tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustus- võimeline. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. Kui testamendi tegemisel on rikutud eelmises lauses sätestatud keeldu, on testamendis tühised ainult need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes. Omakäeliselt kirjutatud testament Testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt
Teenistusse ei tohi võtta isikuid, keda on karistatud tahtlikult sooritatud kuriteo eest või kes on seotud olnud korruptiivse tegevusega. Samuti võib kohus keelata isikul tulevikus teatud ametnikukohal töödata läbiviidud kohtuotsuse alusel. Samuti ei või ametnikuna töödata isik, kes on tema ametikohta kontrolliva ametniku või juhi alaneja, abikaasa või vabaabielukaaslane või vanavanem või kes on ametniku või tema abikaasa või vabaabielukaaslase vanem või vanema alaneja. Käsikirja alusel ametisse nimetamine Avalikul teenistujal ei ole töölepingut vaid selle asemel on käsikiri. Käsikirja pannakse kirja, kellena ametnik teenistusse astub ja mis kuupäevast ta ametisse on määratud. Sealhulgas märgitakse ära tema palgaaste, mida mööda on tulevikus võimalik kõrgemale või madalamale liikuda. Näiteks üks karistusmeetod on teatud perioodiks ühe palgaastme võrra madalamale viimine (maksimaalselt üheks aastaks). Palga
omavalitsusüksus või riik. Sugulased seadusjärgsete pärijatena : (1) Sugulased pärivad kolmes järjekorras. (2) Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. (3) Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad: (1) Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. (2) Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu. (3) Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja kaudu. (4) Kui pärandaja ja pärija surid samal päeval ning ei ole võimalik kindlaks teha, kumb neist suri varem, loetakse, et nad on surnud ühel ajal. Sel juhul ei päri nad teineteise järel ja kohaldamisele kuulub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu
Seadus:Perekonnaseadus Paragrahv:1 Kooseluseadus 1 1 d) Millised asjaolud välistavad abielu, millised kooselu sõlmimise? Abielu välistavad: veresugulus, lapsendamissuhe, mitu samaaegset abielu, samasooliste isikute abielusoov. Kooselu välistavad: ühe isiku samaajaline abielu või kehtiv kooselu, kooselu ei saa sõlmida üleneja ja alaneja sugulane, ei või kooselu sõlmida õe, venna, poolõe või poolvennaga, lapsendamissuhe, Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 2, 3, 4 Kooseluseadus 2 e) Kuidas võivad olla reguleeritud abikaasade ja registreeritud elukaaslaste varasuhted? Abikaasad ja elukaaslased saavad valida varasuhte abiellumisavaldusega või abieluvaralepingu. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 24
Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps (lapsevanem) ei täida ülalpidamise kohustust ÜLALPIDAMINE ÜLALPIDAMIST ON ÕIGUSTATUD SAAMA: Alaealine laps Laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama ELATIS Ülalpidamiseks makstav raha, igakuiselt Elatise suurus ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast Kohus võib vähendada elatise suurust mõjuvatel põhjustel – vanema töövõimetus või teise laste olemasolu ELATISE TAOTLEMINE Omavaheline kokkulepe, vabatahtlikult Kohtu kaudu: hagimenetlus (suurema summa nõudmiseks) või
• Registreeritud • Abikaasad on elukaaslased on vastastikku vastastikku kohustatud oma tööga kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ja varaga perekonda ülal pidama ülal pidama Abiellumise piirangud • Abielu saab sõlmida mehe ja naise vahel • Tohivad täisealised isikud • Ei saa otsejoones üleneja ja alaneja sugulane ning vend ja õde ning poolvend ja poolõde • Ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus Abielu tühisus • Kui abielus on samast soost isikud • Abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või • kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet Abielu lõppemine • Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse • Abielu võib lahutada kohtuotsusega
pärida. Siis on pärima õigustatud isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Pärimisest loobunul ei ole sundosa saamise õigust. Lepinguga võib loobuda ka õigusest sundosale. Kui pärija loobub oma seadusjärgsest pärimisõigusest teise isiku kasuks, siis kehtib see ainult siis, kui isik, kelle kasuks loobuti, saab pärijaks (pärandaja abikaasa, teised alanejad sugulased). Kui pärandaja alaneja või külgjoones sugulane on lepinguga pärimisest loobunud, siis ei päri ka loobunu alanejad sugulased. PL tühistamine: lepingu või selles sisalduva korralduse võib lepingupoolte eluajal tühistada lepingu sõlminud isikute vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või uue PL-ga. Peale pärandaja surma võib PL tühistamist nõuda isik, kes oleks õigustatud pärima pärimislepingu või selles sisalduva korralduse kehtetuse korral (TsÜS tehingu tühisuse alus)
Abiellumine ja seadus 1. Abielu sõlmimise eeldused: o Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. o Abielluda võivad täisealised isikud. o Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Abielu ei või sõlmida : o Otsejoones üleneja(vanemad ja nende eellased) ja alaneja(lapsed ja nende järglased) sugulane o Vend ja õde ning poolvend ja poolõde. o Isikud, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. o Isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus. o Kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus. o Abielu sõlmimise kinnitamiseks õ...
