Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
Suitsugaaside temperatuuri alandamine ca 20 oC annab kasuteguri tõusu ca 1%. Kadu lahkuvate gaasidega ei tohiks ületada 10% kui arvutustes kasutatakse alumist kütteväärtust. Katla välispinna temperatuur aga ei tohiks ületada 30 35 oC. Õlikatel Õlikatla häälestamiseks on vaja teha põlemisgaaside analüüs ja vastavaid mõõtmisi. Juhul, kui kolle on alarõhu all ja ei toimu suitsugaaside kondenseerumist, tuleks määrata järgmised näitajad: o kolde alarõhk (joonis 5 p1) katla normaalse töö korral 0,5 (halb alla 0,5 mmH2O) o CO2 sisaldus heitgaasides(joonis 5 p2) üldjuhul lisaks ka CO ja O 2, katla normaalse töö korral CO2 o tahmaarv, katla normaalse töö korral on tahmaarv 1,0 (halb kui tahmaarv on üle või alla 1,0) o heitgaaside (põlemisgaaside) temperatuur o alarõhk heitgaaside kanalis, katla normaalse töö korral 1-2 mmH 2O,
Va = Vc+Vs ε = Va = Vc+Vs =1 + Vs Vc Vc Vc Surveaste näitab silindri üldmahu suhet põlemiskambri mahust Ottomootorite ε = 6...9 Diiselmootorite ε = 12...18 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID I takt. Toimub väntvõlli esimesel pöördel, kolvi liikumisel alumise surnud seisu suunas. Kolvi allaliikumisel tekib silindris alarõhk. Selle tagajärjel imetakse silindrisse läbi sisselaskeklapi värske atmosfäärirõhul õhk. Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga. II takt Komprimeerimine e survetakt, toimub väntvõlli esimesel pöördel, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Gaasijaotusklapid on suletud. Selle takti ajal toimub diiselmootoris õhu kokkusurumine, mistõttu tõuseb õhu temperatuur
A. veevahetus taimes 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Mõistet kasutatakse vee liikumise suuna iseloomustamiseks (muld, taim, atmosfäär). Iseloomustab vee energeetilist seisundit. Vesi liigub kõrgema vaba energiaga süsteemist madalamasse piirkonda. Võrdub vee keemilise potensiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potensiaali suhtes. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud Energia (J/mol), mis kombineerib keemilise pot. ja elektrilise pot. 3. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Mõjutavad samad tegurid, mis vee elektrokeemilise potensiaali valemis. Lisaks sõltub neljast erinevast potensiaalist gravitatsiooni, maatriks, rõhu, kontsentratsiooni. 4. Nimetage ja põhjendage ksüleemi anatoomilise ehituse kohastumused vee juhtimiseks Ksüleem (tõusev vool) taime juhtkude, mille põhifn. on vee transport kogu taime ulatuses. Trahheed ...
elavhõbedasammast, mmHg= torr, 1 at=736torr, 1 bar=750 torr, 760mmHg=1 atm. Normaalrõhu väärtust loetakse omamoodi nullpunktiks, millest mõõdetakse erinevaid rõhu väärtusi (sele 1). Sele 1 - Õhu rõhu mõõtmine 5 pamb atmosfääri rõhk mille väärtus sõltub nii geograafilisest asukohast kui ka ilmastikust ega ole konstantne suurus. pe,1 ülerõhk pe,2 alarõhk pabs absoluutne rõhk 1.4 Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus (sele2). p1×V1=p2×V2=p3×V3=const Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide:
at=736torr, 1 bar=750 torr, 760mmHg=1 atm. Normaalrõhu väärtust loetakse omamoodi nullpunktiks, millest mõõdetakse erinevaid rõhu väärtusi (sele 1). Sele 1 - Õhu rõhu mõõtmine 5 pamb ⇒ atmosfääri rõhk mille väärtus sõltub nii geograafilisest asukohast kui ka ilmastikust ega ole konstantne suurus. pe,1 ⇒ ülerõhk pe,2 ⇒ alarõhk pabs ⇒ absoluutne rõhk 1.4 Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus (sele2). p1×V1=p2×V2=p3×V3=const Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide:
Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. 55 VEISEKASVATUS
Nisakannud töötavad vaheldumisi: kui kaks neist on imemisfaasis (toimub piima imemine nisadest), siis ülejäänud kaks on massaazifaasis (nisakanal ja imemiskamber on kokku surutud). Nisakannud on ühendatud muude lüpsiaparaadi osadega voolikute abil, mille kaudu juhitakse neisse vaakum ja eemaldatakse piim. Piima väljutus udarast nisakannudesse toimub pulseeriva vaakumi toimel. Selleks vajaliku pulsatsiooni tekitab püsiva rõhuga lüpsivaakumist pulsaator, mille klappide abil kandub alarõhk imemisfaasi ajaks läbi vahelduvvaakumi kambri ja lühikeste vaakumvoolikute vaheldumisi kahte nisakannupaari. Stabiilse lüpsivaakumi tagavad vaakumpump ja selle juurde kuuluv rõhu stabiliseerimise süsteem. Pulsaator saab lüpsivaakumi pikast vaakumvoolikust, mis on ühendatud vaakumtorustikul oleva kraaniga. Selle kraani avamine või sulgemine ühtlasi käivitab või seiskab lüpsiaparaadi Nisadest välja imetud piim voolab kollektorisse lühikeste piimavoolikute kaudu.
· Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala. Pleuraõõnes on väike alarõhk. Väiksem kui õhurõhk. 2,6-6mmHg Hingamisliigutused: · Sissehingamine Olulisimad lihased on välimised roietevahelised lihased ja diafragma · Väljahingamine Olulisemad lihased on sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Gaasivahetus toimub väiksema osarõhu suunas. Daltoni seadus iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas (ka veeaur on gaas)
· Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala. Pleuraõõnes on väike alarõhk. Väiksem kui õhurõhk. 2,6-6mmHg Hingamisliigutused: · Sissehingamine Olulisimad lihased on välimised roietevahelised lihased ja diafragma · Väljahingamine Olulisemad lihased on sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Gaasivahetus toimub väiksema osarõhu suunas. Daltoni seadus iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas (ka veeaur on gaas)
Söögitoru lihased: - Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena: normaalselt suletud, va neelamise ajal - ülemine ja alumine sulgurlihas eSFINKTER, avanevad vaid toidupala edasitoimetamiseks - ülemine lihas takistab hingamisliigutuse ajal õhu sattumist söögitorru - alumise lihase funktsioneerimishäired: röhitsemine; happelise maosisaldise refluks söögitorru ja neelu - sfinkterite sulguse korral on nendevahelises söögitoru osas alarõhk nagu pleuraõõnes (kasulik hingamisuuringutel) 2. Füsioloogilised e funktsionaalsed kitsused(vaid elaval inimesel tuvastatavad): ● aortaalne kitsus- ristumisel aordiga ● kardiaalne kitsus - söögitoru üleminekukoht makku Söögitoru kõverused tulenevadtema algus- ja lõpposa nihkumisest mediaantasandist vasakule, keskosa (Th5-Th10) paremale; kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba küfoosile (rinnakumerusele) Söögitoru seina ehitus: 1
Kopsude vahele jäävat piirkonda nimetatakse mediastiinumiks. Gaasivahetus toimub alveoolides läbi õhu-vere barjääri. Kopsus toimib samaaegselt 2 vereringet: 1. kopsu e väike vereringe 2. bronhiaalarterid ja -veenid Kopsudes on õhuteede, alveoolide, veresoonte jne vahel sidekude, milles on palju elastseid kiude. Selle tõttu püüab kopsukude alati kokku tõmbuda. Sissehingamisel rindkere laieneb, kopsude ümber tekib alarõhk ja välise õhurõhu surve tõttu voolab õhk kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb ja kops tõmbub kokku, surudes õhku välja.
