seljaajju dorsaaljuurte kaudu, lõpnedes dorsaalsarvede hallaines, I, II rakukihis. Projektsioon taalamusse, edasi somatosensoorsesse ajukoorde · Ajukoore aktiivsusest sõltub valu afektiivne & motivatsiooniline tulem. Afektiivset komponenti vähendavad opiaadid. · PAG keskajus, selle piirkonna ärritamisel analgeesia- muud sensoorsed modaalsused ei ärgastu. Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest. Lõpeb seljaaju dorsaalsarvede interneuronitel. Sünapsites 5-HT. Alanev kontrollmehhanism. Valutajuga seotud ajukoore & koorealused alad. Primaarne & sekundaarne somatosensoorne koor (S1, S2,) vöökääru eesmine osa (ACC), insula, taalamus & prefrontaalne koor (PF). Teised regioonid: primaarne- & lisa motoorne koor (M1, SMA), tagumine kiirukoor (PPC), vöökääru tagumine osa (PCC), basaalganglionid (BG), hüpotaalamus (HT), mandelkeha (AMYG), parabrahhiaaltuumad (PB) & PAG. Alanevad supraspinaalsed teed, mis moduleerivad valuülekannet seljaajus40 .
ta on organismi kui ühtse terviku lahutamatu osa. Närvisüsteem on organismis toimuvate eluprotsesside peamine regulaator. 7. Süda ja veresoonkond (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk.184-231) 7.1. Veresooned Inimese kehas ringlemisel voolab veri südamesse ja südamest välja veresooni mööda. Veresooni, mis algavad südamest ning viivad verd elunditesse ja kudedesse nimetatakse arteriteks (kopsuveenid, aort, alanev aort, ülakeha arterid, maoarter jne). Arterid, väljudes südamest, muutuvad järjest peenemaks - moodustuvad arterioolid, edasi kulgedes ahenevad veelgi, muutudes verekapillaarideks (kopsu verekapillaarid, ülakeha verekapillaarid, alakeha verekapillaarid jne.). Verekapillaarid kogunevad ja liituvad taas suuremateks soonteks - veenuliteks ja edasi veenideks.(kopsuarter(-tüvi), ülemine õõnesveen, alumine õõnesveen, maksaveenid jne.). 7.2. Veresooned jagunevad:
endodermi sooltoru moodustumine: eessool, tagasool, kesksool endoderm, mis paikneb algselt n-ö lehena, rullub hiljem torujaks struktuuriks ja tekib ürgsool; see jaotub ees- ja tagasooleks, hiljem lisandub ka kesksoole piirkond - eessool - neel, söögitoru, magu, osa 12-sõrmiksoolest, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas - kesksool - 12-sõrmik e tühisool, niudesool, peensool, umbsool, ussiripik, osa jämesoolest - tagasool - ristikäärsool, alanev ja sigmakäärsool, pärasool mõisted: ürgne suuava/stomodeum - blokeeritud endodermaalsete rakkudega, mis ühinevad suu ektodermiga anaalava/proktodeum - algselt blokeeritud kloaagi membraaniga kloaagi piirkonna areng - kloaagi üheks osaks on allantoisi e kusekoti alumine osa, mis hilisemas arengus laieneb urogenitaalsiinuseks (sellest areneb kusepõis ja kusiti); kloaagi membraani piirkonnas kohtuvad ekto- ja endoderm, tekib ürgne pärak e proktodeum
Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigrandiendi tõttu. Suurem osa (~80%) esmauriinis olevast verest imendub tagasi kogunemistorukestes, see on fakultatiivne vee tagasiimendumine. Neerutorukeste süsteemi Helene lingu alanev ja ülenev säär ning neid ümbritsevad veresooned töötavad ühtse süsteemina: Helene lingu alanev säär ei lase läbi Na+, vett laseb hästi läbi. Ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Vee tagasiimendumine torukeste alanevas osas soodustab Na tagasiimendumist torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üle läinud Na+ soodustab omakorda vee väljumist Helene lingu alanevast säärest. Niisugune uriini kontsentreeriv mehhanism kannab nime
