Alkohol Eestis Eesti ühiskond on alkoholiseerunud Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 inimelu aastas, mis on 8 korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. 60% raskete vigastuste põhjuseks on Eestis alkohol. Lisaks suureneb maksa alkoholitõvega haigete arv ja suremus maksatsirroosi. Tasub teada, et veinimaal Ungaris on suremus maksatsirroosi 100 000 mehe kohta 20 korda kõrgem kui alkoholi piiratud kättesaadavusega Norras ja Rootsis. Alkoholist põhjustatud inimkaod ja majanduslik kahju on Eestis viimastel aastatel võtnud ulatuse, mis seab ohtu riigi ja rahva olemasolu. On vajalik, et igaüks teadvustaks endale alkoholi liigjoomise ohte ning aitaks kaasa negatiivse hoiaku kujundamisele alkoholi liigtarvitamise suhtes. Alkohol kahjustab maksa On kaks peamist krooniliste maksahaiguste põhjust - maksa alkoholitõbi ja viirushepatiit, vastavalt 30-50% ja 30-40% kõig...
Misusing and Abusing the IoT - Now and in the Future The Internet of Things is the network of physical objects—devices, vehicles, buildings and other items which are embedded with electronics, software, sensors, and network connectivity, which enables these objects to collect and exchange data [1]. As the amount of devices connected to the internet of things is constantly on the rise, making it innately more secure and protecting those devices from abuse, in a sense of unwanted access , manipulation by third parties and other scenarios, is rapidly turning into a pressing issue. According to some sources there were about 13.4 billion connected devices back in 2015 and the projections show there might be up to 38.5 billion such devices in 2020 [2]. As the number of devices increases, the necessity for a proper security mechanism concerning those devices becomes a priority in order to safely adopt the evergrowing internet of things into e...
SAKSAMAA Referaat 2014 1 Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põh...
Kolesterool toidus Sandra Taniel 15.12.2010 Sissejuhatus: kolesterool inimese kehas/toidus Inimese kudedes on 140mg kolesterooli. Meie organismi kolesteroolifond moodustub toidukolesteroolist ja sünteesitud kolesteroolist. Toiduga saadav kolesterool mõjutab vere üldkolesterooli hulka suhteliselt vähe. Hoopis rohkem soodustab kolesterooli sünteesi liigne toiduenergia, ka liigne suhkru tarbimine ja vähene letsitiini ja kiudainete saamine toidust. Ohtlik ei ole mitte kolesterool, vaid veres ringlev kolesterooli ülejääk. Mida soovitan süüa/juua antud kliendirühmale? Kanamune (munakollast) ja piima, kuna neis on keskmiselt 200mg kolesterooli, mida omakorda tasakaalustab 1700mg letsitiini. Letsitsiin - on membraanide komponent, mis tasakaalustab kolesterooli toidus. Aed-, puu- ja juurvilju, sojaube, jogurtit, keefiri, kakaod, pähkleid, seemneid jne, kuna need on kolesteroolitaset langetavad toiduained. Soovitav...
The foundation stones The Island Britain has a mild climate due to the Gulf Stream which brings warm waters from the Gulf of Mexico. The northern part of the island in average 5'C cooler and it's mountainous or hilly and that's why the south has been more populated.. Britain became an island only 5000 years BC after the Ice Age ended. Britain's prehistory The first evidence of human life on the island are dated back to 250 000 BC. 50 000 BC in a milder Ice Age period Britain became habitable again. People from that time were the ancestors of the modern British. 10 000 BC ige age ended and Britain became inhabited by small groups of hunters who probably followed herds of deer. 5000BC Britain became an island and deer died out. 3000BC the Neolithic people came (probably from Spanish peninsula or even North African ...
1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puskini saatus Aleksandr Puskin alustas värssromaani ,, Jevgeni Onegin" Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puskin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826. aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest. Uueks tsaariks sai Nikolai I. Nikolai I valitsusaja algul heideti Venemaa poliitilise salapolitsei kätesse. Nikolai I missiooniks oli ,, külmutada" Venemaa ja peatada vabadusevaimu areng kogu Euroopas. Puskin lootis, et uus tsaar asub lõpuks ometi Venemaal vajalikke reforme ellu viima, kuid pettus peagi . 1828. aasta lõpul kohtas Puskin Natalja Gontsarovat ning abiellus neiuga 1830. aastal. Samal aastal ...
Küsitluses olevad küsimused kattuvad hästi teoreetilise osaga. Töö tulemused ja järeldused on omavahel seostatud ning kokkuvõte on korrektne. 3. Hinnang Tööl on praktiline väärtus, sest suureneb inimeste teadlikkus Aafrikas olevast olukorrast. Seetõttu võib kasvada inimestes tahe abistada sealseid peresid või koole, nt raha annetades. Töö ülesehitus on loogiline. Joonistele ei ole tekstis viidatud. Pealkirjad ja alapealkirjad vastavad järgneva teksti sisule. Kahel alapealkirjal puudub korrektne nummerdus. Näiteks lk 6 alapealkiri 1. peab olema 1.1. Stiil ja keel on uurimistööle kohased, kuid esineb üksikuid kirjavigu. Näiteks lk 9 esimese lõigu kolmas rida: oranisatsioon Kasutatud kirjanduse viited ja loetelu on vormistatud korrektselt, kõigile teostele tekstis viidatud. Uurimistöö üldistused ja järeldused on põhjendatud. Uurimistöö kitsaskohaks olid üksikud kirjavead ning tähelepanu vead.
