ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid. Sisukorra genereerib tekstiprogramm ise, ei sisestata käsitsi! Töö ja sisukorra järjestus näidisena: SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI .....................................................................................4 1.1. Alapeatüki pealkiri .....................................................................................................4 1.1.1. Alapunkti pealkiri.............................................................................................5 1.1.2. Alapunkti pealkiri.............................................................................................8 5
Mõdriku 2009 SISUKORD .....................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.PEATÜKI PEALKIRI..............................................................................................................4 1.1 Alapeatüki pealkiri...........................................................................................................4 1.1.1 Punkti pealkiri................................................................................................. 4 1.1.1. Punkti pealkiri................................................................................................ 4 1.2Alapeatüki pealkiri............................................................................................
Referaat Juhendaja: Tiiu Tusane Luunja 2009 Näide: Sisukord SISUKORD SISUKORD....................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................. 3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI.....................................................4 1.1 Alapeatüki pealkiri...................................................................... 4 1.2 Alapeatüki pealkiri..................................................................... 5 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI.........................................................6 2.1. Alapeatüki pealkiri..................................................................... 6 2.2. Alapeatüki pealkiri..................................................................... 7 2.3.1. Alapeatüki pealkiri..
1. REFERAADI VORMISTAMINE 1.1 Teksti vormistamise nõuded Tööde vormistamisel kasutatakse reavahet 1,5; tähesuurust 12 p ja võimaluse korral srifti Times New Roman või Arial. Lehekülje ääred jäetakse vabaks vasakult ja paremalt 3,17 cm, ülevalt ja alt 2,5 cm. Tekst joondatakse mõlemast servast. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Alapeatüki ette jäetakse vaba ruumi kaks rida, punkti ja tabeli pealkirja ette üks rida. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad
9. Lehekülgede numeratsioon hõlmab kogu tööd (alates tiitellehest kuni lühikokkuvõtte lõpuni). Number trükitakse lehekülje alaserva paremasse nurka. (Office 2003: Lisa Leheküljenumbrid; Office 2007 Lisa Leheküljenumbrid) Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. 3 10. Tuleb kontrollida, et lehekülje allosas ei jääks ainult alapeatüki pealkirja. 11. Tabelid ja joonised peaksid mahtuma ühele leheküljele. Kui on tegemist suuremõõtmelise tabeliga, paigutatakse see töö lisadesse. 1.2. Tiitelleht Õpilastööde tiitellehel on järgmised elemendid: 1) kooli nimi tähesuurusega 14 punkti (vahe enne 36 p) (Office 2003: VormingLõik Vorming LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed; vahed; Office 2007: Avaleht
Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad vormistatakse: PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1/Pealkiri 1 ) Times New Roman ,16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt ja teist kirjastiili), siis antakse tähtede suuruse või esiletõstu muutmiseks korraldused: Format-Styles/Fondi suurus Avaleht-nt Heading 1/Pealkiri 1 ja muudetakse vormindust. · Alapeatüki pealkiri (Heading 2/Pealkiri 2) Times New Roman, 14 pt, rasvane ja kaldkirjas, esimene suurtäht. · Punkti pealkiri (Heading 3/Pealkiri 3 ) Times New Roman 12 pt, rasvane, esimene suurtäht. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt), siis antakse tähtede suuruse või esiletõstu muutmiseks korraldused: Format-Avaleht --» Style-Laadid.... Avanevas dialoogiaknas Style
Referaadi kirjutamisel arvutil kasutatakse kirja Times New Roman, tähemärgi suurust 12 ning reavahet 1,5. Vabade servade laius on 2,5 cm. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse veidi suuremalt (tähesuurus 14 ) Iga uus peatükk võiks alata uuelt lehelt. Enne pealkirja jäetakse 2 tühja rida. Peatüki pealkiri käib vasakusse serva. Uus alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkiri on vasakus servas. Esimese ja teise taseme pealkirja järel punkti ei ole, kolmanda (vaid viimase) järel on. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1. Referaadi kirjutamise ajal joondatakse read vasaku serva järgi ja sõnade poolitamist ei kasutata.
töö esitamise koht ja aasta. Kogu tekst tiitellehel võib olla rasvane, võib kasutada ka ainult suurtähti. Tiitellehte ei nummerdata! SISUKORD - kõik töö alajaotused kasutatud (vt näidis 2). pealkirjade, peatüki või alapeatüki Asub tiitellehe järel. järjenumbrite ning leheküljenumbritega; Numbrid kirjutatakse ainult peatükkide ja alapeatükkide ette, - kõik lisad. eessõna, sissejuhatuse, sisukorra, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ning lisade ette jaotise numbrit ei kirjutata.
