Sigimine; jooksuaeg märtsis-aprillis, ning pojad (pesakonnas 4-9) sünnivad maikuus. Väga headel aastatel võib olla kaks pesakonda. Probleemid: tõrjub välja euroopa naaritsa Lubatud jahiviisid ja aeg: varitsus- ja hiilimisjaht ning kastlõks aastaringselt. Jahikoertega ning kohe surmava püünisrauaga 1.okt-28.veeb. Metsnugis (Martes martes) Selts: kiskjalised Sugukond: kärplased. Välimus: 1-2kg, 40- 55cm. Keha ülapoole värvus on kollakas- kuni tumepruun, alapool on heledam. Kurgu all on kollakas laik, mis erinevalt kivinugise valgest kaelalaigust ei hargne eesjalgadele. Levik: kogu Euroopas, v.a enamus Pürenee poolsaarest ning Skandinaavia ja Koola poolsaare põhjaosa. Arvukus Eestis: tavaline Toitumine: Lihatoidulised, kuid söövad ka taimset toitu (marju, puuvilju). Peamiselt söövad putukaid, limuseid, pisiimetajaid, linnupoegi ja -mune, oravaid (eriti metsnugis), raibet. Sigimine; Jooksuaeg on juunis-juulis, kuna nugistel on kärplastele
kakk on ju tumedal taustal kohe näha. Põhjapiirkondades on aga enamikul ajal aastas lumi maas ning see loob talle sobiva tausta. Lumekakk on meil looduskaitse all. Vöötkakk 7 Vöötkakk (Surnia ulula) on haki suurune ja raudkulli meenutav pika sabaga lind. Ülapoole mustpruunil taustal leidub valgeid täppe ja tähne. Linnu valge alapool on tiheda tumeda vööditusega. Pea nagu kõigil kakkudel ümar, kuid mitte eriti suur. Silmad kollased, valget nägu ümbritseb tumedatest sulgedest rant. Nokk kollane. Vöötkaku isaslinnud kaaluvad keskmiselt 300 grammi ja veidi suuremad emaslinnud kuni 380 grammi. Tiibade siruulatus on kuni 81 sentimeetrit. Vöötkakk on levinud nii Euraasia kui ka Põhja-Ameerika okasmetsades ja metsatundras. Pesitseb nii õõnsustes kui ka väikestes risupesades (vares, harakas)
kehaga võrreldes võimsamad kui karul ning saba on pikk ja kohev. Keha külgedel on ahmal hele valkjas või kollakas triip ning näos heledad laigud. www.jahindusinfo.ee Keha pikkus 65-85 cm, kaal 10-25 kg; isased emastest ca 30% suuremad Ahm (Gulo gulo) Mäger on jässaka kehaga kärplane, kellel on iseloomulikud kolm koonult algavat valget vööti, mis jooksevad üle lauba ja pea külgedele. Keha alapool on tume (must) ja ülapool hallikas. Hästi on äratuntavad mägra jäljed esikäpa jälgedel on varbapadjandid suunaga otse ette ja küünise otsa jäljed on (täiskasvanud looma puhul) mitu cm varbapadjandite jälgedest eespool. Mägra puhul on väga suure tähtsusega elupaik ta eelistab mosaiikset maastikku ja kuiva, hästi kaevatavat pinnast. Mägrad on urgudega seotud aastaringselt. Mägralinnakud koosnevad harilikult ühest peaurust, millest lähtub mitu väiksemat urgu
Ta tegutseb enamasti tihedasse põõsastikku peitunult ja tuleb sealt harva välja. Ööbiku vaheldusrikas laul on deklameeriva laadiga, koosneb mitu korda korratavatest kõlavatest vilestroofidest ja jõulistest laksutustest ning nende vahele lükitud tugevast kärinast. Kevadel, saabumise ajal, laulab ööbik nii päeval kui öösel, suve poole aga peamiselt öösiti. Suitsupääsuke on elav ja vallatu, julge ja alati rõõmus õhuvalla elanik. Siidilind läikivmusta seljasulestikuga, alapool valge, kurgualune punakaspruun, pika lõhkise sabaga, - lind, kelle päralt on sinine taevas ja päike. Ta on kõige osavam lennumeister ja ka kõige kiirem lendaja. Vihma eel käib suitsupääsukeste tee madallennul, sellest ennustati vihma. Suitsupääsuke ehitab oma pesa inimese elu- ja majapidamishoonetesse. Ta on teinud seda iidsetest aegadest peale ja saanud inimese lahutamatuks sõbraks. Suitsupääsuke oli meie esivanemate kodukolde
