Apolaarsed (hüdrofoobsed) aminohapped Leutsiin (Leu,L) Proliin (Pro, P) Alaniin (Ala, A) Valiin (Val, V) Kaks ülemist happelised Aspartaat (Asp, D) Glutamaat, Glu, E) Neli alumist Metioniin, Met, M) Trüptofaan (Trp, W) apolaarsed Fenüülalaniin (Phe, F) Isoleutsiin (Ile, I) Kolm Treoniin (Thr, T) Tsüsteiin (Cys, C) esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised Lüsiin Arginiin (Lys, K) (Arg, R) Biokeemia 3 Loeng 3 N. Samel Polaarsed neutraalsed (laenguta) aminohapped Glütsiin (Gly, G) Seriin (Ser, S) Asparagiin (Asn, N) ...
MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton.
fosfaat+glütseraldehüüd-3-fosfaat. c) Ribuloos-5-fosfaat+ glütseraldehüüd-3-fosfaat Sedoheptuloos-7-fosfaat. d) Sedoheptuloos-7-fosfaat+ glütseraldehüüd-3-fosfaat Fruktoos-6- fosfaat+erütroos-4-fosfaat. e) Ribuloos-5-fosfaat Ksüluloos-5-fosfaat. 7. Selgitage 2-4-lausega mille poolest erineb maksas ja lihastes leiduva glükogeeni kasutamine meie organismis. 8. Millised loetletud ühenditest on inimese organismis glükoheogeneetilised substraadid. a) Alaniin. b) Aspartaat. c) Histidiin. d) Leutsiin. e) Etanool. f) Glütserool. h) Palmitat. 9. Millised ühendid tekivad ribonukleotiidi reduktaasi reaktsiooni tulemusel. a) IMP ja OMP. b)PRPP. c) Desoksüribonukleotidid. d) Ribonukleotiidid. e) Fosforibosuulamiin. 10. Kirjutage skemaatiliselt kataboolne rada, mille abil on võimalik glütamaadi (5C) koosseisu kuuluv süsinik täielikult oksüdeerida. Nimetage olulisemad etapid, kus tekib/kulutatakse ATP või tekib redutseeritud koensüüme
Molekulaargeneetika põhiprotsessid Kõiki neid protsesse nimetatakse matriitsünteesideks. See tähendab, et uued molekulid toodetakse olemasolevate molekulide järgi. 1. Replikatsioon - DNA tootmine DNA järgi 2. Transkriptsioon - RNA tootmine DNA järgi 3. Translatsioon - Valgu molekuli tootmine mRNA järgi DNA replikatsioon - Toimub rakutuumas enne jagunemist - Vaja on: - Ensüüme (DNA polümeraas) - Vabasid DNA nukleotiide (6 miljardit) - Energiarikkaid ühendeid (ATP jt.) - Toimub vastavalt komplementaarsusele (G≡C, A＝T) - Vaata pilti õpik lk. 17 → AATTGGCC → AATTGGCC Algne → TTAACCGG → Kaks identset DNA → TTAACCGG → AATTGGCC molekuli → TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub ge...
Molekulaargeneetika põhiprotsessid Kõiki neid protsesse nimetatakse matriitsünteesideks. See tähendab, et uued molekulid toodetakse olemasolevate molekulide järgi. 1. Replikatsioon - DNA tootmine DNA järgi 2. Transkriptsioon - RNA tootmine DNA järgi 3. Translatsioon - Valgu molekuli tootmine mRNA järgi DNA replikatsioon - Toimub rakutuumas enne jagunemist - Vaja on: - Ensüüme (DNA polümeraas) - Vabasid DNA nukleotiide (6 miljardit) - Energiarikkaid ühendeid (ATP jt.) - Toimub vastavalt komplementaarsusele (G≡C, A＝T) - Vaata pilti õpik lk. 17 → AATTGGCC → AATTGGCC Algne → TTAACCGG → Kaks identset DNA → TTAACCGG → AATTGGCC molekuli → TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub ge...
