*Kloogal- Eestis hävitati juute. *14.juuni 1941 Esimene küüditamine Eestis. 25. Märts 1949 teine küüditamine Eestis. Rootsiaeg 1561 (rootslased Põhja-Eestis) -1710/1721 (Põhjasõja lõpp) *1645- Mandri Eesti läks Rootsi kontrolli alla. *1696-1697 Näljahäda, vili ikaldus, rüüstati vilja plaplapla... , sai mööda kuni jõudis meie kartuli kasvatus. Moodustan iga alapealkirja tähtsama kohta kaks küsimust (vastus sulgudes). 1) Mida plaanisid ette võtta nii Poole kui Rootsi võim peale Liivi sõda? (Koloniseerida Eesti tühjaks jäänud alad oma raahvaga.) 2) Miks ei andnud Poola koloniseerimispoliitika oodatud tulemusi?(Poola rahvaarv oli väike ja sõjajätkudes lisandus sellele veel hoope.) 3) Miks hakkas Eestis Rootsi ajal rahvaarv kiirelt taastuma? (Eestis oli pikk rahuaeg, minu aastakümmet...
Näiteks artiklid ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" ja ,,Sinimäed suvi 1944" on selgelt arvamuslood, kuid on sisukorra järgi paigutatud rubriiki ,,Minevik ei unune". Samas ilmneb mõlema artikli juures väike viitav pealkiri ,,Arvamus". Ajakirja rubriikideks jaotamine on toimetajate otsustada ning mõlemad artiklid sobiksid tinglikult ka alapealkirja ,,Minevik ei unune" alla, kuid huvitav on see, et ajakirja veebiväljaandes on artikkel ,,Sinimäed suvi 1944" paigutatud arvamuse rubriiki, kui ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" on endiselt ,,Minevik ei unune" all. Eriti ebaloogiline on aga paberväljaande ,,Arvamuse" rubriik, kuhu on paigutatud teiste seas järgmised artiklid: ,,Kultuur ja elu" (sisult portreelugu), ,,Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud hukkumisele" (ajalooülevaade) ja...
Abiinfo kasutamine Windows XP-l on kaasas põhjalik ingliskeelne abiinfosüsteem (spikker). Abiinfoakna avamiseks vali stardimenüüst korraldus Help and Support. Vasemast veerust võid valida vajaliku teema. Tekstiväljale Serach võid tippida ingliskeelsed sõnad, mille kohta soovid abiinfot. Parempoolsest veerust saad teha mitmesuguseid teenindusoperatsioone. Põhilised süsteemi teenindamise vahendid on alapealkirja Pick a task all. Siit saad süsteemi uuendada (Windows Update), süsteemi taastada, kui see pärast mõne draiveri või programmi lisamist enam töötada ei taha (System Restore), ja kõvaketast hooldada (Tools). Mõnikord on dialoogiakende paremas ülanurgas sulgemisnupu kõrval küsimärgiga nupp. Kui vajad infot samas aknas paikneva objekti kohta, klõpsa esmalt küsimärgiga nupul ja siis objektil. Abiinfo väljastatakse kursori juurde ilmuvas aknas. Arvuti välja lülitamine...
Kõige tuntum teos tema tekstitega on ballaad - ''Metshaldjas''. Teos on kirjutatud meeshäälele , klaverisaatega. Üks-sama meeshääl peab andma kõiki nelja rolli edasi (korraga). Saksa keeles on metshaldjas - Erlkönig. Üksikute laulude kõrval on Schubertil ka laulutsükleid - tuntumad - ''Ilus möldrineiu'' & ''Talvine teekond''. Peale laulude on kirjutanud ta veel sümfoonilist muusikat - 9 sümfooniat ( 8. sümfoonia kannab alapealkirja : ''Lõpetamata sümfoonia'' - seda peetakse kõige esimeseks romantiliseks sümfooniaks muusika ajaloos , see sümfoonia on 2 osaline) Lõpetamata on ta sellepärast , et helilooja jättis ta nii 2 osaliseks . (Arvas, et sinna pole enam midagi lisada, et see on täiesti terviklik) (I osa kohta on ta öelnud - Kui ma tahtsin laulda armastusest - sai sellest valu ) (II osa kohta - kui ma tahtsin laulda valust - sai sellest armastus) (III tund - Romantiline muusika)...