Läbipistvus - hädadeks see, et looma sees oleva keskkonna optiline tihedus on teistsugune ja valguse murdumisel see reedab ta. Läbipaistvana on loomad kaitsetud. (negatiivne) Peegeldamine - teeb nähtamatuks (pole tingimata paha) Läikimine - ajab segadusse kisjad (pole tingimata paha) Taustaga sulandumine - värvus ja muster sarnanevad taustale (hea) Raske märgata looma piirjoont. Vastuvarjutus - keha alapool on heledam kui ülapool. See takistab nägemast keha kolmedimensioonilisena. (negatiivne). Maskeraad - loom saraneb kiskjale ebahuvitava objektina (hea) · Kas ja kuidas mõjutab keha suurus erinevate kaitsevärvuse tüüpide efektiivsust? Millise suurusega saakloomi linnud eelistavad? eelistatakse suuremaid varje- ja väiksemaid hoiatusvärvusega saakloomi. Kuidas sõltub ülesleitavus suurusest
puhul. Sensoorne eelsoodumus ja selle võimalik roll päästiktunnuste evolutsioonis. Sensoorne eelsoodumus-osad tunnused ärritavad tugevamalt meeleelundeid. Isenditel tekkisid omadused, mis olid sarnased tugevatele ärritajatele ning need muutusid päästiktunnusteks. N:eellastel on eelsoodumus erutuda teatud tunnuste looduslikust suuremate väärtuste (näiteks erepunase) puhul. See tekitab neile tunnustele suunava valikusurve (näiteks ogaliku alapool evolutsioneerub ajapikku erepunaseks). Valikuline reageerimine ärritajatele, selle sensoorne alus. Loomad võivad reageerida väga erinevalt ka esmapilgul väga sarnastele objektidele. Nende objektide teatud omadused võivad käitumise esilekutsumisel olla olulisemad kui teised. Esineb valikuline reageerimine ärritajatele. Valikulise reageerimise alused on perifeersed filtrid ja tsentraalsed filtrid. Perifeersed filtrid (konna nägemise ja kuulmise näitel). Konna silm selekteerib paljudest
Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki. Jooksiklastele on omased kõik põhilised klassi tunnused. Seltsi iseloomustab täismoone: esinevad enamasti kolme paari jalgadega (oligopoodsed), harvemini jalgadeta (apoodsed) vastsed ja harilikult vaba nukk. Vastne teeb läbi tavaliselt kolm kasvujärku. Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks. Tagarindmiku tiivapaar esineb kilejate lennutiibadena, võib aga olla ka mandunud. Pea alapool on hästi väljakujunenud kurgualusega. Suu on haukamissuistega. Kui jooksiklane kätte võtta, võivad nad pritsida vastiku haisuga ärritavat vedelikku, mis näiteks silma sattudes teeb haiget. Silmadest eespool on jooksikutel pikad lülilised tundlad, millega nad võtavad vastu ohusignaale ning saakloomade lõhnu. Lõhnade abil võivad jooksikud igasugusel maastikul ja isegi tihedas rohus ka omavahel sidet pidada.(www.wikipedia.org)
ainult veesisesed taimed. Nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Veetaimedel on mitmeid iseärasusi, mis aitavad neil vees paremini toime tulla. Ujulehtedega taimede lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel, sest alapool on vees. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik. Sageli on neil risoomid, millega nad edukalt paljunevad. Veetaimede seemneid aitab levitada vesi, lainetega kanduvad need kaugele. Osa seemneid kleepub veelindude külge, kellega need teistesse veekogudesse rändavad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