Süsinik, vesinik ja hapnik, mis jäävad järele pärast valgusünteesi lõppu, muudetakse glükoosiks ja kasutatakse energiana. Lämmastikujääki (ammoniaaki) töötleb maks (muudab kusiaineks). Aminohapped Valgu koostises on ca. 20 aminohapet. Aminohappe struktuur: RCHCOOH NH2 Klassifikatsioon: Külgahelate järgi: 1) Aminohapped mittepolaarsete, hargnemata külgahelatega (glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, iseoleutsiin, proliin, fenüülalaniin, trüptofaan, metioniin) 2) Aminohapped hargnemata, polaarsete külgahelatega (seriin, treoniin, tsüsteiin, türosiin, asparagiin, glutamiin) 3) Aminohapped hargnenud külgahelatega (asparagiinhape, glutamiinhape, histidiin, lüsiin, arginiin) Füsioloogilisest rollist lähtudes: 1) Asendamatud aminohapped (arginiin {asendamatu imikutele}, histidiin {pool
moodustada. (erinevad järjestused) UCAGUUGGAGCUUCCAACAUU AGUCAACCUGAAGGUUGUAA 22. Mis on valgu monomeerideks? Kõik valgud on polümeerid, mille monomeerideks on a-aminohapped. 23. Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) 1. Valniin 2. Türosiin 3. Glutamiinhape 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. H2N-C(R,H)=O(-OH) 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin Vaatan kõrvalahelat, kui on COOH, kaob ära H ning tekib negatiivne laeng. Kui on =NH3+, siis kaob üks H ära. Kuna algselt on pluss laeng, siis see käitub aluselisena. 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed.
kõrge temperatuur; tugev UV kiirgus; vulkaaniline tegevus; meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid Alaniini, glütsiini, aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped Proteinoidid on abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid. (Abiootilises sünteesis moodustunud polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.) Prebiootilisteks aminohapeteks loetakse: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. (Tahke pind oli abiootilises sünteesis tähtis, sest sellele sattunud monomeeridest aurustus vesi ning need absorbeerusid pinnale, moodustades polüpeptiide.) Ürgrakk
Laboratoorne töö IV Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil Töö eesmärk: Uurida aminohapete lahutamist tõusva vooluga vertikaalse õhukese kihi kromatograafia abil. Töövahendid: Kromatograafiline plaat, harilikpliiats, joonlaud, klaaskapillaarid, Petri tass, voolutinõu, uuritav lahus B, puhaste aminohapete lahused (alaniin, arginiin, seriin ja fenüülalaniin), n- butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis. Töö käik: Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda kiiremini saabub tasakaal statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, seda väiksemaks kujuneb komponendi laik, seda kõrgemaks aine kontse...
TCA tsükli, glükolüüsi. 11. Aminohapete biosünteesil on võtmepositsioonis -ketohapete transamineerimise reaktsioonid. Kirjutage reaktsioon, mis näitab oksaalatsetaadi transamineerimist aspartaadiks Glu KG vahendusel. 12. Mille järgi klassifitseeritakse aminohappeid glükogeenseteks ja ketogeenseteks? Nimetage mõni esindaja kummastki rühmast. Glükogeensed aminohapped, millest tekivad glükoosi sünteesi eelühendid. N: alaniin. Ketogeensed aminohapped, mis degradeeritakse atsetüül CoA või atsetoatsetaadiks. N: leutsiin. Millised on glükoketogeensed aminohapped? Need aminohapped, mis kuuluvad mõlemasse rühma. N: isoleutsiin, Phe, Thr, Trp. 13. Aminohapete desamiinimise tulemusel tekivad aspartaat ja alfa-ketoglutaraat (inimesel). Aminohapete dekarboksüülimise tulemusel tekivad biogeensed amiinid. Milliseid vastavate ainegruppide esindajaid teate? Histamiin, türamiin. 14
Kristiina Ots TL 3 1. Toidumürgistust kalakonservis võib põhjustada a. Keratiin b. Histamiin c. Alaniin 2. Kala rikneb kiiresti, sest a. Kalas on palju rasva b. Kala sisaldab glutamiinhapet c. Ensüümid kalas on väga aktiivsed 3. Trimetüüamiini mõõdetakse a. Kala värskuse hindamiseks b. Kala värvuse määramiseks c. Kala liigi tuvastamiseks 4. Surmakangestuse tähtsus a. Ei oma mingit rolli b. On liha kvaliteedi seisukohast ebasoovitav c. On oluline, kuna sellises seisukorras on liha kvaliteetne 5. Imikalajuhe on a
