(nn.väravavalvur). Lagasi linnriigi (Sumer) kuningas Urnanse oma perekonnaga (2400 e.Kr.). Kujud preester-kuningas Gudea-st, 21. saj. e.Kr. Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel (u. 2300-2200 e.Kr., kõrgus 2m). Steel on lapiksammas, mille peal on kujutatud ülistavat sündmust, et näidata valitsejate suursugusust. Steel - Babüloonia valitseja Hammurapi päikesejumala ees (u. 1760 e.Kr., kõrgus 225cm, basalt). Näitab seaduste jumalikku päritolu. Steeli alaosas on kiilkirjas kuninga seadustekogu tekst, mis käsitleb paljusid avaliku ja isikliku elu aspekte. Kuningapaleesid kaunistati reljeefidega, kus sageli kujutati kuningat lõvijahil. Assüüria valitseja Assurbanipal lõvi tapmas (reljeefid Ninivest). Tüüpilised Mesopotaamia kunstileiud on pitsatsilindrid ja pitsatkivid, nendega vajutati reljeefe pehmesse savisse. Kiilkirja võtsid kasutusele sumerid, kirjutati savitahvlitele teritatud pillirooga, mis jättis savisse kiilukujulisi märke.
Mulla halvemaks küljeks võib olla kohatine toitainete puudus, mullad on raskemini haritavad ja kohati Bt horisondi tihedus, looduslik drenaaž mõneti häiritud. Gleimuldi on põllumajanduslikus kasutuses parandatud kuivendamisega, sest kuivendamata mullad eriti kultuurimaaks ei ole sobilikud. Sügiseti ja kevadeti küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, juhul kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili alaosas valitseb pidev õhuvaegus ja välja arenevad taandumisprotsessid. Keskmise lõimisega leostunud ja leetjad gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetunud ja leostunud gleimullad (Go) sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Sääraste muldade miinusteks -on kohati liigniiskus, mõnel mullal happeline rektsioon, sageli raske lõimis või tihenenud profiil ning muldade aeglane soojenemine ja kuivamine. (Penu P. 2006) Gleistunud leetjad mullad on väga viljakad
16) Mis ülesanne on maksasagarikel? - Maksasagarikes toimub sapi produtseerimine, kahjulike keemiliste ainete ja mikroobide neutraliseerimine, valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetus (süntees ja lõhustamine vastavalt vajadusele). 17) Millistest elunditest voolab seedenõre kaksteistsõrmiksoolde ning kus need elundid asuvad? - Seedenõre voolab kaksteistsõrmiksoolde sapipõiest ja kõhunäärmest. Sapipõis asub maksa alaosas ja kõhunääre paikneb mao taga, tagumisel kõhuõõne seinal. 18) Mida katab suurrasvik? - Suurrasvik algab mao suurelt kõverikult ja laskub allapoole üle ristikäärsoole väikese vaagnani. Suurrasvik paikneb mao, vahelihase, põrna, neeru ja ristikäärsoole vahel ning koosneb paljudest sidemetest ja suurest vabaosast. Suurrasviku vabaosa katab eest peensoole lingusid nagu põll. 2. Lisaks vasta järgmistele küsimustele kirjalikult:
..–40 °C. Ainult meie kõige karmimatel talvedel on üksikutel puudel esinenud väikseid külmakahjustusi. Harilik kuusk Picea abies Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50–60 m kõrguseks. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 35–40-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Magus- kirsipuu Prunus avium Magus kirsipuu on kiirekasvuline, koonilise võraga ja enamasti sirge tüvega puu. Looduslikus
Viirus satub verre sääsehammustuse kaudu ning paljuneb organismis, tekitades haigusilminguid. Peiteaeg (ehk aeg, mil viirus on küll organismis, kuid ei põhjusta veel haigusnähte) on 3-6 päeva. Haiguspilt kõigub kergest palavikust kuni raske, tüüpiliste sümptomitega kollapalavikuni. Kerge vormi puhul esineb järsku algav mõnepäevane palavik, peavalu ning lihasvalud. Raskele vormile on iseloomulik tugev peavalu, valu selja alaosas, üldine lihasvalu. Esineb ka näo punetus, iiveldus,oksendamine ning pulsi aeglustumine. Mõne ööpäeva möödudes ilmnevad häired maksa- janeerude talitluses ning esineda võib verejookse. Malaaria Malaaria on Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus, millele on iseloomulikud palavikuhood koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine.
