Lisaks on sekundaarvastutuse puhul võrreldud doktriini käsitlust Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu seadusandluses ning uuritud selle esinemist autoriõiguste rikkumise korral, tuues näiteid ka olukordadest, millal sekundaarvastutus puudub. Samuti on arutletud antud vastutusega seotud probleemide ja kitsaskohtade üle. Referaat jaguneb kolmeks peatükiks, millest teine peatükk jaguneb omakorda kolmeks alapeatükiks ning kolmandal peatükil on üks alapeatükk. Allikatena on kasutatud erinevaid inglisekeelseid õigusajakirju, nende hulgas ka tehnoloogia ja IT valdkonna väljaandeid. 3 1. ÜLDISELT PILVETEENUSTEST Pilveteenuste puhul on tegemist väga laia valdkonnaga, seega on raske seda kindlalt piiritleda ja defineerida. Siiski on levinud üldine arusaam, mille kohaselt peetakse pilveteenuste pakkumiseks andmete töötlemist ja säilitamist eemal kohalikest seadmetest, kust kasutajad
· Tiitellehele järgneb sisukord. · Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. · Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita.
· Tiitellehele järgneb sisukord. · Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. · Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita.
mis on reguleeritud põhi- ja keeleseaduses ja Vabariigi Valitsuse määruses “Eesti kirjakeele normi rakendamise kord”. 2.1 Nõuded põhiseaduses Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) reguleerib kõiki laiemate valdkondade põhimõtteid (riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, keelekasutus, õigusloome jms.). See seadus käsitleb ainult üldisi põhimõtteid ning seda täiendavad veel lisaks paljud muud seadused ja õigusaktid. Kuna põhiseadus on riigi tähtsaim seadus, siis alapeatükk toob välja paragrahvid, mis määratlevad keelekasutust. § 6. „Eesti riigikeel on eesti keel“ (Eesti Vabariigi põhiseadus 2011). Riigikeeles avaldatakse seadused jt ametlikud dokumendid, ta on riigiorganite töökeel ning teda kasutatakse ametlikus asjaajamises, samuti kohanimedes ja üldkasutatava teabe allikates, ta on põhiline õppekeel haridusasutustes ning riigikeelne peab olema ka meedia. Eelneva võib lahti seletada selliselt, et eesti keel on avaliku võimu teostamise
korraldajad teemat välja mõeldes ootasid? 2) Kas teine pool saab meie definitsioonidest lähtuvalt kasutada oma materjale, mille nad on ette valmistanud? Kui vastus ühele neist küsimustest on ei, tuleks definitsioonid ümber teha.. Kriteerium Kriteerium on sõna, mida väljaspool väitlust kasutatakse suhteliselt vähe ning mis paistab esmapilgul olema keeruline. Algajatel väitlejatel soovitame enne selle osa juurde tulemist lugeda läbi argumentide alapeatükk, mis algab järgmisel leheküljel. Tegite nagu palusime? Hea küll, räägime siis kriteeriumist. Kriteerium tähendab väitluskaasuse puhul ühist eesmärki, mille tõestamise poole kõik argumendid liiguvad. Eestis, kus üldiselt väideldakse mingite ühiskondlike nähtuste (kohustuslik sõjaväeteenistus, surmanuhtlus, suitsetamine) üle, on peaaegu eranditult kriteeriumiks ühiskonna heaolu. Ehk siis mõlemad pooled peavad näitama, et nende kaasus viib suurema ühiskonna heaoluni
1.). Peatüki liigendamisel peab koostama vähemalt kaks alapeatükki (näiteks: pt 3. apt 3.1. apt 3.2.). 9. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad kirjatähtedega rasvases kirjas (Bold) ja tähe suurus 12 punkti. Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Vormindada pealkirjad pealkirja stiilis Heading-stiili (peatükk Heading1; alapeatükk Heading2 jne. 10. Töös ja sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad (alustades number ühest): sissejuhatus, uurimistöö metoodika, peatükid, alapeatükid ja nende alajaotused ning arutelu. Peatüki alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit (Format/Bullets and Numbering/Outline Numbered). 19 11. Kasutatud kirjanduse loetelus ühe allika kirje koostamisel kasutatakse ühekordset
Tiitellehe elemendid on toodud metoodilise juhendi alapeatükis 4.2. · Antud uurimistöö pealkiri esitatakse vabas sõnastuses soovitavalt valitud teemale näit: Projekti portfellihalduse võimekuse arendamise probleemid Eesti organisatsioonide näitel · Tiitellehe pöördel esitatakse autori(te) deklaratsioon(id). · Sisukord sisukorras on esitatud töö alajaotuste pealkirjad koos leheküljenumbritega. Otstarbekas on kasutada kuni kolmeastmelist hierarhiat (peatükk 1., alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1) (vt alapeatükk 4.3). Käesoleva uurimistöö sisukorra elemendid · Abstrakt (vt slaid 8) · Sissejuhatus (vt slaid 9) · 1. peatükk Teooria (vt slaid 11), (vastavalt valitud teemale: kas projektijuhtimise võimakuste arendamise probleemid või projekti portfellihalduse võimekuste arendamise probleemid või.., 2-3 lk. Siin kasutatakse teemakohaseid teadusartikleid, raamatuid (vt ka aineprogrammi)). NB