kujundusvahenditena, täidavad kaardi komponendid mitmesuguseid olulisi ülesandeid ja aitavad sellega inimesel kaarti tulemuslikumalt kasutada Kaart elementid (Kryger & Wood, 2005): · Pealkiri peaks endas sisaldama kaardi teemat ehk mida kaart sisaldab (ala geograafilist asukohta). Pealkiri on oluline kaardi osa, selle kirjasuurus võiks olla kaks või kolm korda suurem kaardi enda kirjasuurusest. Alapealkirja kasutatakse pikemate pealkirjade puhul kaardi sisu täpsustamiseks. Alapealkirja kirjasuurus on pealkirja omast väiksem. · Legend on kaartide puhul väga varieeruv, aga see peaks sisaldama kõiki kaardil kasutatud sümboleid. · Mõõtkava näitab kaardi kauguste vastavust looduses. Mõõtkava järgi jagatakse kaardid suure, keskmise ja väikesemõõtkavalised kaardid....
sajandil. Programmiliseks nim muusikat, mis on seotud kas kirjandusliku või muu muusikavälise ainestikuga, programm võib väljenduda teose pealkirjas või teosele lisatud kommentaaris. FS programmi autor on Berlioz ise ning see kannab alapealkirja "Episood kunstniku elust". Peategelane on noor kunstnik romantiline kangelane, üksik ja kannatav, "haiglaselt tundlik", lootusetult armunud, kuid oma armastatust lahus. Masendusest võtab ta suure annuse oopiumi, langeb uima ja näeb nägemusi. Iga osa läbib "armastuse teema", mis on kui idée fixe (tõlkes: kinnisidee), kuid vastavalt sündmustele muudab see oma karakterit, rütmi ja laadi seda nimetatakse teema transformatsiooniks. See idee vaimustas hiljem Liszti, Wagnerit ja Francki...
INTERNETIAADRESS ALATI KOPEERI, HOIAD SEL JUHUL AEGA KOKKU JA VÄLDID VIGU!! Sisukorra automaatne koostamine (koosneb 2st osast) 1. Pealkirjade määramine laadide (style) abil Märgista tekst, mis on pealkiri ja vali kas Heading 1 1. taseme pealkiri e suur pealkiri Heading 2 2. taseme pealkiri e alapealkiri Heading 3 3. taseme pealkiri e alapealkirja alapealkiri 2. Sisukorra tekitamine Vii kursor kohta, kuhu soovid sisukorra paigutada ja vali menüüst Insert > Reference > Index and Tables... > Table of Contents sakk Lisa > Viide > Registrid, sisukord ja loendid... > Sisukord NB! LISADES PEALKIRJU JUURDE VÕI NEID HOOPIS ÄRA KUSTUTADES, ON VAJA SISUKORRA TABELIT KA UUENDADA. UUENDAMINE EI KÄI AUTOMAATSELT, VAID TULEB MINNA SISUKORRA TABELI PEALE JA VAJUTADA PAREMAT KLAHVI...