Oksaloatsetaat on aspartaadi, seriini, glütsiini ja tsüsteiini lähteühendiks ning glükoneogeneesis kasutatav Glükoneogenees Glükoneogenees- glükoosi süntees organismis mittesüsivesikulisest eellasest, milleks on: Laktaat, püruvaat Gori tsükkel (maksa-lihase vaheline ringlus) Glükoosi-alaniini ringlus lihaste ja maksa vahel (laktaat-püruvaat-alaniin) Glütserool Glükogeensed aminohapped Alaniin, Seriin, Aspartaat jt Glükoneogeneesi tähtsus Vereglükoosi taseme säilitamine (maksa glükogeenist jätkub 10-20 tunniks) Lihaste energia-ainevahetuse tagamine Glükogenees ja glükogenolüüs Glükogenees on glükoosist glükogeeni tootmine Glükogenolüüs on glükogeenist glükoosi tootmine Glükogenees võimaldab Toota kiiresti ja piisavalt glükoosi Diabeet Diabeet Diabetes mellitus I-tüübi diabeet
biosünteesiks. Süsinikskeleti lülitumiseks tsitraaditsüklisse muundatakse aminohapped võtmeühenditeks. 20 aminohappe süsinikskeletid kanaliseeritakse seitsmeks võtmeühendiks: püruvaadiks, atsetüül-CoA-ks, atsetoatsetüül-CoA-ks, - ketoglutaraadiks, suktsinüül-CoA-ks, fumaraadiks või oksaloatsetaadiks. Kolmesüsinikulised aminohapped konverteeruvad püruvaadiks (nt alaniin transamineeritakse püruvaadiks ja glutamaadiks). Glutamaadi edasine oksüdatiivne transamiinimine annab NH 4+-i ja -ketoglutaraadi. (Alaniin, tsüsteiin, glütsiin, seriin, treoniin, trüptofaan püruvaadiks). Neljasüsinikulised aminohapped konverteeruvad okaloatsetaadiks (aspartaat ja asparagiin). Viiesüsinikulised aminohapped konverteeruvad -ketoglutaraadiks. Isoleutsiin, leutsiin, trüptofaan atsetüül-CoA-ks
III. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete (valkudes esinevate, harilike) aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminorühm mis on seotud valgus on tetraeedrilise kujuga. Proteogeenseid aminohappeid on 20, mida peame teadma. Grupeerumine: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed: Leutsiin(Leu,L), Proliin(Pro,P), Alaniin(Ala,A), Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu b...
kolmetähelisi lühendeid. Sageli leiduvaid aminohappeid on pisut üle 20 ja nad on kõik 2-aminohapped H2N - CH(R) - COOH või H2N - CH- COOH I R Mõned näited H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I CH3 2-aminopropaanhape Alaniin Ala H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH I 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu CH2-CH2-COOH H2N - CH- COOH I 2-amino-3-fenüülpropaanhape Fenüülalaniin Phe CH2-C6H5 Glutamiinhape pidavat mälu parandama, ei oska kommenteerida
Biokatalüütilised protsessid on järk-järgulised, eriti kui tegemist protsessidega, mis on seotud suure energeetilise efektiga, mille tõttu taandub suur energiamuutus paljude väikeste muutuste summaks. Aminohapped. Esinemine valkudes. Tähtsamad AH. Spetsiifilisus. Aminohappeist koosnevad ainult liitvalgud. Aminohapetest ehitatud makromolekulide struktuur on kirjeldatav elementaarlüliga H2N CHR COOH. Tähtsamad aminohapped on: H glütsiin, Cly; CH 3 alaniin, Ala; CH(CH3)2 valiin, Val; CH2CH(CH3)2 leutsiin, Leu; CH(CH3)CH2CH3 isoleutsiin, Ile; CH2OH seriin, Ser; CH(OH)CH3 treoniin, Thr; CH2SH- tsüsteiin, Cys jne. valkudes võib esineda veidi üle 20 aminohappe. Kõiki looduslikke aminohappeid siiski üldvalem H2N CHR - COOH ei kirjelda. Kiraalsus, optiline aktiivsus. stereospetsiifilisus Sahhariidid: mõiste, koostis, klassifikatsioon Rida kaks: Nukleiinhapped: üldstruktuur, komponendid. Kõrgmolekulaarsed polünukleotiiidid
tsentoos, turanoos jpt. Mees leiduvad mittesuhkrutest koostisosad Peale suhkrute sisaldab mesi veel vett ligi 17 20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid: alaniin, arginiin, astaragiin, fenüülalaniin, glutamiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, tsüsteiin jpt. Mees leiduvad tuvastatud orgaanilised happed Mee koostises on tuvastatud järgmisi orgaanilisi happeid: glükoonhape, fumaarhape, ketoglutaarhape, oksaalhape, piimhape, püroglutamiinhape, sidrunhape, sipelghape, võihape, õunhape, äädikhape jpt.