Vitaalkapatsiteet- maksimaalne sisse- või väljahingamisel vahelduv õhu maht Jääk- e. residuaalmaht- pärast maksimaalset väljahingamist kopsudesse jääva õhu maht Kollapsi- e. minimaalõhk- õhk, mis jääb kopsudesse kopsukoe retraktsioonil Totaalkapatsiteet- vitaalkapatsiteet + jääkmaht 39) Rõhk rinnaõõnes ja kopsudes. Õhkrinna mõiste ja tagajärg. Kui välisõhu ja pleuraõõne vahel tekib õhuühendus kas läbi rindkereseina või bronhi, kaob plauraõõnes alarõhk ja kops vajub kokku. Tekib õhkrind ehk pneumotooraks. 40) Atmosfääriõhu ja alveolaarõhu koostis. Gaaside osarõhkude arvutamine. Atmosfääriõhk- 20,9 % O2, 0,03 % CO2, 79% N2 ja väärisgaase. Alveolaarõhk- pärast rahulikku väljahingamist kopsudesse jääv õhk; 14 % O2, 5,6% CO2, 80,4% N2 ja väärisgaase Gaasivahetus kopsudes: gaasivahetus alveolaarõhu ja kapillaarvere vahel toimub difusiooni teel vastavalt gaasi osarõhu gradiendile. Hapniku osarõhk: alveoolides 100mm Hg
Totaalkapatsiteet- vitaalkapatsiteet + jääkmaht 39) Rõhk rinnaõõnes ja kopsudes. Õhkrinna mõiste ja tagajärg. Normaalselt pleuraõõnes välise atmosfääri suhtes negatiivne rõhk, et kopsud täidaksid rindkereõõne võimalikult äielikult. See negatiivne rõhk süveneb sissehingamisel (-1,0 kPa) ja väheneb väljahingamisel (-0,3 kPa). Kui välisõhu ja pleuraõõne vahel tekib õhuühendus kas läbi rindkereseina või bronhi, kaob plauraõõnes alarõhk ja kops vajub kokku. Tekib õhkrind ehk pneumotooraks. 40) Atmosfääriõhu ja alveolaarõhu koostis. Gaaside osarõhkude arvutamine. Atmosfääriõhk- 20,9 % O2, 0,03 % CO2, 79% N2 ja väärisgaase. Alveolaarõhk- pärast rahulikku väljahingamist kopsudesse jääv õhk; 14 % O2, 5,6% CO2, 80,4% N2 ja väärisgaase Gaasivahetus kopsudes: gaasivahetus alveolaarõhu ja kapillaarvere vahel toimub difusiooni teel vastavalt gaasi osarõhu gradiendile. Hapniku osarõhk: alveoolides 100mm Hg
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
Kahetaktilise mootori töötsüklit kujutab joon. 5. Töötsükli nelja protsessi toimumine kähe takti jooksul on võimalik seetõttu, et selles mootoris silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasidest toimub pumbaga. Seejuures hõivab silindri täitmine ja tühjenda- mine osa kolvi surve- ja töökäigust a. s. s. piirkonnas. Pumbakambriks on õhutihe karter, milles kolvi ülesliiku- kel, mil kolvi alumine serv avab sissevoolukanali, algab misel tekib alarõhk, allaliikumisel -- ülerõhk. küttesegu sissevool karterisse. Kui kolvipealne ruum on Kahetaktilises mootoris puuduvad gaasi sisse- ja välja eelnevalt täidetud kütteseguga, siis see surutakse sama- voolu reguleerivad klapid. Neid asendavad silindri seinas aegselt kokku. Esimene takt lõpeb segu süütamisega veidi
atmosfäärirõhust. Seda nimetatakse alarõhuks , hõrenduseks aga ka vaakummeetriliseks rõhuks pvaak. pt graafikul on vastav lõik v-v ning arvuline rõhu väärtus vastab lõigule Ov, olles allpool atmosfääri rõhu väärtust. Järelikult patü = pata patm; pvaak = patm-pata, kus pata on absoluutne rõhk kolmandas balloonis. Seega on gaasi olekuparameetriks üksnes absoluutnae rõhk, mida kasutatakse termodünaamilistes arvutustes. Üle-ja alarõhk ei ole püsivad suurused, olenedes atmosfääri rõhust. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet ja määrab kehadevahelise soojusvoo suuna (alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale). Molekulaar-kineetilise teooria kohaselt on süsteemi temperatuur otseses lineaarses sõltuvuses osakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga. Reaalgaaside puhul on seda energiat arvestada võimatu. Üksnes 1 kilomooli ideaalgaasi
Suured jäsemete veenid kulgevad kõrvuti arteritega ja kannavad sarnaseid nimetusi. Aju venoosse vere äravool toimub sisemise kägiveeni (v. jugularis interna) kaudu, kulgedes kaelal koos karotiidarteritega. 63 Märkus. V. jugularis on tugev kaela küljel asetsev veen, mida saab kasutada venoosse juurdepääsuna. Vena jugularis interna või vena subclavia sobivad punkteerimiseks tsentraalse veenitee vajadusel. Südametasemest kõrgemal asetsevas veenis võib tekkida alarõhk, mille tulemusena võib vigastuse korral sattuda veeni õhk ja tekkida õhkemboolia. Õhkemboolia – õhumullide sattumine vereringesse Ülemine õõnesveeni süsteem (v. cava superior) kogub venoosset verd pea, kaela ja ülakeha piirkonnast. Alumine õõnesveeni süsteem (v. cava inferior) kogub venoosset verd alajäsemetelt, selja piirkonnast ning kõhu- ja vaagnaseintelt, lühidalt – allpool diafragmat jäävatest kehaosadest. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta.