millel sai ise kirja suurust määrata. · Pilti saab lisada, saab vähendada aga saab liigutada ainult üles ja allapoole. · Ainus millel sai tab'e muuta. · Ainus millel oskan tehtud dokumenti ka saata. Zoho · Kirja suurused on ette antud. Muud pole võimalik ise määrata · Joonlaud tollides. · Indentid liikusid väga imelikult. See mis automaatselt indentid paika pani, tegi seda arusaamatult. · Kui panen alapealkirjad heading2, muudab üle poole tekstist samasse stiili. · Automaatset kellaaega sai valida/vaadata kuupäeva alt. · Tab'e ei saa muuta. · Seal peaks saama sisukorda lisada aga mina seda teha ei osanud. · Salvestatud saan aga saata ei oska. Adobe buzzword · fonte on väga vähe mille seast valida. · Kirja suurused on kindlad, vahepealseid ei saa valida. · Ei saa pealkirja ja alapealkirja panna- järelikult pole ka sisukorda. · Joonlaud oli
ruumalast. Maa keskel on tuum, mis võtab enda alla umbes 15% maakera ruumalast. Peatüki lõpus ka mõistekastike uue mõiste seletusega maakoor Maa pindmine tahke kest vahevöö osalt tahke, osalt poolsulanud kivimimassist kest maakoore all tuum kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik Teksti ülesehitus Selge Tekst jaotatud mõõdukateks lõikudeks Alapealkirjad lühikesed, selgesti mõistetavad, huvipakkuvad(ka küsimusena esitatud) Laamade liikumine küljetsi Mis on Maa sees? Miks Maa väriseb? Kuidas tekivad vulkaanid? Illustratsioonid Enamus värvilised Kohati liiga palju Enamike piltide all selgitav tekst, seostamaks pilti tekstiga Stereotüüpide vaba Õpikus esinenud illustratsioone San Andrease murrang Põhja-Ameerikas Tsiili 1960
Tere! Sinu loovtöö on siiski natuke lühike ja peaksid veel mõtlema, mida juurde panna. Minu soovitused sulle olid: a) Vormistus saadan sulle loovtöö juhendi, mille järgi korrektselt vormistada Sisukord peab olema koos lehekülje numbritega, kiri õiges suuruses jne b) Sissejuhatus on liiga lühike. Sissejuhatus on põhiteksti esimene ja väga tähtis osa, mille ülesanne on: a) teemavaliku põhjendamine; b) Töö eesmärgi piiritlemine: mida soovid tõestada, käsitleda, millistele probleemidele otsitakse lahendusi, millistele küsimustele otsitakse vastuseid, mis on selles valdkonnas tehtud; c) Töö ülesehituse selgitamine (Näiteks: Töö koosneb näiteks 4 peatükist, esimene peatükk kirjeldab tervislikku toitumist, teine peatükk kirjeldab ... jne); d) kasutatavate andmete ja meetodite tutvustus. Sissejuhatuses ei lahendata probleemi, ei vastata küsimustele, ei tehta järeldusi. Osaliselt on sul punktid täidetud, kuid k...
seda peab pidevalt erituma? Mis värvi on sinu silmad? Millest see sõltub? Arutlege, miks on nägemismeel meeleelunditest kõige olulisem." 5. Inimestest rääkimine · Ei räägita inimestest ja kuidas nad on elus hakkama saanud, v.a ajaloolised isikud, kelle elulugu on natuke käsitletud 6. Emotsionaalsus ·Laused kergesti mõistetavad ·Lisainfo ja faktid heleda taustfooniga eraldatud ·Piltide all selgitav tekst ·Tekstis alapealkirjad teise värviga (hõlbustavad lugemist) nt: Kahe silmaga korraga vaadates näeme ruumiliselt Nägemishäired tekitavad ähmase kujutise Nägemisel eristame värvusi Kokkuvõtteks · Analüüsitav õpik üldiselt väga hea õppevahend · Motiveerib õpilast materjali omandama · Vastab õpilase ealisele õppimisvõimele (ei ole liiga kerge ega raske) · Õhuke õpik, kutsub rohkem lugema kui paks õpik Kasutatud kirjandus · J. Mikk (2002a)
1)Ettevõtte juhtkonnal pole seni olnud 1. Milline on suhtluskorralduse kogemusi suhtekorraldusprogrammide põhifunktsioon? läbiviimisel Suhtekorralduse põhifunktsioon on 2)Organisatsioon asub kaugel informeerida, esitada oma seisukohti kommunikatsiooni ja ja sellega muuta kellegi suhtumist või finantskeskustest käitumist. 3)Ettevõttel on väga palju kontakte 2. Mida tähendab indentiteet?. 4)Kõrgetasemelist suhtekorraldust See kuidas tahetakse näha oma vajatakse vaid lühiajaliselt organisatsiooni ise 5)Eesmärkide saavutamiseks on 3. Mida tähendab 33330 mudel? vajalik erapooletu hinnang väljastpoolt Artikli lugejaskonna määratlemisel on 15.Millest algab kampaania tuntud "30330" mudel. ...
