? Vabalthingav mootor peab kogu vajamineva õhu sisse "imema"; tegelikult näeb see välja nii, et sisselasketaktil allapoole liikuv kolb tekitab enda kohal hõrenduse ehk alarõhu, millesse õhk tungib atmosfäärirõhu mõjul meie pea kohal olev kilomeetrite kõrgune õhusammas avaldab nimelt ka rõhku, mille suuruseks merepinnal on 1 atm ehk 1,013 bari ehk 14,7 PSI (pounds per square inch). Just rõhuvahe atmosfääri ja silindri vahel on see, mis õhu sisselasketakti ajal silindrisse surub. Sellest järeldub, et kõrgemates piirkondades, kus õhusammas on "õhem" ja rõhk väiksem, kannatab
avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Mittetagasivooluklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides). Sele 14 - Kompressorist väljastatava õhuhulga piiramine 16 2.3.2.2 Õhu kompressorisse sisselaske sulgemine ja avamine Antud reguleerimisel suletakse õhu sisselase kompressorisse. Kui õhu sisselase kompressorisse on suletud, töötab kompressor alarõhu piirkonnas. Seda meetodit kasutatakse eeskätt kolbkompressorites ja pöörlevat liikumist kasutatavates kompressorites (sele 15). Sele 15 - Õhu sisselaske sulgemine 2.3.2.3 Sisselaskeklapi lukustamine avatud asendisse Seda meetodit kasutatakse eelkõige suurtes kolbkompressorites. Pärast kompressori sisselaskeklapi avatud asendisse lukustamist, ei ole kompressor võimeline tootma suruõhku (sele 16). Sele 16 - Sisselaskeklapi lukustamine
avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Mittetagasivooluklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides). Sele 14 - Kompressorist väljastatava õhuhulga piiramine 16 2.3.2.2 Õhu kompressorisse sisselaske sulgemine ja avamine Antud reguleerimisel suletakse õhu sisselase kompressorisse. Kui õhu sisselase kompressorisse on suletud, töötab kompressor alarõhu piirkonnas. Seda meetodit kasutatakse eeskätt kolbkompressorites ja pöörlevat liikumist kasutatavates kompressorites (sele 15). Sele 15 - Õhu sisselaske sulgemine 2.3.2.3 Sisselaskeklapi lukustamine avatud asendisse Seda meetodit kasutatakse eelkõige suurtes kolbkompressorites. Pärast kompressori sisselaskeklapi avatud asendisse lukustamist, ei ole kompressor võimeline tootma suruõhku (sele 16). Sele 16 - Sisselaskeklapi lukustamine
takistusega. 6. Millega mõõdetakse mida? Termomeetriga mõõdetakse temp, vaakummeetriga alarõhku, manomeetriga ülerõhku ja baromeetriga atmosfääri rõhku. 7. Näide kahe parameetri omavahelisest seosest – rõhk ja temp Kui tõsta rõhku, siis tõuseb temperatuur. Entroopia. Keemisel, mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on ka temperatuur. Mida madalamal rõhul me keedame, seda madalam on ka temperatuur. 8. Näide üle- ja alarõhu kohta Alarõhk – vaakumpakendamine, pumba imipool, vaakumkuivatus, vaakumjahutus. Ülerõhk – pressimine, autoklaavimine, homogeniseerimine. 9. 2 tegurit koos selgitusega, mis mõjutavad aine viskoossust. Viskoossus sõltub antud aine osakeste mõõtmetest, mida suuremad ja raskemad osakesed, seda suurem viskoossus. Temperatuur – mida kõrgem temperatuur, seda vähem viskoossem on aine. Rõhk – rõhu suurenemisel suureneb ka viskoossus
Vormimine Liik Kirjeldus Venitus-puhumisvormimine Venitus ligilähedal klaasistumis või kristalliitide sulamistemperatuurile. Sellega tõstetakse mehaanilisi omadusi märgatavalt. Termovormimine (pneumo ja Lehtmaterjalide puhul kasutatakse üle- (pneumo) ja vaakum) alarõhu (vaakum) vormimist. Termoplastid soojendatakse temperatuurini 100 – 200 °C ja surutakse (rõhk kuni 2,5 MPa) või tekitatakse vaakumi abil alarõhk, mille abil surutakse leht vastu vormi, mille kuju ta jahtudes omandab. Rotovormimine Pulbriline plast surutakse tsentrifugaaljõu mõjul
