7 suurt ja 20 väikest laama. Laamade liikumine ehk laamtektoonika. 1. Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsentris. Seismelisi lained on kahte moodi: 1. Pikilained- levivad kiiresti
MAAVÄRINAD kuriherilane 2011 MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maakoore rappumine, vibratsioon, järsk lühiajaline kõikumine Üldist maavärina kohta: · Maavärin algab koldest ehk fookusest · Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12 · Skaalal pole miinimumi · Mõõdetakse vaatluse teel ega maksimumi · Subjektiivne · Mõõdetakse seismograafiga · Tõepärasem Kus esinevad? · Maavärinad esinevad laamade piirialades (laamade põrkumine võ...
Pangasmäestik. Pangasmäestikud tekivad sinna kohta, kus maakoor on murrangu tõttu murdunud ja üks osa sellest teise suhtes kõrgemale tõusnud. Nad tekivad kahe teineteisest eemalduva laama eralduspiiril. Üksteisest eemaldudes muutuvad kivimikihid õhemaks ja pragunevad. Tekkinud lõhedesse kukub suuri kivirahne. Need osad, mis jäävad kõrgemale, moodustavad ülangud ehk horstid, need osad, mis langevad alla, moodustavad alangud ehk grabeenid. Pangasmäestikud Tekivad laamade lahknemisel Ookeani keskahelikud Atlandi ookeani keskel, Island Kurdpangasmäestikud Tekivad mandrilise rifti kohal IdaAafrika Kuidas liiguvad laamad? Ookeaniliste laamade eraldumine: ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam.
suvel, mil need võivad öösel langeda kuni +7 °C ja päeval tõusta kuni +43 °C. Talvisel ajal on kõrbealade temperatuurikõikumised väiksemad (öösel kuni 0 °C ja päeval kuni +18 °C). Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Põllumajandus Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha.
Põllud Egiptuses Koostas: Kristofer Seil 11.a Egiptus Joonis 1: Egiptuse piirkond kaardil Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700 800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Kliima
·Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. ·Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. Maavärinatega kaasnevad protsessid · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ferguson-slide.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Lawine.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:ElSalvadorslide.jpg Tsunami e hiidlaine tähendab "laine sadamas".
•Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. •Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. Maavärinatega kaasnevad protsessid • Maakoorelõhed, ülangud, alangud • Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid • Vulkaanipursked • Tsunamid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ferguson-slide.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Lawine.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:ElSalvadorslide.jpg Tsunami e hiidlaine tähendab “laine sadamas”.
Org mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm. Org on ala, mis on ümbritsetud kõrgemate aladega, ehkki mitte alati igast küljest, sest tihti voolab läbi oru jõgi või oja. Orgude teke ongi tavaliselt jõgede erosiooni tulemus. Peale jõgede võivad orge uuristada ka liustikud, peamiselt pikad alpi liustikud. Kolmas põhiline võimalus orgude tekkeks on läbi murrangute tekke. Sellised on näiteks riftiorud või muud väiksemad alangud. Mandrilava mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. (enamasti tasandikulise pinnamoega). Süvik piklik, sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.(tekib kahe laama piirile). Samakõrgusjoon ehk. Horisontaal joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama kõrgusega punkte. Murenemine protsesside kogum , mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Mõnikord soojendavad sellised järvi geotermaaljõud. Vulkaanilised järved võivad tekkida vukaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse. Isostaatilisdeks järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. Tektoonilised järved on maakoores esinevate venituspingete tulemusel tekkinud ajanud ning riftiorud, mis veega täitudes on muutunud sügavateks järvedeks. Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades. Sellise tekkega on näiteks maailma sügavaid järv Baikal. Maakoore plokilised kõikuvliikumised võivad mõjutada ka platvormsete tasandikujärvede kujunemist Akumulatiivsete järvede nõod on kujunenud mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Need võivad olla nii maapinnatõusu kui ka maasäärte kuhjumisel merelahtedest tekkinud reliktsed järved, liustike servalähedased paisjärved jne. Eestist on akumulatiivsete
Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : Vulkaanipursked Koobaste varisemised Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: Maakoorelõhed, ülangud, alangud Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid Vulkaanipursked Tsunamid Purustused sõltuvad: Asustustihedus Epitsentri lähedus Maavärina võimsus Kolde sügavus Inimeste teadlikkus Reljeefist Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: Tulekindlad materjalid Püramiidjas kuju Tugevdatud vundament Trossid tugisammastes Varjendid, päästjate oskused
Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : · Vulkaanipursked · Koobaste varisemised · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) · Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid Purustused sõltuvad: · Asustustihedus · Epitsentri lähedus · Maavärina võimsus · Kolde sügavus · Inimeste teadlikkus · Reljeefist · Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: · Tulekindlad materjalid · Püramiidjas kuju · Tugevdatud vundament · Trossid tugisammastes · Varjendid, päästjate oskused
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda...