Sugulus Side kahe või enama inimese vahel, mis põhineb ühe isiku põlvnemisel teisest või paljude isikute põlvnemisel ühest või mitmest ühisest esivanemast. Faktiline - bioloogiline e. Veresugulus Juriidiline/õiguslik - tsiviilsugulus Kellegagi ühise(i)st esivanema(i)st põlvnev isik, kellegagi ühte ja samasse suguvõssa kuuluv isik http://www.eki.ee/dict/ekss/ekss.html. Sugulusliin Otsejoones sugulus isa- poeg, vanaisa-lapselaps Ülanev Alanev Külgjoones õde-vend (ka poolõde-vend) Sugulusaste ülanejate ja alanejate sugulaste vahel olev sündide arv. Hõimlus Abielu kaudu abikaasal ja tema sugulastel tekkiv õigussuhe teise abikaasa sugulastega ja teise abikaasaga: Faktiline Juriidiline KoosRS ,,PKS § 80(1¹) Ühe registreeritud elukaaslase sugulased on teise registreeritud elukaaslase hõimlased." Hõimlusliin; hõimlusaste
nõus ja ei taha süsteemi muuta olukorraga nõus, kuid ei saa süsteemi muuta Kumb on siis õige lähenemine? Mõlemad? Üks punkt ühes, teine teisest. Sotsiaalne mobiilsus Inimeste liikumine ühest kihist (klassist) teise. Mobiilsus näitab ühiskonna struktuuri püsivust. Nt töökoha vahetamine. · Ühendav mobiilsus liikumine (töökoha vahetamine) madalamast kihist kõrgemasse · Alanev mobiilsus kõrgemast madalamasse · Horisontaalne mobiilsus sama kihi siseselt töökoha vahetamine · Põlvkonna sisene mobiilsus inimese hilisem töökoht võrreldes tema varasema töökohaga; staatuse muutused töökarjääri jooksul · Põlvkondade vaheline mobiilsus inimese töökoht võrreldes tema vanemate töökohaga Mobiilsustabel Kui paljud inimesed on oma positsiooni vahetanud ja kui paljud on säilitanud. Kirjeldab
Pikaajaline tööpuudus sunnib töötuid aktsepteerima töö saamiseks ka madalamat palgataset kui üldine turutasakaal hetkel pakub. Ettevõtjad on huvitatud oma kaupade müügist ning on selle tõttu nõus hindu alandama. Nende protsesside tagajärjel tekib surve kogunõudluse-kogupakkumise tasakaaluhinna ja tasakaalupalga alanemisele. Samaaegselt toob toomissisendite hinnalangus kaasa aga nende suurema kasutamise ning tootmismaht hakkab kasvama. Alanev palgatase suurendab omakorda tööhõivet. Selle tulemusel jõuab tootmismaht ressursside täishõive ehk potentsiaalse tootmismahu tasemele Q*. Hinna- ja palgatase alaneb pikaajaliselt tasemele P1 ning tasakaal saabub punktis E1. Klassikalised kogunõudluse-kogupakkumise mudelid on efektiivselt toimivad ainult juhul, kui hinnad ja palgad on täielikult paindlikud. Pika perioodi jooksul kohanduvad nii hinnad kui ka palgad uue turusituatsiooniga
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisema...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi (loogiline:D:D) 1. Nefron ja tema ehitus Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed. 2. Uriini teke URIINI TEKE JAGUNEB : 1. Esmase uriini teke toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid)
.. Tekitab inimeste vahel ebavõrdsust. Mida nõrgem on seos sotsiaalse päritolu osas, seda avatum on ühiskond, riik. Sotsiaalne mobiilsus. Inimese liikumine ühest kihist (klassist teise). Vähene mobiilsus vanemate sotsiaalne staatus mõjutab tugevalt laste staatust, inimesed ei liigu ühest klassist teise võrreldes oma vanematega. Ülenev mobiilsus liikumine (töökoha vahetamine) madalamast kihist kõrgemasse. Alanev mobiilsus kõrgemast madalamasse Horisontaalne mobiilsus sama kihi siseselt töökoha vahetamine Põlvkonna sisene mobiilsus inimese hilisem töökoht võrreldes tema varasema töökohaga; staatuse muutused töökarjääri jooksul. Põlvkondade vaheline mobiilsus inimese töökoht võrreldes tema vanemate töökohaga. Sotsiaalset mobiilsust uuritakse tabelite abil. Mida rohkem on vähem mobiilseid inimesi, seda püsivam on ühiskond. Mobiilsuse mõjutegurid:
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