Termilised olekuparameetrid: erimaht, absoluutne rõhk ja abs. Temperatuur. 1) Erimaht aine massiühiku maht (v) [ m³/kg] 2) Rõhk Pinnaühiku normaali suunasmõjuv jõud (p) [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi] 3) Temperatuur Absoluutne temperatuur (T) [K] Energeetilised olekuparameetrid: Siseenergia, entalpia, entroopia 1) Siseenergia (U) [J] 2) Entalpia (H) [J] 3) Entroopia (S) [J/K] 7. Absoluutse rõhu , ülerõhu ja alarõhu mõiste. Absoluutne rõhk gaasi tegelik rõhk ja saadakse siis kui rõhu mõõtmisel võtta 0-nivooks absoluutne vaakum. Ülerõhk rõhk mis on kõrgem atmosfääri rõhust. Nim. ka manomeetriline rõhk Alarõhk rõhk mis on madalam atmosfääri rõhust. Nim. ka vaakummeetriline rõhk. 8. Temperatuuri skaalad. Fahrenheit kasutusel ameerikas, Celsisus (t=C) kasutatakse rahvusvaheliselt 0 on vee sulamistemperatuur ja 100 vee keemistemperatuur. Kelvini skaala, samm on sama mis
Termilised olekuparameetrid: erimaht, absoluutne rõhk ja abs. Temperatuur. 1) Erimaht aine massiühiku maht (v) [ m³/kg] 2) Rõhk Pinnaühiku normaali suunasmõjuv jõud (p) [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi] 3) Temperatuur Absoluutne temperatuur (T) [K] Energeetilised olekuparameetrid: Siseenergia, entalpia, entroopia 1) Siseenergia (U) [J] 2) Entalpia (H) [J] 3) Entroopia (S) [J/K] 7. Absoluutse rõhu , ülerõhu ja alarõhu mõiste. Absoluutne rõhk gaasi tegelik rõhk ja saadakse siis kui rõhu mõõtmisel võtta 0-nivooks absoluutne vaakum. Ülerõhk rõhk mis on kõrgem atmosfääri rõhust. Nim. ka manomeetriline rõhk Alarõhk rõhk mis on madalam atmosfääri rõhust. Nim. ka vaakummeetriline rõhk. 8. Temperatuuri skaalad. Fahrenheit kasutusel ameerikas, Celsisus (t=C) kasutatakse rahvusvaheliselt 0 on vee sulamistemperatuur ja 100 vee keemistemperatuur. Kelvini skaala, samm on sama mis
poorne volditud paber, mida ümbritseb nailonvatt. Elemendist läheb läbi kogu mootorisse ja kompressorisse juhitav õhk. Osadel veoautodel on filtri õhuvõtturis lisaks tsentrifugaalne eelfilter, kus õhk saab püürisliikumise ja suuremad tolmu- ning mustuseosakesed langevad filtri põhja. Saastunud filterelement vähendab silindrite täidet, mistõttu mootor muutub jõuetuks, jõud hakkab kuluma ja kulub kiiremini. Loomulikult kaasneb sellega kütusekulu ja mootorist väljuv must suits. Kui alarõhu indikaator näitab punast või kui filterelement on olnud kasutuses üle 18 kuu, element vahetatakse. Osad: Sisselasketoru, Ühendusvoolik, Indikaator, Filterelement, Kaas ja Liblikmutter. Pump-Pihusti 1980-date lõpul, kui ilmnes, et seni diiselmootorites toitesüsteemides ainuvalitsenud kõrgrõhupump on oma võimalused praktiliselt ammendanud, hakati SCANIA arenduskeskustes otsima alternatiivseid toitesüsteemide lahendusi
parameetrid (U; H; S) V(maht) Termilised olekuparameetrid pa; v; T. 1) [m3/kg] [kg/m3] - Erimaht 2) Rõhk on jõud mis mõjub ühele pinnaühikule normaali suunas (risti) ,,P" [bar]; [kgt/cm2]; [kgf/m2]; [mmHg]; [mmH2O]; [Uf/m2] Kõik arvutused termodünaamikas toimuvad Pa (paskalites) Tehakse vahet: 1) Absoluutsel rõhul pa 2) Ülerõhul PüPmass 3) Alarõhu Pvac 4) Baromeetriline rõhk pbarB(õhirõhk) Pbar rõhku mõõdetakse baromeetritega. Absoluutne rõhk saadakse juhul, kui rõhu mõõtmiseks võtta nullivaks absoluutne vaakum, kuid praktiliset mõõtmiste korral võetakse 0-nivooks baromeetriline (atmosfärirõhk), seejuures, kui gaasi rõhk on suurem baromeetrilisest rõhust, siis gaas on ülirõhu all. Ülerõhuks nimetatakse atmosfääri rõhust kõrgemat rõhkuja kuna
V0- teoreetiline täilikuks põlemiseks vajalik õhukogus Vteg- tegelik õhukogus m3/kg Teoreetilisest õhukogust ei piisa tavaliselt. Et kütus põleks täielikult ära antakse alati rohkem õhku Vteg- V0=V V-liigõhk Liigõhutegur koldes- sõltub kütuse liigist, kõige väiksem gaasil u =1,04...1,5; tolmu kujul =1,2...1,3; vedel =1,1...1,15; kiht põletamisel =1,3...1,5 Katlast väljudes on suurem. l=1,3. Kuna enamus katlad töötavad alarõhu all. Summaarne gaaside maht Vg=Vco2+VSO2+VO2+VN2+VH2O On vaja, et arvutada katla ventilaatori(suitsuimeja) võimsuse Katelseadmed Üldiseloomustus: Nim seadmete komplekti v seadmestiku, mis on ettenähtud kuuma vee ja veeauru tootmiseks ja tarbijale väljastamiseks. täseadme moodustavad: katelagrekaat/katel, abisüsteemid ja seadmed. Katlas toimub mingi energialiigi (orgaanilise kütuse) põletamine soojuse saamise eesmärgil. Katel koosn: kolle ja koldeküttepinnad. Ja need on