ja liha valgud. · Väheväärtuslikud on valgud, kus asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Lü Metio Fenüül- Jrk. nr. Toiduaine nimetus Valk Valiin Isoleutsiin Leutsiin siin niin Treoniin Trüptofaan alaniin 10% 1 rõõskkoor 3 201 163 267 203 73 137 43 145 30% 2 hapukoor 2,4 153 139 211 170 60 100 31 106 3 apelsin 0,9 35 27 20 36 13 13 6 27 4 aprikoos 0,9 19 14 23 23 4 16 9 13
polümeer, millest valmistatakse looduslikult lagunevaid kilekotte. Bensoehape ehk benseenhape, bensoaat on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na-soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. 9. H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I 2-aminopropaanhape Alaniin Ala CH3 H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH I 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu CH2-CH2- COOH H2N - CH- COOH I 2-amino-3-fenüülpropaanhape Fenüülalaniin Phe CH2-C6H5
sobi paljude tekstiilimaterjalide pesemisel, eriti veel kõrgemal temp. ei saa pesta happelises kk. Sünteetiliste pesemisvahendite üldine ehitus. Eelised võrreldes seebiga. Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Peseb karedas, külmas vees. Lahustub vees täielikult. Ei riku riiet Kodeeritavate aminohapete liigid. Aminohapete nimetused. Asendamatud aminohapped- lüsiin, leutsiin, metioniin, valiin. Asendatavad aminohapped- glütsiin, proliin, alaniin, seriin. Polüesterkiu ja polüamiidkiu nt, f om, kasut. Polüesterkiud- jahutav omadus, elastne, vähekortsuv, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Pluusid, sokid, õmblusniidid, kardinamaterjal. Polüamiidkiud- kerge, vastupidav, elastne, imab hästi niiskust. Turvavöö, voolikud, sukkpüksid, ujumisriided, dusikardin, tuletõrjujate riided Valgu koostis, liht- ja liitvalgu erinevus Koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindaks teha mingi aine või funktsionaalse rühma olemasolu uuritavas aines, mida saab jälgida vastava värvi muutusega, hägu tekkimisega või gaasi eraldumisega. Reatsioon ei anna infot aine või rühma kvantitatiivse sisalduse kohta. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest, mis on omavahel ühendatud amiid- ehk peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, mille käigus eraldub vesi- seetõttu, nimetatakse taolist reaktsiooni ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad...
Biogeensed amiinid- bioaktiivsed ained, mis viivad läbi aminohape karboksüülrühma metabolismi, mille toimel tekivad aminohapetest vastavad amiinid. Nimetus Eelühend Funktsioon Etanoolamiin, koliin ja 1)Ser karboksüülimine 1,2)Fosfolipiidide süntees betaiin 2) Etanoolamiini 2) Letsitiini komponent metüülimine 2) Atsetüülkoliini süntees 3) Koliini oksüdeerimine 3) Metüülrühmade doonor Kreatiin, fosfokreatiin, Skeletilihastes ja (CK) isoensüümne kreatiniin ning kreatiniini südamelihastes markerensüüm süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul nuumrakkudes ja basofiilides Maohappe se...
