Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel. Imetajad, roomajad ja kahepaiksed Puudega kaetud rabaosad on loomarohkemad kui lageraba. Imetajatest võib rabas kohata põtra ja valgejänest, aga võib ka hunti, rebast, mäkra, karu, metssiga, metskitse. Roomajatest leidub kuivemates
Harilik jõhvikas Pohl Kanarbik Sookail Kukemari Huulhein ja jõhvikas Tupp-villpea Sookail Sambla- ja samblikurinne Harilik põdrasamblik Raba-põdrasamblik Raba-karusammal Palusammal Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-kaksikhammas Palusammal Tähtsamad taimekooslused 1. Kanarbik - samblike kooslus - mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus - mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus- mätaste alaosas ja mätaste vahel Loomad Puudega kaetud rabaosad on palju loomarohkemad kui lageraba Imetajatest elavad metssiga, valgejänes, metskits, karu, mäger, rebane, põder, hunt Roomajatest leidub arusisalikku, raba servaaladel rästikut või vaskussi Kahepaiksetest rohukonn, rabakonn, veekonn,
Säilitatakse tavaliselt keldrites. Lehtselleril kasutatakse lehti, mida koristatakse siis kui nad on värsked. Säilitatakse sammuti sügavkülmas nagu varssellerit. Varsseller, lehtseller, juurseller Paljundamine Sellerit paljundatakse seemnetega. Mida saab teisel aastal. Uuest maha istutatud taimelt. Sordid MoravoSeed: Keskvarajane sort (tõusmetest valmimiseni kulub 75-85 päeva). Mahlakate, krõmpsuvate ja aromaatsete varte saamiseks. Moodustab 25-30 cm pikkusi ja alaosas 3,5-4,5 cm jämedusi varsi. Pikkade ja pleegitatud varte saamiseks on vaja teha taimede muldamist. Pascal: Keskvalmiv sort (külvamisest valmimiseni kulub 80 päeva). Mahlakate, krõmpsuvate ja aromaatsete varte saamiseks. Sellerivarred omavad kõiki unikaalseid leht- ja juurselleri omadusi, seejuures võimaldavad oluliselt laiendada selle hinnalise taime kulinaarse kasutuse spektrit. Leherosett püstine, jõuline. Moodustab 25-30 cm pikkusi ja alaosas 3,5-4,5 cm laiusi varsi
.........................................................................10 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks valisin Laura Põldvere. Noore lauljanna valisin teemaks just sellepärast, et ta on teistsugune, kui teised lauljad. Silma on ta paistnud just oma tublide saavutustega. Informatsiooni leidmine osutus aga keerulisemaks, kui ma arvasin. Info leidmiseks kasutasin ineterneti, kui ka ajakirjandust. Töö jaotasin ma kolme alaossa. Esimeses alaosas otsisin ma üldist infot Laura kohta. Põhimõtteliselt seadsin info üles küsimustele Kes Ta on? Kus Ta tuleb? ja Mis talle teha meeldib? Teises alaosas märkisin ära tema eriliselt silmapaistvad saavutused aastast 2002 kuni 2007. Kolmandas alaosas kirjutasin välja minu jaoks kakskümmned kõige huvitavamat fakti Laura kohta. 3 Kes on Laura Põldvere? Laura Põldvere on noor Tartu tüdruk. Laura sündis 30.august 1988
Esimene kommertslennuliin loodi 1919 USA ja Kanada vahele. Esimene majanduslikult väga edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. Boeing 747 oli maailma suurim reisilennuk aastani 2005, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kuumaõhupall Kuumaõhupall on õhutranspordivahend, mis liigub tuule kiirusega.See sõiduk koosneb gondlist ehk korvist ,kus asuvad reisijad ja kus asuvad reisijad ja kus paiknevad gaasiballoonid ,ning õhupalli kestast, mille alaosas on ava. Selle kaudu suunatakse kesta õhust kergem gaas (vesinik, heelium) või kuum õhk ,mida saadakse gondli kohal olevas põletis propaangaasi põletades. Kuna kuum õhk on külmast õhust kergem, kerkib õhupall üles. Kui õhupallis õhk jahtub, hakkab õhupall allapoole laskuma. Dirizaabel Dirizaabel ehk õhulaev ehk tsepeliin on selline õhusõiduk ,mis sarnaneb kuumaõhupalliga, ent on sellest suurem ja pikem. Õhulaeva alaosas
Putukad Kairit Kasuk Sisukord Tutvustus Välisehitus Siseehitus Sigimine Erinevaid putukaid Tutvustus Putukad on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast. Välisehitus Putuka keha koosneb kolmest osast - peast, rindmikust ja tagakehast Pea eesosas asub paar tundlaid Pea alaosas asub putukatel suu, selle ümber asuvad suised nende abil putukad toituvad Pea eesmises osa külgedel asub paar liitsilmi Neil on reeglina 3 paari jalgu Vapsiku pea-liitsilmad,tundlad,suised Siseehitus Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga Seedeelnudkond on torujas ning läbib kogu putuka keha Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed Meeleelundite põhiüksuseks on
eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen.
