1.)Abiellumisiga- (1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. (2) 15-18-aastane alaealine vib abielluda oma vanemate vi eestkostja kirjalikul nusolekul. 2.)Abielu ei vi slmida -Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. -Kui ks vi mlemad abiellujad ei ole otsustusvimelises seisundis. Sel juhul mratakse abielu slmimiseks uus aeg. -Kui abielluja ei ole abiellumisealine. -Isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus. -Otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel. -Vendade ja dede ning poolvendade ja dede vahel. -Lapsendajate ja lapsendatute, samuti he isiku poolt lapsendatute vahel. -Isikute vahel, kellest vhemalt hele on mratud eestkostja tema piiratud teovime tttu. -Samast soost isikuga. -Vaimuliku igus keelduda abielu slmimisest 3.)Abielu tekib abiellumise ehk abieluslmimise tagajrjel. Seda toimingut nimetatakse ka laulatuseks. -Tegevused laulatuse lbiviimisel -Kontrollitakse abielu kehtivust.
Personalitöö Asjaajamistöö Hankespetsialisti tegevus Haldustöötajate tegevus Infotehnoloogide tegevus AMETNIKU TEENISTUSSE VÕTMINE Vähemalt keskharidus Teovõimeline EV kodanik Eesti keele oskus TEENISTUSSE EI LUBATA ISIKUT: Karistatus kuriteo eest Kohtuotsusega ära võetud teatud ametikohal tegutsemise õigus Vahetu alluvus abikaasale, elukaaslasele, ülenejate ja alanejate sugulastega ÕIGUSTEADUS AMETIKOHALE ASUMISEKS VAJALIKUD DOKUMENDID: Taotlus ja kinnitus, et ei esine teenistusse asumise välistatavaid asjaolusid Elulookirjeldus Tunnistus, diplom Isikut tõendav dokument AMETIKOHALE NIMETAMINE Toimub ametiasutuse juhi poolt haldusaktiga - käskkiri, korraldus TÖÖLEPINGUT EI KOOSTATA! Ametnik annab ametivande Ametijuhend TÖÖKORRALDUSE REEGLID:
Abielu on inimese riigi poolt registreeritud kooselu vorm. 1. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate ühine soov. 2. Abielu ei või sõlmida: · Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. · Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. · Kui abielluja ei ole abiellumisealine. · Isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. · Otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel. · Vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel. · Lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. · Isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu. · Samast soost isikuga. 3. Abiellumiseks peab inimene olema 18-aastane ja ei tohi olla abielus. 4. 15-18-aastased võivad abielluda oma vanema(te) või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 5
Töötaja teeb avaliku võimu teostamise toetavat tööd: Raamatupidamine Personalitöö Asjaajamistöö Hankespetsialisti tegevus Haldustöötajate tegevus Infotehnoloogide tegevus Ametniku teenistusse võtmise tingimused: Vähemalt keskharidus, teovõimeline, EV kodanik, Eesti keele oskus Teenistusse ei lubata isikut: Karistatud kuriteo eest, kohtuotsusega ära võetud teatud ametikohal tegutsemise õigus, vahetu alluvus abikaasa, elukaaslase, ülenejate ja alanejate sugulastega Ametikohale asumiseks vajalikud dokumendid: Taotlus ja kinnitus, et ei esine teenistusse asumis välistavaid asjaolusid Elulookirjeldus Tunnistus, diplom Isikut tõendav dokument Ametikohale nimetamine: Toimub ametiasutuse juhi poolt haldusaktiga käskkiri, korraldus TÖÖLEPINGUT EI KOOSTATA Ametnik annab ametivande Ametijuhend Töökorralduse reeglid: Tööaja algus ja lõpp, enne riigipühi töötamine Puhkeajad
paljude isikute põlvnemisel ühest või mitmest ühisest esivanemast. Faktiline - bioloogiline e. Veresugulus Juriidiline/õiguslik - tsiviilsugulus Kellegagi ühise(i)st esivanema(i)st põlvnev isik, kellegagi ühte ja samasse suguvõssa kuuluv isik http://www.eki.ee/dict/ekss/ekss.html. Sugulusliin Otsejoones sugulus isa- poeg, vanaisa-lapselaps Ülanev Alanev Külgjoones õde-vend (ka poolõde-vend) Sugulusaste ülanejate ja alanejate sugulaste vahel olev sündide arv. Hõimlus Abielu kaudu abikaasal ja tema sugulastel tekkiv õigussuhe teise abikaasa sugulastega ja teise abikaasaga: Faktiline Juriidiline KoosRS ,,PKS § 80(1¹) Ühe registreeritud elukaaslase sugulased on teise registreeritud elukaaslase hõimlased." Hõimlusliin; hõimlusaste 34 Suguluse ja hõimluse õiguslikud tagajärjed
· varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus · teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend · riigilõivu tasumist tõendav dokument. Millised tegurid võivad takistada abielusõlmimist? Abielu ei sõlmita isikute vahel, kellest üks on juba abielus, otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel, lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. Lisaks on keelatud meie riigis abielu samast soost isikuga. Selgita, mis on abieluvaraleping. Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaraleping on dokument, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes (erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel
makse). Millal lõppeb elatisraha maksmine? Lõpeb ära kohe siis, kui see inimene, kes saab elatisraha, uuesti abiellub. Kohtuväliselt koostatakse ülalpidamisleping notariaalses korras. Ülalpeetavad isikud on: · alaealised lapsed · lapsed, kes on küll 18a, kuid kes õpivad kas põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses (kuni 21a.) · täisealised alanejad ja ka ülenejad sugulased, kui nad on abivajavas olukorras Kõigepealt täidetakse ülalpidamiskohustus alanejate suhtes. Täisealised lapsed on kohustatud ülal pidama oma eakaid vanemaid. Täisealised õed ja vennad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi õdesid ja vendi kui on olukord, et seda ülalpidamist ei saa teostada need, kes on selleks esialgselt kohustatud (vanemad). Vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama kui vanemad ei täida oma ülalpidamiskohustust. Kui kokkuleppele ei jõua, siis pöördutakse kohtusse. Alimendid ühele lapsele elatisraha ei tohiks
Eestis mitte elav isik võib Eestis elava Eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul.Lapsendamise otsus:Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (§ 85). Lapsendamise õiguslikud tagajärjed: Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes võrdseks sugulastega isiklike ning varaliste õiguste ja kohustuste osas. Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustest oma vanema ja tema sugulaste suhtes.Lapsendamise kehtetuks tunnistamine ja vanema õiguste äravõtmine: Kohus võib lapsendamise kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui ilmneb, et on rikutud käesoleva seaduse § -des 74-76 ja 78-82 sätestatud tingimusi, samuti kui lapsendamine oli näilik
vanavanemad, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. (3) Kui pärandi avanemise ajaks on isa- või emapoolne vanavanem surnud, astuvad tema asemele tema alanejad. Kui tal neid ei ole, pärib tema osa sama poole teine vanavanem. Kui ka teine vanavanem on surnud, pärivad tema alanejad. (4) Kui pärandi avanemise ajaks on surnud mõlemad isa- või emapoolsed vanavanemad ning neil ei ole alanejaid sugulasi, pärivad teise poole vanavanemad või nende alanejad. (5) Alanejate astumisel oma vanemate asemele kohaldatakse esimese järjekorra pärijate kohta käivaid sätteid. Abikaasa seadusjärgse pärijana: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist; 3) vanavanemate kõrval poole pärandist, kui aga mõni vanavanem on surnud, siis ka tema osa. (2)
pdf (21.09.2006). 9 põhiseadusliku kaitse all (Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse art 6 lg 1)2. Üksmeelel ollakse aga Abikaasa ja sugulaste pärimisjärglus ei ole siiski erapärimisjärgluse põhimõttest lähtuvalt ainus selles osas, et pärandaja alanejate ja abikaasa sundosaõigus on põhiseadusliku kaitse all. võimalus pärimisjärglust korraldada. Teoreetiliselt võivad ka teised eraisikud seadusjärgseteks pärijateks olla, nagu näiteks ühisesse majapidamisse kulunud pereliikmed, hooldekodud, kus
veendumaks lõplikult, et laps on saanud normaalse kodu. Pärast lapsendamist kaotab bioloogiline vanem kõik õigused ja kohustused lapse suhtes ja need saab lapsendaja (ibid.). 11 Lapsendamine Lapsendamine toob endaga kaasa lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Lapsendamisega tekivad lapsendatu ja tema alanejate sugulaste ning lapsendajate ja nende sugulaste vahel võrdsed isiklikud ja varalised õigused-kohustused (Kaseoja 1997). Last võib lapsendada vanemate kirjaliku nõusoleku korral. Viimast ei ole vaja juhul, kui vanemlikud õigused on ära võetud või kui vanemad on tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks. Otsuse lapsendamise kohta langetab kohus. Lapsendajaks võib olla Eestis alaliselt elav vähemalt kahekümneviie aastane isik, kes on
4 4) Kui kas või üks vanematest või eestkostja ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus anda abiellumisloa ühe vanema või eestkosteasutuse avalduse alusel. Kohus annab abiellumisloa, kui abiellumine vastab alaealise huvidele. § 4.Abielu sõlmimise takistus Abielu ei või sõlmida: 1) isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus; 2) otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja -õdede, lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel; 3) isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu (välja arvatud käesoleva seaduse § 3 2.-4. lõikes nimetatud juhtudel). 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis Abielu vorme on ajaloos olnud väga erinevaid, alates ürgsest polügaamiast, kus inimesed elasid grupiti, lõpetades kristliku abieluga