· Kõigi sensoorsete süsteemide ülenevatest närvikiududest hargnevad ühendused retikulaarformatsiooni ehk retikulaarsesse aktivatsioonisüsteemi (RAS) · Sensoorse stimulatsiooni saabumine aktiveerib seetõttu automaatselt retikulaarformatsiooni kaudu ajukoore · Aktiveerimata ajukoor ei töötle sensoorseid stiimuleid, kuid optimaalselt erutatud ajukoor tunneb signaalid kiirelt ära ja töötleb neid kiiresti Aktivatsioon ja tippsooritus ning agressiivsus ja viha 2 · RAS-il on ka alanev kulgla, mis mõjutab motoorseid funktsioone. Oletatakse, et RAS-i alanev kulgla võib osaleda reaktsioonide koordineerimises ja kiirendamises ajukoore kõrgema aktivatsiooni korral · Kõrgema valmisoleku seisundis töötleme infot kiiremini ja paremini ning motoorse ajukoore aktiveerimisel reageerime kiiremini ja täpsemalt kui muidu Ajukoore aktivatsiooni hindamine · Ajukoore aktiivsuse ajaliselt parima lahutusvõime saab elektroentsefalogrammiga (EEG), temale järgnevad funktsionaalsed
· Varaline seotus kooselus ja abielus PEREKOND Sugulus · sugulus side inimeste vahel, mis põhineb ühe isiku põlvnemisel teisest või paljude isikute põlvnemisel ühisest esivanemast: faktiline - bioloogiline e geneetiline e veresugulus juriidiline tsiviilsugulus, sh sotsiaalne sugulus · sugulusliin: otsejoones sugulus: · ülenev · alanev külgjoones sugulus · sugulusaste Hõimlus · Hõimlus - abielu kaudu abikaasal (ja tema sugulastel) tekkiv õigussuhe teise abikaasa sugulastega (ja teise abikaasaga): faktiline juriidiline · Hõimlusliin · Hõimlusaste · 1.3 Suguluse ja hõimluse õiguslik tähendus Põlvnemine põlvnemine - indiviidi pärinemine oma eellasest, mis on seaduses ettenähtud korras tõestatud:
Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigrandiendi tõttu. Suurem osa (~80%) esmauriinis olevast verest imendub tagasi kogunemistorukestes, see on fakultatiivne vee tagasiimendumine. Neerutorukeste süsteemi alanev ja ülenev säär ning neid ümbritsevad veresooned töötavad ühtse süsteemina: Henle lingu alanevsäär ei lase läbi Na+ (soola), vett laseb hästi läbi. Ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Vee tagasiimendumine torukeste alanevas osas soodustab Na tagasiimendumist torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üle läinud Na+ soodustab omakorda vee väljumist Henle lingu alanevast säärest. Niisugune uriini kontsentreeriv mehhanism kannab nime vastuvoolu süsteem,
Viiekordne suurenemine vaid poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi alanev põhjavee tase, kahaneb külvi pind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima viiekümne aasta jooksul üha keerulisemaks. Metsad langevad samuti inimkonna suurenevate nõudmiste ohvriks, kusjuures metsapindala kahanemine on suurim arengumaades. Metsamaa pindala inimese kohta väheneb aastaks 2050 praeguselt 0,56 hektarilt 0,38 hektarile nii rahvastiku üldise kasvu kui ka metsamaa
välja allantois (kusekott) Sooltoru moodustumisel külgplaadi mesodermi mesenhümaalsed rakud (soole silelihased) ümbritsevad endodermi (vooderdab sooltoru ja näärmed) Eessool: neel, söögitoru, magu, osa 12 sõrmiksoolest, neelutaskute näärmete epiteel, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas Kesksool: 12 sõrmik- tühisool - niudesool = peensool, umbsool- ussiripik- ülenev ja ristikäärsool= jämesoole I osa Tagasool: ristikäärsool – alanev ja sigmakäärsool - pärasool = jämesoole II osa Varases arengus teeb moodustuv sooltoru läbi rotatsioonilise vastupäeva liikumise Inimesel 6-8 arengunädalal soolestik kasvab kiiremini kui embrüo kehaõõs mahutada jõuaks – väljasopistumine nabavääti Alates 9. nädalast liigub soolestik tagasi kehaõõnde Eessool ja tagasool lõpevad umbselt; suu ja anaalpiirkonnas endoderm ja ektoderm puutuvad kokku 47