4. TURVAS - RABA RIKKUS Turvas on taastuv loodusvara. Turba moodustavad veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas osaliselt lagunenud taimejäänused, rabas eelkõige turbasamblad. “ Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. Turbasammaldel on varred, oksad ja lehed, kuid puuduvad juured. Taim kasvab ladvaosast juurde ja samal ajal alumine ots kõduneb, moodustades turba. ” ( Kristian jt, 2011, lk 41 ). Turbasamblavaip kasvab aastas umbes ühe cm võrra ülaltpoolt paksemaks ja alaosas tekib üks mm turvast juurde. Meetripaksuse turbakihi tekkeks kulub seega umbes tuhat aastat. Turbasambla lehtedes on rakud, mis kuival ajal on täidetud õhuga, veerohkel ajal aga veega. Turbasammal on peaaegu steriilne. “ Looduslikus soos ei kaitse turbasammal bakterite eest mite ainult ennast. Turbasambla nakkusevastane toime oli tuntud ammu enne seda, kui avastati nakkuse kandjad - pisikud. Turbasamblaga seoti ja ravitseti haavu. Sõdade
oht sünnitada väiksemad lapsed. Ütle hambaarstile kindlasti, et oled lapseootel, igasugune ravi rasedatele ei sobi. Söö värskeid puu- ja köögivilju, joo vett ning puhka. Kõik see aitab ka peavalude vastu. Kui pea valutab sageli, sellega kaasneb palavik, nägemishäired või näo ja käte paistetus, kontakteeru kohe oma arstiga. Joo vett ja ära soolaga liialda. Su keha vajab praegu rohkem vedelikku. Hoidu pikaajalisest püstiseismisest, sest see võib selja alaosas pinget tekitada Kui Sul on vererõhk tõusnud, esinevad nägemishäired, peavalu ja tursed, mis hommikuks ei möödu, on Sul preeklampsia oht. Konsulteeri koheselt arstiga. "Lekkimist" saab vältida ning vaagnapõhja-, tupe- ja kusiti ümber olevaid lihaseid treenida. See on ka väga hea treening sünnituseks valmistumisel. Jalakrampide esinemisel siruta jalad kergelt välja, painutades jalatalda ja varbaid enda poole
Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Pl...
EESTI TUNTUMAD SAMBLIKUD referaat Sisukord Sissejuhatus............................................................................Error: Reference source not found Samblikest üleüldiselt............................................................Error: Reference source not found Olulisemaid Eesti samblikuid.................................................Error: Reference source not found Harilik hallsamblik.............................................................Error: Reference source not found Alpi põdrasamblik..............................................................Error: Reference source not found Islandi käokõrv...................................................................Error: Reference source not found Harilik kirisamblik..............................................................Error: Reference source not found Harilik korpsamblik.......................................................
halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. Tüve koor Page 4 of 14 Tallinna Ehituskool Foto 2 Umbes 200-aastaste puude tüved Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall[6], sile. Umbes 35–40-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100- aastastel) puudel hakkab kestendama[5]. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koortpõdrad, kes toituvad rohkesti 20–40-aastaste kuuskede koorest.[4] Esineb ka haruldasi tüvevorme. Näiteks on Põlva lähistel Kiidjärvel leitud nn krokodillikuusk – neljakandiliste köbrudega koorega kuusk
Tööasend (sh sundasend) Istuv töö Ülekoormuse ja kahjustuse teke Pidada kinni ettenähtud puhkepausidest ja teha Sundasendis töötamisest võivad võimlemisharjutusi kehale ja tekkida valud selja alaosas ja kätele kaela-õlapiirkonnas, küünarvartel ja randmetel Pidada puhkepause 10% tööajast ja võimalusel tõsta Jalgade luu-, lihas- ja jalad üles või lamada
kahjustused" Külmaseen kuulub punakaspruun, seeneliha pruun vamjas, lehikulaadsete hulka. *Ohtlik juuremädaniku hümenofoor kiuline ja sitke. Torukesed kuni tekitaja *suudab nakatada nii nõrku kui 8mm pikkused, poorid roostepruunid, terveid puid: tunnused: 1)moodustab asetsevad ebakorrapäraselt kuid mitte võimsaid risomorfe, mis võivad olla kuni laburüntjad. Põhjustab tüvede alaosas 20m pikad. 2)koore alla moodustab juurekaelast kõrgemal kirjut mütseellehvikuid 3)moodustab sügisel südamemädanikku (st korrosioon+ viljakehi, aga Eestis mitte igal sügisel destruktiivmädanik). Nakatub tüve alaosas 4)ohtlikum noortes männikutes juurevigastuste kaudu. Puidus tekivad 5)üheaastased viljakehad Elutsükkel: esimeses faasis kahvatupruunid ovaalsed
Taimede hooldamine ja saagi kogumine – Esimese kasvuaasta taimi on vaja kärpida hiljemalt augusti algul. – Alates teisest kasvuaastast kogutakse 2 saaki - juunis ja augusti algul. – Samal kasvukohal ei kasvatata üle nelja aasta. 3. HARILIK IISOP • Lad. Hyssopus officinalis Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, kuni 70 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars neljatahuline, alaosas puitunud. ● Lehed väikesed, kitsad, süstjad, terveservalised, lühikese rootsuga, asetsevad varrel paariti ristvastakuti. ● Õied on tavaliselt sinised, kuid levinud on ka roosade, violetsete ja valgete õitega iisop. Õitseb juulist septembrini. Ajaloost ● Pärit Vahemeremaades ja Kesk-Aasiast. ● Ravim-, maitse-, dekoratiiv- ja aroomitaimena kasutati juba iidsetel aegadel. Oli tuntud nii Kreekas, Roomas kui ka vanas Egiptuses.
