kulude vastandamise printsiip ja kui kaup kohe kuluks kanda, siis käitutaks printsiibivastaselt. ÕPIK LK 251 TEST T-10.1 Firma ostis 2.01.20X9 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat, mille jooksul läbisõit moodustab 500 000 kilomeetrit. Lõpetamismaksumus on 10 000 krooni. Esimesel aastal läbis veoauto 90 000 kilomeetrit. Depretsiatsioonikulu on esimesel aastal kõige suurem kahekordselt alaneva jäägi meetodi rakendamisel. SEST.... Kui lõpetamismaksumus on 10 000 eurot, siis kuluks tuleb kanda 100 000 eurot (110 000 10 000 = 100 000). I LINEAARNE MEETOD Lineaarse meetodi puhul läheb 5 aasta jooksul igal aastal kuluks 20 000 eurot (100 000 / 5 = 20 000) II TEGEVUSMAHUPÕHINE MEETOD Kuluks kantakse niipalju, kuipalju on kasutatud. Aluseks võtan läbisõidu. Kulu 1 km kohta = 100 000 / 500 000 = 0,2 kr/km Esimesel aastal 90 000 km läbitud, seega kulu on 90 000 * 0,2 = 18 000
Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Depretsiatsiooni(amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: * lineaarne meetod, (igal aastal kajastub kuluna üks ja sama summa) * tegevusmahul põhinev meetod, (tegevusmahust sõltub kulu kajastamine. Mida rohkem teeme, seda suurem kulu ja vastupidi) * kahekordselt alaneva jäägi meetod, * kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 80 000 kr, eeldatav koopiate arv on 200 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 5000 kr. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodid rakendamise korral on perioodi depretsiatsiooni(amortisatsiooni)kulu konstantne.
Eeldatav tootmismaht on 40 000 tk ja töötamisaeg 20 000 masintundi. Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal Kuna seade osteti oktoobris, siis 20X7 aasta kulu saab olla ainult 3 kuu kulu, mis on (25 000 / 12) * 3 = 6250 krooni. 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta = = 5 krooni kulu ühe toote kohta
22. Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivim poorid on täidetud veega. 23. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. I=(h1 h2)/d seega v=k(h1 h2)/d = ki h1 ,h2 - põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas , d nende kohtade vaheline kaugus , i põhjaveekihi lang , k filtratsioonimoodul 24. Termaalvesi kõrgenenud tempiga. Põhjavesi 25. Alanduslehter igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala. 26. Veeringe veeliikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Kordamine 27. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 28. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 29. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab 30
kajastatud soetusmaksumuse osa. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Varaobjekti soetusmaksumust hakatakse kuluna kajastama alates tema kasutusvalmis saamise hetkest. Depretsiatsiooni (amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: lineaarne meetod, Tegevusmahupõhine meetod, kahekordselt alaneva jäägi meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa (mahaarvestis) erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 8000 eurot, eeldatav koopiate arv on 375 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 500 eurot. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodi rakendamise korral on perioodi mahaarvestis konstantne.
Getri Tomson G2A KONTROLLTÖÖ HÜDROSFÄÄR 1. Vii kokku vastavad pooled. 1. Maasäär 2. Jõe põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suur- vee ajal üle ujutatakse. 2. Jõelamm 8. Igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala 3. Tulv 5. Madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 4. Veebilanss 7. Rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. 5. Koolmekoht 1. Meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodus- tunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. 6. Valgla 3. Veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 7. Rannik 6
LÄBIPÕLEMINE Läbipõlemine see on emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisund, mis toob kaasa alaneva hinnangu endale kui professionaalile ning võib süvenedes laieneda ka isiksuslikele omadustele. Läbipõlemisel on emotsionaalsed ressursid kurnatud, kuna liiga palju energiat on kulutatud liiga pika aja jooksul. Läbipõlemine on töökeskne ja selle peamisteks tunnusteks on Kaob entusiasm Väheneb töövõime Halveneb tervis Tekib emotsionaalne tühjus Suureneb rahulolematus enda ja oma tööga Halveneb töö kvaliteet