Süsivesikute metabolism Põhiküsimused Süsivesikute metabolismi meditsiiniline tähtsus · 50-60% inimkeha toiduenergia vajadusest · Veresuhkru taseme tagamine · Monosahhariidsete eelühendite teke (riboos-5-P ja aminosahhariidide süntees) Glükoosi tähtsus · Vesilahustuv · Stabiilne struktuur ( keemiliselt inertne, ensüümse muundumise kontroll) · Organismi energia põhiallikas (ajukoe, erütrotsüütide, neerupealiste, reetina, testiste ainus kütus) Glükoosi difundeerumine 1) Na-sõltuv ko-transport 2) Kergendatud difusioon valktransporterite (GLUT) kaudu. Glükoosi aktiveerimine Keemiliselt inertse Glc fosforüülimine Glc-6-P-iks Glükoosi põhimetaboolsed rajad Anaeroobse glükolüüsi põhiskeem ( Glc+2 ADP+2 Pi -> 2 laktaat+ 2 ATP+ 2H++ 2 H2O) Anaeroobse glükolüüsi protsess I osa (võtmeensüüm allosteeriline fosfofruktoosi kinaas-1) Glc-i aktiveerimine Glc-6-P-iks (Mg2+- hek...
Võru Gümnaasium Jako Laidver TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Paula Solvak Võru 2018 1 Sisukord 2SISSEJUHATUS...................................................................................................... 2 3TERVISLIK TOITUMINE........................................................................................... 3 3.1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud.................................................................................................... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained................................................................................................. 5 3.3Rasvad, rasvhapped........................................
ammoniaagiks: NO3- + 2 e- + 2H+ → NO2- + H2O NO2- + 6 e- + 7 H+ → NH3 + 2 H2O Seejärel seotakse NH3 2-oksoglutaraadiga või glutamaadiga: 2-oksoglutaraat + NH3 + NAD(P)H + H+ → glutamaat + NAD(P) + + H2O Glutamaat + NH3 + ATP → ADP + Pi + H2O Edasises aminohapete sünteesis kasutatakse peamiselt glutamaati ning PCR tsükli produkte. Näiteks sünteesitakse 3PGA-st fosfoenoolpüruvaat (PEP), seejärel konverteeritakse PEP püruvaadiks, mille transamineerimisel glutamaadiga moodustub alaniin. Mõned aminohapped sünteesitakse osaliselt kloroplastis ning osaliselt tsütoplasmas, kuid peamised prekursorid aminohapete sünteesiks sünteesitakse kõik fotosünteesi või fotosünteesi produktide modifitseerimise tulemusena kloroplastides. KOKKUVÕTE Fotosüntees on äärmiselt keerukas protsess, millest võtab osa hulgaliselt ensüüme ning kofaktoreid. Kloroplastis on välja kujunenud sünteesirajad enamiku vajalike sahhariidide, kloroplastilipiidide ning aminohapete sünteesiks
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile. Tagab ka
Peptiidsidemes osalevad C=O ja N-H on polaarsed ja võimelised moodustama H –sidemeid Tavatingimustes stabiilne, mitteensümaatiliselt hüdrolüüsub vaid tugevate hapete või alustega kuumutamisel Molekulid võtavad mitmeid sobivaid konformatsioone (vajalikud füsioloogiliste funktsioonide täitmiseks) Proteinogeensed aminohapped: o Neutraalsed: ALA – alaniin MET – metioniin PHE – fenüülalaniin GLY – glütsiin LEU – leutsiin GLN – glutamiin ILE – isoleutsiin CYS – tsüsteiin VAL – valiin THR – treoniin ASN – asparagiin TRP – trüptofaan
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
22. . Mis on valgu monomeerideks? alfa aminohapped 23. Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) Valiin Türosiin beeta-alaniin 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga( veel on negatiivse laenguga glutamiinhape) b) alaniin 0 c) arginiin positiivne laeng 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Happelise kõrvalahelaga on vaid asparagiin ja glutamiin 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Histidiin,lüsiin ja arginiin 30
Resistentsusmehhanism (pms Toime Suurem rühm Toimemehanism Rühm omandatud) 1. Penitsilliinid 1. -laktamaasid (stafülokokid, E. coli, Klebsiella) 2. PBP muundumine > metitsilliiniresistentsus (kaasneb resistentsus ...