Kui gripp ja külmetushaigused välja arvata, on seljavalu arenenud tööstusriikides kõige sagedasem töölt puudumise põhjus. Ja isegi kui valu tööd ei sega, on tegemist ikkagi tüütu vaevusega Seljahaigused ja nendest põhjustatud valu on võrdselt levinud nii meeste kui naiste, nii vanade kui noorte seas. Seljavalu võib olla tingitud konkreetsetest haigustest või tekkinud halva rühi tagajärjel. Enamik seljavaludega inimesi ei kahjusta oma lülisammast ühekordselt, mille järgi tekivad seljavalud. Tavaliselt on tegemist korduvate väikeste traumadega, mis liituvad. Tänapäeva tingimustes muutub meie töö iseloom tunduvalt tänu arvutite kasutusele tulemisega. Kui sada aastat tagasi oli kiki lihasgruppe haarav raske füüsiline töö vajalik inimkonna eksistentsiks, siis tänapäeval on lihaskoormus ümber jaotunud teistele lihasgruppidele.. Istuv töö arvuti taga nagu Trooja hobune: me ei suuda täiel määral tunnetada ohtu organismile. Muutused organismis a...
õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
mõjuteguritest põhjustatud asbestikiu ja -tolmu eraldumise keskkonda. Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. · Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. · Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. KASUTATUD MATERJAL 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Asbest 2. http://www2.tai.ee/asbest/ohud_tervisele.htm 3. http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1997/1_1997/asbes197.htm 4. http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/51 5. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12872816 6. http://www.rmp.ee/too/ohutus/5932
Enamuse ajast ta agab ning näeb unenägusid. [1, lk 38] 32. nädal Loode on praegu umbes 40 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 1,8 kilogrammi. Tavaliselt on loode selleks ajaks keeranud pea juba allapoole. Platsenta kaalub umbes 380 grammi. [1, lk 38] Naise 8. raseduskuu ehk 29.-32. rasedusnädal Kuna laps kasvab, jääb tal kõhus ruumi vähemaks ning naine tajub tema liigutusi üha sagedamini ja tuntavamalt. Selja alaosas võib tunda valu ja pinget, sest kõht kasvab ja seljalihased on pinge all. [2, lk 22] 33. nädal Lapse süda lööb 120-150 lööki minutis. [1, lk 38] 34. nädal 8 Loote nahk on nüüd heledam (roosa), karvakesed hakkavad kaduma ning lootevõiet jääb vähemaks. Loode kaalub umbes 2,2 kilogrammi. [1, lk 39] 35. nädal Kõhus läheb üha kitsamaks ning lapse liigutuste ulatus jääb väiksemaks, samas liigutused ise üha tugevnevad
leede(Gh, Gk, G0, G(0), LG, LkG) - Alaliselt liigniisked e. märjad mullad, reljeefi madalamatel osadel pealmiseks kihiks AT, metsas OT, ka T alla 10cm. Allpool tugevasti gleistunud G. Eestis 22,7%, harival maal 16,9%. Gh paas kõrg. kui 30cm,paas kollakas. Gk- keemine kõrg. kui 30cm. G0- Keemine 30-60cm.Looduslike aladel nõrgalt happelised. põllul neutraalne. G(0) pH üle 5,6, tekkinud karb.vaesel C-l. GI on leetumistunnusteta. G(I) pH alla 5,6. LkG ülaosas võib toimuda leetumine. Alaosas LP mulla tunnused. Turvastunud mullad (G1): paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede (Gh1, Gk1, G01, GI1, LG1)- Alaliselt liigniisked mullad, ülemiseks hor. on 10-30cm. Turbahorisont või turvastunud metsakõdu. T all asuv mineraalne osa tugevasti gleistunud. Esinevad looduslikel aladel. Eesti muldkattes 6,3%, millest neljandik turvastunud leedemullad LG1. L-Eesti ja Pärnu madalikud, Hiiumaa, Soomaa põhjaosa. Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja
jalgadel seismine võimalusel tõsta väsitab jalgu. jalad üles või * Sundasendis lamada. töötamisest võivad tekkida valud selja 11 alaosas ja kaela- õlapiirkonnas. Psühholoogilised tegurid Tööalased * Tasakaalus. * Pole nõutav. I suhted Risk puudub. Vaimne pinge * Suur vaimne * Stressiennetus. I-II koormus ja pidev * Spordiga kontroll, avalik
Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi kujundus-, turva- või pitserielemendina õigusaktidel, dokumentidel, rahamärkidel, ruumikujunduses, alalise asukoha hoonetel, siltidel, embleemidel, pitserites ning seda võib kasutada trükistel ja muudel esemetel. 7. SUUR JA VÄIKE RIIGIVAPP Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad riigitunnust Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus. Riigi Teataja esimese, teise, kolmanda osa ja Riigi Teataja lisa esimesel leheküljel, ajalooliste kahepoolsete väeosalippudel, kohtunike, prokuröride, kaitseväelaste ja
MS WORD 3 TÖÖ ALUSTAMINE PROGRAMMIS MS WORD 3 TÖÖ LÕPETAMINE 3 WORD-I PROGRAMMIAKEN 3 NIMERIBA 3 MENÜÜRIBA 3 NUPURIBA 7 TEKSTIAKEN TEKSTI SISESTAMISEKS 7 OLEKURIBA EKRAANIPILDI ALAOSAS 7 TEKSTI SISESTAMINE 7 TÖÖ TEKSTIGA 8 TEKSTIKURSOR 8 TEKSTI PARANDAMINE 8 SÜMBOLITE KUSTUTAMINE 9 TEKSTI MÄRGISTAMINE 9 MÄRGISTUSE MAHAVÕTMINE 9 TEKSTI KOPEERIMINE JA TEISALDAMINE 9
Raba Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.b Tallinn 2008 Sisukord RABA............................................................................................................................................. 1 SISUKORD......................................................................................................................................... 2 ÜLDISELOOMUSTUS.......................................................................................................................... 2 ABIOOTILISED TEGURID.................................................................................................................. 3 BIOOTILISED TEGURID RABADES.................................................................................
PROJEKTIJUHTIMISE TEEMA – PROJEKTI PLANEERIMISE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2015 Meie muutuvas maailmas tegeletakse aina enam projektidega. Näiteks on olemas ettevõtteid, kelle põhitegevus ongi ainult projektide planeerimine ja läbiviimine, kuid on ka selliseid organisatsioone, kes tegelevad projektidega vaid aeg- ajalt. Eelkõige, siis kui on vaja lahendada tavatööst erinev ajutine ülesanne, nagu näiteks töötajate atesteerimine, uue osakonna loomine või talvemängude korraldamine (Salla, 2007, lk 5). Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest. Tähelepanuväärne on see, et osa projektidest ongi tänapäeval seotud organisatsiooni arengutegevusega. Arendustegevus fikseeritakse pikaajalis...
o Jäigad paagid-al sulamid, plastik. o Integraal paagid- integreeritud tiiva kessiooni sisse, polüsulfiidi baasil kutsutakse ka märjaks paagiks, sellepärast, et kui on väiksed väljaimbumised siis need on lubatud. Tankimine o Tankimisava tiiva keskosas gravitatsiooniga täidetakse, puudusteks vesi ja sademed võivad sisse sattuda, kütust võib üle voolata, o Survega täitmine, tiiva alaosas tankimisava, välistatud vee ja prahi sattumine paaki, 3 bar-i. Paneel tiiva alt käib lahti, on võimaliku jälgida paakides oleva kütuse hulka, on võimalik paake sulgeda, (suurte lennukite puhul), o Kui on lähenemas äikese pilv, tuleb tankimine katkestada o Vesi vajub kütusepaagi põhja, kausikujuline põhi, kus on dreenklapp, sealt saab vett välja lasta o Kui on vesi sees, siis ei tohi õhku tõusta
32. AJALOOLISED TAPEEDID Ajalooliste tapeetide mainimisel kangastuvad paljudele inimestele nõukogudeaegsed pruunides, roosades ja beežides toonides seinakatted, mida leidub elamutes ja korterites veel kihtide viisi. Kuid kui vaadata natuke kaugemale minevikku, sügavamale tapeedikihtide alla, avaneb uurijale hoopis teine pilt. Paberist seinakatteid on interjööride kaunistamiseks järjepidevalt kasutatud juba üle 300 aasta. Vanim tapeedinäide pärineb 16. sajandi Inglismaalt. Hetkel Eestis teada olevad vanimad tapeedid on Tallinna vanalinnast, Nunne 2 hoonest leitud nn etruski mustriga tapeedi fragmendid, mis on dateeritavad 1790ndatesse aastatesse. Nunne 2 laest leitud teadaolevalt vanimad tapeedifragmendid Eestis. Sama ruumi seinalt avastatud bordüür. Tapeet on sama tähtis osa ajaloolisest interjöörist kui antiikne mööbel, seina- ja laemaalingud, parkett ja teks...