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
näidisteemad; hindamine; juhendamine. Eraldi käsitletakse ajaloo uurimistöö koostamise põhimõtteid: huvitava teema leidmine ja valdkonna piiritlemine; materjali kogumine; kogutud andmete töötlus ja rühmitamine; uurimistöö tulemuste analüüs ja töö liigendamine; teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks; tsiteerimine; kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu; viitamine algallikatele; vormistamine; lisad; töö esitlus; väljund. Omaette alapeatükk on õpilastöödes sagedamini esinevatest vigadest alateemade kaupa: teema ja pealkiri; sissejuhatus, eesmärgid; uurimismetoodika; graafikud, joonised, tabelid, lisad; tulemused, analüüs ja järeldused; kokkuvõte koostamisest; kirjanduse loetelu ja viitamine; vormistus. Osundatud on ka kust leida abi- ja lisamaterjali ajaloo uurimistööde kirjutamiseks. 48
Sellest hoolimata peab hilinemisi ette planeerima strateegilisel tasemel, kui määratakse lennugraafikuid. Lennufirmad kasutavad selleks puhvrite lisamist graafikutesse. Ning need kulutused, mis tekkivad puhverminutite lisamisel on nii öelda varjatud kulud, kuna ettevõttel puuduvad otsesed viited nende arvestamiseks raamatupidamises. Taktikalised hilinemised tekkivad tegevuspäeval. Neid võivad põhjustada väga erinevad faktorid, millest oli juttu alapeatükk 1.2.-s. Strateegilised hilinemiskulud arvestatakse eelnevalt lennugraafikusse sisse ning need kulud võetakse arvesse ühikukuludena. Pärast seda, kui strateegilised kulud on sisse arvestatud graafiku tegemisel, siis tegevuspäeval tekkivad hilinemised ning nendest tulenevad kulutused on seostatud piirkuluna. Siinses töös kalkuleerib autor nii hilinemiste piirkulud kui ka ühikukulud. Nende kulude arvestamiseks on vaja teada lennutunni otseseid tegevuskulusid ehk blokitunni kulusid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................
kenkendub süütuse presumptsioonile eelvangistuse kontekstis. Teises peatükis keskendub autor põhiõiguste ja vabaduste piiramisele seoses eelvangistusega. Teine peatükk koosneb kolmest alapeatükist, esimeses käsitleb autor õigust vabadusele, teises perekonna- ja eraelu puutumatust ning kolmandas vaba eneseteostuse piiramist seoses eelvangistusega. Kolmandas peatükis analüüsib autor vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasust, esimene alapeatükk keskendub piirangute formaalsele põhiseaduspärasusele ning teine piirangute materiaalsele põhiseaduspärasusele. Töö analüüsis lähtutakse põhiseaduse kommenteeritud väljaandest, nii Eesti kui ka rahvusvahelistest isikute põhiõiguste kaitset ja kinnipidamist reguleerivatest õigusaktidest. Samuti mitmetest õigusteoreetilistest väljaannetest: Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse, koostaja Rait Maruste; Riigiõigus, koostaja Taavi Annus; Põhiõigused
Ehrlich oletas, et ohustatud rakk kasvatab lisa kõrvalahelaid, et siduda toksiine ning et need kõrvalahelad võivad raku küljest lahti murduda ning muutuda antikehadeks, millised levivad kogu organismis, tekitades seega immuunsust. Ehrlichit võib kiita Salvarsani, millega raviti edaspidi süüfilist, kasutuselevõtu eest. (Siinkohal meenutavad maailma meditsiiniloolased (Miles Weatherall) hea sõnaga ka Dorpatit, selle farmakoloogiateadust, vt ptk ??). Omaette alapeatükk käesoleva teema raames on viroloogia. Õpetus sai alguse botaanikast. Viirus on tähendanud mürki, mida toodab elusorganism, ning mis on organismidele kahjulik. Viirused olid bakterioloogia ajaloos segav faktor. Aastal 1884 introdutseeris Pasteuri kolleeg Charles Chamberland (1851-1908) piisavalt väikeste pooridega sõela, mis baktereid läbi ei lase, küll aga viirusi. Seda filtrit kasutades näitas Dmitri Ivanovski (1864-1920) 1892. aastal
läheks juba raskeks... Vektoritega mängimine Vektorile on väga lihtne intuitiivne selgitus – nooleke pikkuse ja suunaga. Ometi on vektoril kui matemaatilisel objektil palju erinevaid oma- dusi, teda võib mitmel moel teisendada ning temaga teha erinevaid tehteidki. 139 Sellest lähtuvalt on kogu see alapeatükk täis uusi mõisteid ja trikikesi, millest ühe korraga läbinärimine võib olla üsna väsitav. Nii soovitamegi vaadata kõiki järgnevaid kirjutusi ühe- või kahekaupa ja iga omaduse, teisenduse ja tehte juures võtta kõrvale mõni konkreetne näide, nägemaks, et midagi keerulist kogu peatükis siiski pole. vektor Võrdsed vektorid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
