ainult pealkirja "Sisukord" ei nummerdata Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised kirjaliku töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest? Vali üks: sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad Õige! Just need töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest, mitte jätkuma eelnevalt lehelt. sisukord, sissejuhatus, alapeatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad peatükid ja alapeatükid kõik kirjaliku töö osad Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline veeris määratakse kirjalikes töödes teistest erinevalt 1,5 cm laiusena? Vali üks: paremveeris Õige! Veerised määratakse kirjalikes töödes järgmiselt: paremveeris 1,5 cm ja kõik ülejäänud 2,5 cm. ülaveeris alaveeris vasakveeris Küsimus 5
Vali üks: kasutatud allikate loetelu viidatud allikate loetelu viidatud allikad Õige! Viidatud allikad on pealkirjaks kirjalike tööde osale, milles esitatakse töös kasutatud allikad. kasutatud allikad Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised kirjaliku töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest? Vali üks: sisukord, sissejuhatus, alapeatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad kõik kirjaliku töö osad peatükid ja alapeatükid sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad Õige! Just need töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest, mitte jätkuma eelnevalt lehelt. Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Pealdis (nt Tabel 1) lisatakse tabelile üles vasakäärde. Kuhu lisatakse aga tabeli pealkiri? Vali üks:
Uurimustöö vormistamise nõuded Uurimustööde vormistamiseks on koostatud mitmeid juhendeid. Mina võtsin aluseks Voore Põhikooli ja Tallinna Arte Gümnaasiumi uurimustööde kirjutamise nõuded. Töö koosneb tiitellehest, sisukorrast, teemaarendusest (põhiosast), kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Uurimustöö maht on vähemalt 10 lehekülge, võõrkeeles vähemalt 5 lehekülge. Uurimustöö vormistamiseks kasutatakse A4 formaadis paberit. Põhitekst kirjutatakse 12-punktilise fondiga ja reavahega1,5. Voore Põhikooli juhend nõuab, et lehekülje numbrit oleks kirjutatud lehekülje ülemisse äärde keskele. Tiitellehe vormistamine Tiitellehele kirjutatakse kooli täielik nimetus, töö pealkiri, selle liik, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Kuigi lehekülgede nummerdamist alustatakse tiitellehest, ei kirjutata tiitellehele ja sisukorra lehekülje numbrit1. Voore Põh...
Kohati liiga palju Enamike piltide all selgitav tekst, seostamaks pilti tekstiga Stereotüüpide vaba Õpikus esinenud illustratsioone San Andrease murrang Põhja-Ameerikas Tsiili 1960. aasta maavärina purustused Motiveerimine Illustratsioonide rohkus Emotsionaalne tekst Lühikesed lõigud (motivatsioon ei kao) Õppetüki lõpus iseseisvat tööd nõudvad ülesanded (oma arvamuse esitamine) Huvitava algusega alapeatükid (probleemne, kaasakiskuv algus) Kasutatud kirjandus Aunap, R., Kont, A., Jauhiainen, J., ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " 2011 J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid ( http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm ) J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? ( http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm ) http://kke.meis.ee/oppevara/kriteeriumid Tänan kuulamast!
Enne pealkirja jäetakse 2 tühja rida. Peatüki pealkiri käib vasakusse serva. Uus alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkiri on vasakus servas. Esimese ja teise taseme pealkirja järel punkti ei ole, kolmanda (vaid viimase) järel on. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1. Referaadi kirjutamise ajal joondatakse read vasaku serva järgi ja sõnade poolitamist ei kasutata. Vajadusel tuleb nõu pidada õpetajaga ja näidata talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui õpilane ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab. Kui kasutatakse valmiskirjutatud lõiku raamatust või Internetist, peab sellele viitama, märkides
· 2. Kalad Eesti siseveekogudes 9 · 3. Läänemere kalad 11 · Kokkuvõte 13 · Kasutatud kirjandus 14 · Lisad 15 · Lisa 1. Mageveekalad 16 REFERAADI PÕHIOSA SISSEJUHATUS tutvustab lühidalt teemat TÖÖ PÕHITEKST käsitleb valitud teemat Liigenda tekst parem ülevaade! - peatükid - alapeatükid (vt. SISUKORD) KOKKUVÕTE võtab lühidalt kokku kõige olulisema referaadist TÖÖ PÕHIOSA ON REFERAADI KÕIGE OLULISEM OSA! KASUTATUD KIRJANDUS Kõik referaadis kasutatud allikad ( tähestikulises järjekorras) RAAMAT Autor(id). Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. N: Pihu, E. Matk kalariiki. Tallinn. Valgus, 1987. AJAKIRJAARTIKKEL Autor(id). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number,leheküljed.