rakendatava mahaarvestusmäära ja soetusmaksumuse ning lõpetamismaksumuse vahe korrutisena. 39 Alaneva jäägi meetod Seda meetodit ei saa rakendada, kui põhivara lõpetamismaksumus on hinnatud nulliks. Amortisatsioonikulu arvutamine algab soetusmaksumusest, 2. kasutusaastal võetakse aluseks põhivara jääkmaksumus 1. kasutusaasta lõpuks. 40 Kahekordselt alaneva jäägi meetod Mahaarvestusmäära arvutamiseks kasutatakse kahekordset lineaarset mahaarvestusmäära. Selle meetodi rakendamisel ignoreeritakse põhivara amortiseerimise algaastatel tema lõpetamismaksumust. Lõpetamismaksumusega arvestatakse kasutusaja lõpul, mil amortisatsioonikulu korrigeeritakse nii, et põhivaraobjekti jääkmaksumus ühtiks lõpetamismaksumusega. 41 Kahekordselt alaneva jäägi meetod
nutitelefoni. Esimestel nädalatel tekkis Tõnul tõrkeid telefoni ekraaniluku avamisel, milleks tuleb ekraanile sõrmega joonistada pildil kujutatud „võti“ ülemisest vasakust punktist alustades. Vahel unustas Tõnu ekraaniluku sootuks ja lootis telefoni haarates seda kohe kasutama asuda. Sel juhul vedas teda kõige tõenäolisemalt alt frontaalkoore prefrontaalne piirkond. Teinekord joonistas ta kõigepealt vertikaalse joone ja alles siis selle järel alaneva diagonaali. Neil puhkudel oli süüdlaseks ilmselt frontaalkoore premotoorne piirkond. Vahel aktiveeris Tõnu sõrm õiget kujundit joonistades siiski mõne sellesse mittekuuluva punkti. Siis näitas vähest vilumust üles tema frontaalkoore primaarne motoorne piirkond. Sellele küsimusele vastamiseks kasutasid sa ilmselt hüpoteetilist mõtlemist ehk simuleerimist Tõnu sõrmeliigutusi telefoniekraanil oma aju motoorsete piirkondade abil. 6
K 10931 5000,- 2)Tegevusmahul põhinev amortisatsioon (tootmisühiku meetod) - arvestus vastavalt vara kasutamisele. Näide. Printer hinnaga 700.-, tehniline kasutusiga 70 000 prinditud lehte. St kuludesse 700 : 70 000 ehk 0,01 iga prinditud lehe kohta. Esimesel aastal prinditakse 15 000 lehte ja arvestatakse amortisatsioon. D 4401 150,- K 10931 150,- Järgmisel aastal prinditakse 22 000 lehte ja koostatakse vastav kirjend summaga 220.- jne 3) Alaneva jäägi meetod (st arvestus jääkmaksumuselt) Näide: tööpink 52000.-, eeldatav kasulik eluiga 4 aastat. Amortisatsiooni arvestatakse alaneva jäägi meetodil 1 kord aastas. Lõppväärtus kasutusaja lõpus on 4000.-. Amortiseeritav osa = 52000 4000 = 48000.- 1. aasta amortisatsioon = 48000 * 25% (st 4 aastat) = 12000.- 2. aasta amortisatsioon = (48000 12000) * 25% = 9000.- 4)Kahekordselt alaneva jäägi meetod - lineaarne amortisatsioonimäär korrutatakse 2-ga ning
Rundle loss Rundale loss on barokkstiilis loss Lätis. See asub Riiast umbes 77 km lõuna pool Bauska lääneosas. Rundalet on sageli hinnatud Baltimaade kõige huvitavamaks lossiks. Paljude külastajate meelest on see juba väliselt suursugune, kõrgudes Lielupe jõe poole alaneva tasase maa kohal. Selles on umbes 40 luksuslikult kujundatud tuba, mis nüüdseks restaureeritud. Kokku on lossis 138 ruumi. Rundale loss ehitati 18.sajandil Ernst Johann von Bühreni suvelossiks. Selle projekteeris itaalia arhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli, kes oli endale juba Peterburis asuva Talvepalee arhitektina nime teinud. Ta alustas tööd 1736.aastal ja viis selle lõpule viie aastaga. Interjööri viimistlus lõpetati hiljem, 1736-1768.aastail
Stressi liigid Tööstresson seotud ohuteguritega töökeskonnas, milledest olulisem on konflikt töönõuetele ja individuaalsete võimete ja võimaluste vahel. Laiemas mõttes on tööstress konflikt eesmärkide, taotluste ja objektiivsete takistuste vahel. LÄBIPÕLEMINE kujuneb pikaajalise vaimse ja füüsilise ülepinge tagajärjel e. kroonilise stressi tingimustest ning tähendab eelkõige emotsionaalset kurnatust, mis toob kaasa üha alaneva enesehinnangu esialgu oma professionaalsuse, seejärel ise enda kui ka teiste suhtes: KAOB SOOV TEHA TÖÖD JA TÖÖTULEMUSED JÄRKJÄRGULT HALVENEVAD. STRESSI UURIVAD PSÜHHOLOOGID. Põhilised Stressi allikad on 1)Keskkond(muutuvad ilmastikutingimused, keskonna müratase,loodusliku keskkonna vastavus inimese privaatsusvajadusele, elupinna suurus ja funksionaalsus jne) 2)SOTSIAALSED STRESSORID(kõik mis on seotud sotsiaalsete
Ettevõtte finantsanalüüs Finantsanalüüs on koostatud 2008 ja 2009. aasta põhjal. Arvutused on tehtud bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande baasil. LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)= Käibevara/ Lühiajalised kohustused Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2008 = 10 799 484 / 2 316 841 = 4,6 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2009 = 5 406 775 / 1 738 597 = 3,1 Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: suurem kui 1.6 hea, 1.2 1.59 rahuldav, 0.9 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive Brutokasumi tase...