Esiteks seetõttu, et informeerimine ise ei ole peaaegu kunagi mõjuvaba. Teiseks aga seetõttu, et loobudes mõjustamast inimest ostma tõepoolest head ja ausalt edutatud kaupa, annab ta suurema tegevusvabaduse nendele firmadele, kes ei pruugi üldse mõelda humaansetele aspektidele ja kelle toodang on vilets. Nimetagem sellist olukorda tarbimisturule suunatud ausa tootja saatanlikuks lõksuks. Reklaami põhi- või võtmeelemendiks on: pealkiri, visuaal, alapealkirjad, põhitekst, logotüüp ja/või allkiri, reklaamiapelleering ja modell. Olulisemate suvaliste elementide hulka kuuluvad pildiallkirjad, kastid ja paneelid, loosungid, kvaliteedimärgid. Eetrilevi ja kaabelsidesüsteemide kaudu edastatavas reklaamis on põhitekst ning muu sõnaline osa esitatud tavaliselt kõnena, mis on reklaamistruktuuris nn audio-osaks või audioreaks. Audio-osa võib näiteks olla kaadritagune diktoritekst
Juhend 9.klassi keemia referaadi kirjutamiseks. Töö eesmärgiks on õppida korrektselt vormistama lühikesi kokkuvõtteid keemiaalastest teemadest. · Töö maht Töö pikkus peab olema minimaalselt 1000 sõna (see on arvutitekstis tähesuurusega 12 ja reavahega 1 umbes 4 - 6 A4 formaadis lehte). Lisandub tiitelleht ja kasutatud kirjanduse leht. Seega on töös kokku vähemalt 6 8 lehte. Töösse võib lisada pilte ja jooniseid, kuid sel juhul peab arvestama, et tekstiosa ei lüheneks. Töös peab olema viiteid vähemalt 3 erinevale kirjandusallikale. · Töö vormistamine 1. Töö kirjutamiseks võta A4 formaadis paber. 2. Töö võid kirjutada arvuti abil, kasutades Microsoft Word´i tekstiformaati. 3. Kirjuta vaid lehe ühele poolele, teine poole jääb tühjaks. Leheküljed nummerda (tiitellehte ei nummerdata, leheküljenumbrid algavad teiselt lehelt numbriga "2" sisukorraleht). ...
6. Kas ja kui, siis mida näeb autor lahendusena teoses esinevatele probleemidele? Põhjenda 3-4 lausega. Alkoholilembuse kohta ta lahendusi pole välja toonud. Ausalt öeldes ei leidnud mina, et ta oleks üldse millelegi lahendust otsinud. Lahendus oleks võib-olla see, et ta ise vinguks veidi vähem ja muudaks ennast kõigepealt. Maailma muutmiseks peab ju ikkagi alustama esialgu endast. 7. Miks on raamatul selline pealkiri? Miks sellised alapealkirjad? Kas ka tänapäeval oleks sellise pealkirjaga raamatul lugejaid ja kõlapinda? Põhjenda kokku vähemalt 10 lausega. Raamat räägib sellest, kuidas tegelased ihaldavad midagi nii väga, et muid eesmärke nad saavutada ei tahagi. Olles enda eesmärkidest ja ihadest täielikult pimestatud võibki öelda, et nad on mingi teatud asja narrid. Mina arvan, et tänapäeval võib see raamat olla vähem kuulus kui varem, sest inimestel
Iseseisev töö ‘Arvutitöökoha ergonoomia uurimine’ Nimi: Getlin Rohtla Kursus: EALB21 Iseseisev töö ‘Ohutusjuhendi koostamine’ Koostage ohutusjuhend etteantud kodumasinale. Üks peamisi ohutusjuhendi koostaja ülesandeid on juhendi meeldejäävaks ja arusaadavaks tegemine, et töötaja kasutaks juhendis toodud ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid. Et juhend oleks lugeja jaoks kergesti mõistetav peab juhendis olema: liigendatud tekst (eraldi lõigud, alapealkirjad); värve ja fotosid lihtsa keelekasutusega (üldmõistetavad sõnad, lühidad laused) ning praktilisi soovitusi (juhendis kirjeldatut peab olema võimalik ka tegelikkuses rakendada); Pigem vähem teksti kui üleküllus; Ära copy juhendeid internetist! Ohutusjuhend peaks olema võimalikult lühike, loogiliselt koostatud, prakti...
Lugude juures on rohkelt illustreerivat materjali (eelkõige fotosid), mis tekitab lugejas artikli vastu suuremat huvi. Peaaegu kõigi artiklite juurest võib leida valitud tsitaate artiklist, mis on trükitud suuremalt. Muidu on aga artikli vormistus üsna tavapärane: pealkirjad on tavatekstist suuremad, samuti on tihti esile tõstetud loo sissejuhatus, tekst on liigendatud ja esitatud on lõikude alapealkirjad. Meeldiv on tõsiasi, et ajakirjas ilmub reklaami minimaalselt. 80- leheküljese ajakirja peale on kokku ilmunud kolm ja pool lehekülge reklaami. Ajakirja visuaalne külg on igati lugejasõbralik. Ka väljaande ülesehitus tundub esmapilgul tavapärane. Kui aga ajakirja sisukorda ja sisusse lähemalt süveneda, siis ilmneb ebaloogilisust. Näiteks artiklid ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" ja ,,Sinimäed suvi 1944" on selgelt arvamuslood, kuid
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Shokolaadi tooted juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku shokolaadi tooted SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEHNILISED NÕUDED............................................................................................ 4 2. TÖÖ OSAD................................................................................................................. 5 2.1 TIITELLEHT ....................................................................................................... 5 2.2 SISUKORD.......................................................................................................... 5 2.3 SISSEJUHATUS.......