Liitvalgud (proteiidid) koosnevad nii valgulisest kui mittevalgulisest osast. Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad Asendatavateks organism on võimeline neid ise sünteesima. Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga. (Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest. Asendamatud neid peab organism saama toiduga. Kui puudub kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees. Osaliselt asendatavad on täiskasvanute organismis arginiin ja histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid sünteesikiirus ei ole küllaldane, et tagada normaalne valgusüntees.
AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse valgu mingi spetsfunktsiooni täitmiseks. - Aproteingeensed ei kuulu valkude koostisee. Need on rakus vabalt või mittevalgulistes ühendites. Ornitiin, tsitrulliin, beeta-alaniin, tauriin, homoseriin, betaiin. 2.2 - Asendatavad inimkehas sünteesivad - Asendamatud inimk...
Kasutab ATP energiat reaktsiooni läbiviimiseks. Substraadiks glutamaat. 4. Asendatavad ja hädavajalikud aminohapped. Asendatavad aminohapped on sellised mille biosünteesi rajad on loomadel olemas. Biosünteesi rajad lihtsamad. Hädavajalikud aminohapped produtseeritakse taimede ja bakterite poolt. Biosünteesi rajad on pikemad ja keerukamad. Hädavajalikud: Histidiin, Isoleutsiin, Leutsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin. Asendatavad: alaniin, asparagiin, aspartaat, tsüsteiin, glutamaat, glütsiin, proliin, seriin, türosiin(moodustub fenüülalaniinist, mida ei saa asendada). Asendamatud aminohapped on saadavad ainult toidust. Asendatavad aminohapped on inimese organismis sünteesitavad. 5. Aminohapete kuus biosünteetilist perekonda ja seitse eellasmolekuli. 1. 3-fosfoglütseraadi perekond Seriin 2. -ketoglutaraadi perekond Glutamaat 3. Oksaalatsetaadi perekond asparataat, treoniin 4
Kodeeritud tähendab seda, et igaühele vastab geneetilises koodis teatav sümbol ehk nendes salvestatakse geneetiline informatsioon. Geneetilist informatsiooni kantakse edasi ensüümide kaudu. (Tasku Tark kodulehekülg; 28.04.16) Aminohapped on karboksüülhapped, mis sisaldavad lisaks karboksüülrühmale ka amino rühma –NH 2. Kodeeritud aminohapeteks nimetatakse neid aminohappeid, millest koosnevad peaaegu kõik valgud.. Kokku on neid 20, mille hulka kuuluvad, näiteks glütsiin, alaniin, proliin jne. Kodeeritud aminohapped jagunevad omakorda asenamatuteks ja asendatavateks. Inimene hangib asendamatud aminohapped läbi toidu, et hoida kokku energiavarusid. Neid on kaheksa ja nad on kättesaadavad läbi loomse toidu. Asendatavad aminohapped suudab inimene ise sünteesida. (Ibid.; 28.04.16) Peptiidid on bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need α-aminohapped
· reduktaasid · H-aatomite ülekandmine · peroksüdaasid · e, p ülekandmine H2O2-le · katalaasid · H2O2 lõhustumine · oksügenaasid · O2 liitumine substraati 2. Trasferaasid Funktsionaalsete gruppide ülekanne Alaniin · aminotransferaasid · aminorühma ülekanne transminaad · kinaasid · fosfaatrühma ülekanne (ALT) · glükosüültransferaasid · glükosüüljäägi ülek · atsüültransferaasid · atsüüljäägi ülek 3. Hüdrolaasid Hüdrolüüsreaktsioonid (sidemete C-O, C-N, C- Fosfolipaas A2
UCAGUUGGAGCUUCCAACAUU 22. Mis on valgu monomeerideks? V: Aminohapped. 23. Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) Valiin türosiin -alaniin 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. Polüpeptiidi struktuur vaadelduna ühe C juures. Iga C juures on mingi ja väärtuste paar. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. V: Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin. 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? V: Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga
Tallinna Tehnikaülikool Loodusteaduskond Keemia ja biotehnoloogia instituut BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet proteogeensed aminohapped. Mõningates valkudes on ka ebaharilikke a...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Vladlena Siposa (120659) YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 04.02.2013 Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe ka...
