olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel. Piiratud isiku üle seatakse eestkoste ja kohus otsustab, millised tehingud see isik võib teha ainult eestkostja nõusolekul. Füüsiliste isikute puhul on oluline seos teiste subjektidega, eriti sugulus ja hõimlus. Sugulus- kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased otsejoones, sealjuures ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased aga lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole sugulased otsejoones, siis on nad sugulased külgjoones. Lapsendatud ja nende alanejad sugulased loetakse võrdseks sugulastega. Abikaasa sugulased on teisele abikaasale hõimlased, kusjuures hõimlus ei lõppe selle abielu lõppemisega. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Kui seda
kehtetu, kuni tehingu teinud isik on selle heaks kiitnud. Kui isik vaimutegevuse ajutise häire mõjul tegi endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta on teinud tehingu otsustusvõimetuna (vt TSÜS §13). Füüsiliste isikute puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega. Eriti oluline on sugulus ja hõimlus. Sugulus on ühe isiku põlvnemine teisest, sellisel juhul on nad sugulased otsejoones. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole sugulased otsejoones, on nad sugulased külgjoones. Lapsed, kellel on ühine ema ja isa, on vennad ja õed, kusjuures lapsendatud ja nende alamad sugulased loetakse võrdseks sugulastega. Abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. Hõimlus ei lõpe abielu lõpemisega. Et tädi Maali ka aru saaks: Kord hõimlane, siis igavesti hõimlane.
mõjutab oma huve. Otsustusvõimetu isiku poolt tehtud tehingu on hõljuvalt kehtetu kuni tehing on õigustanud. Kui tegi omale ilmselt kahjuliku tehingu siis eeldatakse et ta on teinud tehingu otsusvõimetuna(süs 10). Füüsiliste isiku puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega. Olulised on sugulus ja hõimlus. Sugulus on siis kui üks isik põlvneb teisest, sel juhul on nad sugulased otsejoones. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased alanejad sugulased on nende lapsed ja järglased, kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole sugulased otsejoones on nad sugulased külgjoones. Lapsed kellel on ühine ema ja isa, kusjuures lapsendatud ja nende alamad sugulased loetakse võrdseks sugulastega. Abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. Hõimlus ei lõpe abielu lõpemisega. Kord hõimlane siis igavesti hõimlane. Isiku osalemine juures määrata
pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Pärimisseaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Kolmes järjekorras on pärijad. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. ) Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja 102 nende alanejad sugulased 288. Milline on abikaasa seisund pärijana? 1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:
Varalahusus - tekib samuti poolte kokkuleppel abiellumisel või seatakse vara juurdekasvu tasaarvestuse vararežiimiks abieluvaralepinguga. Varalahususe korral käsitletakse abikaasasid varalistes suhetes üksteisest eraldiseisvate isikutena, kes ei ole teineteisega abielus 382. Mis on sugulus? Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. Lapsed, kellel on ühine isa ja ema, on vennad või õed. Lapsed, kellel on ühine isa, kuid eri emad, või ühine ema, kuid eri isad, on poolvennad või poolõed. Sugulusaste määratakse ülenejate ja alanejate sugulaste vahel oleva sündide arvu järgi. (PKS § 80) 383. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