Selle eelduseks on, et puud või hooned ei tekita varju paneelidele. Maapinnale paigaldatud paneelidel on tagatud ka hea jahutus, mis tõstab tootlikkust 5%. Kui kasutada metallist või puidust statsionaarse raami asemel päikese liikumist jälgivat süsteemi (tracking system), tõuseb tootlikkus vertikaalselt pöörava raami puhul 39% ja 2-teljelise jälgivajamiga 41%. Päikest jälgiv süsteem tõstab küll omajagu tootlikkust, aga nende seadmete hind suhtes päikesepaneelide alaneva maksumusega on kahandanud jälgivajamite kasutamist viimasel ajal oluliselt. Mõne päikesepaneeliga väikeste lahenduste puhul võib ise valmistada käsitsi pööratava raami. Mõned korrad päevas paneelide järgi keeramine päikesele tõstab tootlikkust märgatavalt. Paigaldamine maapinnale Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
rasvumisele · Pea ümbermõõt: Suhteliselt sageli makrokraania FraX mehed fenotüüp · Prominentne otsmik · Ettelõugsus · Suured ja peast eemalehoidvad kõrvad · Suured testised · Sidekoe nõrkus · Kõrge suulagi · Hammaste reastushäire http://www.specialchild.com/archives/dz-008.html FraX mehed fenotüüp · Sidekude Nõrkus (liigeste hüpermobiilsus) Mitraalklapi prolaps Alaneva aordi laienemine Lampjalgsus Kubemesong Õhuke sametine striiadega nahk Kõrge suulagi, kõvasuulaelõhe Tortikollis Küfoskolioos http://www.lpch.org Suulaelõhe · Kõvasuulaelõhe http://www.pedsent.com/ Striiad ja tortikollis http://www.dgk.de http://www.dermis.net http://hsc.utoledo.edu Küfoskolioos · Küfoos
Delta on jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud Infiltratsioon on vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse Aeratsioonivöönd on maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku Küllastusvöönd on maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega Termaalvesi on kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi Alanduslehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala Veeringe maal: joonis 6.2 õpikust lk 104 Merevee temperatuur ja soolsus: a) Temperatuur maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub 92%, tagasi atmosfääri peegeldub 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30- 40m sügavusel. Ookeani aastane keskmine veetemperatuur on igal pool 3-4 kraadi võrra kõrgem (17-180C), kui õhutemperatuur maismaa kohal. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur ligi 30C võrra kõrgem, kui
Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase, varustamine verega. 5. Aordi osade nimetused. Piirkonna järgi jaguneb aort viieks osaks: 1) ülenev aort - aordi algusosa, mille jooksul see suundub ülespoole; 2) aordikaar (arcus aortae) ehk piirkond, mille jooksul aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole; 3) alanev aort - aort liigub allapoole; 4) rinnaaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest ülevalpool; 5) kõhuaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega. 6. Millised veresooned lähtuvad aordikaarest? Ühise unearteri hargnemise kohal välimiseks ja sisemiseks unearteriks, samuti õõnesveenide südamesse suubumise kohal ja veel veresoonkonna mõnedes kohtades. (Piirkondi). nim. vaskulaarseteks refleksogeenseteks. 7
LÄBIPÕLEMINE Mis on läbipõlemine? Läbipõlemine on kompleksne häire, mille tunnusteks võivad olla suur väsimus, kurnatus, negatiivne suhtumine kõigesse ümbritsevasse. Kaotatakse tahtmine teiste inimeste vastu huvi tunda. Termini “läbipõlemine” võttis kasutusele 1970ndatel Herbert Freudenberger - Ameerika psühholoog. Läbipõlemissündroom emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisund, mis toob kaasa alaneva hinnangu endale kui professionaalile ning võib süvenedes laieneda ka isiksuslikele omadustele Läbipõlemist iseloomustab Vaimne kurnatus, energia ja tahte alanemine, inimesed tunnevad end "tühjaks väänatutena". Inimene muutub ükskõikseks oma töö suhtes, tema kompetentsus väheneb. Depressiivne meeleolu. Inimese emotsionaalsed ressursid on kurnatud, kuna liiga palju energiat on kulutatud liiga pika aja jooksul. Sümptomid
Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse tõstab vee temperatuuri. Seetõttu on soojade hoovuste mõjualal ka auramine suurem. 12. Selgita mõisted: ajuvesi, paguvesi, termaalvesi, alanduslehter, veebilanss, suurvesi, tulvavesi ajuvesi- ründevesi on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine veetaseme tõus, paguvesi- mererannikul esinev ajutine veetaseme langus, termaalvesi- kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi, alanduslehter-igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala, veebilanss-veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva või äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul, suurvesi- igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis, tulvavesi- veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. II osa: Küsimused, millele leiate vastused internetist : Koolielu.ee õppevara geograafia IV kooliaste - Rannikud Saate selle enda arvutisse ka tõmmata. 1
intensiivsusest, vara füüsilisest kulumisest vm. aspekti järgi. Erinevate meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev kuid kogusumma ühesugune. Seadused ega standardid ei sätesta, missugust amortisatsiooni arvestamise meetodit peab kasutama. Enam kasutamist leiavad järgmised meetodid: ·lineaarne ehk sirgjooneline ehk võrdeline meetod; ·tegevusmahul põhinev meetod; ·kahekordselt alaneva ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa
3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod b) kahekordselt alaneva jäägi meetod c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need: a) pikendavad objekti kasutusiga b) taastavad objekti algset tootlustaset c) parandavad toodete kvaliteeti 7. Mis on kinnisvarainvesteering: a) administratiivhoone, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses b) hoone, mida ehitatakse kellegi tellimusel
.Impulsiivsed hinnatundlikud ostjad b) ........Hinnatundlikud ostjad c) ........Elitaarsed ostjad 22. Milliste hinnastrateegiatega on tegemist ( vertikaalteljel hind ja horisontaalteljel aeg) Kirjuta graafiku alla kasti oma valik: a) Diferentseeritud hindade strateegia b) Turul juurdumise strateegia c) Turu hõlvamise strateegia d) Koore riisumise strateegia e) Monotoolselt alaneva hinna strateegia ---------------- ------------------ ----------------- 23. Ühenda omavahel õigesti hindade abil müügi stimuleerimine meetodid ja eesmärgid Hinnameetod Hinnakujundamise eesmärk 1.Diskrimineeriv hinnakujundamine .........Seisvate kaupade realiseerimine 2. Ajutine hindade alandamine .....
põhjaveekiht. PÕHJAVEE LIIKUMISE KIIRUS maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Veejuhtivust väljendatakse filtratsioonimooduli k kaudu (meetrit ööpäevas), mille väärtused võivad sõltuvalt setete ja kivimite koostisest erineda miljoneid kordi. Põhjavee lang i avaldab vee liikumisele samasugust mõju nagu jõelõigu lang jõevee voolamisele, mida suurem on lang, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda, v=ki. ALANDUSLEHTER igast suunast kaevu poole alaneva põhjavee tasemega ala. Suure veevõtu korral kujneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, aga madalad jäävad kuivale. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd.
13) D FIFO-meetodit 14) A D: Kassa K: Müügitulu ***see on müügi kajastamise kanne müügihinnas 15) B 1715 eurot 10 tk hinnaga 53 eur/tk 20 tk hinnaga 50 eur/ tk 30 tk hinnaga 47 eur/tk Kokku: 2940 2490 / 60 = 49 eurot ühe ühiku kohta 49 * 35 (müügi kogus) = 1715 eurot 16) C varaobjekti soetamise hetkest arvestatud summaarne kulum ***A on lõpetamismaksumus *** B on depretsiatsioonikulu *** D on jääkmaksumus 17) A kahekordselt alaneva jäägi meetod ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetod 18) A krediteeritakse kontot Materiaalne põhivara 19) A- debiteeritakse kontot Akumuleeritud kulum summas 5000 eurot *** C on kulumi kajastamise kanne ja peab olema summas 1000 (mitte 5000)
(3) Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 62. Raamatupidamise siseeeskirjade põhilised andmed. (kas peab lisama seda nimekirja lk. 54) ? Firmas kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjades: · põhivara üksikute liikide kulunormid lähtudes põhivara kasulikust tööeast, tehnilisest seisukorrast, kasutamise intensiivsusest; · põhivara amortiseerimise arvestusmeetodid (lineaarne, kumulatiivne, kahekordne alaneva jäägi meetod, toodangu põhine meetod) 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital. Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad kohust; 3) käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis.