.................................................. 3 3.1.3.Külmakindluse määramine.............................................................. 3 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus..............................................................3 3.3. Katsetulemused..................................................................................... 3 Pealkirjad Pealkirjade kujundamiseks valida tekstist erinev kirjaviis, tähesuurus ning teksti paigutus. Oluline on, et pealkirjad ja alapealkirjad oleksid lihtsalt eristatavad ning loogiliselt liigendatud. Pealkirjade näide: 2 3. Kergbetooni uurimine 3.1. Katsemeetodid 3.1.1. Survetugevuse määramine 3.1.2. Töödeldavuse määramine 3.1.3. Külmakindluse määramine 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus 3.3. Katsetulemused Tabelid
Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealkirjad on kirjutatud suurtähtedega. Alapealkirjad on kirjutatud väiketähtedega (va esitäht). · Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu punkti ei panda. · Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida.
Vajalik siis kui autor peab vajalikuks õigusaktide muutmist või täiendamist. 5. Millised on teksti küljendamisele esitatavad üldnõuded? Töö vormistamise oluline osa on küljendamine- teksti kujundamine ja paigutamine lehele. Üliõpilastöö peab olema arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, ca 3000 täheruumi leheküljel kirjas Times New Roman. Bold ja kaldkiri on lubatud vaid võõrsõnade ja terminite puhul. Alapealkirjad ei tohi olla boldiga, lauseid rõhutada visuaalselt samuti ei tohi. Pealkirja lõppu ei panda punkti, pealkirja sõnu ei poolitata. 6. Millisel juhul tuleb töös kasutada viiteid ja millisel juhul ei ole viidete kasutamine põhjendatud? Kui om töös kasutatakse teiste autorite seisukohti või andmeid muudest allikatest, siis tuleb neile viidata. Ei viidata vaid üldiselt teada olevatele andmetele, st sellistele andmetele, mis on teada keskmise
tööst (töödest). Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lk on sisulisi peatükke, ülejäänud: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. Kasutada tuleb vähemalt 10 erinevat allikat ja vähemalt 3 neis peavad olema raamatud. Õpikuid referaadi tegemisel ei kasuta!!! Töö esitatakse valge A4 formaadis paberi ühel poolel · Kiri Times New Roman · Tähemärgi suurus 12 · Reavahe 1,5 · Peatükkide pealkirja on suurtähtedega, alapealkirjad väiketähtedega (va esitäht) · Pealkiri algab joondumisega vasakult ja selle lõppu ei panda punkti Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri.
Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins. Eestikeelsel variandil: Fail Lehekülje häälestus Veerised Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab sisulise ja visuaalse terviku. Lõigu algust tähistab laiem reavahe. NB! Taandridu ei kasutata.
1 3. Referaadi vormistamine 3.1. Kiri · Kirja tüüp: Times New Roman . · Kirja suurus: 12 pt. Peatüki pealkirjad 16 pt (kui töös on alapeatükke siis nende suurus on 14 pt) · Reavahe: 1,5. Format Paragraph Line Spacing [vali: 1,5 line] [eestikeelne variant: VormingLõikReasamm] · Tekst on joondatud servast servani (Justify) [eestikeelne variant: Rööpjoonda] Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). 3.2. Paberi mõõtmed ja äärised Eestis kasutatakse tööde vormistamisel A4 suurusega pabereid. Äärised tähendab seda kui palju tuleb ruumi jätta paberi servadesse enne kui algab tekst. Vihikus on Sul selleks joonestatud äärejooned. Paberi ääriste suurust saad muuta järgmiselt: File Page Setup Margins [eestikeelne variant:
lumeroosiga ühte peenrasse. On antud õpetus, kuidas hooldada taime, kui ta on sul olemas. Välja on toodud ka palju lumeroosi kasutus alad. Referaadist saab lugeja teada, kuidas peaksid istutama lumeroosi enda aeda, et ta jääks püsima ja kasvaks aias kaua. Valisin selle teema, et neist rohkem teada saada. Meeldivad sellised lilled, mis peale lume sulamist oma õie nupud välja toovad, ja rikastavad värvidega juba kevadel aeda. Referaadil on üks pealkiri ´lumeroos´ sellel järgnevad alapealkirjad nt : 1. Käsitlen kust on nad pärit. 2. Kus on soovitatav neid kasutada. 3. Milliseid tingimusi vajab kasvamiseks. 4. Kuidas hooldada taime, et ta kasvaks korralikult. 5. Kuidas paljundatakse? 6. Mis taimi sobib lumeroosiga koos istutada ühe peenrasse. 7. Kuidas istutada. 8. Ja välja on toodud erinevad liigid. Referaadi koostamisel kasutasin erinevaid interneti lehekülgi. ,(Vt kasutatud allikaid). 3 1. LUMEROOS
· Tekitada lastes alaväärsustunnet või õhutada neid agressiivsele käitumisele. Reklaam toimib laste puhul kiiresti, kuna nad ei analüüsi. Lastel kujuneb kiiresti välja maitseeelistus, mida autoriteetsem on reklaam, seda kiiremini protsess toimib. Läbi laste mõjutatakse effektiivselt vanemaid. Reklaami sturktuur Reklaami põhielemendid: · Pealkiri · Visuaal · Alapealkirjad · Põhitekst(,,lugu") · Logotüüp (logo) · Reklaamiapellatsioon · Modell Enamkasutatud suvalised elemendid: · Pildiallkirjad · Kastid ja paneelid · Loosungid (löök- või hüüdlaused- sloganid) · Kvaliteetmärgid Pealkirjad e. Juhtkirjad · Üks tähtsamaid reklaami elemente- tegemist on sõnadega, mis- enamastu lausena- omavad juhtivat kohta reklaamis, need on sõnad mida loetakse esmajärjekorras või mis tõmbavad enim tähelepanu.