Harilik suurkõrv Välimus Suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir, kelle kõige silmatorkavamaks tunnuseks on tema pikad ja torujalt kumerad kõrvad, mis alaosas on kokku kasvanud. Värvuselt on suurkõrv seljalt kahkjaskollane kuni tumehallikaspruun, Elukoht kõhupoolelt suitsjas- kuni kollakashall. Suurkõrva elukohad paiknevad Poegimine tihti inimasulates või nende lähedal olevates parkides, Suurkõrvad poegivad juuni keskel või juuli aedades ja pargiilmelistes alguses
kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse Sn-Pb- sulamite koostis jahtumiskõverate abil, kasutades süsteemi teadaolevat olekudiagrammi. Aparatuur: Termilise analüüsi seade võimaldab jälgida väljakristalluvate süsteemide temperatuuri muutumist ning on mõeldud sulamite analüüsiks piirkonnas 100-900º C. Töö käik: Töös jälgitakse temperatuuri muutumist jahtumisel juhendaja poolt määratud tiiglites. Katse algul lülitatakse sisse tiiglite küte esikilbi alaosas olevate lülititega ja reguleeritakse küttevool voolutugevusele 3 A. Seejärel lülitatakse sisse arvuti ja käivitatakse programm vastavalt ülalkirjeldatule. Alustatakse temperatuuri registreerimist, klõpsates punasel noolel. Sulameid kuumutatakse vähemalt 3000C-ni ja lülitatakse seejärel tiiglite küte välja. Soovitav on tiiglite küte välja lülitada 3 4 minutiliste vahedega, et graafikud ei langeks üksteise peale. Võib ka hiljem andmete töötlemisel graafikuid ajatelje suhtes
.............. 1 Igapäevane hooldus............................................................................................... 1 Praeahi Praeahi on mõeldud erinevate roogade ja küpsetiste valmistamiseks. Tänapäeval on suurköökide praeahjud ennekõike kombineeritud koos pliitidega. Tavalises praeahjus saab küpsetada vaid ühel tasandil korraga. Ahju töötemperatuuri skaala on +50 kuni +300°C. Ahi vajab eelsoojendamist. Tööpõhimõte Ahju kambris on kütteelemendid nii üla- kui alaosas. Praeahjus küpseb roog üla- ja alakütteelementidest kiirguva soojuse mõjul. Kütteelementide töötemperatuuri on võimalik eraldi reguleerida. Ahjudes on kasutusel GN-mõõdustik. Neis tavalisemad kasutatavad suurused on GN2/1ja GN1/1. Praeahje on muudetud mitmekülgsemaks, lisades soojust akumuleeriv põhjaplaat küpsetamise ja hautamise tulemuse parendamiseks, või madalsoojuse kasutamise ning võimsuse reguleerimise võimalus. Ohutu kasutamine Vali kohe õige temperatuur
at esimesse veerandisse eKr. Muhu odaotsale on vasteid teada Uurali ja Mustamere äärsete steppide odaotste. Tõenäoliselt on see pronksist odaots hõimudevahelise vahetuse teel jõudnud Läänemere äärde u. 1500-1250 aastat e.m.a. On huvitav, et vahepealselt alalt pole analoogilisi odaotsi veel leitud. Noorema pronksiaja odaotsad on samuti kõik putkega, kuid viimane on märksa lühem. Suhteliselt lühikesed on ka teravovaalse kujuga ja alaosas suurima laiusega lehed. Noorema pronksiaja odaotsad jälgivad Skandinaavia pronksikultuuri traditsioone. http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pronks.html http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_102.htm http://www.eestigiid.ee/?SCat=57&CatID=0&ItemID=1380 http://et.wikipedia.org/wiki/Pronksiaeg
kuupäev: 12.03.2012 P muundur TC08 Töö ülesanne: Töös määratakse Sn-Pb- sulamite koostis jahtumiskõverate abil, kasutades süsteemi teadaolevat olekudiagrammi. Töö käik: Töös jälgisin temperatuuri muutumist jahtumisel kolmandas tiiglis. Selleks vajalikud tiiglid olid juba pesadesse asendatud ja termopaaride juhtmed ühendatud. Katse algul lülitatasin sisse arvuti ja tiiglite kütte esikilbi alaosas olevate lülititega, reguleerisin küttevoolu voolutugevusele 3 A ja lasin sulamitel soojeneda umbes 300C-ni. Kui puhtad metallid või sulamid tiiglites olid sulanud (mida saab näha kuumutuskõveralt), keerasin küttevoolu nulli ja alustasin temperatuuri registreerimist. Uuritava sulami jahtumisel 150C-ni lõpetasin temperatuuri registreerimise. Sulami jahtumiskõveralt määrasin sulami kristallisatsiooni alguse temperatuuri. Süsteemi