31.12.2006 240 000 1,1 x 40000 = 44000 148500 91 500 31.12.2007 240 000 1,1 x 35000 = 38500 187000 53 000 31.12.2008 240 000 1,1 x 30000 = 33000 220000 20 000 Kahekordselt alaneva jäägi meetod (Double-Declining-Balance) - võimaldab esimestel aastatel maksta vähem tulumaksu, kuna suur depr kulu vähendab kasumit. Soetus- Depretsiatsioon aastas Akumul. Bilansiline Kuupäev maksumus Depr. määr Bil. väärtus Dep kulu deprets. väärtus 03.01
b. firma peab laiendama tootmist c. uued firmad sisenevad harusse d. firma peab lühiajaliselt sulgema 15. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on: a. 1100 b. 750 c. 1250 d. 2,50 16. Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): a. põhineb eeldusel, et kõik ressursid on muutuvad b. on alaneva iseloomuga kahaneva mastaabiefekti, e. mastaabikulu korral c. on tõusva iseloomuga mastaabisäästu korral d. on kasvava iseloomuga püsiva mastaabiefekti korral 17. Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist ressursside kombinatsiooni, mille puhul isokulu joon on isokvandi puutujaks, kuna: a. vastasel juhul ta ei toodaks soovitud toodangu mahtu b. mingi teise tehnoloogia kasutamine suurendab toodangu väljalaset c
c. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole d. kõik variandid on valed Küsimus 18 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige: Vali üks: a. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum b. majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum Küsimus 19 Küsimuse tekst Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): Vali üks: a. on alaneva iseloomuga kahaneva mastaabiefekti, e. mastaabikulu korral b. põhineb eeldusel, et kõik ressursid on muutuvad c. on kasvava iseloomuga püsiva mastaabiefekti korral d. on tõusva iseloomuga mastaabisäästu korral Küsimus 20 Küsimuse tekst Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: Vali üks: a. tootmistöötajate otsepalk b. tulumaks c. firmas valmistatava toodangu omahind d. firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised Küsimus 21 Küsimuse tekst
Seedesüsteem – 2 küsimust ! 1.Suuõõs a. mis on pehme suulae aluseks? suulaeaponeuroos b. mis luud moodustavad kõvasuulae? palatum osseum (ülalõua processus palatinus, os palatinum lamina horizontalis) c. millised juhad avanevad plica sublingualise´l? ductus sublinguales minores millised juhad avanevad caruncula sublingualise’l? ductus sublingualis major, ductus submandibularis d. milline lihas tõmbab keelt taha üles? m. styloglossus taha alla? m. hyoglossus e. mis lihased tõstavad suulae - m. levator veli palatini, m. tensor veli palatini ! 2. Pharynx, neel a) nimeta neeluõõne osad ja nende ühendused keskkõrva-, nina-, suu- ja kõriõõnega osad: 1. pars nasalis (epipharynx) - keskkõrva ostium pharyngeum tubae auditivae, ninaõõnega choanae kaudu 2. pars oralis (mesopharynx) - suuõõnega isthmus faucium kaudu 3. pars laryngea (hypopharynx) - kõriõõnega aditus laryngis kaudu b) kas ringlihased paiknevad välja...
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
uurija Alutagusel välitöödel, vaid nende uuringud põhinesid suuresti varasematel üldistel geoloogilistel käsitlustel ja topograafilistel kaartidel (Eesti Loodus, 2008). Valdavad kolm peamist versiooni: esimene ja vanem käsitleb kriivasid kui otsamoreene , teise tõlgenduse kohaselt on kriivad kujunenud hilisjääaegsel külmal ja kuival perioodil mandriluidetena. Kolmanda hüpoteesi järgi on kriivad seotud Peipsi järve arenguga ehk need on alaneva Peipsi järve luitestunud rannavallid. Peipsi järve taandumisel aset leidnud suhteliselt kestvamate rannajoone seisakute ajal moodustusid rannikul ühe kuni kolme meetri kõrgused abrasiooninõlvad, millele kuhjusid mõne kuni kahekümne meetri kõrgused rannavallid ja rannikuluited. Praeguseks pole kriivade morfoloogiasse selgust lisandunud. Ümber on lükatud vaid otsamoreeni hüpotees. Valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetega. Käsitledes 1968.