suureneda 20...25%. silindritesse liikuvast õhu hulgast ja ressiiverisse võib tekkida mänööverreziimide töö parandamiseks ülelaadimisrõhu tõstmisel Kattumise intensiivsus oleneb aasta-ajast, päikesekiirgusest, vee alarõhk. Normaalseks tööks tuleb ressiiveri luugid avada st. ühendada kolvialuseid ruume või elektriajamiga täiendavaid ülelaadimisõhu temperatuurist, soolsusest jne. Eriti kiire laevkere kattumine leiab aset ressiiver atmosfäärse õhuga. Mehaaniliste võõrkehade sattumise kompressoreid. Impulsülelaadimisega mootorid, ülelaadimisrõhuga
Joonis 6.2 Temperatuuriindeksi muutus sisekliima mõõteperioodi ühes elamus ja kõikide elamute maksimaalsete temperatuuriindeksite jaotus. Temperatuuriindeksi piirväärtusi tuleb võrrelda normaaltingimustes (ilma täiendava alarõhuta) tehtud termograafiliste mõõtmistulemustega. Hoone normaaltingimuste mõõtmine tuleb läbi viia töötava ventilatsiooniga. Kui hoones on suur alarõhk (näiteks väljatõmbeventilatsioon + ebapiisav arv värskeõhuklappe), siis näeb õhulekkekohtade mõju pinnatemperatuurile ka ilma täiendava alarõhu tekitamiseta. 6.2 Tulemused 6.2.1 Mõõtmistulemused Termografeerimine viidi läbi 16 uuritavas elamus. Termografeerimised viidi läbi peamiselt seestpoolt, kuna seestpoolt termografeerimine võimaldab paremini hinnata külmasildade
kergemad I astme põletushaavad aga jude teket. 8 km raadiuses) ning nägemise ajutist Pärast lööklainet tekib hõreduslaine. või alalist kaotust. Materiaalsete väär- Purustusi ja vigastusi tekitava jõu mää- tuste kahjustusi põhjustavad suured rab lööklaine ülerõhk ja hõreduslaine tulekahjud. alarõhk. Isikkoosseisu vigastusi põh- Valguskiirguse allikaks on tulekera justavad otsene lööklaine, paiskumine taevas. Tulekera mõõtmed on takti- vastu takistusi ning laialipaiskuvad ja kalise tuumarelva puhul mõnisada kukkuvad esemed. Kaitseks lööklai- meetrit ja strateegilise tuumarelva pu- ne eest tuleb isikkoosseisul varjuda, hul mitu kilomeetrit. Tulekera tempe- hoidudes eemale ehitistest, mis või-
võib seal kasutada ka kondenseerumise vältimise kriteeriumit. Kui ruumides on niiskuskoormus suurem (puudulik ventilatsioon, suur niiskustootlus), peavad hoonepiirded ja nende liitekohad olema paremini soojustatud. Temperatuuriindeksi piirväärtusi tuleb võrrelda normaaltingimustes tehtud termograafiliste mõõtmistulemustega, st. mitte täiendava alarõhu tingimustes tehtud mõõtetulemustega. Hoone normaaltingimuste mõõtmine tuleb läbi viia töötava ventilatsiooniga. Kui hoones on suur alarõhk (näiteks väljatõmbe ventilatsioon + ebapiisav värske õhu juurdevool), siis näeb õhulekkekohtade mõju pinnatemperatuurile ka ilma täiendava alarõhu tekitamiseta. Tabel 3.1 Niiskustehniliselt turvalised temperatuuriindeksi piirväärtused Eestis. Niiskuskoormus Temperatuuriindeksi f Rsi ,- piirsuurus (mõõdetud või arvutatud tulemus peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