peaaegu sile, vanadel rohkete kitsaste asuvad erinevatel lõhedega. Võrsed on soomusjate lehtedega võrsetel, esimesed kaetud, hargnevad rohkesti. Võrsete tippu ei rohkem ladvaosas, Elupuud on Perekond elupuu Thuja moodustu nähtavaid pungi, seal on soomuste viimased võra alaosas. ühekojalised. St käbid vahel kasvukuhik, kust algab võrsete kasv ja Emastel viljuvad vaid on ühesoolised. tekivad käbid. Lehed on esimesel paaril aastal keskosas olevad okkataolised ja lineaalsed, hiljem soomusjad. seemned, äärmised on
välimine ehk seinapidine leste (nn. rinnakelme) on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb 3 osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum - pleuraõõs, milles leidub vähesel määral seroosset vedelikku. See vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude alaservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piiridest. Seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised - siinused. http://www.mesothelioma.uk.com/images/pleura%5B1%5D.jpg Pleuraõõnes õhku ei ole ja rõhk on seetõttu negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole. Rinnaõõne traumade korral, kui vigastatakse pleurat ja satub õhk pleuraõõnde, tekib õhkrind ehk pneumotooraks. Seejuures ühtlustub rõhk kopsudes ja pleuraõõnes ning kops langeb kokku ja hingamisest osa ei võta. Kui vigastusel valgub veri pleuraõõnde, tekib hemotooraks.
Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) : * somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu) Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus * maitsmiskeskus – paikneb tagumises tsentraalkäärus, kuid selle alaosas Puutetundlikkus, mis pärineb keelelt ja suu limaskestalt; Spetsiifiline maitseretseptoritelt pärit tundlikkus (hapu, soolase, maguse ja mõru suhtes) – osad ka temperatuuri ärrituse suhtes (kuum ja külm jook/söök maitseb erinevalt) * haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ........................................................................
Rindkere kuju on imikul silinderjas (ringikujuline ristilõige), vanematel lastel koonjas (ellipsitaoline ristilõige). Patoloogilised muutused vt ptk 4. Luud, liigesed ja lihasd. Patoloogilised rindkere kuju muutused võivad häirida hingamisfunktsiooni. Patoloogia Vaadikujuline ehk emfüsematoosne rindkere. Kanarind (ettevõlvunud rinnak, kaasasündinud või rahhiitiline). Lehterrind (sissetõmbunud rinnaku alaosas rahhiitiline või kaasasündinud). Hingamissagedust hinnatakse ühe minuti vältel ja lugeda tuleb kas väljahingamised või sissehingamised. Loetakse korduvalt nii ärkvelolekul kui magades, jälgides rindkere või kõhu liikumist või kuulatledes stetofonendoskoobiga nina ees või parema kopsu eesväljal. NB! Vastsündinu hingamine on ebaregulaarne nii sageduselt (pausidega kuni 10 sekundit) kui ka sügavuselt. Vastsündinu hingamissagedus kiireneb ärkvelolekus,
ainult inimesed väiksemaks, ka Golf tõmbub veidi kokku. Vastupidiselt üldisele suundumusele on auto pikkus kahanenud poole sentimeetri võrra, aga kõrgus koguni viis sentimeetrit. (Mille eest tuleb Volkswagenit eriti kiita, need kuubikujulis-töntsid autod on ammu ära tüüdanud.) Autonina on senisest lamedam, Golfi pilk teravam kui varem. Uue kujundusega kaitseraud laseb Golfil nüüd lõuga kelmikalt ettepoole suruda. Dünaamilisuses võidab sellega kogu auto esiosa. Uste alaosas asunud kaitseliistude asemel jookseb nüüd esilaternatest alates terav viik üle ukselinkide tagatuledeni. Viimased on tublisti kitsamaks muutunud ning pöörduvad taas autokülgedele. Igatahes saab selgeks, et optiline peenhäälestus võib auto olemust tublisti muuta. Golf näib nüüd vähem pontsakana, kerejooned mõjuvad täpsematena. Seni üpris lagedad plekkpaneelid on saanud oma tagasihoidliku, jaheda ja täpse stiili. Funktsionaalsustki tuleb juurde, näiteks uksekäepidemete asjus
Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. Sudu võib tekkida ka biomassi põle(ta)mise tagajärjel. Näiteks tekitavad suured metsapõlengud laialdastel aladel nähtavust halvendavat vinet. Biomassi põlemise tagajärjel tekkinud sudu on oma omadustelt tihti kahe peamise sudutüübi segu. Sudu võimendavaks asjaoluks on temperatuuriinversiooni esinemine atmosfääri alaosas. See tähendab seda, et vahetult maapinna lähedal olevas õhukihis on temperatuur madalam kui selle kohal olevas õhukihis. Seetõttu ei saa õhk kõrgele tõusta ning sudu hajumine on takistatud. Samuti on oluline, et ei esineks tugevat tuult, sest see puhuks sudu linnade kohalt minema. Tervisele on kõige ohtlikum nn Londoni-tüüpi sudu, mis on tapnud tuhandeid inimesi, kuid ka fotokeemilise suduga kokkupuutumine tekitab inimestel hingamisraskusi (sealhulgas astma puhul),