loodud ning räägitakse vandenõu mehhanismidest. Esimese peatüki alapeatükkidest tuuakse välja teooriaid ja arvamusi, kuidas mõnda teatud sündmust peetakse vandenõuteooria viljaks (mainitakse 9/11 juhtumit Ameerika Ühendriikides ja ka Philadelphia eksperimenti). Teine peatükk kannab nimetust governmental responses, mis eesti keelses tõlkes tähendab valitsuse vastused. See peatükk ning selle peatüki alapeatükid annavad ülevaate lugejale sellest, kuidas valitsus reageerib rahva küsimustele vandenõu kohta. Üldiselt valitsus nii- öelda välistab rahva ees vandenõuteooria olemasolu (näiteks 9/11 juhtum), et rahustada rahvas maha. Samuti on levinud, et mingisugune teatud vandenõu on valitsuse käekäik ning valitsus omakorda nii-öelda "mätsib maha" selle, et rahvas ei oleks teadlik tõest. Artikli autorid jõuavad oma järeldusteni selgitades ja tuues näiteid sellest, mida vandenõu
Enterit kasutatakse ainult lõigu lõpus Tühikut ei tohi kasutada üle ühe korra 3 Iga uus suur peatükk hakkab uuelt lehelt Alapeatükid järgnevad üksteisele, 1. PEATÜKK ÜKS vahel tühi rida 1.1 peatükk üks kaks Sisu, sisu, sisu, sisu (pilt1) sisu, sisu sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Pilt tuleb alati
SISSEJUHATUS - teema valiku põhjendus (miks see huvi- Esitatakse eraldi lehel. tutvustab lühidalt tab; teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus); Maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. teemat - eesmärk ja töö ülesanded. (Kirjutatakse tavaliselt siis kui muu töö on valmis.) PÕHITEKST - annab vastused sissejuhatuses püstitatud Liigenda tekst parem ülevaade (peatükid - alapeatükid ) käsitleb valitud eesmärkidele ja ülesannetele. Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline. Kasuta selget ja täpset teemat oskuskeelt. Kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. · Teksti joondus servast servani, sirged servad (kahepoolne ehk rööpjoondus).
3. Sissejuhatus siin antakse põhjendus teemavalikule, lühike ülevaade sellest, milliseid küsimusi uurima hakatakse, millised on varasemad seisukohad, vajaduse korral püstitatakse hüpotees ehk oletus. Samuti tutvustatakse uurimismeetodeid. Sissejuhatuses võib märkida, millised raskused töö kirjutamisel ette tulid. 4. Töö põhiosa see jaotatakse loogiliselt seostatud ja kronoloogiliselt järjestatud peatükkideks ja alapeatükkideks. Kui peatükis on alapeatükid, siis peab neid olema vähemalt kaks; liiga lühikesed alapeatükid on otstarbekas ühendada sisuliseks tervikuks. Teema esitamise süsteemsuse huvides on soovituslik kasutada:· tabeleid, · diagramme, jooniseid ja graafikuid · loetelusid · tsitaate · valemeid 5. Töö peab olema korrektselt viidatud - viited kirjandusallikatele, elektroonilistele materjalidele (Wikipedia ei ole allikana aktsepteeritav). 6
Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid kirjeldatava keelematerjali ning võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Töö iseseisvad osad (näiteks: sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) alustatakse uuelt leheküljelt kolmanda rea kõrguselt. Uut pealkirjastatud jaotist ei või alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla jääb ainult üks rida teksti. Lõigu viimast, poolikut rida ei või viia järgmise lehekülje algusesse. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Uuelt leheküljelt algavate töö esimese astme pealkirjade ja järgneva teksti või teise taseme pealkirja vahele tuleb jätta tühi rida, samuti pealkirja ja sellele eelneva teksti vahele. Kolmanda ja neljanda taseme pealkirjad järgnevad nii tekstile kui ka eelmise taseme
(Kasulikke nõuandeid) · Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis. · Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre 1996). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks. · Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 · Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui sa ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab. · Referaadis kasutatakse reavahet 1,5 · Tähemärgid on 12 p suured, käekiri Times New Roman · Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks. · Allajoonimist referaadis ei kasutata! · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt
Eelkõige tuleks läbi mõelda teema valiku põhjendus, täpsustada, miks antud teema käsitlemine vajalik on. Järgmisena tuleb püstitada töö eesmärk, määratledes, miks antud referaati koostatakse ja milliste järeldusteni soovitakse jõuda. Referaat peab vastama teemale ja töö osad (peatükid) peavad teemat arendama ning vastama pealkirjadele, mis peavad olema selged ja täpselt sõnastatud. Referaadi struktuur on tavaliselt sisukord, sissejuhatus, peatükid ja/või alapeatükid, mille pealkirjad ei korda üldteemat, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu. Pealkirja sõnastuses tuleb vältida retoorilisi küsimusi, hüüdlauseid, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. Pealkirjad peavad olema lühidad ja konkreetsed, mitte liialt laialivalguvad. 2.2 Teema valik Töö pealkiri peab adekvaatselt kajastama uuritavat teemat. Vältida tuleb teemasid, mille
Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. Taandridu ei kasutata. Allajoonimist referaadis ei kasutata! Vormistamise näited. Tiitelleht Tiitellehele tuleb märkida: Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt Töö pealkiri Keskjoondusega,
formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad) peavad olema töös paremal 2 cm ja vasakul 3 cm; üleval ja all 2,5 cm. · Soovitav kirjatüüp on Times New Roman suurusega 12 punkti. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja. Kursiivkirja kasutakse võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Alapeatükid suurusega 14 punkti, Töö pealkiri 16 punkti. · Tekstileheküljel kasutatakse rööpjoondust, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6-punktine vahe. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades võib kasutada reavahet 1. · Kõik leheküljed nummerdatakse. Tabelid ja joonised võimaldavad esitada
2.2. Sisukord Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos nende alguslehekülgede numbritega. Sisukorda ei kuulu tiitelleht ega sisukord ise. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud liigendusele. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu ei kuulu peatükkidena nummerdamisele, küll aga nummerdatakse sisupeatükid, alapeatükid ja vajadusel ka lisad, kui neid on rohkem kui üks (näiteks Lisa 1, Lisa 2 jne). Sisukord koostatakse automaatselt tekstitöötlusprogrammi abil. Selleks, et tekstitöötlusprogramm saaks sisukorra (Table of Contents) luua, peavad kõik pealkirjad ja alapealkirjad olema juba eelnevalt vormistatud pealkirjadena (Heading). Aeg-ajalt tuleb sisukorda uuendada. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid
Rakendusliku suunitlusega tööde puhul tuleks siin näidata, kui kasulikud on tulemused praktikas. 6. Millised on töö peamised järeldused? Järeldusi tehes võib saadud tulemuste põhjal välja pakkuda ka võimalusi teema edasiseks uurimiseks. 5.7. Teoreetilise materjali ja uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks Õpilane ühendab esialgse referaadi ja läbiviidud uuringu tulemused loogiliseks tervikuks. Ära unusta, et kõik peatükis ja alapeatükid peavad lõppema peatükis olnud sisu paarilauselise lühikokkuvõttega. Valmib korrektne töö sisukord. Õpilane kirjutab tööle lõpliku sissejuhatuse ja kokkuvõtte. 5.8. Uurimistöö viimistlus Uurimistöö peab vastama talle esitatud nõuetele. TJG-s kaitstavad uurimistööd peavad vastama käesolevale juhendile. Uurimistööd kirjutades on kaval meeles pidada, et seda kirjutatakse lugejale. Seega peab kirja
Eesti keele õpik 5. klassile Liisi Piits, Kaja Sarapuu, Terje Varul 2012 Õpikust ei ole ilmunud e-tundi ega digiversiooni. 1.Põhjalikuma vaatluse all on õpikus sõnavara, häälikuõigekiri, suur ja väike algustäht, jutu ning arutluse kirjutamine, käänamine ning lausete liigid. 2. Iga peatükk algab sissejuhatusega, mis pakub teemaga seotud sõnavara- ja arutlusülesandeid, ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued)
Refereeringud ja tsitaadid on omal kohal, kuid ainult neile uurimistöös toetuda ei saa. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil. Arutlustes peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta. Teoreetilise töö puhul sõltub töö liigendamine töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda alapeatükkide ja äärmisel juhul alapunktidega. Teksti põhjendamatult suur liigendus ja sellest tingitud liiga lühikesed alapeatükid ja -punktid mõjuvad halvasti tööle kui tervikule, liiga vähene liigendus seevastu muudab töö raskesti loetavaks ja süsteemituks. Empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks, mis tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil. Et seda kontrollida, viiakse läbi empiiriline uuring, milleks koostatakse vastav metoodika. Saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist lähtudes ja kaalutakse nende praktikasse rakendamise võimalusi.