võrreldes väga väike ja selle võib antud juhul jätta arvestamata. Vedrukaalu täpsus ei ole nii suur, et tulemus sõltuks väga väikesest üleslükkejõust õhus ja väga väikesest raskuskiirenduse muutusest erinevatel laiuskraadidel. Vastus: Keha mass on 2 kg ja tihedus 4000 kg/m3. 14. Kui suur on lennuki kandevõime, mille tiibade kogupindala on 100 m2 ning rõhkude erinevus tiiva ülaosa ja alaosa vahel on 4%? pindala S=100 m2 rõhk tiiva ülaosas pü rõhk tiiva alaosas pa = 1,04 pü õhurõhk maapinnal p = 100kPa = 105 Pa lennuki kandevõime F = ? Lahendus Lennuki kandevõime on määratud ülespoole suunatud tõstejõuga, mis on tingitud sellest, et tiiva alaosas on rõhk tiibadele suurem kui tiiva ülaosas. Rõhkude erinevus tekib lennuki liikumisel (vt joonist). Tiiva ülaosas tuleb õhul läbida Tõste- pikem teekond, järelikult õhu
dzunglis levitavad moskiitod kollapalavikku ahvidelt inimestele. Kerge vormi puhul Raskele vorm: esineb järsku algav · tugev peavalu mõnepäevane · valu selja alaosas palavik, peavalu · üldine lihasvalu ning lihasvalud. Click to edit Master text styles Second level · näo punetus Third level
Ilupuud ja põõsad Põõsaid saab tiheda ja madalana hoida oksi pügades või kärpides. Selliseid põõsaliike, mis pügamist hästi taluvad kasutatakse hekkides. Ilupuu Tuhkpuuhekk Suvikud & Püsikud Suvikud ehk üheaastased lilled tuleb igal aastal seemnetest külvata ning peenrale istutamiseks aknalaual või kasvuhoones ette kasvatada. Püsikud ehk mitmeaastaseid taimi ei pea igal aastal aeda uuesti istutama, sest pungad varre alaosas, juurtel, sibulates, risoomides või mugulates elavad talve üle. Püsik Suvik Click to edit Master text styles Päevaliilia Second level Third level Fourth level Peiulill Fifth level [Püsik] [Suvik] Sibullilled Sibullilled on püsikute eriliik
Pääsusaba Autor:Sandra Järvala NIMETUS, SUGUKOND Papilio machaon- ladina keelne nimetus. Pääsusaba on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast. Pääsusaba on lülijalgsete hõimkonnast. ISELOOMULIKUD TUNNUSED Tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmatäpid. Liblika tiibade siruulatus on 8...10 cm. ELUPAIK, ARVUKUS Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Pääsusaba ei ole eriti arvukas. Teda võib kohata ka aedades. Meil kohtab pääsusaba peamiselt vähereostatud kohtades, näiteks soodes, niisketel aasadel ning steppides. Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades ja vanadel kalmistutel. PALJUNEMINE Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või
Hoburaudsõled Rõngassõlg ● Erineb hoburaud sõlest, nõel on fikseeritud ja ring suletud. ● Keerukama ornamendiga ● Rõngassõle võimalik eelkäija oli vitssõlg. ● Rõngassõled olid tihti kaunistatud täiuslikumalt ja rohkemalt kui nende eelkäijad. ● Peaaegu kõik sõled pärinevad Lõuna-Eestist Rõngassõled Südamekujulised sõled ● Meenutavad kujult südant, millele on listaud otsa kroon. ● Hiljem lisandusid linnud ja harva ka alaosas rippumas kaunistused. ● Kasutusel alates 16. saj kuni 19. sajandini. ● Vähekasutatud sõleliik Kuhiksõled ● Kõige tavalisem sõleliik 18-19. saj eestis ● Laialt levinud üle Eestimaa ● Tuleb kasutusele taimornament ● Pärnust saab kuhiksõlgede levinuim valmistamispaik ● Tuntud ka kaunistamine kiirtepärjaga sõle ümber ● Eri suurustega Kuhiksõled Kasutatud materjalid ● http://www.slideshare.net/hdc1/eesti-sled-kristiina-kurg-e
Pause Break katkestab täidetava programmi töö Num Lock kasutatakse kursorijuhtimisreziimist numbrireziimi üleminekuks ja vastupidi Caps Lock Sisse lülitatult kiejutab suurte tähtedega Shift kui on välja lülitatud, siis saab Shift klahvi all hoides ja täheklahve va suurtähe, kui aga Caps Lock on sisse lülitatud, siis väiketähe. Shift klahvi all saab muudelt klahvidelt ülemise märgi. Ctrl asuvad klaviatuuri alaosas ning üksinda neid klahve vajutades ei juhtu ta midagi. Koos mingi teise klahviga (hoida Ctrl või Alt all ja vajutada mingit aga võidakse teostada mingi tegevus, olenevalt programmist, millega mo töötatakse. Alt --,,-- Enter Klahv Enter on vajalik andmete sisestuse lõpetamiseks, rea lõpetamiseks ja tü sisestamiseks Alt Gr on klahv, mida all hoides saab klaviatuurilt sisestada klahvidel olevaid kolm