.....................................................3 3.1.3.Külmakindluse määramine..............................................................3 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus..............................................................3 3.3. Katsetulemused.....................................................................................3 Pealkirjad Pealkirjade kujundamiseks valida tekstist erinev kirjaviis, tähesuurus ning teksti paigutus. Oluline on, et pealkirjad ja alapealkirjad oleksid lihtsalt eristatavad ning loogiliselt liigendatud. 2 Pealkirjade näide: 3. Kergbetooni uurimine 3.1. Katsemeetodid 3.1.1. Survetugevuse määramine 3.1.2. Töödeldavuse määramine 3.1.3. Külmakindluse määramine 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus 3.3. Katsetulemused Tabelid
arvamust avaldada (4). Ka on küsimused seondatud illustreeriva materjaliga, juhtides õpilaste tähelepanu nendele ning seostades neid tekstiga (2). Näide 5. (1) Itaalia linnade õitseng (2) Ellusuhtumine muutub (3) Mida tähendab renessanss? (4) Uus mõtteviis levib väljapoole Itaaliat Esitatud näide sisaldab peatüki alapealkirju. Neljal leheküljel olev tekst on jaotatud möödukateks lõikudeks,mis ei muuda teksti lugemist tüütuks. Alapealkirjad on lühikesed ja selgesti mõistetavad, andes pildi sellest, millest alljärgnev tekstilõik räägib. Samuti on pealkiri esitatud küsimusena (3), mis paneb õpilasi mõtlema. Ühtlasi avatakse samas alapeatükis mõiste tähendust, kinnistades seda paremini. Pealkirjad on selgesti muust tekstist eristatavad nii kirjasuuruse kui värvi poolest. Näide 6. Illustratsioon (1) (2) Illustreerivale materjalile on omandatud motiveeriv roll
Kas lugeda teksti tervikuna või ositi? 3. Milline on teksti raskusaste? Kas seda peab lugema aeglaselt või on võimalik lugeda kiiresti? 4. Kas tekst on kirjutatud huvitavalt? 5. Kas tekst sisaldab oodatavat infot või käsitletakse selles lugejat huvitavat probleemi, ainestikku? 6. Kui palju aega kulub teksti lugemiseks? Lugemiseks valmistumisel pööratakse tähelepanu järgmistele asjaoludele. 1. Millised on teksti pealkiri ja alapealkirjad? Pealkiri viitab teksti laadile, alapealkirjad näitavad teksti ülesehitust ja osutavad mõttearenduse iseloomule. 2. Kui pikk on tekst? Kuidas on see paigutatud lehekülgedele ja liigendatud lõikudeks? Teksti pikkus osutab teemaarenduse ulatusele ja süvenemisastmele. Lõik on kindel mõtteühik, mis sisaldab teemaarenduse seisukohalt olulisi väiteid, üldistusi, hinnanuid. 3. Mil määral ja kuidas on tekst illustreeritud? Millised on illustratsioonide allkirjad?
lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Tema stiili iseloomustab miniatuursete piltide visandamine, lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus ning "elulähedus", antonioni'likud impressionistlikud kaadrid, tugev suhtestatus aja ja ruumiga - väliskeskkonnaga (näiteks Hüvasti, kollase kassi alapealkirjad (Esimene koolipäev, Vihmane päev, Rütmiline päev), mis dikteerivad kogu süzhee arengut). Tähtis pole mitte jutustus vaid meeleolu. "Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Küsimus on selles, kuidas seda lineaarses tekstis kirja panna... Elu Undi maailmas on ebakindel, salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. Ja siinsamas, selle maailma kõrval, on teistpoolne, veel salapärasem ja täiuslikum maailm. Kohati need
sobiva fondi valimiseks vajuta Enter-klahvi. Üldlevinud seisukoht on, et ühes kirjatöös ei peeta soovitavaks kasutada rohkem kui kaht erinevat fonti, referaatide ja lõputööde puhul ühte. Järgmise nupp-ripploendi abil määrame teksti suuruse (ingl. Font Size) punktides (pt ehk ingl. point), kus 1pt = 1/72 tolli ≈ 0,3528 mm. Reeglina kasutatakse 12pt kirja (siia arvestatakse ka reavahet), kusjuures pealkirjad tehakse 16pt ja alapealkirjad 14pt. Teksti kõrgust saab muuta ka klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+P abil ning navigeerimine ja valimine käib sarnaselt eespool kirjeldatule (vihje: nooleklahvide kasutamise asemel võib kohe sisestada soovitud suuruse). Järgmised kolm nuppu muudavad teksti paksuks ehk rasvaseks (ingl. Bold; Ctrl+B), kald- ehk kursiivkirjaks (ingl. Italic; Ctrl+I) ja allajoonitud kirjaks (ingl. Underline; Ctrl+U). Vormingu nupureal võib leida paremal pool veel nupud teksti värvi, üla- ja
1.5. Peatüki pealkirja, sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse nn plokkstiilis vahe 24 pt (kaks tähekõrgust). Pikema töö korral kasutada pealkirjade vormindamisel Heading/Pealkiri-stiili (peatükk Heading1-Pealkiri 1; alapeatükk Heading2-Pealkiri 2 jne need valikud stiili Style nupu loendist nupp, millel on tekst Normal, stiili muutmine Home-Style-Front/Avaleht-Fondi suurus ja vastav valik). 1.6. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad ning nende alajaotused kirjatähtedega rasvases kirjastiilis(Bold/Paks). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad vormistatakse: PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1/Pealkiri 1 ) Times New Roman ,16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt ja teist kirjastiili),
peale või valikuliselt lugema. Nii talitades takerdub uuest asjast arusaamine ning palju aega kulub tarbetu ja teisejärgulise tudeerimisele. Ainevalla tervikpilti aitab kujundada temaatika ja probleemistiku eelnev piiritlemine. Siin võib abiks olla õppeprogramm, mille osi mingi raamat katab, ent ka teose sisukord, aineloend, kokkuvõte ja nimeregister. Tervikpilti aitab luua raamatu silmav lappamine, kusjuures tähelepanu alla võetakse alapealkirjad, skeemid, pildid, rasvases kirjas osad ja üksikteemade esiletõstetud kokkuvõtted. Uuema aja õpikuis korratakse ainekäsitluse põhipunkte veidi teisendatud sõnastuses tihti peatüki või alajaotuse algul ja lõpul. Teemaarenduse suuna mõistmine kõrvaldab õpihuvi kahandava kahtluse selles, m i k s on midagi ainekäsitluseks või õpetamiseks välja valitud ning käsitletakse teatud järjekorras, süsteemis ja seo- ses
Joogid Alapealkirjad Veinid liigitatakse:................................................................................................................................4 1. Mittealkohoolsed joogid 2. Alkohoolsed joogid 2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid 2.2. Destileeritud alkohoolsed joogid 1. Mittealkohoolsed joogid Puhastatud kraanivesi. Hea filtriga puhastatult ei jää kraanivesi kvaliteedilt ja maitselt alla pudeliveele. Mineraal-, allika- ja lauaveed. Euroopa standardite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa- alusest allikast, mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi ühe liitri kohta. Mineraalveed võivad olla gaseeritud. Villitud vett, mis ei vasta nend...
4.10.10. Lisaadressaadid 4.10.11. Pitser(ainult paberkandjal dokumentidel) 4.10.12. Ärakirja, koopia, väljavõtte ja väljatrüki ametliku kinnitamise märge paberdokumentide korral. 4.10.13. Koostaja ja/või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi ning tema sideandmed 4.10.14. Asutuse registrikood 4.11. Dokumendile pannakse pealkiri, suuremahulisele ja mitut teemat käsitlevale dokumendile võib panna alapealkirjad. 4.12. Dokumendid vormistatakse arvutil püstkirjas sriftiga Times New Roman, tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5. Üld- ja kirjaplangile trükkimiseks: ülaäär 1,2 cm, alläär 1,2 cm, vasak veeris 3,0 cm, parem 1,5 cm. 4.13. Dokumendi teksti vormistamisel taandridu ei kasutata. 4.14. Juhul kui allkirjastaja ei otsusta teisiti, märgitakse väljasaadetavale kirjale selle koostaja või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi. 4.15
Põhjuseks on tavaliselt: tundmatud nimed ja raskelt mõistetavad mõisted; mitmeti tõlgendavad metafoorid: liiga üldine tegelase-tegevuse määratlemine; umbisikuline tegumood, mis udustab tegija. 2. Ülepakkumine pealkirjadega või lihtsalt valetamine – kasutatakse liiga tugevaid verbe. 3. Pealkiri kõneleb hoopis muust kui uudise juhtlõik. Lisapealkirjade kirjutamine Lisapealkirjade hulka kuuluvad üla- ja alapealkirjad, mis paiknevad vastavalt põhipealkirja kohal või selle all. Neil on kaks eesmärki: anda lugejale rohkem kiiresti loetavat infot ja kergendada ajakirjanikul pealkirjastamist. Alapealkiri – lisapealkiri, mis asub põhipealkirja all ja täpsustab-rõhutab loo külge. Ülapealkiri – lisapealkiri põhipealkirja kohal, mis määratleb loo teema, annab uudise allika või olulise tegelase, ütleb mingi detaili. Lisapealkirjade kirjutamise põhireeglid on sarnased: 1
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine ....................................................................................................
