ATMOSFR II rhm 1. Atmosfri ehitus 1) troposfr - 9-17km, temperatuur langeb 1 km tusu kohta keskmiselt 6,5kraadi 2) stratosfr - 17-50km, alaosa on klm (-45...-65C), krgemal hakkab temperatuur jrk-jrgult tusma, laosas temp ~-2,5C 3) mesosfr - 50-85km, temperatuur langeb, selle lemisel piiril on planeedi klmim kiht, kuni -140C 4) termosfr - 500-800 km paksune kiht, peval soojenedes paisub ja sel jahtudes tmbub kokku, temperatuur vib olla kuni 1500C 5) eksosfr - atmosfri vlimine kiht, hreneb jrk-jrgult, lheb sujuvalt le planeetidevaheliseks ruumiks 2. Kasvuhooneefekt On nhtus, kus maapinnalt lhtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides
Kõigepealt PEATEEMA, mis on tavaliselt ergas, mehine. Seejärel kuuleme KÕRVALTEEMAT, hoopis lüürilisemat ja leebemat meloodiat, mis on kindlasti hoopis teises helistikus, kui peateema. Vahel ekspositsiooni ka korratakse, et teemad hästi meelde jääks (näiteks kordab Beethoven oma 5. Sümfoonia I osas ekspositsiooni. See teos on ka Sinu kuulamiskavas). Järgmisena hakatakse neid teemasid töötlema, arendama. Seda alaosa nimetataksegi TÖÖTLUS. Kolmas alaosa REPRIIS: teemad jälle algkujus nagu alguses, aga kõrvalteema on nüüd peateemaga ühes helistikus. Sonaat-allegro vorm on heliloojate armastatuim muusikavorm, sest siin saab kõige enam oma komponeerimisoskust näidata. Kuna ta on mahult pikem, siis ongi tavaliselt klassikaliste mitmeosaliste muusikavormide I osa pikem ja ulatuslikum (sest just seal seda vormi
just võimalikult erinevate harjutuste ja haarete kasutamises. Loomulikult ei saa unustada geneetika tähtsust. TRAPETSILIHAS (musculus trapesius) paikneb selja ülemises osas ning koos vastaspoolse lihasega meenutab trapetsit (teine samasugune lihas peegelpildis). Algab koljult ja lülisamba rinnaosalt ning kinnitub rangluule ja abaluule. Tema ülaosa tõstab õlavöödet (pea taha), keskosa lähendab abaluid ning alaosa viib õlavöödet alla 3 Kadi Hinrikus Seljalihased Selja ülaosa trapetsilihas. Peamised harjutused trapetsile on õlgade tõstmine kangiga ja hantlitega. Kaudne, kuid mitte väheoluline ja suur mõju trapetsile on kangi tõstmisel lõua alla, erinevatel sõudmisliigutustel (tõmbed ettekallutades ja istudes) ning jõutõmbel. Nende harjutuste viimases faasis rakendubki tööle trapets.
toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ja jalgu katab draperii ning juuksekrunn on kinni seotud paelaga, mille pikad otsad ripuvad seljal. Materjalina on kasutatud Parose marmorit. Algselt olid kuju ülemine ja alumine osa ühendatud metallist tappidega, mis kinnitati puusade juures. Kinnititeks kasutati pliitükke, mis aja jooksul oksüdeerusid ja hapraks muutusid. Skulptuuri alaosa restaureeriti 1871. aastal. Tapijäljed vasaku käe kinnituskohas viitavad, et käsi oli veel hilisemal ajal kuju küljes. Parema käe kinnituskoht on sile ja tapijäljed puuduvad. Sellest võib järeldada, et käsi läks kaduma juba antiikajal mingi õnnetuse tagajärjel. Mõned säilinud killud jumalanna skulptuuri pinnal viitavad faktile, et Venuse pead ehtis diadeem; ka olid tal kõrvarõngad ning parema käe ümber käevõru
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas
SAMBAD JOONIA - Sammas on mõne võrra hilisem , peenem ,elegantsem .Mulje ehitisest kergem .Joonia sambal on ümmargune ,mitme osaline baas .Iseloomulik kapiteel ,mille ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega .Abakus koosneb niiöelda rullis badist ,mis lõpeb nurkadele teokarpi meenutavate voluntidega .Joonia stiili esindasid näiteks väike Nike tempel, Ateena Akropdil ja hiiglaslik tempel Artimise Tempel Efusoses . KORINTOSE Erineb joonia stiilist põhiliselt ainult samba kapiteeli osast . Korintose kapiteeli alaosa on vaasi kujuline .Seda katavad lopsakad taime vormid (Akantuse lehed ,väädid ,õied ) mis kujundavad eriti hästi ülemineku ehiinilt nelinurksele abakusele . DOORIA -Sambal puudub baas .Dooria stiil on vanim ,teda iseloomustavad suhteliselt jämedad ja jassakad sambad mistõttu ehitis mõjub raskepäraselt ,stiil väga lihtne ja range .