· Kui panen alapealkirjad heading2, muudab üle poole tekstist samasse stiili. · Automaatset kellaaega sai valida/vaadata kuupäeva alt. · Tab'e ei saa muuta. · Seal peaks saama sisukorda lisada aga mina seda teha ei osanud. · Salvestatud saan aga saata ei oska. Adobe buzzword · fonte on väga vähe mille seast valida. · Kirja suurused on kindlad, vahepealseid ei saa valida. · Ei saa pealkirja ja alapealkirja panna- järelikult pole ka sisukorda. · Joonlaud oli. Ei sanud joondada teksti taandrida. · Headerit ja footerit oli lihtne teha. Hea oli see et sai valida kas, mida ja kuhu sa nendel midagi tahad. · Automaatset kellaaega pole. · Pilti on võimalik tekstile lisada ning seda on kerge ja hea vähendada kuna sellel on mõdud peal. Külgi eraldi ei saa vähendada. Külgede suuruste vahekord jääb samaks mis originaalil. · Loetelu oli väga lihtne ja kerge teha....
Nimetus võib olla ka kaheosaline. Esimene nimetus äratab lugejas tähelepanu, teine nimetus vahendab sisu. Esimene on lööv, teine pikem ja üksikasjalikum. Nimetuse ja pealkirja lõppu ei panda punkti Küsilausena moodustatud nimetus ja pealkiri lõpetatakse küsimärgiga. PEALKIRJAD TÖÖ LIIGENDAJANA Jaotus väljendab lugejale, kas asjad on liigendatud lõpuni ja kas teema käsitelu areneb selgelt ning loogiliselt. Alapealkirja mõtteks on kergendada lugemist ja aidata kaasa mõistmisele. Seetõttu peaks pealkiri väljendama käsitletava keskset sisu. On tähtis, et pealkirjad koosneksid sisusõnadest. Sisukorra põhjal tuleks üle vaadata: 1) Kas käsitlus katab nimetuse väljendatud terviku? 2) Kas pealkirjade kaudu ilmneb kirjutise mõte ja käsitluse käigu loogilisus? Kas alapealkirjade põhjal saab tuletada töö üldise nimetuse? 3) Kas tervik kujuneb tihe ja loogiline? 4) Kas pealkirju on vajalikul määral...
RTJ 12 Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus (seda kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) See osa konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtete netovarast, mis ei kuulu emaettevõttele Vastavalt juhendis RTJ 11 kirjeldatud arvestusmeetodile RTJ 11 Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital (seda alapealkirja kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) Aktsiakapital või osakapital [1] Emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus (siin ei kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustusteks) Aktsiate või osade nimiväärtus Registreerimata aktsia- või osakapital Bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad....
hiljem kui 12 kuu jooksul Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus See osa konsolideerimisgruppi Vastavalt juhendis RTJ 11 RTJ 11 (seda kirjet kasutatakse kuuluvate tütarettevõtete kirjeldatud ainult konsolideeritud netovarast, mis ei kuulu arvestusmeetodile aruannetes) emaettevõttele Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital (seda alapealkirja kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) Aktsiakapital või Emiteeritud aktsia- või Aktsiate või osade osakapital1 osakapitali nimiväärtus (siin ei nimiväärtus kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustusteks) Registreerimata aktsia- või Bilansipäevaks emiteeritud ja Aktsiate või osade...
Aina enam on räägitud uuest suurest naftakriisist ja spekuleeritud tuleviku üle. Kas 19. sajandi tööstusrevolutsiooni järgse ajaga kaasnenud nafta võidukäik on läbi ning inimkonnal seisab ees raske üleminekuprotsess või suudame me ilma suurema kriisita kohaneda tõdemusega, et nafta pole igavene ja minna üle alternatiivsetele energiaallikatele? Käesolev töö on jagatud kolme alapealkirja vahel, mis keskenduvad ülalmainitud punktidele võimalikult erinevate vaatepunktide alt. Esmalt toob töö illustreerivaks näiteks esimese suure naftakriisi 1973. aastal, mille analüüsimine annab aimu naftakriisi võimsusest mõjutada mitmeid eluvaldkondi. Järgmise punkt keskendub naftavarude praegusele olukorrale. Viimaseks alapunktiks on alternatiivsete energiaallikate olukord ja mõju tänapäeval, mis ideaalis peavad olema aluseks naftajärgsele maailmale....