VORMINDUS 10 P paremale 1-2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega Kõik leheküljed on nummerdatud 1 3.1 MÄRGIVORMING Kirja suurus 12 1 Font Times New Roman 1 Pealkirjad stiilis Heading1, alapealkirjad 1 Heading2 jne Sõnade vahel on ÜKS tühik 1 3.2 LÕIGUVORMING Lõikude eraldamiseks on vaba rida või lõigu ees 1 vaba ruum (Format->Paragraph->Spacing Before) Joondus Justify 1 Reavahe 1,5 1
Tekstis on võimalik ksautada murde-, kirjakeele- erikeelte sõnavara. Murdsõnavaras võetakse erinevatest murretest. Kõnekeelesõnavara on argikeele tasand(ropus, vulgarismid), barbarismid (võõrkeelsed väljendid), eastekeel, õpilastesläng.); Sünonüümid. STIILI GRAAFILISED VAHENDID Esimene kokkupuude tekstiga on sisuline, seepärast on oluline teksti väline pilt. Visiuaalse tasandi moodustavad lõigud, pealkirjad, alapealkirjad ja kirjavahemärgid. Kirjavähemärgid näitavad lauses selle põhilaadi, st kas lause on jutustav-, hüüd- või küsilause ja vastavalt sellele pannaks lauselõpumärk. Punkti põhiülesanne on teksti liigendamine. Stiili graafiliste vahenddite hulka kuuluvad ka koolin, mõttekriip, sulud, jurumärgid, kursiivkiri. Tekstistiili kujundamisel pea meeles: Tekst tuleb kirjutada kirjakeeles, ei tohiks kasutada kõnekeelele iseloomulikke sõnu;
· ajakirjaniku rolli mõistmine hõlbustab nendega suhtlemist · ärge alahinnake ajakirjanikke · vähetuntud väljaannete ajakirjanikesse tuleb suhtuda sarnaselt teistele Artikli lugejaskonna määratlemisel on tuntud "30-3-30" mudel. 1. Lugejad, kes pühendavad artiklile kõige rohkem 30 sekundit. Põhiidee peaks olema väljendatud pealkirjas. 2. Lugejad, kes kulutavad artiklile kuni 3 minutit. Loevad läbi lühikokkuvõtte, alapealkirjad, fotode allkirjad, rasvaselt kirjutatud read. 3. Lugejad, kes kulutavad artiklile 30 minutit. Ajakirjandusega suheldes on soovitatav kinni pidada järgmistest pidepunktidest: · Teadvustage oma huvid ja eesmärgid. See loob võimaluse koostada konkreetse tegevusprogrammi. · Mõelge läbi võimalikud tagajärjed. · Ärge tehke oletusi puuduliku info põhjal. · Uurige tagapõhja. · Eesmärgid peavad olema selged. · Mõelda suhete korraldamine põhjalikult läbi
tähistav väiketäht. Nt: 1999a, 1999b. 8.6.1. Trükised 8.6.1.1. Tervikteosed Tervikteoste (raamatute, lõputööde, brosüüride jms) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori perekonnanimi (nimed) esitatakse koos initsiaalidega. Ilmumisaasta esitatakse sulgudes, sulu järel on punkt. Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Pealkiri esitatakse kaldkirjas (italic), alapealkirjad eraldatakse põhipealkirjast kooloniga. Väljaande number antakse sulgudes, vajadusel koos iseloomustusega (3., parand. tr.) (esimese trüki puhul pole vajalik). Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus.
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Jah, sest raamatus on huvitavad muinasjutud. Mäletan, et ka seda raamatut uurisin ma kooli või lasteaia ealisena palju. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldib selle raamatu kujundus, sest ta ei ole siuke, nagu teised muinasjutu raamatud. Tekstide vahele on pandud väiksemaid pilte. Samuti sisukorras mulle meeldib, et on välja toodud alapealkirjad. Näiteks Rikkus ja vaesus, tõeline armastus võidab kõik jne. 22 KOKKUVÕTTEKS Valisin need raamatud seepärast, et need olid mul kas kodukohas olemas. See oli hea põhjus need raamatud uuesti kätte võtta ja neid sirvida. Nendest 20st raamatust oli minu lemmik Mathew Price "Lugusid pisipõnnidele". See raamat on minu arvates väga mitmekülgne ning raamatu lugemise ja vaatamise juurde saab last nii hästi kaasata
tähenduslikkust, proosa poeetilist jõudu minetamata." (Jaanus, 1990). Selles mõttes on Undi kirjutamise viis pigem luulekunstile, isegi kinokunstile lähenev. Tema stiili iseloomustab miniatuursete piltide visandamine, lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus ning "elulähedus", antonioni'likud impressionistlikud kaadrid, tugev suhtestatus aja ja ruumiga - väliskeskkonnaga (näiteks Hüvasti, kollase kassi alapealkirjad (Esimene koolipäev, Vihmane päev, Rütmiline päev), mis dikteerivad kogu süzhee arengut). Tähtis pole mitte jutustus vaid meeleolu. "Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Küsimus on selles, kuidas seda lineaarses tekstis kirja panna... Elu Undi maailmas on ebakindel, salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. Ja siinsamas, selle maailma kõrval, on teistpoolne, veel salapärasem ja täiuslikum maailm. Kohati need
KIRJUTAMINE 1. Mis on essee? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. 2. Millised on kirjatöö tegemise etapid? 3. Mõtete püüdmine 4. Mõtete korrastamine 5. Mustandi kirjutamine 6. Struktureerimine 7. Viimistlemine 8. Toimetamine 3. Mis on mõtete püüdmine? · Teemaalase nimekirja koostamine suunavad alapealkirjad · Teema veeretamine kontrollivaba kirjutamine · Skeemi koostamine 4. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Kirjutuskramp tuleneb hirmust, mitte rumalusest. Peab rahunema ning eesmärgikindlalt mõtlema. Kontrollivaba kirjutamine tuleb kasuks. Kirjutuskramp on hirmust tulenev suutmatus oma mõtteid korrastada ning hiljem paberile panna. 5. Mis on mõtete korrastamine?