Viiekordne suurenemine vaid poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi alanev põhjavee tase, kahaneb külvi pind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima viiekümne aasta jooksul üha keerulisemaks. Metsad langevad samuti inimkonna suurenevate nõudmiste ohvriks, kusjuures metsapindala kahanemine on suurim arengumaades. Metsamaa pindala inimese kohta väheneb aastaks 2050 praeguselt 0,56 hektarilt 0,38 hektarile nii rahvastiku üldise kasvu kui ka metsamaa
Viiekordne suurenemine vaid poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi alanev põhjavee tase, kahaneb külvi pind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima viiekümne aasta jooksul üha keerulisemaks. Metsad langevad samuti inimkonna suurenevate nõudmiste ohvriks, kusjuures metsapindala kahanemine on suurim arengumaades. Metsamaa pindala inimese kohta väheneb aastaks 2050
miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine ainult poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliike säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaa ressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi - alanev põhjavee tase, kahanev külvipind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine - viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima viiekümne aasta jooksul üha keerulisemaks. Metsad langevad samuti inimkonna suurenevate nõudmiste ohvriks, kusjuures metsapindala kahanemine on suurim arengumaades. Metsamaa pindala inimese kohta väheneb aastaks 2050 praeguselt 0,56 hektarilt 0,38 hektarile nii rahvastiku üldise
määr on const st pos nõudlussokk, mis viib tööpuuduse selle loomulikust määrast madalamale, toob kaasa inflatsiooni taseme kasvu · Kõvera kuju oleneb eeskätt tööturu tingimustest, "lame" -alanev töötus tõstab inflatsioonitaset vaid veidi, "järsk" tähendab vastupidist · kõverat nihutavad mitmed asjaolud: esmajoones pakkumisssokid, produktiivsuse kasv ja möödunud perioodi inflatsiooni ning palgaootuste vastastikune mõju; · Kõvera kompromissis võib esineda asümmeetria: alanev töötusemäär tõstab inflatsioonitaset, kuid kõrgem töötusemäär ei tarvitse inflatsiooni alandada; 44 · Kõver kirjeldab palku, töötaolekut ja inflatsiooni möödunud perioodi inflatsiooniga kohandumise protsessis. Pikaajaline Phillipsi kõver on vertikaalne töötuse loomuliku määra tase, sest pikal perioodil puudub
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks...
kogu oma elu. Ainsaks erandiks võivad olla väga õnnelikud või andekad inimesed. Klassisüsteemid põhinevad paralleelselt nii omandatud kui ka omistatud staatusel. Võrreldes vanemate ja laste staatuseid, räägime põlvkondade vahelisest mobiilsusest. Kui võrdleme inimese staatust tema elu jooksul, siis on tegu põlvkonnasisese mobiilsusega. Mobiilsus ehk inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev. Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset
Seedetrakt Suuõõs (cavum oris) Kõri (pharynx) Neel (larynx) Söögitoru (oesophagus) Magu (ld ventriculus, kr gaster) Peensool, mille osad on: – kaksteistsõrmiksool (duodenum) – tühisool (jejunum) – niudesool (ileum) Jämesool (colon), mille osad on: – umbsool (caecum) – ussripik (appendix) – ülenev käärsool (colon ascendens) – risti käärsool (colon transversum) – alanev käärsool (colon descendens) – sigmasool (colon sigmoideum) Pärasool (rectum) koos pärakuga Seedimises osalevaid ensüüme tootvad elundid on: süljenäärmed (glandulae salivarae), kõhunääre (pancreas), maks (hepar), sapipõis (vesica fellea). 76 Ensüümid viiakse juhade kaudu seedetrakti. Suuõõs Suuõõne sisepind on kaetud limaskestaga, suus on hambad (täiskasvanud inimesel 32 hammast),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