Tuled Bi-Xenon- Hella ksenoonlahendus (gaasilahendus) süsteem, kus nii kaug- kui ka lähitule valgus saadakse samast ksenoonlambist. Lähitulelt kaugtulele ümberlülitus toimub elektromagneetilise "katiku" abil. DynaWiew kurvituli- Tuli koosneb kahest reflektorist. Ülaosas on tavaline kaugtuli, alaosas kurvituli. Külgkalde andur lülitab vastavalt vajadusele tööle õige poole kurvitule. FF reflektor- FF (free form) tähendab vaba vormi reflektorit, millele on antud kuju tule iseloomu arvestades. Tulemuseks on eriti hea ja homogeenne, peegeldustevaba valgus. Erinevalt teistest valgustehnoloogiatest ei toimu valguse suunamist klaasi abil. Seetõttu saabki kasutada moodsat siledat klaasi. Halogeen valgus- Tänapäeval kõige sagedamini kasutatav valgustehnoloogia
Veenilaiendid 9.a klass Mis on veenilaiendid ? Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Mis on veenilaiendite tekkepõhjused? Veenilaiendite tekkepõhjus on sageli selles,et veri meie sees surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil ning veenides on klapid, mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama.Pindmised veenid venivad välja, laienevad ja muutuvad looklevateks. Vanemas eas kaotavad veenid oma elastuse, mis soodustab veelgi nende välja venimist. Riskirühm Varikoosi esineb 10-20% maailma rahvastikus.Olenemata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui ka naised (20-25%).Sagedamini esinevad veenilaien...
Naistega seoses Click icon to add picture Click icon to add picture *Naiste suguelnudid Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! *Suured häbemokad naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. *Tupp asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. *Emakakael naise sisesuguelund, kus toimub viljastumine. *munajuhad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. *Munasarjad naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. *Munarakud *Mõisted Meestega seotud
Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Stratopaus on atmosfäärikiht stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C). Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13–45 km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) 56,5 kuni 0,8 °С. Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 km maapinnast. Tropopausi paksus on kuni 2–3 km. Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks, troposfääri ja stratosfääri vahel paikneb tropopaus.
• Pärit Kreeka saarelt, kolis Veneetsiasse • Elas kaua Hispaanias, seetõttu peetakse teda hispaania kunstnikuks • Usutunnete väljendamine • Kehade venitamine • Seletamatu valguse ja ruumi kujutamine • Erinev värvivalik – püüe tõusta kõrgemale igapäevasest kogemusest • Kujutab keskaegset sündmust • Pildi alaosas kujutatud kaasaegsed inimesed • Määratlemata ruumi piirid • Maise ja taevase segunemine „Krahv Orgazi haudapanek“ CORREGGIO 1489-1534 • Rikas fantaasia • 17. saj kunstistiili, baroki, eelkäija • Illusionistlik ruumikujutlus Parma toomkiriku Maarja
Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eema...
TALLINNA TEENINDUSKOOL TESTOSTEROON Liisi Peterson 011PK Juhendaja: K. Tiits Tallinn 2009 Keemiline valem: C19H28O2 Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis kuulub steroidide hulka. See esineb nii meeste kui naiste organismis (naistel reeglina umbes 10 korda vähem). Testosterooni sünteesitakse kolesteroolist. Testosterooni puudus võib ilmneda, kui munandid ei funktsioneeri piisavalt, või ei funktsioneeri üldse. Testosterooni puudus võib tekkida ka juhul, kui häiritud on hüpofüüsi talitlus (hernesuurune nääre kolju alaosas), kuna see nääre toodab hormoone, mis panevad munandid testosterooni tootma. Parotiidi viirus (mumps), infektsioosne mononukleoos, hepatiidid, uretriit ehk kusitipõletik ning sugulisel teel edasiantavad haigused võivad häirida testosterooni tootmist ning provotseerida enneaegse andropausi algust. Sarnaselt dirigendile, juhatab see paljude organi...