(reaktsioon 9) ning sünnib hüdroksüülradikaal. See reageerib omakorda kõigi atmosfääris olevate molekulidega , puhastades niimoodi atmosfääri. 3 See reaktsioon destabiliseerib osooni ja hapniku vahelist tasakaalu, sest , sest OH reageerib ka osooni molekuliga. Sellised reaktsioonid toimuvad põhiliselt stratosfääri alaosas. K. Eerme (1993) andmeil on viimasel ajal hakanud tõusma stratosfääri ja mesosfääri niiskusesisaldus. Kuid on leitud ka mitmeid teisi katalüsaatoreid. Neist tähtsamad on lämmastik ja selle oksiidid N,NO,NO2 ning halogeenide ühendid Br, BrO , Cl, ClO. Kõik need katalüsaatorid toimivad reaktsioonide 5 ja 6 kohaselt. Näiteks: NO + O3 -> NO2 + O2 (10) NO2 + O -> NO + O2 (11) kokku O + O3 -> O2 + O2 (12) Selline looduslik osooni hävimine on alati olemas ning ta vaid
Alpides kuni 1,52,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav.Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 3540-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koort põdrad, kes toituvad rohkesti 2040-aastaste kuuskede koorest. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase
Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida suguteedest eritis või voolus (kollakas või rohekas) ja/või kusiti on urineerimisel valulik. Meestel võib esineda eritist peenisest (võibolla ainult paar tilka) või on urineerimine valulik. Nii naistel kui meestel ei pruugi sümptomeid alati esineda. Gonorröad on võimalik ravida. Naistel võib gonorröa levida emakakaelast munajuhadesse. See võib põhjustada munajuhade põletiku. Võib esineda palavik ja valu kõhu alaosas. Ka seda on võimalik välja ravida. Ravimata juhtudel on peamiseks tüsistuseks viljatus ja emakaväline rasedus. KLAMÜDIOOS Klamüdioos on väga levinud seksuaalsel teel leviv infektsioon. Üle pooltel naistel võib see kulgeda ilma kaebusteta. Võib esineda rohkem voolust, natuke rohkem verekaotust menstruatsiooni ajal või veritsemist pärast seksuaalvahekorda või ka valu alakõhus. Meestel esinevad sümptomid sagedamini. Paar nädalat pärast kaitsmata
Saatuse Kivi Egiptuse printsessi Scota poolt Šotimaale viidud ning 1296 aastal transporditud Edward I poolt Sconeist Westminster Abbeysse, kus see on öeldud moodustanud osa kroonimistoolist. Kuid Iiri antikvaarid eitavad seda ning tänapäeva tõendit, et see tähelepanuväärne reliikvia ei lahkunud kunagi Tara pühapaigast, Dublini lähedalt. Väidetav Fal'i kivi tooli alaosas (Westminster Abbey, London) On huvitav, et Iirimaad kutsuti kunagi ''Fal'i Väljaks'' ning tema asukaid ''Fal'i Inimesteks'', mis on ütlus traditsiooniga, et see maa oli müstilise tarkuse iidiidseks keskuseks. Selles osas imestab mõni, et kas prohvetlik Fal'i Kivi oleks võinud olla interpreteeritud vanade rahvalaulikute poolt kui esindamas inimese sisemist häält. Ja me imestame, et kas Keldi kiviplaatide Blocc ja Bluigne, mis seda püha
4. toetus ning garantiikirjad 5. eelarve 6. projektis osalejate CVd 7. lepingud allhankijatega jms. Lisad sõltuvad eelkõige sellest, kellele see plaan esitatakse. Näiteks finantseerimisotsuse või projekti eeltingimuseks oleva otsuse taotlemise puhul on kasulik lisada läbiviijate elulookirjeldused ning eelarve, töövahendiks mõeldud plaanile on kasulik liita aga ülesannete detailsed kirjeldused. Tavaliselt viidatakse lisadele plaani vastavas alaosas. Kuidas projektiplaani koostada? Projekti plaanil ei ole ideaalpikkust või mahtu. Siin kehtib printsiip, et nii pikk, kui vajalik, ja nii lühike, kui võimalik. Lihtsama projekti võib ära kirjeldada kolmelneljal leheküljel. Keerulisema projekti korral ei pruugi aga isegi paarisaja leheküljelises plaanis kõik vajalik kirjas olla. Reeglina on suuremate projektide korral ka pikemad ja mahukamad projektiplaanid ning keerukam nende koostamine
1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Horisontaallaudisega tundub ruum laiem ja madalam, vertikaallaudisega näib aga kõrgem ja kitsam. Poolpaneel, mis ei kata seina kogu kõrguses, annab ruumile õhulisust. Selle võib lõpetada näiteks riiuliga. Lae katmisel voodrilauaga on vaja arvestada akendest ja valgustitest tuleva valgusega laua suund valitakse tavaliselt valgusallikaga samasuunaline. Kõrge lae korral võib vertikaalse laua lõpetada seina üla- või alaosas horisontaalpaneeliga. Soovitused voodrilaua paigaldamiseks Jälgige laua värvi ja pinnaviimistluse sobimist hoone üldilmega. · Väikestes ja vähevalgustatud ruumides kasutage heledat puitu (kuusk); suurtes, valgusküllastes paikades tumedamat tooni (mänd). · Elavapinnaline ja okslik puit loob koduse tunde igas ruumis oks on puu õis. Esindusruumidesse sobib lihtne ja rahulik pinnamuster. · Voodrilaua suunaga saab muuta kujutlust hoone suurusest.