Aineosakeste liikumine on selle laine puhul suurim, tekib suurim kahju. RICHERI SKAALA magnituudides, seismograafiga. (maavärinate tugevus) Seismoloogid on järeldusel, et üle 8.9 magnituudiga maavärinaid ei saa toimuda, kuna kivimid maakera sees ei pea suurematele pingetele vastu. 8.Toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele. MAAVÄRINATEGA: 1) Maakoore lõhed, ülangud, alangud. 2) Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid. 3) Vulkaanipursked. 4) Tsunaamid. VULKANISMIGA: 1) Laavavoolud 2) Tuha- ja gaasipilved 3) Tulikuum tuhk matab kinni ümbritsevad alad4) Maavärinad, maalihked 5) Püroklastilise materjali vool (kuum kivi, tuhk etc) 6)Mudavoolud 9.Teab , mis on nõlvaprotsessid ning mis tingimustel need tekivad. NÕLVAPROTSESSID igasugune kivimimaterjali liikumine nõlva raskusjõu mõjul. Need
muu hulgas Vahemeri, Suezi väin, Aqaba väin ja Punane meri. 3 Looduslikud tingimused Pinnamood üldiselt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Liibüa kõrb, mis alaneb aeglaselt lõunast põhja. Lavamaad katab põhimõtteliselt liiva ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küündib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu-133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest ja lõpeb Etbai ahelikuga ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja-lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Suurema osa Siinaist
eriti Niiluse ääres elamise ja töötamise spetsiifikaga seonduv. ENE: EGIPTUSE LOODUS: Pinnamood on valdavalt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Lüübüa kõrbe lavamaa, mis alaneb aeglaselt lõunast ( 400-600m) põhja (100-200m). Lavamaad katab pms. liiva- ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küünib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu 133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest (300-400 m) itta (700-800 m) ja lõpeb Etbai ahelikuga (2187 m) ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja--lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Sademeid on enamikul alal
Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. S...
Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Laias laastus liigitatakse järvi järgmiselt: 1. järved, mis on saanud oma veed maismaalt (tavaliselt sademed) 2. järved, mis on merest eraldunud Järvenõgude tekke järgi · Tektoonilised maakoores esinevate venituspingete tulemusel võivad tekkida alangud ning riftiorud, mis veega täitudes muutuvad sügavateks järvedeks. Sellise tekkega on maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivööndi järved. · Ookeani reliktid järved võivad tekkida ka ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tethyse Ookeani jäänuk. · Mandrijää-alused järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga. Nende
järvi. Samas jooksevad mõned neist tühjaks, kasvavad kinni ja kaovad kaardilt. Klassifikatsioon: soolsuse järgi suuruse järgi püsivuse järgi püsivad mittepüsivad Veevahetuse järgi umbjärved, lähtejärved, läbivoolujärved, suubumisjärved. Järvenõgude tüübid: 1) Tektoonilised Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades (näit. mägistel aladel). Kontinentaalsetes riftivööndites (avaneva maakoore lõhedes) võivad tekkida sügavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb
varisenud. Kanjonorg - järskude, kohati rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. ·Mägijõgi enamasti kitsas ja sügavas suure langu ja ebatasase põhjaga orus, on kärestikuline ja kiirevooluline. Intensiivne põhjaerosioon.·Tasandikujõgi enamasti laias väikese languga orus, on aeglasevooluline ja võib meandreeruda. Valdav on küljeerosioon. Järvenõgude tüübid 1) Tektoonilised Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades (näit. mägistel aladel). Kontinentaalsetes riftivööndites (avaneva maakoore lõhedes) võivad tekkida sügavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort.