7-8. Kõverda käsi kergelt küünarliigesest, aseta peopesad vastamisi pea kohale. Suru kergelt küünarnukke taha. Hoia asendit vähemalt 5 sek. *Püüa tunda, kuidas sirutuse ajal lülisammas venib. Toime: tõstab ülaseljalihaste toonust, õpetab hoidma selga õiges asendis ja sunnib sirutama lülisammast. 2.Harjutus Lähteasend. Selililamang, kergelt kõverdatud jalad väikses hargis, ked all, pihud ees. 1-2. Suru õlad põrandale. 3-4. Sisse hingates tõmba kõhu alaosa sisse nii, et nabapiirkond kergelt kerkib. 5-6. Vii käed mööda põrandat libistades kõrvale (täpselt õlgade kõrgusele). 7-8. Kõverda käed küünarliigesest 90 kraadi (liigub ainult käsivars). Hoia asendit vähemalt 10 sek. *Hea harjutus nõgusselgsuse korral. Toime:Korrastab keahahoidu, tõstab kõhuristlihase toonust, vähendab suurenenud nimmenõgusust ja venitab rinnalihaseid. 3. Harjutus Lähteasend. Kõhulilamang, käed ülal. 1
pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaž. Kui hoone ümber puudub drenaaž, võib sademete korral vettsiduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. * Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone alaosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. Koormusjuhtum “lühiajaline surveline vesi” eeldab, et hoone ehitussügavus on kuni 3 meetrit, pinnas vettsiduv, puudub drenaaž ja mitmeaastaste mõõtmistega leitud põhjavee kõrgeim tase jääb vähemalt 30 cm vundamendi tallast allapoole. Koormusjuhtumi “surveline vesi” eelduseks on, et hoone alaosa asub põhjavees
Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka arhitektuuri suurim saavutus-templid Templi ehitamisel kasutati marmorit ja lubjakivi Tempel-akendeta ruum ,kus asus jumalakuju Hoone ümber ühes või kahes reas seisvad sambad toetasid talastikku ja viilkatust Sammas koosneb kolmest osast: 1) baas 2)tüves 3)kapiitel Sambatüübid-dooria,joonia,korin- tos Templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi.Ehitis on neljakordne(dooria,joonia,korintose) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga. Torni lõunaküljele püstitati Püha Matteuse kabel. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud
Modigliani kehakuju(A-figuur/kolmnurk/pirni kuju) Silueti rõhutamiseks ja tasakaalustamiseks: Keskendada tähelepanu keha ülemisele osale; Suurendada õlapiirkonda vastukaaluks laiadele puusadele; Toonitada ülepingutamata vööjoont; Pehmendada keha alumist poolt. Soovitused: Jakid ja pluusid peavad ulatuma üles- või allapoole puusade ja istmiku kõige laiemast kohast; Keha ülaosas rõivaste ülestiku kandmine loob visuaalse efekti, mis tõmbab tähelepanu keha ülemisele piirkonnale; Avarad kaelused, suuremad kraed, laiemad reväärid laiendavad optiliselt õlapiirkonda. Sobivad: A-lõikelised kleidid(nt. ampiirkleit); Poolliibuvad jakid-mantlid; Horisontaalsuunaliste detailidega pluusid; Ülaosas kanda heledaid, erksaid toone, samuti võib olla läikkangas; Allosas tumedad neutraalsed toonid, matt pind; Mantlid rõhutatud õlgadega, avara kraega, reväärkraega, ka...