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
kiiresti. Järgnevalt avab kolvi ülaserv ülevoolu- ehk läbipuhumiskanali suudme ja karteris kokkusurutud uus kütteseguannus voolab kolvipealsesse ruumi, tõugates sealt välja põlemise jäägid. Pärast läbipuhkekanali ja väljalaskeava sulgemist algab silindris jälle küttesegu kokkusurumine ja kogu tsükkel kordub. Kolvi liikumise ajal üles, kui ta on sulgenud läbipuhkekanali suudmeavad, gaas karteris hõreneb ja seetõttu tekib alarõhk. Alarõhu (0,5 atm) toimel täitub karter kiiresti kütteseguga kohe, kui sisselaskeava avaneb. Et küttesegu liikumise kiirus on suur, siis tuleb teda karterisse veel juurde ka pärast rõhu tasakaalustumist. Kui sisselaskeava on sulgunud, tõuseb küttesegu rõhk karteris kolvi allaliikumise ajal kuni väärtuseni 1,5 atm (0,15 MPa). Väntmehhanism ja karter Väntmehhanismi põhiosad on silinder, kolb, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja väntvõll.
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
sellele, kas tegu on kannulüpsi, torusselüpsi või platsillüpsi süsteemiga. Kannulüpsil on vahemahutiks lüpsikann, platsillüpsil näiteks mõõteanum. Neist edasi suunatakse piim säilitustanki, mis võib samuti olla vaakumi all koos muude piima kogumise seadmetega ( joonis). Piimavoolikus (ja -torustikus) piima transpordiks vajalik energia saadakse lüpsivaakumist. Kui tankis on normaalne õhurõhk, siis tuleb piim alarõhu all olevast kogumissüsteemi osast piimatanki pumbata või kasutada muid vahendeid rõhkude vahe ületamiseks. Nisakannud Lüpsiaparaadi osadest on lüpsi käigus nisadega otseses kokkupuutes nisakannud, kuhu vaakumi toimel piim imetakse. Kahekambriline nisakann koosneb jäigast väliskestast ehk hülsist ja selles paiknevat elastsest sisekestast ehk nisakummist. Lüpsiseadmed Nisakumm peab olema vastupidav ja elastne ning see valmistatakse kas naturaalsest, sünteetilisest või silikoonkummist
riketeks ning õlitussüsteemi lisa koormamine. Õlitussüsteemi hulka kuulub ka kolvi põhjale suunatud pihustid, mis jahutavad kolbi ning määrivad silindriseina . Foto 6. K24A3 balansiirvõllidega õlipump 1.4. Jahutussüsteem Jahutusüsteem koosneb veepumbast, termostaatklapist, jahutusradiaatorist, salongi soendusradiaatorist, mootoriõli soojusvahetist ning ülerõhu ja alarõhu klappidest. Veepump asub 12 mootori eesküljes ning käitatakse seitsme soonelise lisaseadmete rihma abil. Mootoriõli soojusvaheti ülesanne on hoida mootorõli temperatuur jahutusvedelikuga samas piirkonnas. Jahutussärgis puudusid silmaga nähtavad kahjustused või ladestused. Termostaatklapi avanemise temperatuur on 78 kraadi. Jahutussüsteemi ülerõhu klapi avanemise rõhk on 1,1 bar
horisontaalvuugi osa. põlemiskoldest, korstna 26. Hoonete konstruktiivsed Pingekomponent h võetakse kaudu eemaldatakse elemendid ja sõlmed vastu müüritise põlemise jääkproduktid. Ankrud ja sidemed, arvutuse nihketugevusega fvk. Peale Eemaldamine toob kaasa alused: Ankruid on vaja arvutuslike ankrute alarõhu tekkimise mitmesuguste kasutatakse müüritises palju koldes(tõmbe) koldesse konstruktsioonide konstruktiivseid ankruid, eriti imetakse sisse täiendav kinnitamiseks müüritise külge. müüritise erinevate kihtide hapnikurikas välisõhk. Tavaliselt seotakse ankrutega omavaheliseks sidumiseks. Skeem 10.1. Õhk massiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