1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 7 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 7 2.1. Teise peatüki esimene alapeatükk 8 2.2. Teise peatüki teine alapeatükk 9 2.3. Teise peatüki kolmas alapeatükk 9 2.3.1. Kolmanda alapeatüki esimene alapunkt 9 2.3.2. Kolmanda alapeatüki teine alapunkt 12 2.3.3. Kolmanda alapeatüki kolmas alapunkt 15 3. KOLMANDA PEATÜKI PEALKIRI 19 3.1. Kolmanda peatüki esimene alapeatükk 22 3.2
kedagi, kes sind töö tegemisel kaasa aitas. Sissejuhatusesse ei kirjutata töö tulemusi või järeldusi, seda tehakse töö lõpus. Töö põhiosa Töö põhiosa jaotub kolmeks: referatiivseks peatükiks kasutatud kirjanduse põhjal, uurimuseks ja analüüsiks. Töö jaotatakse sobivatesse lõikudesse ning järjekordadesse. Peatükid algavad kõik uuest lehelt kaks rida ülevalt. Uue mõtte rõhutamiseks taandrida ei kasutata, jäetakse hoopis üks tühi rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, tuleb alapeatükk paigutada uuele lehele. Lisatud fotod peavad olema varustatud teabega: mis/kes on fotol, kes on fotograaf, millal on pildistatud. Kokkuvõte Kokkuvõttes sa kirjutad enda töö lõpphinnangu, kus sa esitad järeldused ja tulemused. Kokkuvõttes võtad sa läbi kõik vana informatsiooni, mitte midagi uut. Kokkuvõtet lugedes peaksid sa teada saama kogu oma referaadi sisu, ilma et oleksid eelnevat lugenud
juurdepääsupiirangute kehtestamise korrast, dokumentide hoidmise ja hävitamise kord, ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord 4. Üldiselt Kunda Ühisgümnaasiumi asjaamiskord tundub loogiline, võttes arvesse selle sisukorra. Kuid on avastatud, et on puudu kaks alapeatüki ja pole teada kas see on kehtetu või see on lihsalt viga. Asjaasmiskord on lühike, kuid meie arvates on mingil määral puudu informatsioonist, nagu asutuse asjaajamisperioodi, dokumendiringlus. Ilmselt kool kasutab ka mingi tarkvara dokumentide registreerimiseks ja haldamiseks, selleks võib rohkem kirjutada. Praegu pole enam arhivaali hüvitamist. 5. Meile tundub, et antud asjaajamiskord on kasutajasõbralik
Ühtlasi arutletakse kasvatusteaduse teaduslikkuse üle (kasvatuseteaduse olemus, kasvatusteaduse mitmetahulisus, teaduslik traditsioon, kasvatusteaduse suhe lähiteadustega, teaduste integratsioon). Kasvatusteadus jaguneb harudeks, mida tutvustatakse, aga kaunis lühidalt, sest selle kohta leiab üksikasjalikumat infot teistest õpikutest. Kasvatusteaduse uurimisobjektide kohta on mitmeid käsitusi, käesolevas raamatus püütakse hoiduda kitsastest arusaamadest, selle alapeatüki küsimused on sellised: mis on kõige tähtsam kasvatusteaduse uurimisobjektides, teadustöö ideoloogia ja eesmärgid, vajadus uurimuste järele, haridusuuringute ja pereuuringute valdkonnad . Üks seik koolituse laiahaardelisuse kohta maakeral arvatakse olevat 30 miljonit õpetajat ning koolitusele kulutatakse iga aasta umbes 600 miljardit dollait. Sellest summast on suuremad vaid sõjalisel eesmärgil tehtud kulutused. Peatükk lõpeb kasvatusteaduse ja väärtuste seoste ning
Alar Kilpiga, et noortele tuleks ühe kindla arusaama asemel anda võimalus demokraatias osalemise võimalusi ise omandada ning leida endale selles keerulises süsteemis sobiv koht. Ainuke osa, mis mind artikli juures segama jäi, oli asjaolu, et teema juhatati sisse, kirjeldades olukorda kriisi läbi, kodanikutüüpide tutvustamisel aga sellest nüansist juttu ei tulnud ning kriisiolukorra käsitlus kerkis uuesti põgusalt teemaks vaid viimase alapeatüki all. Kuna kodanikutüüpide kirjelduse leidsin enda jaoks väga põneva ja hariva olevat, meeldinuks mulle rohkem, kui teema sissejuhatus oleks alanud laiema määratlusega, või just vastupidi, et ka kodanikutüüpe oleks sarnaselt sissejuhatusega kirjeldatud kriisiolukorrast lähtudes. Üldkokkuvõttes oli artikkel minu jaoks põnev ja hariv, kuna minu sellealased teadmised enne lugemist võrdlemisi kesised olid. Sain kodanikujaotusest palju uut teada ning mõistan selgemini
Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida (Referaadi vormistamine ... 2005). MS Word'is koostatakse sisukord automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Heading- stiilis. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed (Lepikult, Tamm 2003, lk.17). Näide: SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 4 1. Alapeatüki pealkiri 2. Alapeatüki pealkiri 5 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 6 2.1. Alapeatüki pealkiri 2.2. Alapeatüki pealkiri 7 2.3.1. Alapeatüki pealkiri 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD Lisa 1. Pealkiri 11 Lisa 2. Pealkiri 12 5. SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis), · töö põhieesmärgid ja -ülesanded, · ülevaade allikatest, materjalidest
Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida (Referaadi vormistamine ... 2005). MS Word'is koostatakse sisukord automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Heading- stiilis. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed (Lepikult, Tamm 2003, lk.17). Näide: SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 4 1. Alapeatüki pealkiri 2. Alapeatüki pealkiri 5 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 6 2.1. Alapeatüki pealkiri 2.2. Alapeatüki pealkiri 7 2.3.1. Alapeatüki pealkiri 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD Lisa 1. Pealkiri 11 Lisa 2. Pealkiri 12 5. SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, 4 · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus,
Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Kõigi numbrite vahel on punkt (N: alapunkt 1.1.1.). Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (N: punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata. Alapeatüki pealkirja ette ja järele jäetakse Enteriga üks tühi rida. kui alapeatükk algab uuelt lehelt, siis on kohe esine rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele põhiosas mahub ainult 1- 2 rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt. NB! Sisukorra, Sissejuhatuse, Kokkuvõtte ja Kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. (vt LISA 2) Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt
Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Kõigi numbrite vahel on punkt (N: alapunkt 1.1.1.). Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (N: punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata. Alapeatüki pealkirja ette ja järele jäetakse Enteriga üks tühi rida. kui alapeatükk algab uuelt lehelt, siis on kohe esine rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele põhiosas mahub ainult 1- 2 rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt. NB! Sisukorra, Sissejuhatuse, Kokkuvõtte ja Kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. (vt LISA 2) Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt
Töid esitatakse kahes eksemplaris hiljemalt 10. jaanuariks (vt peatükki ,,Töökorraldus"). II Vormistamisest Nagu öeldud, peavad tööd olema A-4 formaadis, trükitakse ühele lehepoolele, põhitekst reavahega 1,5 ja kirja suurus Times New Roman 12 punkti. 2. Millist fonti (kirja) kasutada? Peatükkide pealkirjad on paksus kirjas ning võivad olla 14 pt. Alapeatükkide pealkirjad samuti paksus kirjas, aga 12 pt. Peatüki ja alapeatüki pealkirja järel EI ole punkti. Peatüki pealkirja ja esimese rea vahele jääb kaks tühja rida. Alapeatüki pealkiri paikneb eelneva teksti suhtes ühe tühja rea võrra allpool, pärast alapeatüki pealkirja jääb taas üks rida tühjaks. Uue lõigu esiletoomiseks võib kasutada taandrida või jätta lõikude vahele üks tühi rida. Kui peatüki sees soovitakse esile tõsta mingit olulist mõistet vms, millest järgneb pikem jutt, võib see mõiste olla paksus kirjas