1.1 Esimene alapeatükk Heading 2/Pealkiri 2 1.2 Teine alapeatükk Heading 2/Pealkiri 2 1.2.1 Esimese peatüki 2 alapeatüki 1. punkt Heading 3/Pealkiri 3 2 TEISE PEATÜKI PEALKIRI Heading 1/Pealkiri 1 2.1 Heading 2/Pealkiri 2 2.2 Heading 2/Pealkiri 2 2.2.1 Heading 3/Pealkiri 3 2.2.2. Heading 3/Pealkiri 3 2.2.2.1 Heading 4/Pealkiri 4 1.7. Töös kui ka sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad ning alustades number ühest: peatükid, alapeatükid ja nende alajaotused. Peatüki alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit. Sissejuhatust ja kokkuvõtet ei nummerdata. 1.8. Kasutatud allikate loetelus kasutatakse ühe allika kirje koostamisel ühekordset reavahet (Single-/Rea-ja lõiguvahe). Iga kirjandusallika vahele jäetakse vahe 12 punkti (Home-Paragraph-Spacing-After/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) 12pt 1.9. Kohustuslik on vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga. 1.10
PRAKTIKUM nr. 2 JUHEND (õigusteadus) Teadusteksti spetsiifika ja selle eristamine teistest tekstivormidest Ülesanne 1.1 Käesoleva juhendi lisas on toodud üheksa erinevat teksti (vt Lisad 1 kuni 9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja ... : a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte- akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides; c) määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusal...
Uurimistöö põhiosa esitatakse tavaliselt kolme peatükina, nt järgnevalt: teoreetiline osa ehk ülevaade teema senisest käsitlusest (teemakohasest kirjandusest); uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid; uurimuse käigus saadud tulemused ja neist tehtud järeldused; töö autori ja teiste uurimuste tulemuste võrdlus. Teema käsitlemine töö põhiosas peab olema terviklik ja süsteemne. Peatükid ja alapeatükid peavad olema loogiliselt üksteisega seotud ja moodustama teemale vastava terviku. Töö põhiosa liigendamine sõltub töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda 2–3astmelise liigendusega: peatükid, alapeatükkide ja alapunktid (vt lisaks punkti 3.3.3). Kui töö kirjutaja esitab tekstis teiste autorite tsitaate või refereeringuid, tuleb viidata allikale, kust esitatu pärineb ning lisada oma kommentaarid esitatule. Viitamise vormistamise nõuded on kirjas käesoleva juhendi 3
rasvases kirjas (Bold) ja tähe suurus 12 punkti. Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Vormindada pealkirjad pealkirja stiilis Heading-stiili (peatükk Heading1; alapeatükk Heading2 jne. 10. Töös ja sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad (alustades number ühest): sissejuhatus, uurimistöö metoodika, peatükid, alapeatükid ja nende alajaotused ning arutelu. Peatüki alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit (Format/Bullets and Numbering/Outline Numbered). 19 11. Kasutatud kirjanduse loetelus ühe allika kirje koostamisel kasutatakse ühekordset reavahet (Singel). Kahe kirjandusallika vahele jäetakse plokkstiilis vahe 12 punkti (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). 12
analüüsin riigi geograafilist asendit, arengutaset, rahvastikku, energiamajandust, põllumajanduse majanduslikke ja looduslikke eeldusi ja turismi. Oma töö koostamiseks kasutasin teatmeteoste "ENE" ja "Eneke" ning mitmete internetilehekülgede abi. Ühtseid materjale alateemade kirjutamiseks ei leidunud, vaid suur roll oli statistiliste andmete iseseisval analüüsimisel. Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad ning nende alajaotused. Alapeatükid on vajalikud andmete selgemaks esitamiseks, et töö lugemine oleks mugavam ja tekst kergemini arusaadav. I. Riigi üldiseloomustus 4 1.1. Üldandmed Riigi ametlik nimetus on Suurbritannia ja Põhja- Iirimaa Ühendatud Kuningriik, on riik Lääne- Euroopas Briti saartel. Riigi pindala on 244 820 km², rahvaarv 60, 7 miljonit ning rahvastikutihedus 248,2 in/km²
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainev...