rasvhapped alla 10 C-aatomiga - saavad imenduda vabalt. 2. Veeslahustumatud komponendid monoglütseriidid, kolesterool, vabad rasvhapped üle 10 C-aatomiga - vajavad imendumiseks sapphappeid. 4. Aminohapete, peptiidide ja valkude biokeemia. Aminohapped sisaldavad amino- (NH2) ja karboksüülrühma (-COOH), reageerivad nii hapete kui alustega. Jagunevad: Proteinogeenseteks - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest on ehitatud valgud. Nt: alaniin, glütsiin. Aproteinogeenseteks Lisaks jagunevad veel: Asendatavateks - sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Asendamatuteks - inimorganism peab saama toiduga, aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Nt lüsiin, leutsiin. Peptiidside - tekib aminohapete vahel, moodustuvad peptiidid ja valgud ning
D-aminohapped on looduses haruldased, nende olemasolu on tuvastatud näiteks bakterite rakumembraanis ja rakusisestes membraanilistes struktuurides. 4. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse hüdrofiilse külgahelaga aminohapped, happelise külgahelaga aminohapped, aluselise külgahelaga aminohapped : Mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped – glütsiin, alaniin, valiin, lautsiin, proliin, isoleutsiin, fenüülalaniin, metioniin. Polaarse hüdrofiilse külgahelaga aminohapped – seriin, treoniin, tsüsteiin, asparagiin, glutamiin, türosiin, trüptofaan. Happelise külgahelaga aminohapped – asparagiinhape, glutamiinhape. Aluselise külgahelaga aminohapped – histidiin, lüsiin, arginiin. 14
menstruatsioonitsükli häireid. toidurasvad parandavad ka toidu maitset ja lõhna. Rasvavaene toit on maitsetu, tuim. Toidurasvad aeglustavad mao tühjenemist, pikendades täiskõhutunnet 4. Aminohapete ja peptiidide biokeemia. Aminohapete koostis, ehitus ja nimetused. Koostis: Karboksüülhapete derivaadid, sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma-NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). põhilised on alfa-aminohapped. Alaniin, Valiin,Glütsiin. Vastavalt kõrvalahelale klassifitseeritakse aminohapped näiteks alifaatseteks, aromaatseteks, väävlit sisaldavateks, alkoholi sisaldavateks, aluselisteks, happelisteks ja amiidi sisaldavateks. Kõrvalahela iseloom on oluline faktor, mis määrab ära valkude konformatsiooni ja funktsiooni Aminohapete liigitus: Vastavalt esinemisele valkudes ja organismis: Proteinogeensed(vaid L-alfa-
Vere parameetrid - *Hemoglobiin (Hgb) *Hematokrit (Hct) *Vereplasma maht* Erütrotsüütide hulk * Lümfotsüüdid ja immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid Ensüümid - * Kreatiini kinaas CK * Anaeroobsed ensüümid * Aeroobsed ensüümid Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan Vitamiinid - * C-vit * B-grupi vitamiinid * E-vit * D-vit * A-vit jt.