Thales-filosoof,kes arvas et kõik on tekkinud veest Demokritos-filosoof,kes arvas et kõik on alguse saanud aatomitest Pythagoras-filosoof, matemaatik Hippokartes-arst Herodotos-ajalooisa Sokrates/Platon/Aristoteles-filosoofid Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, suurvallutaja Dooria-ehitusstiil,vanim, masiivsem Joonia-ehitusstiil,kapiteel on rullmotiiviga Korintose-ehitusstiil,kõige uhkemate kaunistustega Baas-samba alus Tüves-samba põhiosa Kapiteel-samba ülaosa Friis-kaunistav riba templi alaosas Parthenon-jumalanna Ateenale pühendatud tempel Ateena akropolis Pheidias-tuntud skulptor Kuros-alasti noormehe figuur Kore-voldilises riietuses neiu figuur Myron-skulptor."Kettaheitja" Polykleitos-skulptor"Odakandja" Praxiteles-skulptor Amfora-nõu,millegi hoidmiseks(nt vein,vili)
· Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne teravatipuline kiiver tuulelipuga KURESSAARE 1563 · Väravas langevõre all seisab hõbedane kotkas · Vapi kilbil lint: I.P.E.V. (seletus all)
Meid esidab president, kes valitakse iga 5 aasta jooksul. President tohib olla kaks korda järjest. Meie eelmised presidendid on olnud Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts. Eesti lipu värvid on sinine, must ja valge. Sinine tähendab taevast, must tähendab mulda ja valge inimeste püüdlemist õnne ja valguse poole. Eesti vapil on kaks kuju; suur ja väike. Suurt riigivappi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Eesti riigivapp kinnitati aastal 1925. Eesti rahvuslill on rukkilill. Rahvuskala on räim. Rahvuslind on suitsupääsuke. Rahvuskivi on paekivi. Eesti on olnud mitmeid kordi võõrvõimuall. Eesti riigi alguseks on Muinas-Eesti, järgmiseks oli ta Vana-Liivimaa. Seejärel oli Eesti Rootsi võimuall, seda aega mil eesti oli Rootsi võimuall kutsutakse tihtipeale Vanaks heaks Rootsi ajaks. Siis oli Eesti Venemaa all. Venemaa all on Eesti olnud kõigekauem
Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Mesosfääris esinevad helkivad ööpilved. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C (275 K[2] Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus -56,5 kuni 0,8 °. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfääri kohal paikneb stratopaus üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 1520 kuni 5560 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi
püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen. (http://et.wikipedia
planeete on tihtipeale kutsutud Neptuunideks, mis sarnaneb eri taevakehade Jupiteriks kutsumisele. 7 Neptuuni ja Maa suuruste võrdlus 8 Siseehitus Siseehituselt meenutab Neptuun Uraani. Neptuuni atmosfäär moodustab selle massist umber 5-10% ja kogu planeedi läbimõõdust umbes 10-20%. Atmosfääri alaosas on rõhk kuni 10 GPa, mis tähendab, et Neptuuni atmosfääri rõhk on Maa omast umbes 100 000 korda suurem. Atmosfääri alaosas kasvab metaani, ammoniaagi ja vee osakaal. 9 Neptuuni vahevöö on Maa omast 10-15 korda massiivsem ja sisaldab suures hulgas vett, ammoniaaki ja metaani. Planeedi vahevöö on kuum ja vedel ning see on väga hea elektrijuhtivusega. Mõnikord kutsutakse seda ka vee-ammoniaagiookeaniks
tundlate vahel on laup ning tundlate all asub näokilp. Tundlad koosnevad 5 tavaliselt kolmest osast. Basaalsegmendi ehk aluslüli abil kinnitub tundel pea külge. Peale seda on pöördlüli, millel on Juhnston´i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta. Peale pöördlüli tuleb tundlapiug, millel asub erineva arvuga tundlalülisid. Putuka pea alaosas asub suu, mille ümber asuvad suised. Suiseid on nelja tüüpi: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. (Teder) Haukamissuised on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad ja mälumispinnad. Röövtoidulistel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud saagi kinnihoidmiseks, surmamiseks ning tükkide rebimiseks. (Teder)