viis selle Euroopasse ja sealt edasi Aafrikasse ja Aasiasse. Ananass Ananass on väga külmakartlik taim, kuid seevastu väga saagirikas. Aastas annab ananass kuni 4 x saaki ja siis raiutkase taim maha. Kui on aeg uut taime mulda panna siis võetakse roheline osa maha ja pannakse see mulda. Ananassil on ilus violetne õis. Ananass Ananassil pole seemneid. Kõige suuremad ananassid kaaluvad 15 kilo kuid kõige maitsvamad jäävad 1 kilo ja 1,5 kilo vahele ja vilja alaosa on magusaim asi ananassi juures. Ananass sobib kõige paremini liha,kala ja magustoitude juurde. Ananassi lehtedest on tehtud kangast ja viljalihast veini. Ananass Ananass kasvab maapinnal mitte puu otsas nagu paljud arvavad. See sisaldab palju mineraale ja vitamiine. Ananass Ananass on CAMtaim. CAMtaimed on peamiselt paksulehelised taimed. Nende fotosüntees on keerulisem kui teistel. Tuntumad CAMtaimed on kaktused ja ananassid. Niimoodi kasvab ananass. Muutke teksti laade Teine tase
ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm) kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal Australopithecus africanus'el. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud.
476pKr Arhitektuur: sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur arkaad - kaaristu akvedukt – veejuhe ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid natatio – ujumisbassein portikus – sammaskoda komposiitorderis on ühendatud joonia kapiteeli voluutidest ülaosa ja korintose kapiteeli akantuslehtedest alaosa monumentaalskulptuur: triumfikaared, sambad, altarid atika – pühendustekst vana rooma elamu: aatrium – pearuum ; peristüül – siseõu ; impluvium – vihmavee bassein insula – üürimaja maalikunst u 200 eKr – 80 pKr
oma Eesti ajalugu hetkel väga huvitav. Oli põnev lugeda selle kiriku väga pikka ajalugu. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sellest ajast pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses
kraniaalse orsa ligiduses, tal on munajuhanarmad (fimbriae tubae), millest osa liitub munasarjaga. Lehter võtab ovuleerunud munaraku vastu. Munajuhaampull (ampulla tubae uterinae) järgneb lehtrile, siin toimub viljastumine. Munajuhakitsus (isthmus tubae uterinae) kitsam osa, pole alati eristatav ampullist. Enamasti samapikad. Emakmine e. uteriinosa (pars uterina) emakasarve seina lühike alaosa, lõppeb kas näsaja moodustisena või läheb lslt üle emakasarveks. Näsa on oluliseks barjääriks infektsioonidele. Siseehitus: Serooskest Lihaskest Limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb munasarjakinnitist lateraalselt olevas serooskesta kurrus (munajuhakinnitis; mesosalpinx). Emakas (uterus) Funkts: Spermide vastuvõtmine, nende ajutine depoo Toimetab neid edasi munajuhasse Viljastunud munaraku arengu- ja kasvukoht Välisehitus:
b. teemavaliku põhjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. keskse küsimuse püstitamine (või peaväite esitamine) ja selle teemaga seotuse näitamine d. järgneva essee teemaarenduse struktuuri lühiülevaade. (Nt. "Töö koosneb kolmest alaosast, millest esimeses vaatan ..., teises ... ja kolmandas... .) e. peamiste kasutatavate autorite välja toomine Teemaarendus koosneb (3-4 lk): erinevatest alaosadest autori vabal valikul struktureerituna. Meeles tuleb pidada, et iga alaosa oleks seotud essee sissejuhatuses püstitatud küsimusega (esitatud väitega). Kokkuvõte koosneb (0,5-1 lk.): a. lühikokkuvõte antud teemast b. veelkordne põhiküsimuse (-väite) esitamine, mida essee käigus analüüsiti c. lähtuvalt teemaarenduses esitatud struktuurile põhiküsimuse (-väite) kohta järelduste esitamine d. lõppjärelduse esitamine Essee nõuab uurimistöö tegemist konkreetse teema analüüs nõuab eelnevaid teadmisi ja erinevate
Joonia stiil on hilisem, sambad peenemad ja elegantsemad. Ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Friis tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Dooria stiil on vanim, madalad ja jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on tagasihoidlik, friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Korintose stiil, sammaste kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad eriti saledad ja kõrged. 12. Mõisted: kontrapost- poos, mille korral raskus oli ühel jalal aatrium- katuseta ruum, mille põrandas asus bassein. Asus tavaliselt maja keskel kapiteel- üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. kannelüür- kitsad püstvaod, mis liigendavad tüvest karüatiid- naisekujulised sambad tüves- kore- riietatud naisfiguurid