eelsoodumust, millele on seatud veerema kuul. Lisaks geneetikale mõjutab kuuli trajektoori ka valiskeskkond. Seega ei pruugi loodusliku valiku tulemusel saadud eeliseid andvad geenid üldsegi avalduda. Lisaks mainib autor omailma ja semiootilise niši vahelist vägagi olulist seost. Kui organism peaks sattuma semiootilisse nišši, millega ta pole tuttav, siis mõjub see selle organismi hakkamasaamist ning võib tähandada kiiremat hukku, kui sellele tuttavas keskkonnas. Autor võtab alapeatüki kokku seletades, kuidas tänapäeval on valiku rolli evolutsioonis vääriti mõistetud. Tsiteerides Hoffmeyerit "Valik on semiootilise arengu tööriist, mitte vastupidi. (...) Juhuslikke mutatsioone ei valita mitte sellepärast, et nad on kasulikud; nad on kasulikud sellepärast, et nad juhtuvad ilmuma välja suhete süsteemis, mis oli nende ilmumiseks valmis." Semiootiline eraldumine Semiootiline eraldumine on protsess, mille käigus eralduvad grupist subjektid, kelle omailm
lõiguvahe kindlaksmääramist (Format > Paragraph > Spacing: before 10 pt). Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei jäeta punktide vahele üldiselt lõiguvahet (määratud lõiguvahe tuleks maha võtta või määrata loenduste jaoks oma vorminguga stiil). Pealkirjad vormistatakse järgmiselt: · ESIMESE ASTME PEALKIRI (Heading 1), st suured peatükid, sissejuhatus, kokkuvõte jne suurus 16 punkti, rasvases kirjas (järgnev vahe 10 punkti). · Teise astme pealkiri (Heading 2), st alapeatüki pealkiri 14 pt, rasvases kirjas, eesolev vahe 24 pt (järel 10 pt). · Kolmanda astme pealkiri (Heading 3), st alapeatüki alapeatükk 12 pt, rasvases kirjas, eesolev vahe 18 pt (järel 10 pt). Läbivate suurtähtedega on ainult suure peatüki pealkiri, alapeatükkidel mitte. 13 Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1 suuruseks 12 pt), siis antakse tähtede suuruse
Kas ka minu jaoks üldse leidub seda ühte ja õiget? Peatükid hakkavad huvitavalt küsimuste esitamistega. Püütakse esitada samu küsimusi, mis võivad noortel tekkida/juba tekkinud. Seejärel hakatakse neile küsimustele alapeatükkides järk-järgult vastama. Samas motiveerib küsimuste ja hinnangute esitamine noori lugema. MIS ON ARMASTUS? Vastavad 1719-aastased Noormees: ,,Kui ma tüdrukut armastan, siis ma tunnen, et tema võiks mu laste ema olla." Iga alapeatüki all on väljavõtted noorte arvamustest. Neid on vähemalt neli ja kõik need esindavad erinevaid arvamusi. Siit ka kasvatuslik ja väärtuslik õpetus. See näitab noortele, et kõik ei saagi olla üheselt mõistetav. Tuleb õppida arvestama kõikide inimeste mõttemaailmadega ja neid ka oskuslikult ära kasutada, näiteks meeskonnatöös. Lisaks motiveerib noori vanuseastmele omase väljendusviisi esitamine. Armastuse kolmnurga teooria
Demingini PDCA juhtimissüsteem Meie otsustasime oma referaadis tugineda teisele variandile ehk siis järgnevale 5 etapile. 1) Planeerimine (arenguplaanid, tulemuskokkulepped); 2) tegevuste täideviimine (juhendamine ja jälgimine); 3) hindamine ehk hinnangu andmine (tulmuste mõõtmine); 4) ülevaatus (hinnangu käigus mõõdetud tulemuste analüüs); 5) uus planeerimine (uued arenguplaanid, uued tulemuskokkulepped). Igale etapile pühendame oma ette alapeatüki. 2.1 Planeerimine Planeerimine (eesmärgistamine) on nii pikaajaliste kui lühiajaliste eesmärkide seadmine ehk arenguplaanide loomine. Organisatsioon on edukam, kui kõik tema jõupingutused on tehtud ühes suunas, organisatsiooni erinevate tasandite eesmärgid ja tegevused on omavahel tervikuks seotud. See hõlmab tulemusnäitajate ja mõõtmisstandardite määratlemist, töötajate arenguplaanide koostamist eesmärkide
Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra. Enne töö vormistamisele asumist tuleb kontrollida, kas arvutil on sisse lülitatud korraldus pealkirjade nummerdamiseks ja milline on pealkirjade tähesuurus ning vormindus, et neid vajadusel korrigeerida. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) 16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 pt, paks ja kaldkirjas,esimene suurtäht. Punkti pealkiri (Heading 3) 13-14 pt, rasvane, esimene suurtäht. Kõikide töö iseseisvate osade: resümee, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, registrite, loetelude ja lisa pealkirjad vormistatakse esimese astme (Heading 1) pealkirjadena, kuid neid ei nummerdata, ette löödavad numbrid kustutatakse (Backspace). Nummerdatakse vaid töö põhiosa:
eduloo kirjeldus. Samuti ei saa äriplaanina käsitleda tööd, kus ettevõtte töötaja hakkab samast ettevõttest FIE-na palga asemel teenuste eest osutatud tulu saama ning sellega „ettevõtjaks olemine“ piirdubki. Äriplaani koostamise kergendamiseks on olemas töövihik, mille küsimustikud aitavad oluliselt kirjutamisele kaasa. Seetõttu ei ole käesolevas juhendis võimaliku dubleerimise põhjusel rohkem abistavaid küsimustikke lisatud. Küll on aga iga alapeatüki kohta toodud mõningaid üldisemaid suunised äriplaani parandamiseks. Kuna juhendi autoril on pea paarikümneaastane kogemus äriplaanide juhendamise ning hindamise vallas, siis on välja toodud ka äriplaanides esinevad levinumad vead, millest tasub hoiduda. Tähele tuleb panna seda, et käesolev juhend ei järgi äriplaani struktuuri (vaata alapeatükk 1.3 toodud struktuuri), vaid siin on esitatud peatükid kirjutamise loogika alusel. Lisaks on esitatud veel mõned
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMI...
● Teise astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 14 punkti, rasvase kirjaga. Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi. ● Kolmanda astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 12 punkti, rasvase kirjaga. Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi. Töö sisulises osas olevad pealkirjad nummerdatakse mitmeastmelise nummerdusega, kasutades araabia numbreid ja alustades ühest. Alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit. Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja lisade ette numbreid ei kirjutata. Töö osade loogiline järjestus: ● Tiitelleht ● Sisukord ● Sissejuhatus (teemavaliku põhjendus; kasutatud metoodika) ● Sisu peatükkidena ● Kokkuvõte (uurimistöö tulemused) ● Kasutatud kirjandus ● Lisad (vajadusel) 2.1 Tiitelleht Tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid:
mõtlemise ja mõistemoodustuse vältimatud abivahendid. Professionaalide seas võib kasutada erialakeelt, aga ka siis pole põhjust laskuda kitsa teadusringi sõnakasutusse, näilikku teaduslikkusesse. Haruldase termini kasutamisel tuleb kanda hoolt, et selle tähendus saaks lugejale selgeks. Võõrsõnade kasutamisel tuleb kontrollida, kas sõna on ikka erialasõna ja kasutada sõnaraamatuid ja keeleõpikuid. Keelelise külje kontroll: 1) Kas iga peatüki ja alapeatüki peamõte on hõlpsasti leitav? 2) Kas lõigud liituvad üksteisega loogiliselt ja loomulikult? Kas iga peatüki ,,peajoon" tuleb esile selgesti? 3) Kas väljendus on üheselt mõistetav? Kas olulisem eristub? Kas laused on selged ja loetavad? Kas sõnadekasutus on täpne? Kas kirjavahemärke on õigesti kasutatud? 4) Kas sõnajärjestus on ühemõtteline ja otstarbekas? Kas teksti on kerge lugeda? 5) Kas sõnavalik vastab kasutuseesmärgile? 6) Kas terminid on sobivad
10 0 -10 2013 2014 -5 2015 -4 -7 -20 -19 -18 -30 -26 Tallinna Vesi Olympic Tallink Joonis 10: Lühiajaline raharinglus päevades Allikas: autori koostatud Ilmekas joonis eelmise alapeatüki jätkamiseks. Jooniselt 10 näeme, et lühiajaline raharinglus võib olla väga erinev. Samal ajal kui Tallink ja OEG tegevust finantseerivad kliendid ja tarnijad on Tallinna vesi väga sõltuv oma rahast. Õnneks on trend kiiresti kahanev ja Tallinna Vesi maksevõime (vt. Joonis 5) on vaadeldavatest ettevõtetest kõige parem. Siinkohal saab öelda, et ühelgi ettevõttel raha ringlusega probleeme ei ole. 29 3
Pealkirjade font on sama kui tekstil: Times New Roman (programmide automaatselt pakutavaid variante saab lihtsalt muuta!). Peakirjad on paksus kirjas (bold). Pealkirjade suurus: - esimese astme pealkiri (HEADING 1) läbivad suurtähed, 14 punkti; - teise astme pealkiri (Heading 2, alapeatükk, nt: 1.1, 1.2) 13 punkti; 5 - kolmanda astme (ja järgmiste) pealkiri (Heading 3, alapeatüki alapeatükk, nt: 1.1.2) 12 punkti. Nummerdatakse vaid töö põhiosa peatükid. - Pealkirjad ,,Sisukord", ,,Kokkuvõte", ,,Summary", ,,Sissejuhatus", ,,Kasutatud allikad", ,,Lisad" on esimese astme pealkirjad, kuid ilma numbrita. Pealkirja ette jäetakse üldiselt natuke suurem vahe kui pealkirja järele (järel on tavaline lõiguvahe suurus). - Esimese astme pealkiri algab uuelt lehelt, st vahetult selle ees mingit vahet ei ole.