Teise n¨ a itena vaatan koeraohverdusega seotud m¨ a rgipesa > ()(), algelemendiks koera kujutis >. Paljudest t¨ anap¨aevastest m¨argikujudest on kadunud `suurt inimest' ja `koera' > eristav koera k~ orva kujutav t¨app. `L~ohn, haistmine' koosneb koerast > alaosas ja tema nina kujutisest u ¨laosas, 173 k~oik u¨lej¨a¨anud m¨argid on seotud koeraohvriga >. `L¨abi torkama' m¨argib keedun~ou puhastusohvri p¨ u hakohta; `tagasi p¨ oo
Mõnele mehele tähendab impotentsuse diagnoos võimetust teistelgi aladel ja nad püüavad oma seksuaalse nõrkuse ilminguid kõigi, aga pahatihti iseendagi eest kiivalt varjata. Ebakindlat seisundit üritatakse peita väsimuse, soovimatuse, halva enesetunde või kehva meeleolu taha. Kui suguline nõrkus süveneb, muutub see mehele tavaliselt kinnisideeks, aga tegelikult on impotentsus peaaegu alati ravitav. Normaalne erekteerumine Erektsioon ehk peenise jäigastumine toimub seljaaju alaosas tekkivate parasümpaatiliste impulsside toimel, mille tulemusena laienevad peenise korgaskehade ja käsnkeha väikesed arterid. Korgaskehade verevarustuse iseärasuseks on, et tsentraalsetesse kavernidesse (korgaskehadesse e. urgetesse) avanevad arterite väänilised harud tiguarterid, mis tavalises olukorras on suletud. Erektsiooni puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskiud lõtvuvad, tiguarterid avanevad ja veri täidab suure rõhu all kavernid
Pärnalised Tiliaceae Viljaks pähkel Tilia cordata harilik pärn (südajas leht, lehe serv on kahelisaagjas, karvad asuvad allküljel roo juures punakaspruunide karvatuttidena, leht alt sinakas-hall) Tilia platyphylla suureleheline pärn (karvane , eriti alt küljelt, lehe suurus on varieeruv) Tilia x vulgaris läänepärn( lehed on õhukesed, pealt küljelt rood on sissevajutatud, karvad esinevad karvatuttidena külgroogude nurkadel, eriti alaosas, tutid on hallikaspruunid heledamad) Thymelaeaceae- näsiniinelised Daphne mezereum harilik näsiniin(leht talbjas õhuke, terveservaline,karvadeta , õied lillakas- roosad, kõrgus 1m, viljad punased ja mürgised) Hõbepuulised- Elaeagnaceae Hippophae rhamnoides harilik astelpaju (lehed on lineaarsed, hõbedased karvad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid, lehed on terve servaga) Ruudilised- rutaceae
ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen.
Segatüüpi papilloomid- HPV2, HPV57 3.2.Nakatumine (Slassarenko 2009) · kontakti kaudu seksuaalse vahekorra ajal · puutekontaktil: suguelundilt suguelundile, käelt või suu limaskestalt suguelundile ja vastupidi · mitteseksuaalsetest ülekandeteedest emalt lapsele · teoreetiliselt on võimalik ülekanne ka aluspesult ja kirurgilistelt kinnastelt 4.EMAKAELAVÄHK Emakakael on 4-5 cm pikkune torujas elund emaka alaosas, ühendades emakakaelakanali kaudu väliskeskkonna emakaõõnega (Slassarenko 2009). Emakakaelavähk ehk kartsinoom, mida põhjustab inimese papilloomviirus, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest rinnavähi järel esinemissageduselt teisel kohal maailmas. Emakakaelavähi tõttu sureb umbes 250 000 naist aastas (Padrik 2007). Emakakaelavähk võib tekkida alles 10-15 aastat pärast nakatumist. Enne vähi teket ilmuvad
1.9 Asbestijäätmete ladestusala märgistamine Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. (1:§11) · Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. · Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 3. Radoon Lugemist radoonist (www.kiirguskeskus.ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153 Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks.