a. lhike ldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku phjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. keskse ksimuse pstitamine (vi peavite esitamine) ja selle teemaga seotuse nitamine d. jrgneva essee teemaarenduse struktuuri lhilevaade. (Nt. T koosneb kolmest alaosast, millest esimeses vaatan , teises ja kolmandas .) e. peamiste kasutatavate autorite vlja toomine Teemaarendus koosneb (3-4 lk): erinevatest alaosadest autori vabal valikul struktureerituna. Meeles tuleb pidada, et iga alaosa oleks seotud essee sissejuhatuses pstitatud ksimusega (esitatud vitega). Kokkuvte koosneb (0,5-1 lk.): a. lhikokkuvte antud teemast b. veelkordne phiksimuse (-vite) esitamine, mida essee kigus analsiti c. lhtuvalt teemaarenduses esitatud struktuurile phiksimuse (- vite) kohta jrelduste esitamine d. lppjrelduse esitamine Essee nuab uurimist tegemist konkreetse teema anals nuab eelnevaid teadmisi ja erinevate lhenemistega tutvumist. Seetttu on selle essee
Mis on mumps? Kas mumpsil on ka peiteaeg? Mida võib ette võtta arst? Mumps ehk epideemiline parotiit on laste äge Peiteperiood on 14- 21 päeva. Nakkavus Last uurides määrab arst diagnoosi. Tugevate nakkushaigus, mille kõige iseloomulikumaks algab 1-2 päeva enne lööbe tekkimist ja peavaludega laps hospitaliseeritakse, et tunnuseks on kõrvasüljenäärmete turse.[1] kestab nädal aega. Haigus algab palavikuga, selgitada välja võimalik entsefaliit või Haigustekitajaks on Paramüksoviirus.[6] millele võib järgneda valulik neelamine ja meningiit.[3] turse süljenäärmete piirkonnas.[5] Kes põevad mumpsi? Haigus levib piisknakkusena.[6] Mumpsi prognoos: See nakkushaigus ohustab peamiselt üle 2- ...
30 sekundini; - kompleksi ühekordne sooritus võtab aega 12- 20 min., tugeva treeningtunni lõpus võib kompleksi läbi teha 2-3 korda; - kogu harjutuste kompleksi võib sooritada järjest või teha iga üksikut harjutust järjest 2-3 korda; - venitada võib eelsoojendusel, organismi mahajahtumisel ja treeningtunni lõpus; - venitusharjutusi tuleks teha kindlasti enne ja pärast pingutavat kehalist tegevust; - venitusharjutusi sooritatakse jõuharjutuste seeriate vahel; - selja ülaosa, alaosa ja jalalihaseid on soovitav venitada iga päev; - keskmise pikkusega venitusharjutused (kuni 30sek) parandavad kõige efektiivsemalt lihaste verevarustust; - pikad venitusharjutused (kuni 2min) suurendavad kõige paremini lihaste ja kõõluste venivust; - liikuvuse suurendamine on kestev protsess ja harjutusi tuleb teha regulaarselt. · enne venitusharjutuste sooritamist tuleks teha kerge eelsoojendus (jooks või mõni muu tsükliline tegevus). · venitamisel vältida järske liigutusi;
tõmmata, mäluda Külgmine tiiblihas Kiilluu tiibjätke Alalõualuu põntjätke all Alalõug liigub ettepoole asuv lohk Keskmine tiiblihas Kiilluu tiibjätkeauk Alalõua nurga sisepind Aitab alalõuga tõsta Kaelanahalihas (platysma) Rindkere eesosa Kaelal põimub näo alaosa Tõmbab nuunurka külgmisele ja alla; miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa
väiksese sõrme otsani Pöidlaava kudumine • Võta pöidlaavaks 1/3 kahe varda silmuste arvuks. Kui igal vardal on 12 silmust, siis pöidlaavaks võta 12+12/3=8 silmust • Kuna ühel vardal on 12 silmust, jääb üle veel 4 silmust, millest 2 kootakse enne ja 2 kootakse peale pöidlaava läbi • Võta pöidlaava silmused haaknõelale • Loo töövardale kerast tuleva lõngaga samapalju uusi silmuseid Käelaba alaosa • Jätka kudumist kinda mustri järgi • Alustada nii, et aluslõnga ots jääks hiljem väikese sõrmega kohakuti • Koo labaosa edasi kuni väikese sõrme otsani Kinda otsa kahandamine • kasutatud kahesilmuselist kahandust ja ühte värvi lõnga • 1. ja 3. varda alguses koo kaks silmust ületõstmisega parempidi kokku • 1. ja 2. ning 3. ja 4. varda vahel silmuseid ei kahandata • 2. ja 4. varda lõpus koon kaks silmust parempidi kokku
allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral? 10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited) tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas 11.miks on tingimatud refleksid inimesele vajalikud? 12
Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10-400 Vahevöö ülaosa 400-650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad.