1. Toitlustusettevõtete ja -teenuste liigid Eesmärk: Õppida tundma toitlustusettevõtete tüüpe, toitlustusettevõtete äriideid ja eripärasid Alapeatükid: 1.1.Toitlustusettevõtete tüübid ja äriidee 1.2. Kiirtoitlustusettevõtted 1.3. Kohvikud ja café´d 1.4. Sööklad ja teised suurköögid 1.5. Restoranid 1.6. Baarid 1.7. Catering-ettevõtted 1.1. Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed Toitlustusettevõtete tüübid Toitlustusettevõtteid võib liigitada erinevalt. Levinud on nende liigitamine toimimispõhimõtete järgi. Nii võib ettevõtte toimimispõhimõtetele toetudes välja tuua järgmised ettevõtete tüübid: · kiirtoiduettevõtted · kohvikud ja café´d · baarid · restoranid · catering-ettevõtted Toitlustusettevõtete äriideed Igal toitlusutusettevõttel on missioon ja äriidee. Ettevõtte misioon iseloomustab ettevõtte tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel lähtu...
2.4.5. Põhiosa Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Uurimistöö põhiosa koosneb: 1) teoreetilisest osast, milles on ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja varasematest uuringutest, uuritavast probleemist ja - objektist; 2) uurimuslikust osast, milles on uuringu kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid ja tulemuste analüüs ning järeldused. Töö peatükid ja alapeatükid peavad olema sisuliselt ja loogiliselt seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Töö teoreetilises osas oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Selle algusest, keskelt või lõpust ärajäetud kohad tähistatakse järgmiselt: [---]. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
tega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja lisa alguslehekülje number. Sisukorras kasutatakse kirjasuurust 12 punkti, 1,0-kordse reavahega, sisukorras ei kasutata poolpaksu ega kaldkirja. Sisukorra näidis on toodud lisas 4. 3.1.2. Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide ja alapunktide pealkirjad väiketähtedega. Kõik peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummer- datakse hierarhiliselt araabia numbritega, alustades ühest, vastavalt kehtivale peatükile ja alapeatükkidele. Pealkirjade vormistamisel peab järgima järgmisi nõudeid: Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva. Pealkirjad esitatakse poolpaksus kirjas (Bold), kirjasuurusega 12 punkti. Iga pealkirja ees on täiendav lõiguvahe 24 punkti. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata, erandiks on mitmest lausest koosnev
Poolitamiseks vajuta korraga ctrl + sidekriips (poolitamine rakendub ja sidekriips ilmub vaid siis, kui sõna jääb vastavasse kohta rea lõpus). Lehe servad: ülal ja all 2,5; parem serv 2, vasak (köiteserv) vähemalt 3,5. Tekst trükitakse lehe ühele küljele. Lehekülje number on all paremas nurgas. - Tiitellehel numbrit ei näidata, järgmine lk on nr 2. Uus peatükk (iga esimese astme pealkiri) algab alati uuelt lehelt. Alapeatükid järgnevad samal lehel, kui ruumi on pealkirjale lisaks peab mahtuma vähemalt 2 rida teksti. - Uuelt lehelt alustamiseks ära tee tühje ridu, vaid leheküljevahetus: ctrl + enter. - 1. astme pealkirja vormingusse saab panna ka lehevahetuse viisi (format > paragraph (teine leht line and page breaks) > page break before), siis ei teki uue lehe algusse pealkirja ette tühja rida, mille kustutamine pealkirja vormingu kaotab. 2.2 Pealkirjad
Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Pealkirja järel punkti ei panda, pealkirja alla ei kriipsutata. Iga peatükk algab uuelt lehelt, alapeatükid (pealkiri väikeste tähtedega, v.a. suur algustäht) jätkuvad samalt leheküljelt. Kirja suuruse määrab jaotiste hierarhia. Sama taseme pealkirjad peavad olema vormistatud ühtmoodi. Eelmise tekstilõigu lõpu ja järgneva pealkirja vahele jääb kolm tühja rida. Uut pealkirjastatud jaotist ei alustata lehekülje alläärest, kui pealkiri jääb lehekülje lõppu või kui pealkirja alla mahub ainult üks rida teksti. Jaotise esimest lõiku alustatakse taandeta, kõiki teisi lõike taandega