Muld tekib hetkest, kui rabenenud või porsunud kivimile asuvad esimesed bioloogilised organismid. Denudatsioon ja akumulatsioon Maa ehitust mõjutavad maasisesed ja maavälised jõud. Maasisesesd jõuad avalduvad aeglaste maakoore tõusude või vajumistena, vulkaanillise tegvusena, maavärinatena. Maasiseste jõudude tulemusena tekivad mäed (mäetekkeprotsessid): kurrutamine- kurdmäestik; maakoore katkikäristamine- pangasmäestikud ehk alangud. Maavälised jõud kujundavad ümber maasiseste jõudude toimel kujunenud maakoore pealispinda. Kõigepealt leiab aset kulutus ehk denudatsioon (vesi, tuul). Edasi tuleb transportimine ja siis toimub akumulatsioon. Maaväliste jõudude geoloogiline tegevus 1)vee geoloogiline tegevus- vesi võib olla erinev: a)ajutiste vooluvete geoloogiline tegevus avaldub seal, kus on tegemist liigestatud reljeefiga- mulla pinnale tulnud sademete vesi hakkab mööda nõlva
Ka maa kivimkest teeb läbi tõusu-mõõna liikumisi, mis põhjustab rebendite võrgustike teket. Enamus on kerke- või langatusmurrangud. Lüstriline murrang kaarja murrangupinnaga langatusmurrang. Võivad tekkida üksteisele järgnevatena, moodustades seeria. Kui murrangu käigus nihkub üks kiht teisele peale, nimetatakse seda kattemurranguks e tektooniliseks katteks e pealenihkeks. Tekivad intensiivse kokkusuruva pinge olemasolul. Venituspingete väljas tekivad alangud ja ülangud, ning nende kompleksid pangasmäestikud. Lüstriliste murrangute vahelt mandrilisel maakoorel võib maakoor katkeda ja riftide vahelt võib alguse saada ookeanilise maakoore tekke. (Nt. Punane meri) Ookeani äärtes on hiljem näha lüstrilised murrangud, mis on seal ookeani tekkeaegadest. Maavärinad. Maapinna vibratsioon ja nihked, mis on tingitud kivimites kuhjunud mehaaniliste pingete hetkelistest lahendustest. Ruumilained : pikilained P(primus) ja ristilained S(secundos)
Lüstriline murrang. Pealenihke murrang, tektooniline kate. Lüstriline murrang langatusmurrang, mille laugenev murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigustuspinnaks (detachment plane). Tekib venituspingete väljas terve seeriana. Kattemurrang e. tektooniline kate e. pealenihe 111. Vasaku ja paremakäeline nihkemurrang 112. Alang ja ülang. Rift Venituspinge väljas levivatest murrangutest tingitud deformatsioonilised struktuurid: · Alangud (graabenid), · Ülangud (horstid) ja nende kooslused: riftid (geomorfoloogiliselt pangasmäestikud). Alang (graaben, riftinõgu) ja ülang (horst, riftikerge) moodustavad koos rifti, mis tekib venituspingete väljas. 113. Kontinentide peamised geostruktuursed vööndid. Kraatonid ja orogeensed vööndid. Nende geostruktuurne korruselisus. 114. Kraatoni elemendid: kilp ja platvorm 115. Eesti geostruktuurne asend Balti kilbi. 8 õppematerjal slaid 44 116
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