Istutuskiil lüüakse maasse umbes 20 cm sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates tekitatakse 10 cm pealtlaiusega lõhe. Jägmisena pannakse seemik sügavale istutuslõhesse, seejärel tõstetakse juuri sirgeks raputades ülespoole, nii et männiseemiku juured oleksid sirged ja juurekael jääks 1 cm sügavusele. Siis istutuskiil vajutatakse teist korda maasse vähemalt istutuslõhe sügavuseni sellest 5 cm kaugusele ning surutakse kinni kõigepealt taimejuurte alaosa, tõmmates kiilu vart esmalt enda poole. Kiilu kolmas ja neljas kord maasse vajutades surutakse kõik lõhed kinni. Lõpuks kontrollitakse taime muldakinnitumist selle kerge sikutamisega. Tuleb jälgida ka mõningaid asju : · Kui teist korda ei suruta kiilu esialgse sügavuseni, siis jääb istutuslõhe alaossa tühimik, kus võib kuivada narmasjuurte alaosa. · Kui istutuslõhe sulgemisel ei tõmmata kiiluvart esialgu enese poole, vaid
4. Elektriliseks varjestamiseks nimetatakse mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Teleri antennikaabel 5. Äikesepilves toimuv: Maapinna lähedal soojenenud õhk hakkab kiiresti ülespoole tõusma, sest soe õhk on külmast kergem. Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad ja jääkristallid hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on negatiivne, väiksematel aga positiivne. Väiksemad kergemad piisad tõusevad kõrgemale. Äikesepilve ülaosa positiivne ja alaosa negatiivne. Suurem osa välgulöökdest toimubki äikesepilve erinevate osade vahel. 6. Piesoefektiks nimetatakse aineid, mis on suutelised polariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel. Piesoelektriline pöördefekt esineb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. (Andurid, kvartskell) 7. Mahtuvus näitab , kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele, tekib kehade vahel ühikuline pinge. C = q/U 1F = 1C/1V 8
nimetus Kirja suurus - Ees ja perekonnanimi 12 klass Töö pealkiri 20 Töö pealkiri ja uurimustöö, referaat õpilase nimi 14 Juhendaja Ees ja perekonnanimi Sisukord ● Näitab töö osasid ● Näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri ● On töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? ● Töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 või 2) ● Vali INSERT menüüst Index and tables ● Iga peatükk algab uuelt leheküljelt ● Lisad on sisukorras ühekaupa Sisukord on selline ● Esimese peatükikiri (suurtetähtedega) ● Esimesepeatüki osa pealkiri ● Esimese peatüki sa teise osa pealkiri
kakspealihas köbrukeselt, Lühike pea abaluu painutus kaarnajätk Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre kolmpealihas Külgmine pea õlevarreluu tagumise pinna sirutus ülaosa, Mediaalne pea õlavarreluu tag. pinna alaosa Küünarnukilih Ülavarreluu lateraalne põndapealne Küünarnukk Küünarvarre as sirutus 66. Küünarvars Eesmine (8) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Ruutsissepööraja Küünarluu Kodarluu Küünarvarre sisse
Pidi toimuma seksuaalrevolutsioon, mis USAs 60ndatel toimus. Reichi peetakse ühe teraapia või voolu rajajaks, mida nimetatakse kehale suunatud psühholoogia rajajaks. Keha mõjutamise kaudu saadakse väga häid tulemusi psüühilises mõttes. Reich nimetab blokeeringuelemente keha soomusrüüks või raudrüüks. Tekivad eri lihaspiirkondadesse lihaspinged. Sellega löövad välja kehalised valud. · näo ülaosa (silmad, kulmud, laup) · näo alaosa (suu, lõug) · kael, kurk, õlgade ülaosa · rindmiku osa · diafragma · kõhupiirkond · vaagnapiirkond
kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee suur soojusmahtuvus. Talv on pehme, sest vesi jahtub aeglaselt ja õhku eraldatakse suve jooksul saadud soojust. Suvi on jahe ja vihmane, sest talve jooksul jahtunud vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Jahedamat õhku kandub ka ookeanidelt rannikule. Iseloomulik on suur sademete hulk ja õhuniiskus. 4. JUTUSTA ühest õhkkonna kihist Stratosfäär paikneb troposfääri kohal u 50-55 km kõrgusele, mille alaosa on külm, ülaosas tõuseb temp. koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka stratosfääri temp. osoonikihil on väga oluline toime, see neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Osoon kaitseb meie planeeti hukkumise eest. stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. 5. Mandriline kliima. JUTUSTA.
parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e. kasvuhormoon – reguleerib kasvu türotroopne hormoon – reguleerib kilpnäärme tööd, gonadotroopne h. – reguleerib sugunäärmete tööd - neurohüpofüüsi hormoone: oksütotsiin – reguleerib emaka tegevust, antidiureetiline hormoon – neerude tööd jne. Käbikeha e
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. ...
Planeet Maa Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Teadaolevalt on Maa ainuke planeet, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. Maa kaugus Päikesest on 150 miljanit km, Maa läbimõõt on 40 000 km ja pindala on ligikaudu 510 miljonit km2. Maa pind on 71 % ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga.Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa kuju iseloomustab kõig...
Filtreerimata õhus on ka looduslikku lisandeid, sealhulgas tolm, eoses, vulkaaniline tuhk ja meresool. Võib esineda ka tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaar- osakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Atmosfääri kihid: Atmosfäär on kihilise ehitusega: · troposfäär 9 - 16 km kõrgusel temperatuur kõrguse kasvades langeb kuni ~-60 °C. · tropopaus (9-18 km). · stratosfäär ulatub 50 - 55 km kõrgusele, tema alaosa on külm, ülaosas temperatuur tõuseb päikesekiirguse neeldumise tõttu osoonis (~3 °C). · Üle 80 km on ionosfäär, kus valdavad on laenguga osakesed. BIOSFÄÄR Biosfäär ehk Biogeosfäär on Maa sfäär , kus elavad organismid , kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Kokkuvõtte:
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Luude ehitus Luud jagunevad üldiselt- Kaele, kere ja saba luud Osteloogia- õpetus luudest Epifüüs- luu otsad Luud jagunevad oma ehituse järgi, Pikk- ehk toruluud Lühiluud Lameluud Helmes- ehk seesamluud Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadl...
Juhib S-lained kuid väga aeglaselt, mistõttu arvatakse et see on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. Vahevöö · on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni). · Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest oliviinist ja pürokseenidest koosnevad kivimid). Vahevöö jaguneb kaheks osaks: · ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri · ALUMINE VAHEVÖÖ ehk mesosfäär - 660 km kuni 2900 km. Maakoor · Maakoor on maakera kõige välimine sfäär (eraldatud Moho piiriga). · Jäik, kristalsetest kivimitest koosnev maakoor on väga õhuke: 6-10 km ookeani põhjas, umbes 40 km mandrite kohal; kuni 80 km kõrgmäestike piirkonnas. · Koostise, ehituse ja ka arenguloo poolest jaotub maakoor selgelt kaheks eri tüübiks - ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks.