Lisa 2) Kuni 1950. aastani oli nafta asemel keskseks energeetliseks allikaks küll kivisüsi, ent pärast seda toimus radikaalne muutus, mil energiatööstuse keskmeks sai toornafta. (Totten 2004) Tänapäeval saadakse naftat jätkuvalt puuraukude kaudu eelkõige pumpamise ja ammutamise teel läbi kompressorimeetodi (vt. Lisa 3) 1.3. Nafta olulisus inimkonnale Miks ja kui oluline on nafta inimkonnale? Mis on nafta kui energiaallika põhilised puudused ning eelised? Antud alapeatüki eesmärk on edasi anda nafta vajalikkus ning nafta kui ressursiga seonduvad põhilised ohud. 6 1.3.1. Nafta vajalikkus Nafta on maailma suurim energiaallikas, kattes suure osa meie hetkesest energiavajadusest. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Nafta keskmine hind ise aga deriveerub eelkõige WTI (USA) ja Brenti (Euroopa) toornafta indeksites olevatest hindadest (Wintershall).
· Tähemärgi suurus on 12 p, kiri Times New Roman · Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida. · Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Pealkirjaks ei sobi küsilause. · Lõikude vahet tähistab üks tühi rida. Taandrida ei kasutata. TEKSTISISENE INFORMATSIOON Lühendid Töös tuleks kasutada võimalikult vähe ja soovitavalt üldtuntud lühendeid (nr, lk, a jms). Kui tööd läbib mitmest sõnast koosnev kategooria, siis võib luua uue lühendi, mille sisu
Kõne käigus kõnelejale vahele segada ei tohi. Kummalgi võistkonnal on 8 minutit mõtlemisaega, mida nad võivad kasutada oma äranägemise järgi enne kõnesid või ristküsitlusi, sellest ajamõõtjale vastavalt märku andes. Mõtlemisaja võtmisel tuleks arvestada sellega, et seda jätkuks kõigile võistkonna liikmetele. Järgnevalt kirjeldame kõnelejate rolle ja ülesandeid väitluse ajal. See jutt on küllaltki abstraktne, aga märkemete tegemise alapeatüki all on ka üks tabel, kust võib näha, mida see kõik ühes tavalises väitluses tähendab. Esimene jaataja (J1) Esimene jaataja peab välja tooma jaatajate võistkonna teema definitsioonid ja kriteeriumi ning jaatajate kõik argumendid teema toetamiseks. Teised jaatajad võivad korrata tema mõtteid või neid laiendada, kuid uusi argumente nad enam sisse tuua ei tohi (välja arvatud vastused eituse kaasusele).
erasektoris. Korralduslikust küljest pole vajadust, et just riigiametnikud tegeleksid sotsiaaleluasemekorraldusega. Kuigi paljud eelistavad eraomandust üürisuhetele, võivad ka eraomanikust kinnisvarabüroo agendid tegeleda sotsiaaleluaseme ehitamise-, jaotamise- ja väljaüürimisega. Sama edukalt võivad KOV-d osutada erasektorile hooldus- ja haldusteenuseid või koordineerida haldusettevõttena eluaseme nõudlusest ja pakkumisest tingitud probleemidega. Antud alapeatüki kokkuvõtteks võib öelda, et KIE riike iseloomustab valdavalt eluasemefondi osaline denatsionaliseerimine ning liberaalsele turumajandusele üleminek, mille tagajärgedeks on riikliku eluasemepoliitika hajus korraldus. 6. Seaduslik alus eluasemepoliitikas ja sotsiaalne mõõde Järgnevalt vaadeldakse, miks Eesti sotsiaaleluasemefond, munitsipaaleluase ning teised eluasemevormid on kättesaamatud vähekindlustatud sihtrühmadele. Eluase võib olla samaaegaselt:
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine ....................................................................................................