dekstriiniga happeta isotooniline Na - bikarbonaat Valk ja koormus · Suure koguse (<20g) valgu tarbimine vahetult enne koormust pole kasulik Pärsib energeetikat · Positiivselt mõjub väiksemas koguses spetsiaalsete aminohapete tarbimine · Koormuseelselt parandavad kehalist ja vaimset töövõimet Hargnenud ahelaga aminohapped · Leutsiin, isoleutsiin, valiin Hargnenud ahelaga aminohapped · Leutsiin, isoleutsiin, alaniin Täävõime parandamine · Kasutatakse vahetult lihastest energeetikaks · Pärsib glutamiini lõhustumist Glutamiin aitab ennetada külmetushaigusi Ennetada ületreeningu ohtu · Kestvatel koormustel kasutatakse spetsiaalseid Energiabatoonid Spordijoogid valgusisaldusega Ammoniaak kutsub esile väsimuse · Väsimus lihastes ja ajus · Tasakaaluhäired koormuse lõppfaasis · Kestval ja/või intensiivsel koormusel
Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab amino- NH3 ja karboksüülrühma COOH ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Aminohappeid on võimalik mitmeti klassifitseerida. Struktuuri alusel jaotatakse aminohapped funktsionaalrühmade asukoha järgi alfa (α-), beeta- (β-), gamma- (γ-) ja delta- (δ-) aminohapeteks; veel on võimalik jaotada polaarsuse, pH ja kõrvalahela tüübi alusel. Valgud koosnevad 20 aminohappest, millest tavaliseimad on nt alaniin, arginiin, fenüülalaniin, leutsiin, proliin, trüptofaan, valiin jt. 16. Valkude lühiiseloomustus. Valk on makromolekul, mis koosneb ühest või enamast polüpeptiididst. Iga polüpeptiid koosneb aminohapete ahelast, kus aminohapped on ühendatud peptiidsidemega. 17. Geneetiline kood. Translatsiooni käigus muudetakse mRNA nukleotiidne järjestus valkude aminohappeliseks järjestuseks. Seejuures igale mRNA koodonile vastab tRNA antikoodon
Biokeemia SÜSIVESIKUD Et enamiku antud aineklassi esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena üldvalemiga Cn(H2O)m, võeti kasutusele üldmõiste "süsivesik". Esimesena tegi seda Tartu Ülikooli professor C.Schmid 1844.aastal ja see ongi nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus. Süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibetermin, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Seega on suhkur koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest- sünonüümtermin on sahhariidid (täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid, eeskätt mono- ja disahhariide) Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie orga...
Temperatuur Keskkonna keemiline toime · Primaarstruktuuri säilumisel esialgne struktuur taastub (renaturatsioon) pöörduv denaturatioon N. tertsiaarstruktuuri tasemel pH muutus toimib kui valgulise ensüümi aktiivsuse regulaator · Primaartstruktuuri lõhkumisel valk hävineb Asendatavad ja asendamatud AH'd · 20'st DNA's kodeeritud Asendamatud Asendatavad Isoleutsiin Alaniin aminohappest suudab Leutsiin Arginiin* inimene ise sünteesida Lüsiin Metioniin Aspartaat Tsüsteiin* 11 Fenüülalaniin Glutamaat Treoniin Glutamiin* Neid nimetatakse Trüptofaan Glütsiin*
Tsütokiniinid esinevad mitte ainult vabal kujul vaid ka seotuna riboosi jäägiga või fosforiboosijäägiga. Looduslike tsütokiniinide koostises esineb adeniin, mille küljes on viiesüsinikuline isopreeni külgahel. Enamik taimede looduslikke tsütokiniine on väiksema aktiivsusega kui kinetiin. Sahhariididega ja aminohapetega seostumine vähendab aktiivsust. (glükoosi jääk on seotud külgahela –OH rühma või N9 külge, alaniin N9 külge). Seetõttu taimede töötlemisel kasutatakse sünteetilisi tsütokiniine (kinetiin, bensüülaminopuriin – BAP, difenüüluurea jt). tuntud on ~200 looduslikku ja sünteetilist tsütokiniinide toimega ühendit. Tsütokiniinid esinevad õistaimedes, sõnajalgtaimedes, sammaldes, vetikates, bakterites. Taimi nakatavad tsütokiniine produtseerivad bakterid põhjustavad taimedel näiteks „nõialuudade“(Corynebacterium fascians). Putukate poolt sekreteeritud
Glu-Gly. Vaata ka videot. http:// Mikrobioloogia I 2017 science360.gov/obj/video/823dece7-396a-4c18-9d6 Millised võisid olla esimesed valgud? Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse järgmiseid: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Joonisel valge kasti sees. Neid on kokku 10. NB! Nende hulgas pole näiteks aromaatseid
Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem pruuniks. Proovides määrati moodustunud ained paberkromatograafiaga. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Tingimused ürgsel maal: väga vähe hapnikku; redutseerivad tingimused; CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st; kõrge temperatuur; valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitede rünnakud ja Uvkiirgus olid palju suuremad kui praegu Katses sünteesitud produktid: alaniin, glütsiin, aspartaad ja aminobutüraat. Proteinoidid abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid Prebiootilised aminohapped need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga. Alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin, valiin. Kokku 10. Nende hulgas pole nt aromaatseid ja aluselisi aminohappeid. Tahke pinna (nt savi) tähtsus abiootilises sünteesis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