Munarakk on viljastusvõimeline mõni tund- 10 t. Harva ööpäev. Spermid kanduvad juhasse tänu seemnerakkude liikumisele viburite abil ning emaka ja juhade rütmiliste kokkutõmmetele. Selleks, et spermid muutuks viljastamisvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Läbivad emaka, munajuha. Korraga küpseb 1 munarakk, liigub munajuhasse , sealt emaka poole. 22+x+22+x= 44+xx tüdruk 22+y+22+x=44+xy poiss 1 kuu loode kuni 1 cm. keha ülaosa areng kiirem, kui alaosa. Lihaste, luude, vereringe alged. 2 kuu kiire areng. moodustuvad kõik elundkonnad. 3 kuu idulasel on kõik kehaosad, organid olemas. väliselt sarnaneb inimesega. elundid talitlevad. nahk on kaetud karvadega. loode hakkab liigutama. 4 kuu luude kujunemine. suguelundid arenevad nii, et on võimalik sugu määrata. (munandid kottidesse) 5 kuu kasv aeglustub. ema tunne liigutusi. loode kuuleb ja tajub 6 kuu nahk muutub voldiliseks
kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sammas 5 tõuseb ümmarguselt mitmeosaliselt baasilt. Joonia samba kapiteeli iseloomustavad voluudid spiraalselt kokkurullitud otstega ehismotiiv. Sellise stiili näide Ateena Akropolil on väike, aga elegantne Ateena Nike võiduka Athena tempel. 3. Korintose stiil. Pärit 5.sajandil Krintoselt. Erineb joonia stiilist põhiliselt sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Korintose sambad on eriti saledad ja kõrged. Näide korintose stiilist on hellenistlikul ajastul valminud Olümpeioni tempel Ateenas. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst 2. liisreier.pbworks.com/f/5%20Kreeta-M%C3%BCkeene, %20Kreeka.doc 6
Kui te niimoodi tunnete, püüdke oma tuju ülal hoida, kostitades ennast väikese osturetkega või kohvikuskäiguga. 1.1. Märgid, et sünnitus läheneb Päevadel või nädalatel enne lapse sündimist võib esineda mitmeid sümptomeid, et keha valmistub sünnituseks. Kui saate esimest korda emaks, algavad need füüsilised muutused nädalaid enne sünnitegevust. Järgmiste laste puhul toimuvad need muutused tõenäoliselt sünnitusele lähemal. Fikseerumine: Kui emala alaosa pehmeneb ja laieneb, laskub lapse pea vaagnast madalamale. Seda tuntakse kui laskumist või fikseerumist, ja kui see juhtub, tunnete, et teil on lahedam hingata. Võimalikud kõrvetised on kadunud ja pärast sääki pole tein vaevusi. Surve vaagnas: Kui lapse pea on vaagasse laskunud, võite tunda ebamugavust. Võib-olla ajab teid pissile ja peate sagedamini soolestikku tühjendama, sest laps surub päiele ja sooltele.
Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on saledad ja kõrged, ülaosas on taime motiivid 6.Mida tähendab sõnade ühendus-konstruktiivne loogika. Templi kandvad(vertikaalsed) ja kantavad(horisontaalsed) osad on tasakaalus. 7.Kreeka templid. Leia igasse arhitektuuri perioodi 3 templit ja tunne nad pildilt ka ära. Klassikaline periood: Parthenoni tempel, Erechteioni tempel, Nike tempel Hellenistlik periood: Halikamassose mausoleum, Artemise tempel, Aleksandria tuletorn
Töö koostamise etapid Andmetöötlus; Töö teksti kirjutamine; Töö vormistamine ja korrektuur; Töö esitlus ja kaitsmine. Töö põhiosad I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Töö põhiosad II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Töö põhiosad III Sissejuhatus sisaldab: Teema valiku põhjendust Töö eesmärgi sõnastamine Ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest Ülevaade peamistest allikatest Ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Töö põhiosad IV Põhiosa peatükkidena: Probleemi seletav kirjeldamine Probleemi analüüsimine Tulemuste esitamine V Kokkuvõte: on vastus sissejuhatuses püstitatud