............................................................................................ 24-25 LISAD..................................................................................................................................26-27 ANNOTATSIOON Referaat koosneb 27 leheküljest. Sisaldab informatsiooni globaaliseerumise iseloomustuse kohta, ülevaadet olulisematest globaalprobleemidest maailmas ning omal valikul ühte globaalprobleemi põhjalikult lahtiseletatuna. Iga peatüki ja alapeatüki lõpus on viited kust info pärineb ja lõpus on lisana lisatud globaliseerumist iseloomustavaid pilte ning faktilisi tabeleid. Kasutatud on raamatuinformatsiooni kooskõlas internetist saadaoleva informatsiooniga. 2 SISSEJUHATUS Loodetavasti ei riku see pidu, aga tõde on selline: me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi
araabia numbritega: 1.; 1.1.; 1.1.1. jne. Soovitatav on dokumendi avalehel pealkirjade (ja ka teksti) stiil laadide all vormindada – see hõlbustab töö korrektset vormistamist. Arvutis: Avaleht – Laadid – parem hiireklõps vajalikul laadil – Muuda – määra teksti või pealkirja laad. Pealkirjade stiil tuleks vormindada järgmiselt: peatüki pealkiri: Pealkiri 1 – Times New Roman, tähesuurus 16, suurtähtkiri (All Caps), rasvases kirjas (Bold), must, nummerdus 1.; alapeatüki pealkiri: Pealkiri 2 – Times New Roman, tähesuurus 14, rasvases kirjas, must, nummerdus 1.1.; alapunkti pealkiri: Pealkiri 3 – Times New Roman, tähesuurus 12, rasvases kirjas, must, nummerdus 1.1.1.; pealkirja ees oleva numbri järel on punkt, järgneb tühik ja siis pealkiri (1.2.3. Roomajad). Abistava videojuhendi stiili vormindamiseks leiab TTG digikursuselt „Gümnaasiumi lõputöö“ (vt Moodle’ist töö liigendamise videojuhendit). 3.3.4. Tabelid
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile...
Samas võib aga erinevus isendite käitumises tuleneda ka nende erinevusest ühesainsa materiaalse geeni osas, niisamuti nagu teistest isenditest vaevu eristuv värvusnüanss võib olla tingitud mingi kindla geenialleeli esinemisest vaadeldaval isendil. R. Dawkinsi metafoori kohaselt võib üksainus vigane sõna koogiretseptis muuta kogu koogi maitse, kuid koogi valmistamise aluseks on siiski kogu retsept, mitte ainult see üks sõna. Tulles korraks veelkord tagasi eelmise alapeatüki teema juurde - geenid toimivad nagu orkester, mitte nagu soolomängijad. Paadi panevad kiiresti sõitma kõik sõudjad üheskoos, mitte ükshaaval. Käitumisökoloogide panus fenotüübile Kuna käitumine on keerulise geneetilise taustaga nähtus, siis, rääkides geenidest, teavad käitumise uurijad tegelikult harva midagi väga konkreetset uuritava käitumise geneetilisest taustast. Tegelikult uuritakse käitumisökoloogias valdavalt käitumuslikke fenotüüpe. See aga,
sioonilist ja tehnoloogilist infrastruktuuri. Innovatsioonid tekivad erinevate tuleviku- väljavaadete ühendamisest ja on edukad siis, kui vastavad klientide vajadustele. Selleks tuleb arendada raamistik, mis kirjeldab selgelt "valupunkti" ja mitut alternatiivset lahendit. Turu mõistmiseks tehtav on sageli tähtsam kui mõistetu ise. Näitab see ju kliendile meelepärast empaatiavõimet ja aitab seetõttu soovitud sihtrühmale paremini positsioonida. Selle alapeatüki kokkuvõtteks võib järeldada, et kuurorditeenuse kontseptsiooni disaini- mine nõuab lähtumist tänapäeva klientide muutunud vajadustest ja nende taotlusest 26 privaatse personaalsuse järele. Massituristile suunatud suurettevõtted ja suured turismi- sihtkohad ei püsi muutumatul kujul enam konkurentsis. Nagu eelmises alapeatükis, põhineb ka teenuste disaini teooria kandval ideel, mille järgi peab avalik sektor oma
Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Vormindada pealkirjad pealkirja stiilis Heading-stiili (peatükk Heading1; alapeatükk Heading2 jne. 10. Töös ja sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad (alustades number ühest): sissejuhatus, uurimistöö metoodika, peatükid, alapeatükid ja nende alajaotused ning arutelu. Peatüki alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit (Format/Bullets and Numbering/Outline Numbered). 19 11. Kasutatud kirjanduse loetelus ühe allika kirje koostamisel kasutatakse ühekordset reavahet (Singel). Kahe kirjandusallika vahele jäetakse plokkstiilis vahe 12 punkti (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). 12. Võõrkeelsed sõnad ja eestikeelse teksti selgitused tuuakse kaldkirjas (Italic) ning on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kai...