kinnitunud vorme (tõruvähk). Vähkide hulgas on ka parasiitseid vorme, kes nugivad kaladel või teistel veeselgroogsetel. Vähkide kehapikkus varieerub poolest millimeetrist kuni 80 sentimeetrini. Väga mitmekesine on ka keha värvus, kehakuju ja jäsemete kuju ning asetus. Vähkide keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Igale vähi kehalülile kinnitub reeglina üks paar jalgu. Pea eesservas paikneb vähkidel paar liitsilmi. Pea alaosas asub suuava, mille ümber asuvad suised. Vähid on enamasti lahksugulised. Mõnel liigil esineb ka neitsisigimist (vesikirbulised). Munad arenevad emastel spetsiaalses haudetaskus, munakottides või kõhu all paiknevas kambris ning on kogu arenemise aja hästi kaitstud. Munadest kooruvad noored vähid erinevad täiskasvanutest. Areng on vähkidel küllaltki keeruline ning kestab pikka aega. Paljude liikide emased hoolitsevad pärast koorumist pikka aega oma järglaste eest. Pika ja keerulise
Hüdropneumovedrustus on kasutust leidnud kõrgema klassi sõiduautodel. Hüdropneumovedrustuse põhiosaks on hüdrauliliselt reguleeritav pneumoelement, mille pneumaatiline osa täidab elastse elemendi ja hüdrauliline osa aga amortisaatori ülesannet, võimaldades muuta pneumoelemendi rõhku. Hüdropneumoelement koosneb auto raami (kandekere) külge kinnitatud sfäärilisest reservuaarist, mille ülaosa on täidetud inertgaasiga (tavaliselt lämmastikuga). Reservuaari alaosas paikneb membraaniga eraldatult hüdrovedelik. Reservuaari alaosaga on ühendatud silinder, milles paikneb liikuv kolb. Reservuaar võib olla ühendatud otse või hüdrovooliku vahendusel. Kolvi külge kinnitub vahetult ratta rummuga ühendatud tõukurvarras , mis kannab hüdrovedeliku vahendusel elastsete omadustega pneumoelemendile üle ratta vertikaalreaktsiooni. Amortisaatori ülesannet täidab sfäärilist reservuaari ja silindrit eraldav klappide süsteem .
1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24
Eoslehekesed tihedad, otse külgekasvanud pruunikas-valged Söödav kupatatult. Tore riisikas Kübar kollane, limane, serv sisse rullunud, pikkade karvadega. Vigastatud kohad värvuvad lillaks. Jalg valkjaskollane, süvistunud laikudega. Eoslehekesed harvad, laiad ja kollakad. Otse külge kassvanud. Söödav värskelt. Tammeriisikas Kübar hallikaspruun, veidi kleepuv, keskelt nõgus, tumedatest täppidest moodustavate ringidega. Jalg alaosas tumedam. Eoslehekesed tihedad, õhukesed, otse külge kasvanud. Söödav värskelt. Valge riisikas Kübar loodus valge, kleepuv või limane, noorel serv karvane, vanemal paljanev ja õhuke. Keskelt lehterjas. Jalg valge, kergelt süvistunud laikudega. Piimmahl valge ja värvub kollaseks. Eoslehekesed tihedad, laskuvad, valged. Söödav kupatatult. Kasutatud kirjandus www.Google.com ,,Põhjala seeneraamat,, Aitäh!
Artur S. KK10 Keedukatel on pliidi kõrval suurköögi enim kasutatud seade. Keedukatlaid valmistatakse roostevabast terasest. Katelde standardmahud on 40300 liitrit. Ehitus ja tööpõhimõte Katlad on elektri, auru või gaasiga töötavad. Auruga köetavaid katlaid kasutatakse ennekõike haiglates. Kütmisviisist sõltumata toimub kõikide katelde kuumenemine auru mõjul. Katla alaosas on aurumoodustaja, milles vesi aurustatakse. Erinevaid kihte on uuematel kateldel kolm. Välimine kiht, mille all võib olla õhuruum või isolatsioon, hoiab katla välispinna temperatuuri madalana. Kahe sisemise kihi vahele tõuseb aur, mis kuumutab katla sisu. Võimsust reguleeritakse relee abil. Võimaliku ülerõhu vältimiseks on seadmel avariiventiil. Veetaseme kõrguse kontrollimiseks avatakse kontrollkraan.
· Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming · Manerismi esindas El Greco. Ta oli pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias. On elanud Toledos Hispaanias, mistõttu teda loetakse kuuluvaks Hispaania kunsti ajalukku. Kunstnikule on omane kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ranged, venitatud näod. Maalis ,,Krahv Orgazi haudapanek" kujutas ta keskaegset sündmust. Pildi alaosas on kaasaegsed inimesed, täiesti määratlemata piiridega ruumis liitub maisele seltskonnale taevane Maarja, kes ootab krahvi hinge. Maine ja taevane segunemine. · Manerism palju võetud üle renessanssist. Loodus, antiikkunst ei omanud suurt tähtsust. Manerism soosis isiku omapära. Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus. Maneristlikule maalile on sageli omane ruumikujutuse
Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. ·Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. ·Tupp tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. ·Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. ·Munarakk naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. ·Menstruatsioon korrapärane, ligikaudu kord kuus toimuv vereeritus naistel.
Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, milleks on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Mantli alumine osa ulatub 9002900 kilomeetri sügavusele. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. Maa tuum Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustajaks. Välistuum
õhus) on jäänud pidama umbes 0,28 (%) protsendile. 3)Tehke graafiku alusel kaks üldistatud järeldust uurimistulemuste kohta-Süsihappegaasi sisaldus on kasvanud 0,03% lt - 0,28%-ni. 0,03-lt % on see väga kiiresti tõusnud 0,18% peale, ning sealt edasi on protsess ühtlaselt aeglustunud 0,28%peale. 8. A.Fleming avastas penitsilliini 1928.aastal. Kasvatades uuringute jaoks baktereid, leidis ta fotol kujutatud olukorra: agar-söötme alaosas on näha hulgaliselt bakterite kolooniaid, ülaosas aga hallitusseene koloonia. Bakterid ei ole asunud elama hallituse lähedale. Mis uurimisprobleemi püstitas A. Fleming? Miks bakterid ei asunud elama hallitusseene lähedale. Kujutlege olukorda, et penitsilliini avastamine on teadlase teadlik uurimisprobleem. Mis hüpoteesi teadlane püstitaks? Et penitsilliin on aine, mida hallitusseen eritab. Nimetage kaks keskkonnategurit, mida peab arvestama bakterite ja
Vala siiurup väiksemasse potti, keeda seda 10-15 minutit ja tõsta siis jahtuma. Eemalda külmas vees jahtunud virsikupoolikutelt kivid ja koor. Koogipõhja tegemiseks sega tordipulber ricottaga ja veega ühtlaseks massiks, tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja silu ühtalseks. Täidiseks sega ricotta suhkrute ja munakollasega ühtalseks. Jaga täidis tainale ja laota peale virsikud. Soovi korral lõika virsikud väiksemateks sektoriteks. Küpseta kooki 200-kraadises ahju alaosas 30-35 minutit või kuni kook on kuldne. Kontrolli puutikuga koogi läbiküpsemist, sest ahjud on erinevad. Nirista veidi jahtunud koogile peale kokkukeedetud virsikusiirup. Kasutatud kirjanuds: http://et.wikipedia.org/wiki/Virsik http://www.toidutare.ee/termin.php?id=563 Retseptid: http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=7970 http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=9708 Cärolyn Aromets 9.b
VEREVA MERITÄHE ISELOOMULIKUD OMADUSED Keha pealispind: Kaetud haarlatega (peditsellaarid), mis on mõeldud keha puhastamiseks ja enesekaitseks. Välissein: Elastne, koosneb lihaskiududest ja lubiplaatidest. Haarlad: Nende järgi said nime haareltähelised. Hilusejalakesed: Torukujulised hiljusejalakesed on varustatud iminappadega ning ette nähtud liikumiseks, saaklooma püüdmiseks ning selle koja avamiseks. Seedimine: Toit läheb keha alaosas oleva suuava kaudu makku, kiirtes paiknev "maks" toodab maomahla. Väljaheited väljuvad pärakuava kaudu PALJUNEMINE Suguküpsus: 1. eluaastal. Paljunemisaeg: Kevad. Munade arv: Ligikaudu 2,5 miljonit muna korraga. Arenemisaeg: Umbes 2 kuud. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Liigub kiirte abil mööda merepõhja. Toitumine: Peamiselt liistaklõpusesed, samuti teod ning vähilaadsed.
Exceli ekraanpilt · Menüüriba: File Edit View Insert Format Tools Data Window Help · Nupurida: nupud mõnede menüükäskude kiiremaks valimiseks · Sisestusriba: aktiivse lahtri tähis, kolm käsunuppu (Cancel, Enter ja Function, vastavalt rist, linnuke ja Fx), aknake aktiivse lahtri sisuga · Tööleht: joonitud ekraaniosa, ülal veeru tunnus tähed, vasakul reanumbrid · Töölehtede riba (siin on kirjas dokumendis olevate töölehtede nimed) · Olekuriba ekraanipildi alaosas. Sinna ilmub selgitav tekst, mida Põhilised mõisted · Tööleht (spreadsheet) - joonitud ekraaniosa, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks ning kuhu kasutaja koostab oma tabeli. Tabel salvestatakse faili, mille nime laiend on .xls · Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ... · Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, · Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal · lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5, ...)