Lapse ja lapsendaja kohtumine. Lapsele lapsendamise asjaolude selgitamine. Lapsendaja informeerimine lapse elukäigu jms kohta. Lapsendamine toimub lapse huvides. Lapsendamisavaldus ei tohi olla tingimuslik ega tähtajaline ning see tuleb esitada isiklikult. Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel. Lapsendamine jõustub kohtumääruse jõustumisel. Lapsendamise õiguslikud tagajärjed-laps omandab lapsendaja(te) (ühise) lapse staatuse. Lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega lõpevad. Teise abikaasa lapse lapsendamisel, kui ta lihane vanem on surnud, ei lõpe lapse sugulussuhe tema sugulastega. Lapsendamisel on võimalik lapse nime muuta-uus eesnimi ja lapsendaja(te) perekonnanimi. Lapsendaja on kohustatud last ülal pidama alates ajast, mil lapse vanemad on andnud lapsendamiseks vajaliku nõusoleku ja lapsendaja on võtnud lapse enda hooldada. Lapsendaja annab ülalpidamist enne lapse vanemat
anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. § 101. Eestkostja aruanne
anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. § 101. Eestkostja aruanne
surma või püüdis seda teha, võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu jne (vt loetelu PärSi §-s 6). 3. Pärimine seaduse järgi. Pärimise õiguslikuks aluseks võib olla kas seadus või pärandaja viimne tahe. Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testament ega pärimislepingut (PärS § 10). PärS seab sugulased kolme järjekorda pärandaja ning tema ülenejate ja alanejate sugulaste sugulusseoste alusel. PärS järgi tekib esimesena õigus pärida lastel ja abikaasal. Kui need puuduvad või loobuvad pärandist, läheb pärimisõigus edasi teistele kaugematele sugulastele, kelleks võivad olla vanemad või nende puudumisel vennad-õed. Seadusjärgse abikaasa ja sugulaste puudumisel on seadusjärgseks pärijaks kohaliku omavalitsuse üksus või riik (PärS § 11, 18).
tulevaste põlvede tervise eest ja nende kaitse järglastele kahjulike lähisugulus-seksuaalkontaktide eest, kui ka ühiskonnaliikmete seksuaalse enesemääratluse põhimõtete kaitse, samuti nende tulevase elu legitiimsuse tagamine nii perekonna,- üldtsiviil- ja muus plaanis. Kehtiva Perekonnaseaduse § 4 sätestab ühe peamise abielu sõlmimist takistava tõkkena, et ei ole lubatud abielu sõlmimine otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede, poolvendade ja õdede, lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel. Karistusseadustiku § 144 sätestab suguühenduse keelu alaneja sugulasega ja näeb karistusena ette kuni 5-aastase vangistuse vanema, vanema õigustega isiku või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühendusse astumise eest. Statistilised andmed laste suhtes toime pandud seksuaalvägivalla kohta on erinevates riikides
(3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. Perekonnaseadus § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. kui kolmandaks isikuks vanem ise ja ta kingib midagi eestkostetavale ja kui ei teki tsiviilkohustusi,siis on see lubatud (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. jäetud lisamata see,et välja arvatud juhul,kui eestkostetavale ei teki tsiviilkohustusi.Kui lähisugulased tahaksid kingitust teha,siis alla 7 aastased ei saaks seda kingitust vastu võtta selle §-i järgi (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3
(3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. Perekonnaseadus § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. – kui kolmandaks isikuks vanem ise ja ta kingib midagi eestkostetavale ja kui ei teki tsiviilkohustusi,siis on see lubatud (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. – jäetud lisamata see,et välja arvatud juhul,kui eestkostetavale ei teki tsiviilkohustusi.Kui lähisugulased tahaksid kingitust teha,siis alla 7 aastased ei saaks seda kingitust vastu võtta selle §-i järgi (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3
Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. Lapsed, kellel on ühine isa ja ema, on vennad või õed. Lapsed, kellel on ühine isa, kuid eri emad, või ühine ema, kuid eri isad, on poolvennad või poolõed. Sugulusaste määratakse ülenejate ja alanejate sugulaste vahel oleva sündide arvu järgi. 250. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. Lapsed, kellel on ühine isa ja ema, on vennad või õed. Lapsed, kellel on ühine isa, kuid eri emad, või ühine ema, kuid eri isad, on poolvennad või poolõed. Sugulusaste määratakse ülenejate ja alanejate sugulaste vahel oleva sündide arvu järgi. (PKS § 80) 383. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? Täisealised isikud, kes on omavahel otsejoones sugulased on kohustatud ülalpidamist andma alaealisele lapsele. Samuti põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses põhi- või keskhariduse omandamist jätkavale täisealisele lapsele, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja muule otsejoones sugulasele, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