8 tutvustatakse töö ülesehitust (peatükkide liigendust); võib viidata ka allikatele ja töös kasutatavatele andmetele. Sobiv maht: u 1 lehekülg. Sissejuhatuses ei tohi esitada töö tule musi, mis kuuluvad kokkuvõttesse. 9 5.4. Töö põhiosa (peatükid) Töö põhiosa on teema käsitlus, mis on liigendatud 2- kuni 3-astmeliselt: peatükid, alapeatükid ja punktid. Näide töö liigendamise kohta : 1.Populaarsed eesnimed 1.1.Populaarseimad eesnimed sada aastat tagasi 1.2. Populaarseimad eesnimed tänapäeval 2. Nime saamise lugu ja nimede päritolu 2.1. Nime saamise lood 2.2. Eestipärased nimed 2.3. Võõrapärased nimed Liigendamisel võib järjekorranumbreid joondada ka otse (mitte astmeliselt). Õpilasuurimuse maht on 15-20 lehekülge ning see koosneb 2-3 peatükist.
KEILA KOOL Teadustöö vormistamise juhend Keila Koolis Koostaja: Ahti Noor Keila 2010 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS ..................................................................................................... 3 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD .......................................................................................... 4 2.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 2.2 Essee ................................................................................................................................. 5 3. VORMISTAMISNÕUDED ................................................................................................... 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3...
lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre 1996: 34). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks. · Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Peatüki pealkiri kirjutatakse läbivalt suurtähtedega ja pealkirja lõpus punkti ei ole. Tähemärgi suurus on 12 p (võib kasutada bold'i) või 14 p.(1. KOOLIVALMIDUSE MÕISTE JA OLEMUS) Alapeatükid eraldatakse lisanumbritega, näiteks 1.1 ja pealkiri kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Tähemärgi suurus 12 p. (1.1 Koolivalmiduse mõiste) · Referaadis kasutatakse reavahet 1,5 · Tähemärgi suurus on 12 p, kiri Times New Roman · Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata.
sisukorda. Seepärast tuleb hoiduda pealkirjade stiili kasutamist muuks otstarbeks, näiteks tiitellehe vormistamiseks. Pealkiri ,,Sisukord" on soovitav sisestada stiilis Normal, kuid visuaalselt sama kujuga kui Heading 1. Pealkirjades sõnu ei poolitata ja lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkirjad paigutatakse lehe vasakusse serva. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, allikate loetelu jne) alustatakse töös uuelt lehelt. Alapeatükid jätkavad teksti samal lehel, kui ruumi on. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt. Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse; fotod allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Nii tekstis kui lisades asuvatele illustratsioonidele ja täiendavatele materjalidele tuleb põhitekstis viidata.
Kinnituste juu- res on koht allkirjale ja kuupäevale. Vaata uurimistöö tiitellehe malli uurimistiitel.dot ja lõputöö tiitellehe malli tiitel.dot. 5 3. SISUKORD Kirjalik töö liigendatakse alajaotusteks. Struktuursed (esimese tasandi) alajaotused on sisukord, sissejuhatus, töö sisu peatükid, kokkuvõte, viidatud allikate loetelu, resümee ja lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse- juhatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab
TULEMUSJUHTIMINE KUI VÕIMALUS PERSONALI ARENDAMISEKS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat teemal Tulemusjuhtimine kui võimalus personali arendamiseks on valminud grupitööna aines inimressursi juhtimine. Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna. Proovime analüüsida ettetulevaid tak...