portree vaid pärineb mõne suurema kuju küljest. Pea on 13,5 cm kõrgune ja tehtud liivakivist. Sellel kujul on hästi naha, et juuksed ei pruukinud nii sama kammitud olla vaid võisid olla ka palmikusse põimitud. Kuklas on juustest moodustatud topelt krunn ja nagu ka kõigil eelmistel näidetel on ka sellel kujul peapael ning lõua alaosas peaks näha olema ka habet. http://www.harappa.com/indus/40.html Paremal asuval pildil kujutatud mask on tegelikuses vaid 5,3cm kõrgune ja 3,5 cm laiune. See on sammuti leitud Mohenjo Darost ning seda peetakse sarviliseks jumaluseks. Mask on tehtud savist ning tagakülhel olevat isegi voolimis jälgi näha
ja te olete selle kahe kristalli vahel. Me palume, et see energia, mis teie keha läbistab, läheks sellesse kohta, mis vajab tasakaalustamist, harmoniseerimist ja tervenemist. See energia voolab sellesse kehaosasse ja hakkate seda tundma. Näete, kuidas see haige kehaosa täitub valgusega. Lisaks sellele, et tervendate teile vajalikku kehaosa, puhastatakse selles meditatsioonis kõik teie tsakrad hakkate seda tundma kõhu alaosas II tsakras 4
· Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus · Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer · Peripteer ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida · Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber dipteer · Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud · Kreeka templi pearuumiks oli naos (lad cella) seal asus jumalakuju · Kreeka templite katuse alaosas ümber talastiku jooksis pikk reljeefidega kaunistusriba friis · Friisi kaunistused võisid olla kas geomeetrilised kujundid või inim- ja loomakujud II Kreeka ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul · Kõige varasemad kreeka templid ehitati puidust ja need pole säilinud · Ei ole säilinud ka egeuse kultuuri templid · Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr · Ehitusmaterjalina kasutati liivakivi ja marmorit
Maavanema korraldusel võidakse heisata riigilipud vastavas maakonnas ka mõne kohaliku tähtsusega sündmuse puhul. [viide?] Riigilipu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul Eesti Vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel. Vappi ajalugu
Üldiselt on pargiala regulaarselt hooldatud, halvem on seisukord mõisa peahoonetagustes puudegruppides, mida mitmeid aastaid pole võsast puhastatud. Võra ja/või tüve hooldust vajab suuremal või vähemal määral 70,4% takseeritud üksikpuudest pargis. 37,3% puudest on väga halvas, halvas või rahuldavas seisundis. Teeäärsetel puudel esineb küllalt sagedasti koore ja/või tüvevigastusi, mis on tõenäoliselt lumekoristuse tagajärjel tekkinud. Mujal pargis esineb puude tüvede alaosas niitmise tagajärjel tekkinud kahjustusi. Üksikutel puudel on näha põlemise jälgi, mis võivad olla tekkinud, kui lehtedekoristuse järel on neid pargis põletatud. Esineb vanale puistule tavapäraseid dendropatoloogilisi kahjustusi: mädanikku, kuivaladvalisust, seenhaiguste sekundaarseid tunnuseid jm. Lisaks pargis olevale kõrghaljastusele, on pargi territooriumil hulgaliselt erinevaid põõsaid. Suuremaarvuliselt on esindatud villane lodjapuu (Viburnum lantana) ja
aastal saadavale põsepunalapid, millest eraldus roosipunast värvi ja millega hõõruti peale põskede vahetevahel ka huuli. Põsepuna kanti endiselt ümmarguse laiguna keset põske. 1920 1930 Kosmeetikatooted muutusid odavamask ja kättesaadavamaks. Meikimine muutus popimaks ja avalikuks, malli võeti filmimaailma kangelannadelt. Jumestuses pöörati erilist tähelepanu puudri kasutamisele. Segati erinevaid toone, näo ülaosas soovitati tarvitada tumedamat ja alaosas heledamat puudrit. Huulepuna kanti peale sõrmega, Amori vibu meenutava kujuga suu, mis oli seksapiilsuse ja enesekindluse märk. Silmameigis tumendati lauge ja kulmud olid õhukesed. Ilu polnud kohustus, vaid daamide hea enesetunde väljendus. Moodsaim jumestuskunstnik oli Max Factor (1877 1938). Ta oli pärit Poolast, paljulapselisest perest, juut. Oma esimese poe avas Moskva äärelinnas, kus ta müüs isetehtud kosmeetikat. 1904 kolis perega USA'sse, kus ta hakkas valmistama tooteid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