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
Pakkumise üldine reegel: Joonis. N-elastsus ja kogutulu H 10 HINDA TASUB ALANDADA NIIKAUA, A {E > 1} KUNI KOGUSE %-MUUT ÜLETAB 8 HINNA %-MUUDU (NIIKAUA SUURE- {E = 1} NEB TULU): B 6 {E < 1} Alaneva nõudluskõvera alla tuleb C mahutada võimaliku suurima pind- 4 alaga ristkülik {TULU=HIND×KOGUS} D See asub seal, kus nõudluskõvera 2 elastsus = 1 N 10 20 30 40 50 Q {E = 1}
Kodade 2-kihiline, vatsakeste 3-kihiline 15) millisteist primaarse südametoru osades on tekkinud kojad (2) atrium commune, sinus venosus 16) mis moodustavad südame skeleti 1. annuli fibrosi 2. trigonum fibrosum dextrum et sinistrum 3. septum membranaceum 17) milline klapp asub parema koja ja vatsakese vahel, tuua osad valva tricuspidalis (cuspis anterior, posterior et septalis) 18) mida ühendab lootel ductus arteriosus truncus pulmonalis’e alaneva aordi algusosaga ! 2. Veenid, lümfisüsteem ! 1) milliste veenide ühinemisel moodustub v. portae hepatis, kust viib verd (üldnimetus) v. mesenterica sup., v. mesenterica inf., v. lienalis; viib verd paarituist kõhuõõne elundeist (mao- sooltorust, kõhunäärmest, põrnast) 2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 1. v. cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v
töölt lahkumine, vallandamine Läbipõlemine on kompleksne häire, mille tunnusteks võivad olla suur väsimus, kurnatus, tohutult negatiivne suhtumine kõigesse ümbritsevasse. Samuti jõudluse langus, mis võib esineda isegi sel määral, et te ei jaksa enam voodist tõusta. Või siis tunnete, et olete kaotanud tahtmise teiste inimeste vastu huvi tunda. Läbipõlemissündroom See on emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisund, mis toob kaasa alaneva hinnangu endale kui professionaalile ning võib süvenedes laieneda ka isiksuslikele omadustele. Tekib emotsionaalse tühjuse tunne, kaob entusiasm, väheneb töövõime, halveneb tervis, rahulolematus enda ja oma tööga järjest suureneb ning lõpuks kannatabki ka töö kvaliteet. Läbipõlemisele on omane vaimne kurnatus, energia ja tahte
kasutamise intensiivsusest, vara füüsilisest kulummisest jms järgides. Kasutatavad amortisatsioonimeetodid on: · Lineaarne ehk võrdeline meetod, kus kuluks kantakse igal aastal sama summa · Tegevusmahul põhinev meetod, kus kuluks kantav osa leitakse vastavalt sellele, palju ühikuid toodeti Amoritsatsioonimäär=(soetusmaksumus-lõppväärtus)/eeldatav tootmismaht ning Amortisatsioonikulu=amortisatsioonimäär*perioodi tegevusmaht · Alaneva jäägi ehk fikseeritud normiga degressiivne amortisatsiooni meetod, kus alguses kantakse kuluks suurem summa,mis pidevalt väheneb Ei saa rakendada, kui põhivaraobjekti lõpetamismaksumus on hinnatud nulliks. Mahaarvestusmäär=100%*1(1-ruutjuur astmes n lõpetamismaksumus/soetamismaksumus) Amortisatsioonikulu=mahaarvestusmäär*jääkmaksumus · Kasutusaastate järjenumbrite meetod- kiirmahaaarvestusmeetod
Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. 10. Amortisatsiooni arvestamise meetodid. Amortisatsiooni arvestatakse põhiliselt lineaarsel meetodil. Näiteks Masinaid ja seadmeid amortiseeritakse 15% aastas lineaarse meetodi alusel. On olemas veel näiteks mahupõhine väärtuse alandamise meetod ja kahekordselt alaneva jäägi meetod, kuid neid meetodeid tuleks arvestada suurte ja keerulisemate seadmete peal, mille puhul meetod kajastab täpsemat põhivarast loodavat väärtust ajas. 11. Varude arvestus (FIFO meetod). FIFO meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetod) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud.