Mõningast informatsiooni sain ka kohalikust 3 omavalitsusest. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis tuuakse välja uuritava piirkonna ajalooline, looduslik ja haldusjaotuslik taust, mis aitab uurimistööd paremini mõista. Teine peatükk jaguneb kaheksasse ossa, millest esimene alapeatükk selgitab teise peatükki metoodikat ning ülejäänud alapeatükid sisaldavad andmeid iga konkreetse küla kohta koos tulpdiagrammi ja rahvaarvu muutumise võrdlusega. Kolmas peatükk sisaldab kvantitatiivset analüüs ja kokkuvõtet. Lisadena on töö lõpus materjalid, mida töö põhiossa pole mõttekas paigutada. Uurimistöö valmimisele kaasaaitamise eest tänan juhendajat õpetaja Maire Puhmast, Antsla vallavalitsuse töötajaid, Karula rahvuspargi töötajaid ning kõiki tublisid küsitluses osalenuid.
üldistamist juhtimises. Käesolev referaat on jaotatud kolmeks peatükiks, mis võtavad kokku Piirangute teooria kontseptsiooni ja rakendamise eripärad. Esimene peatükk annab ülevaate Piirangute teooria üldisest kontseptsioonist ning selle erinevatest käsitlustest. Teine peatükk keskendub teooria rakendamisele andes ülevaate selle üldisest käsitlusest ning liikudes edasi täpsemalt selle rakendamise eelduste juurde. Rakenduse peatüki all on olulisel kohal alapeatükid rakendamise protsesside, võimalike kasude ja võimalike ohtude kohta. Kolmas peatükk toob mõned Piirangute teooria rakendamise näited Eestist ning räägib veidi täpsemalt rakendamise protsessist erinevates ettevõtetes. Käesolev referaat on ülevaatlik ning selle eesmärgiks on selgitada Piirangute teooria kontspetisooni põhilisi väärtuseid, käsitlusi ning rakendust. 4 1. PIIRANGUTE TEOORIA KONTSEPTSIOON
Kui nende hulgas leidub konfidentsiaalseid andmeid, tuleb reguleerida nende kasutamise, tekkimise ja säilitamise kord ning volitatud isikute juurdepääsuõigused ja kohustused. Konfidentsiaalsete andmete puhul on tihti küsimus selles, et juurdepääsu neile omab volitatud isikute kõrval ka süsteemiadministraator, kes neid oma töös otseselt ei kasuta, kuid kellel on tehnilistel kaalutlustel juurdepääs kõigile süsteemi ressurssidele. Alljärgnevad alapeatükid käsitlevadki mitmesuguseid andmekaitse ja infoturbe praktilisi aspekte. Tasub toonitada, et siintoodut ei saa kindlasti pidada ammendavaks materjaliks, millest igapäevatöös lähtuda, niisiis tasub asjast huvitatutel tutvuda lisamaterjalidega. Mõned viited on toodud lõpus. Kohtvõrgu turve ja klient-server mudel Tihti räägitakse eraldi füüsilistest, organisatsioonilistest ja infotehnoloogilistest
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (progn...
Kinnituste juu- res on koht allkirjale ja kuupäevale. Vaata uurimistöö tiitellehe malli uurimistiitel.dot ja lõputöö tiitellehe malli tiitel.dot. 5 3. SISUKORD Kirjalik töö liigendatakse alajaotusteks. Struktuursed (esimese tasandi) alajaotused on sisukord, sissejuhatus, töö sisu peatükid, kokkuvõte, viidatud allikate loetelu, resümee ja lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse- juhatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .......................................
Näidete all on ära toodud hulk edulugusid Eestist, lisatud on ülesandeid. Õppematerjal on üles ehitatud järgmiselt: esimene peatükk positsioneerib e-turunduse organisatsiooni äristrateegia, turundus- ja kommunikatsioonistrateegia kontekstis, räägib e- turunduse riskidest ja võimalustest ning annab ülevaate ICDT mudelist. Teine peatükk keskendub strateegiale, kolmas sihtrühmadele ning neljas e-turunduse kanalitele ja tegevustele. Neljanda peatüki alapeatükid annavad ülevaate olulisematest kanalitest, mille hulka kuuluvad koduleht, kampaanialeht, uudiskiri ja meiliturundus, Wikipedia ja Vikipeedia, blogi, foorum, mikroblogi ehk Twitter, sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik, fotode jagamise keskkonnad, videoklippide jagamise keskkonnad, bännerid, widgetid ehk vidinad, otsimootorite optimeerimine ehk SEO ja mängud. Viies peatükk on pühendatud e-turunduse seirele ja kuues peatükk kriisikommunikatsioonile internetis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