12.20X1 bilanss 20.12.20X1 Varad Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku Finantsinvesteeringud Immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Põhivara kokku VARAD KOKKU Kohustused ja omakapital Laenukohustused Maksuvõlad Võlad ja ettemaksed KOHUSTUSED KOKKU Omakapital Aktisakapital Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Vähemusosalus OMAKAPITAL KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 2.4.3. Vähemusosaluse müügid Eelmise alapeatüki (1.4.2. Vähemusosaluse soetamine) konsolideeritud bilansi andmeid arvesse võttes, omab emaettevõte ,,E" seisuga 20.12.20X1 90%-list osalust tütarettevõttes ,,T". 31.12.20X1 müüb emaettevõte 20% tütarettevõtte aktsiatest hinnaga 10 000 eurot. 92 Tütarettevõtte 20%-lise vähemusosaluse bilansiline väärtus emaettevõtte konsolideeritud aruandes on .........................................................................................
A∈A siis sup A on korpuse F element. Element sup A ∈ F on kindlasti hulga A ülemine tõke, sest B $ {A : A ∈ A} iga B ∈ A korral. Teisalt, iga C < sup A puhul saab leida ratsionaalarvu a0 omadusega S a0 ∈ sup A C. Seejuures on a0 mingi hulga A0 ∈ A element, mistõttu A0 > C. Järelikult on sup A tõepoolest hulga A vähim ülemine tõke. 1.3 Ratsionaalarvud järjestatud korpuses Käesoleva alapeatüki eesmärk on näidata, et igas järjestatud korpuses on (isomorfismi täp- suseni) alamhulgana olemas ratsionaalarvude korpus. Selleks „leiame“ kõigepealt „üles“ igas järjestatud korpuses naturaalarvude hulga. 1.3.1 Naturaalarvud. Matemaatilise induktsiooni meetod Naturaalarvude identifitseerimisel lähtume järgmisest ideest. Korpuse F ühikelemendi 1 ∈ F põhjal määrame ülejäänud elemendid seostega 2 := 1 + 1, 3 := 1 + 1 + 1, 4 := 1 + 1 + 1 + 1 jne
Sarnaselt saame leida ka pikkuse . Kuna nende tükkide pikkuste summa annab külje enda pikkuse, olemegi tuletanud valemi Praegu tõesti tegime seda küll ainult teravnurksete nurkade ja jaoks, ent kasu- tades eelmise alapeatüki valemeid, võib lugeja end veenda, et valem kehtib suva- liste nurkade ja jaoks. Siit edasi on üsna kerge tuletada ka nurkade vahe valem, kirjutades : kus teises võrduses kasutasime jällegi eelmise alapeatüki valemeid.
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
Kütuste ja materjalide ning muude ressursside kokkuhoiu võimalusi ja taaskasutust käsitletakse õpiku viimases, üheksateistkümnendas peatükis. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Iga alapeatüki lõpus on toodud küsimused, mis nõuavad vastamiseks läbiloetu üksik- asjalikku mõistmist ja süsteemset käsitlemist. Raamat sisaldab ka näidisülesandeid, mis peaksid aitama õppijal mõista konkreetsete tüüpülesannete lahendamise loogikat. Logistikatehnoloogiate õpetamine oleks mõeldamatu ilma illustreerivat materjali kasutamata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