4. Arvutage amortisatsioon iga aasta kohta esimese kolme aasta jooksul kui põhivara väärtus on 100000 krooni ning seda kavatsetakse kasutada 8 aastat. a. Püsiva ehk lineaarse amortisatsiooni jaotusmeetodi korral: Lineaarse amortisatsiooni korral läheb igal aastal kuludesse 12500 krooni, seega: 1. aastal – 12500.- 2. aastal – 12500.- 3. aastal – 12500.- b. Alaneva amortisatsiooni jaotusmeetodiga - aritmeetiline meetod: Aastate summa: 1+2+3+4+5+6+7+8 = 36 1. aastal – 8/36 algsest summast = 22222,2(2) krooni 2. aastal – 7/36 algsest summast = 19444,4(4) krooni 3. aastal – 6/36 algsest summast = 16666,6(6) krooni 5. Käibevarade hulka kuuluvaid varasid võime iseloomustada järgmiselt (järgmiste tunnuste/omaduste alusel): a. On ettevõtte bilansis lühikest aega b
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks o...
vananedes. Eristatakse : o Geomeetriline. Ühe ja sama protseni alusel vara jääkväärtusest. o Aritmeetiline- arvetstakse amortisatsiin väheneva konstandi määral iga aasta kohta. Nt. Kui vara kasuatatkse 5 aasta, liidetakse 5+4+3+2+1= 15, vara maksumus jagatakse 15-ga, saadud konstant on aluseks amortisatsiooni arvutamiseks. Alaneva amortisatsiooni korral on esimese aasta mortisatsiooni kuluks 5.kordne kosntandi määr, teisel 4.kordne jne. 3.Kasvav amortisatsiooni jaotusmeetod. Seda kasutatakse kui vara kasutusintensiivsus aastatega kasvab. Arvutatav amortisatsiooni summa suureneb varade kasutamise kasvades. Nt. Puuviljaistandused. 17. Põhinäitajate olemus ja arvutamine. Tootmisomahind. Tootmisomahind näitab, kui palju on tehtud kulutusi konkreetse toodanguühiku (kg,t)
3-4 tugevamat tõuget ööpäevas - fekaalmasside formeerumine Serooskest - caecum + appendix veriformis + colon transversum + colon sigmoideum = intraperitoneaalselt omavad kinnistit (v.a caecum) - mesocolon transversum algab parema neeru kohalt ületab duodeenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule - colon ascendens + colon descendens = mesoperitoneaalselt - serooskesta väljasopistused appendices epiploicae täiskasvanul täidetud rasvaga PÄRASOOL RECTUM PROCTOS - 12-15 cm - algab 3. sakraallülil ja lõpeb päraku ehk anus'ega - pars pelvina väikevaagnas roojamispakitsust põhjustav laienemisvõimeline osa ampulla recti
kogumiseks kulunud vara asendamisel. Amortisatsioonieraldised jaguneb · Lineaarne mahaarvestamine perioodi kuludesse kantav summa on konstantne (vara soetusmaksumus/kasutusajaga aastates); · Tegevusmahul põhinev igale tooteühikule omistatakse teatud kindel mahaarvestusmäär (maha arvestusmäär = (soetusmaksumus lõpetamise maksumus)/ kasulik eluiga). · Mahaarvestis = mahaarvestusmäär * perioodi tootmismaht. · Kahekordselt alaneva jäägi meetod kiiramortisatsioonimeetod, kus põhivara kasutusaja alguses kantakse kuludesse suuremad summad (kahekordne lineaarne arvestusmäär = 2/vara kasutusaeg). · Raamatupidamisbilanss annab ülevaate ettevõtte käibe ja põhivarade koosseisust ning moodustamise allikatest. · Varad = Kohustused + omakapital. · Aktiva (vara): käibevara (raha ja väärtpaberid, nõuded ja ettemaksud, varud); põhivara (pikaajalised investeeringud, materiaalne,
Peristaltika intensiivne, sageli esinevad edasi-tagasi liikuvad (nn. pendel-)lained (nagu maoski!). Peensoole väliskest: Kaksteistsõrmiksool on retroperitoneaalne (peritoneum katab vaid eespoolt), tühi- ja niudesool intraperitoneaalsed (peritoneum ümbritseb igast küljest). Duodeenum: Ca 25 cm pikk, paikneb hoburauakujuliselt ümber kõhunäärmepea. Eristatakse 4 osa: ülemine -, alanev -, alumine- ja ülenev osa. Seina ehitus: Vt! peensoole sein – kõik komponendid hästi arenenud! NB! Alaneva osa tagaseinal on pikikurd, millel paikneb suur kaksteistsõrmiku näsa (papilla duodeni major, enam tuntud kui Papilla Vater). Sellel avanevad koos kõhunäärmejuha ja ühissapijuha. Duodeenumi ülemist osa nimetatakse “sibul” (bulbus) – siin 90% haavanditest (pH muutus!). Tühisool e. jejunum: Ca 2/5 peensoole pikkusest, tema algus on peensoole kõige jämedam osa. Limaskesta kõik struktuurid väga hästi arenenud
Alla 15 näsa nontaster 15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi.