Korallriff ehk korallrahu on õisloomade ja vetikate tekitatud lubjaline moodustis meres. Seda toetavad alaosas surnud organismid. Nende teke on võimalik vaid selleks soodsates tingimustes, troopikameredes, kus vesi on puhas ning hapniku ja toidurikas. Eriti meeldib korallidele lainetus, sest see toobki palju hapnikku. Vee temperatuur jääb vahemikku 20-30 kraadi ning sealse merevee soolsus võib ulatuda kuni 45. Näiteks läänemere soolsus on vahemikus 2- 20 . Korallrahud kasvavad aastas keskmiselt 3 cm ning kujunevad välja
kiskjate eest. Neil on tugevad ja jämedad jalad, mis suudavad kanda rasket kilprüüd. Vees elavatel kilpkonnadel on lamedamad ja kergemad ja voolujoonelised kilbid, et kergendada ujumist. Nende eesjalad on pikad ja ujumiseks hästi kohastunud. Hingamine Kuna kilpkonnaliste roided on kilpüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn rinnakorvi hingamiseks liigutada.. Kopsudesse pumpavad neil õhku jalgade ülaosas ja kõhu alaosas paiknevad lihased. Kilpkonnad on võimelised hingama ka naha, kurgu limaskesta ning läbi päraku piirkonnas asuva avause kaudu. Mõni liik suudab nädalate kaupa vee all viibida, ilma et pinnnale hingama ujuks. Ookeanielanikud Meredes elab koguni seitse kogukat kilpkonnaliiki, kellel kõigil on lame ning suhteliselt kerge ja voolujooneline kilp ning võimsad esijäsemed. Kõige suurem neist on nahkkilpkonn, kes elab soojades meredes. Osa merikilpkonni
millele moodustub suuava ja kombitsapärg. Seejärel uus isend eraldub ning seab end ümbruskonna sisse iseseisva ja sõltumatu organismina. Sügisel, ilmastikutingimuste halvenemisel sigivad hüdralased suguliselt. Iga hüdralane toodab nii mees- kui naissugurakke, mis tekivad kehaseina süvendites tavalistest rakkudest. Keha ülapoolel, kombitsate all tekivad seemnerakkudega täidetud kuhjataolised paksendid, alaosas aga poolkaarekujulised paised suure munarakuga. Tavaliselt viljastavad munaraku teise isendi seemnerakud. Arenev loode kattub paksu kestaga ning elab tänu sellele ületalve (täiskasvanud hukkuvad). Lahksugulised. Hüdrad on saleda keha ehitusega, kotikujulised ja umbes ühe cm pikkused. Talla vastasotsas asetseb suuava, mida ümbritsevad kombitsad. Tema kombitsatel ja ka mujal keha pinnal on palju erilisi mürkainet sisaldavaid kõrverakke. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim
Köha võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Nohu võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Angiin bakterhaigus, mis põhjustab mandlite põletikku, ravitakse antibiootikumidega, sümptomiks köha ja mädased täpid mandlitel, nakkab Bronhiit kopsutorude põletik, sümptomiks köha, tavaliselt ei nakka Astma enamasti allergiline hingeldustõbi, hingamisteed (ka kopsudes) ahenevad ja organism ei saa piisavalt hapnikku, eluohtlik ja seetõttu peab teadma, kuidas lähedastele vajadusel abi anda ja millal kiirabi kutsuda, ei nakka, eluohtlik haigus Tuberkuloos bakterite põhjustatud (enamasti) kopsude haigus, mille raviks kasutatakse antibiootikume, nende võtmisel tuleb ravikuur korralikult lõpuni teha, et ei kujuneks välja ravimresistentset tuberkuloosi, eluohtlik haigus Läkaköha väga nakkav ägedaid köhahooge põhjustav bakterhaigus, mis võib väikelastele oll...
Mardikad- · Mardikad asustavad maismaad kui ka vett. · On rööv-, taim-, sõnniku-, kõdu- ja laibatoidulisi. · Mardikatel on paksud ja läikivad kattetiivad, nende all on kilejad lennutiivad. Nende keha katab kitiinkest. · Kõik mardikad aga ei lenda. Mardikate roll looduses: · Putukaid söövad röövputukad, linnud, kalad jne. Jaanimardikad: Nad on ainukesed helendavad mardikad Eestis, emase tagakeha kolme viimase lüli alaosas paikneb helenduselund. Kiletiivalised- · Kiletiivalistel on neli kilejat tiiba ning tagakeha tipus muneti või mürgiastel. · Kiletiivaliste hulgas on palju ühiselulisi liike. Näiteks kodumesilased, herilased, kimalased ja sipelgad. · Ühiselulistel putukatel on peres tööjaotus: emaputukas muneb, töölised on viljatud ja teevad kõik pere eluks vajalikke töid, isaputukad on ainult ema viljastamiseks.
1.1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või jäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. ( 1.2 Asbestijäätmete kogumine (1) Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid– konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja tolmu sattumist keskkonda. (2) Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata. (4) Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