Kõiki peatükke ja töö teisi iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kasutatud allikate loetelu ja ka lisad) alustatakse töös uuelt lehelt (arvutis: kursor pealkirja algusesse – klaviatuuril Ctrl + Enter). Alajaotusi (alapeatükke, alapunkte) alustatakse uuelt lehelt ainult siis, kui selle pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida järgnevat teksti. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. 17 Töö põhisosa pealkirjastatud peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummerdatakse hierarhiliselt araabia numbritega: 1.; 1.1.; 1.1.1. jne. Soovitatav on dokumendi avalehel pealkirjade (ja ka teksti) stiil laadide all vormindada – see hõlbustab töö korrektset vormistamist....
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid...
• Pikk ja lühike mälu • Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik • Episoodiline - tähendusliku kaudu taastuvad episoodid Kolme tasandi teooriad: • Silma liikumise uuringud • Silm liigub 20 korda sec • Tervik kujuneb detailidest • Representatsioon • Ajaleht - enne vaadatakse pilti, siis suurt pealkirja ja alles siis alapealkirja • Veebimeedia - pigem vaadatakse tekste Millal saab aistigutest märk? • Märk on miski,mis seisab millegi teise eest. • Visuaalsed otsingusüsteemid Sõnad: • Diskursiivne - üks sõna korraga • Ortograafia Pildid: • Representatiivne - emotsioone võib olla tohutult palju ühe korraga • Kompositsioon • Tegevusloogika Valik: • Asjakohane valik • Materjali liiasus - materjali olgu rohkem kui vaja • Piisav valik • Volitatud vaataja...
Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Kõik töö iseseisvad osad (sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, arutelu, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) algavad uuelt leheküljelt. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt, kusjuures iga alapealkirja ees on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Ei ole soovitav kasutada pikemaid kui kolmeosalisi peatükkide jaotusi (st 1, 1.1., 1.1.1. on lubatud). Liiga lühikesed alapeatükid tuleb pikematega ühte siduda. Peatüki (ka alapeatüki) pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata....
Tiitellehel olev töö teema kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold), font 12, kirjatüübis Times New Roman. Kõik töö iseseisvad osad (sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, allikate loetelu, lisad jne) algavad uuelt lehelt kolmanda rea kõrguselt (6-7cm). Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Tiitellehele ja sisukorralehele leheküljenumbrit ei märgita, kuid neid arvestatakse üldises lehekülgede numeratsioonis. Nii märgitakse leheküljenumber 3 esimest korda lehele, kus on sissejuhatus. Leheküljenumbrit ei märgita ka lehtedele, kus on kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (Lisa...
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU...
aastatel. Enne seda olid Eesti heliloojaist sümfooniaid kirjutanud vaid Artur Lemba (1908 - 1923) ja Artur Kapp (1924). Esimene sümfoonia on loodud 1934. aastal on dramaatiline, väga kirglike ja massiivsete kulminatsioonidega kolmeosaline teos. Teosel on väärikas sissejuhatus. Tubin oli juba esimese sümfoonia kirjutamisel kindel, et järkab sümfooniate kirjutamisega. Teine sümfoonia on loodud 1937. aastal, valmis kuue kuuga ja kannab alapealkirja "Legendaarne". Teos on samuti kolmeosaline, nagu esimenegi, kuid on sisult poeemilikult ühtne. Helilooja lisas traditsioonilisele sümfooniaorkestrile juurde klaveri. Tegu on Tubina varase perioodi tippteosega. Sümfoonia mõjub ühtse ja monoliitsena. I ja II osa on temaatiliselt seotud ja teost raamib ebareaalne, ulmeline kõrgete keelpillide koor. I osa sissejuhatuse juurde on kirjutatud teose märksõnana "Legendaire". Teose kõigis kolmes osas on palju kõmisevat...