Vett tuleb otsida altpoolt põhjaveetaset Loodan, et pead lugu vaevast, mida nägin, kui kaevasin tund aega kuuma päikese käes mereranda auku. See on suurepärane viis näidata, et vett läbi laskev pinnas on teataval sügavusel vett täis. Sellesse auku tekkiva loigu pind ongi põhjaveepind. Merelained jäävad sellest august paremale ning vee tase augus on sama kui meres. See tase muutub koos tõusu ajal tõusva ja mõõna ajal alaneva meretasemega. See auk oleks nagu salvkaev, millest võetakse põhjavett. Kui selles augus oleks magevesi, võiksid inimesed võtta ämbri ning sellega vett ammutada. Sa saad muidugi aru, et kui püüaksid mererannaauku tühjaks võtta, ei tuleks sa sellega toime, sest liiv laseb vett väga hästi läbi ning auk tuleb kohe täis. Meie "kaev" oleks nagu väga "veerikas". Magevee saamiseks peavad inimesed puurima põhjaveekihti ulatuvaid kaeve. Kaev võib olla kümneid või sadu meetreid sügav
Vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul Kulumi arvutusmeetodid: 1. Otsearvutus (lineaarne meetod) F +R-L A= T F - põhivara soetusmaksumus (krooni); R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 2. Alaneva tasakaalu meetod ehk kulumi arvutamine jääkmaksumusest L d = 1 - T * 100 F d - kulumi määr (%) F - põhivara soetusmaksumus (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 3. Annuiteedimeetod - laenu annuiteetmakse i A = ( F - L)
intensiivsusest, vara füüsilisest kulumisest vm. aspekti järgi. Erinevate meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev kuid kogusumma ühesugune. Seadused ega standardid ei sätesta, missugust amortisatsiooni arvestamise meetodit peab kasutama. Enam kasutamist leiavad järgmised meetodid: a) lineaarne ehk sirgjooneline ehk võrdeline meetod; b) tegevusmahul põhinev meetod; c) kahekordselt alaneva ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud)
15. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis kannab venoosset verd kopsudesse. Väikese vereringe veri voolab kopsudest 4 kopsuveeni kaudu (kummastki kopsust 2 veeni) südame vasakusse kotta. 16. Aort AORTA Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 2. roide kõhreni. Rinnakupideme taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks. 17. Aordikaarest lähtuvad harud Õlavarre-peatüvi Vasak ühine unearter Vasak rangluualune arter 18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen 19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks 20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI
Kõp - Kõpu Ha - Harjumaa Hps - Haapsalu (linn) Jäm - Jämaja . Puud: diplomaatika. Genealoogia Sugukonnateadus. Ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade, üksikisikute põlvnemist ja sugulussuhteid. Tulemused esitatakse tavaliselt tabelite või nimistutena. Ülenev liin lähtub järglasest ja annab tabelis tema eellased (kõugud), alaneva liini tabel lähtub esivanemast, varem elanud isikust või abielupaarist ja esitab selle järglased. Alaneva liini tabelite eriliik - tüve- ehk sugupuu: graafiliselt kujutatakse kasvav puu, mille tüvi tähistab ürgisa, üha hargnev oksastik järglasi. Genealoogia aitab selgitada varanduslikke, sotsiaalseid, poliitilisi suhteid, seotud eriti heraldikaga. Valitsejate põlvnemislugusid, mis põimusid mütoloogiaga, koostati juba Vana-Idamaade ja Antiikajal
· Eksistentsiaal-humanistlik teraapia : filosoofiline vestlus nt elumõtte üle · Käitumuslik teraapia : tehnikad, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele ; süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening, käitumise tingimine. · Kognitiivne teraapia : mõtetega töö nt irratsionaalsete mõtete leidmine, nende stoppamine, suunamine, modifitseerimine, alaneva noole tehnika, toimetulkukaardid. · Perekonnateraapia: genogrammid, skulptuurid, rollimängud, pereelu kronoloogia, vastandumine, piiride seadmine, mitteteadved positsioon. · Lahenduskeskne nõustamine : Steve deShazer ja Insoo Kim Berg Milwaukees 1970- 80ndad. Iga probleem sisaldab lahendust. Eesmärgiks on keskenduda selle leidmisele. Kui asi ei ole katki, ära paranda seda! Kui sa tead, mis sind aitab, tee seda rohkem!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