· Loewenschede torn (ehitatud kokku hilisema müüri-äärse majaga) · Lurenburgi suurtükitorn (pole säilinud, lammutati 1767. aastal) · Lühikese jala värav · Munkadetagune torn · Neitsitorn · Nunnadetagune torn (ehitatud kokku hilisema naabermajaga) · Nunnatorn · Nunnavärav (pole säilinud, lammutati 1868. aastal) · Paks Margareeta · Pika jala väravatorn · Plate torn · Renteni torn (säilinud torni alaosa hilisema hoone sees) 12 · Saunatagune torn (säilinud osaliselt) · Saunatorn · Seegitagune torn (pole säilinud) · Stoltingi torn · Suur Rannavärav (säilinud eesvärav külgtorniga) · Tallitorn · torn endise Vene kiriku juures (pole säilinud) · Viruvärav (lammutati 1843. aastal, säilinud eesvärava tornid)
Stülobaad- ülemine aste, kus sammas asetseb. 8. Kreeka arhitektuuri kolm orderit Dooria vanim. Suhteliselt madalad ja jässakad sambad. Ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlalt. Lihtne ja range. Joonia hilisem, sammas on peenem ja elegantsem, kogumulje on kergem ja rikkalikum. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb jooniast ainult samakapiteeli poolest- alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 9. Kirjeldage Ateena akropoli ja selles leiduvaid ehitisi Parthenon- dooria stiilis, värviküllane, ehitati Athenale, kes oli Ateena linna kaitsejumal. Nike tempel- kahel küljel neli sammast, joonia stiilis, treppidest lõunas ja joonia stiilis ja athenale pühendatud Erechteion- ühendas mitut vanemat pühapaika s.t keeruka ülesehitusega
Uurimistöö liigid 1. Probleemi põhjuste analüüsimine 2. Kirjeldav uurimistöö 3. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine Uurimistöö Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seega tuleb sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pidada põhjalikult nõu oma juhendajaga ehk õpetajaga Struktuur Tiitelleht Sisukord- näitab töö osasid ning iga alaosa täpse pealkirja ja lehekülje numbrit Sissejuhatus- teema valiku põhjendus ja töö probleemi ehk eesmärgi sõnastus; ülevaade jaotamisest alaosadeks ja peamistest allikatest Struktuur Põhiosa- leitakse põhjendus/lahendus tekkinud probleemile, autor avaldab oma isiklikke arvamusi ja seisukohti Kokkuvõte- esitatakse olulisimad järeldused, milleni töö käigus jõuti ja sõnastatakse lühidalt
Sammas koosnes kolmest põhiosast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia hilisem stiil, sammas oli peenem ja elegantsem, kogumulje oli kergem ja rikkalikum, sambal oli mitmeosaline baas ja väga iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged.tähtsaim klassikaajastu ehitis oli Parthenoni tempel Akropolis. Arhailisest ja klassikalisest oli Zeusi kuju. Kreeka skulptuur Skulptuure valmistati enamasti marmorist ja pronksit. Skulptuuri ühe osa moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja portreebürstid. Arhailises ajajärgus loodi
kergem. Ookeanide mass on 1,4×1021 kg Maakoore mass 2,5×1022 kg. Võrreldes teiste planeetidega on Maa tihedus kõige suurem 5,5 g/cm³.Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. Siseehitus · Maa koor koosneb mitmest erinevast kihist · Tuum koosneb peamiselt rauast (või nikkel/raud), võimalik, et ka kergemaid elemente · Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). · Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. · Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist ja püroksiinist (raud/magneesium silikaadid), kaltsiumist ja alumiiniumist. · Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. Maa keemiline koostis (massi järgi): 34.6% rauda ,29.5% hapniku, 15.2% räni; 12.7%magneesiumi;2.4% niklit; 1
Vana-Kreeka Arhitektuur. Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest templitest.
Temp: Keskmine pinnatemperatuur 15 ºC. Atmosfäär: Koosneb 77 % lämmastikust, 21 % hapnikust, lisaks süsihappegaasist ja veeaurust. Magnetväli: Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal. Pind: Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist and püroksiinist (raud/magneesium silikaadid), kaltsiumist ja alumiiniumist. Vahevöö ülaosa koostisest saame teada, uurides vulkaanidest pinnale kerkivat laavat, enamik Maast on aga ligipääsmatu. Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. Kaaslased: Kuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