leheküljenumbritega. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud liigendusele. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Sisukorda on kaval lasta koostada tekstitöötlusprogrammil. Selleks, et vastav programm sisukorra looks, peavad pealkirjad (TNR, kirja suurus 16, paks) ja alapealkirjad (TNR, kirja suurus 14/13, paks) olema märgistatud pealkirjadena. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4. 6.3. Sissejuhatus 15 Sissejuhatusel on järgmised peamised ülesanded: 1) Teema valiku põhjendamine. Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine (õpetaja pakkus sellise teema välja ja arvas, et see on huvitav).
lõplikus vormistatuses. Artikli eelretsensioonis vaadeldakse: 1) Kas uurimus sobib oma teema poolest antud väljaandesse? 2) Kas tegemist on algupärase uurimusega? 3) Kas uurimismeetodeid on kirjeldatud piisava põhjalikkusega? 4) Kas uurimismaterjalist piisab järelduste tegemiseks? 5) Kas tekst on sisule vastavlt loogiline, selge ja mõistmise huvides piisavalt üksikasjaline? 6) Kas teksti esitamise struktuur vastab väljaande tavadele ja kas alapealkirjad on omal kohal? 7) Kas skeemid ja tabelid on loogiliselt koostatud ning üldse vajalikud? 8) Kas viited ja allikate loetelu on väljaande nõuetele vastavad? 9) Kas artikli keeleline külg on laitmatu? (2004: 249250) ESSEE Essee ehk lühiuurimus. Nende põhjal saab otsustada, kas õppija valitseb nii sisult kui keeleliselt ainetervikut, millest ta oma lühiuurmiuse teeb. Viiteid märgitakse normaalsel viisil ja viiteallikate nimistu koostatakse vastavalt juhtnööridele. Mida oodatakse esseelt
5) Vestle tootjaga. 6) Õpi tundma toote omadusi. 7) Vaata läbi toote eelmised reklaamid. 8) Uuri konkurentide reklaame. 9) Tutvu tarbijate arvamusega. 10) Tee endale selgeks perspektiivid. 11) Koorma oma alateadvus tööga. 12) Korda edukaks osutunud reklaami variatsioonidega. Igal firmal peab olema läbimõeldud js pidevalt ellu viidav tegevusprogramm üldsusega suhtlemiseks (PR - public relations). Struktuuri elementid: 1) Kohustulikud elementid - pealkiri, visuaal, alapealkirjad, põhitekst, logotüüp ja/või allkiri, reklaamiapellering (virtuaalse elemendina) ja modell. 2) Suvalised elementid - pildiallkirjad, kastid ja paneelid, loosungid ja kvaliteedimärgid. Pealkirja peamised funktsioonid: 1) Peab köitma tarbija tähelepanu. 2) Peab lugeja välja valima paljude potentsiaalsete lugejate hulgast. 3) Peab lugeja suunama otse põhiteksti juurde. 4) Reeglina peaks pealkiri esitama reklaami põhiidee ja kui vähegi võimalik, olema seotud «suure ideega».
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
23.koomiline ja traagiline kôrvuti nagu eluski 24.valdav vorm luule, sagedane vorm poeem 25.tähtsad teemad olid armastus, vabadus, loodus 26.kangelased titaanlikud,grotesksed, liialdatud 27.uued vormid sonett ja novell 28.ladinakeelse asemele tuli rahvakeelne kirjandus 29. näidendis aja-, koha ja tegevusühtsus 30. VENE KIRJANDUS ALEKSANDR PUSHKIN elulugu Artma ôpiku järgi vastavalt kavale, toetuda vene keele tunnis ôpitule 1.kava aluseks ôpiku alapealkirjad, loed ja kirjutad ühe olulise lausega sisu 25 luuletused MKL-ist, kirjuta peamôte: Laul Olegist bôliinataoline lugulaul, pôhineb legendil, kätkeb peamôtet saatus on ettearvamatu, ennustused vôivad täituda, saatuse eest ei pääse Vang vabadusiha kätkev romantiline môtisklus, vabaduse vôrdkuju on kotka lend Talveôhtu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
