Reklaami vorm sõltub tema sisust, kuid teatud piiranguid arvestades. Nimetagem seda kõigile reklaamiteadetele omast ülesehitust reklaami põhimõtteliseks struktuuriks, ning valdavas enamikus reklaamides esinevaid struktuurielemente reklaamteate põhimõttelisteks elementideks. Põhimõttelise struktuuri elemente võime nimetada kohustuslikeks elementideks, ülejäänud struktuurielemente suvalisteks elementideks. Reklaami põhi või võtmeelemendiks on : pealkiri, visuaal, alapealkirjad, põhitekst, logotüüp ja/või allkiri, reklaamiapellatsioon ja modell. Olulisemate suvaliste elementide hulka kuuluvad pildiallkirjad, kastid ja paneelid, loosungid, kvaliteedimärgid. Pealkirja peamised funktsioonid: 1. Pealkiri peab köitma lugeja tähelepanu 2. Pealkirja peab lugeja välja valima paljude potentsiaalsete lugejate hulgast sihtrühm. 3. Pealkiri peab lugeja suunama otse põhiteksti juurde. (Küsimus, põhiteksti 1
Ajalehtede tekstid jagatakse arvamus- ja uudislugudeks. Ühegi tekstiliigi tunnuseid ei ole võimalik ammendavalt kirjutada. On võimalik osutada ja ära tunda põhitunnuseid, mille järgi saab otsustada, kas mingi tekst vastab teatud tekstiliigi tavadele. Olulised omadused on teksti tervikstruktuur (üldine ülesehitus), teksti tüüpide kombineerimisviis. - Uudise kui tekstiliigi tunnused: 1) Sündmusest jutustav pealkiri ja alapealkirjad. Pealkiri on uudise osa, mis peab sündmust edasi andma. Pealkiri võib koosneda 2 osast: põhipealkiri+alapealkiri. 2) Juhtlõik - teksti tuum on pealkirjas ja juhtlõigus. 3) Sisulõigud, kus uudise eri külgi käsitletakse täpsemalt. Sisulõikude arv on varieeruv ja sõltub tähtsusest. 4) Kokkuvõte, kommentaar – valikulised 5) Uudisel on narratiivne esitus. Narratiivis eristatakse 2 poolt: kronoloogiliselt järjestatud
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa. Reklaam võib olla suunatud tootele või tootjale. Tootereklaam on tootja või turustaja sõnum toote toetamiseks, millega tuuakse esile konkreetse toote omadused, funktsioonid, harud, eelised ja mud aspektid. Tootjareklaam loob soodsa pildi ettevõttest ja tema toodetest ning ei ole mõeldud mingi ühe toote müümiseks. Reklaam on marketingi ning promotsioonitegevuse üks osa...
kasutatud kirjanduse loetelu, lisad). Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt ja lisaks pealkirjale peab leheküljele mahtuma ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. Peatükki ei tohi vormistada ainult ühe alapeatükina (näiteks: pt 3. apt 3.1.). Peatüki liigendamisel peab koostama vähemalt kaks alapeatükki (näiteks: pt 3. apt 3.1. apt 3.2.). 9. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad kirjatähtedega rasvases kirjas (Bold) ja tähe suurus 12 punkti. Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Vormindada pealkirjad pealkirja stiilis Heading-stiili (peatükk Heading1; alapeatükk Heading2 jne. 10. Töös ja sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad (alustades
Tervikteoste (raamatute, lõputööde, brosüüride jms) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori perekonnanimi (nimed) esitatakse koos initsiaalidega. Ilmumisaasta esitatakse sulgudes, sulu järel punkt. Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). 3 5 Pealkiri esitatakse kaldkirjas (italic), alapealkirjad eraldatakse põhipealkirjast kooloniga. Väljaande number antakse sulgudes, vajadusel koos iseloomustusega (3.,parand.tr.) (esimese trüki puhul pole vajalik). Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus.
sissejuhatus, sisuosa, kokkuvõte, suhtes ebaproportsionaalselt lühike. kasutatud materjalide loetelu, vajadusel ka lisad jm). Töö osad on õiges proportsioonis. Töö ülesehitus Töö osad on pealkirjastatud ning Töö ülesehitus ei ole päris loogiline, ja sidusus loogilises järgnevuses. pealkirjad või alapealkirjad on puudu. Peatükid moodustavad hästi Töö põhiosa peatükid ei ole omavahel jälgitava terviku. seotud. Kasutatud Kasutatud on erinevaid materjale. Töö põhineb 12 allikal. Tuginetud on materjalid Allikad on usaldusväärsed. arvamusartiklitele, allikad ei ole Kõikidele kasutatud allikatele on usaldusväärsed (Vikipeedia vms).
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
kirjutades oleksid täpitähed olemas. Sõltuvalt fondist on võimalik muuta teksti kaldu või rasvasemaks. Näiteks fondiga Arial on neid kokku kuus. Kui fondil puudub võimalus muuta teksti kaldu või rasvaseks, siis samalt paneelilt leiad petsmiseks kaks võimalust: Faux Bold ja Faux Italic. Tegemist on ikkagi nö petukaubaga ja ei soovitata kasutada. Kuid meelde tasuks jätta, et paksult kirjutatakse reeglina pealkirjad ja alapealkirjad ja mõisted. Ajakirjades kohtab paksu kirja piltide pealdises, küljetekstides ja artiklite esimeses lõigus. Ole tähelepanelik, kui kasutad teksti rõhutamist. Eesmärk pole ju kasutajat hirmutada, sest kui kõik on rõhutatud siis pole ju tegelikult midagi rõhutada. Kaldkirjas kuvatakse võõrkeelsed sõnad, sh nende väiketähelised lühendid, tsitaadid ja dialoogid. Väldi paksult ja kaldu kirjutamist üheagselt. Teksti suurus Teksti suuruse muutmiseks vali soovitud number
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