Perekonna õigus Abielu Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus. Abielluda ei või: 1)samasoolised 2)otsejoones üleneja/alaneja 3)vennad/õed 4)lapsendaja/lapsendatu 5)rohkem kui üks abikaasa (mitme samaaegse abielu puhul kehtib alati esimene) Kui üks abikaasa vahetab abielu kestel sugu loetakse abielu automaatselt lõppenuks teise soo reigistreerimisega rahvastikuregistrisse. Abielu tühisuse alused: 1)abiellunud on samast soost isikud 2)abielu on sõlminud selleks pädevust mitte omav isik 3)vähemalt üks pooltest ei ole avaldanud soovi abiellu...
naise vahel. kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, sõlmida täisealised isikud. kellest vähemalt ühe elukoht 2. Abielu ei või sõlmida isikute on vahel, kellest vähemalt üks on 2. Omavahel ei või abielluda Eestis. juba abielus. ega sõlmida kooselulepingut otsejoones üleneja ja alaneja 2. Kooselulepingut ei või 3. Abielu sõlmitakse sugulane. Samuti õde-vend, sõlmida isikute vahel, kellest perekonnaseisuametniku poolõde-poolvend. vähemalt üks on juuresolekul. kooselulepingu 3. Abielu ja kooseluleping sõlmimise ajal abielus või 4
lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. 3. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari juures või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida. 4. Abielu ei või sõlmida: 1. isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. 2. otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 3. vend ja õde ning poolvend ja poolõde. 5. Leping mis on sõlmitud abikaasade vahel 6. 1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. 7. Ühisvara- see, mis on abielus omandatud, aga lahusvara on isilklik ühe abikaasa vara, mis on isiklikult ostetud, mitte kahe peale. 8
liikmesriigi võrdluses kasvab üksikvanema hoole all keskmiselt 15 protsenti lastest[1]. Üksikvanema hoole all kasvaval lapsel on seadusega määratud õigus saada toetust ja ülalpidamist ka teiselt lapsevanemalt. Perekonna seaduse § 97 järgi on ülalpidamist õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama[2]. Ülalpidamiskohustuse all peetakse silmas üldjuhul elatusraha maksmist. Kõnekeeles kasutatakse elatusraha asemel mõistet alimendid. 2. PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUSE REGULATSIOON Elatusraha suurus määratakse kindlaks perekonna seaduse § 99 alusel. Elatusraha suuruse määramisel lähtutakse õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Ülalpidamise
2) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline auaste; 3) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline väljaõpe; 2 4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev isik (edaspidi elukaaslane) või tegevväelase vanavanem, ametikoha vahetu ülema või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesolevas seaduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. (Pigem suurpere) Nimetatud piirang kehtib ka tegevväelase nimetamisel eespool nimetatud isikute vahetu ülema ametikohale; Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 23 lg 2 (Kohtuniku taandumise kohustus) Kriminaalmenetluse seadustik § 49 lg 1 p 4 (Kohtuniku taandumise kohustus)
osale sihtotstarbe ja nimetab isiku, kes pärandit või selle osa määratud otstarbel peab valitsema (sihtmäärangutäitja). Sihtmäärangutäitjaks võib olla olemasolev õigus- ja teovõimeline füüsiline või juriidiline isik või sihtmäärangu kohaselt selleks loodav juriidiline isik. 19) Eelpärand, sundosa pärimisõiguse järgi Eelpärand on vara, mille on kinkena saanud seadusjärgseks pärijaks olev alaneja sugulane teiste pärijatega pärandajaks olevalt ühiselt ülenejalt sugulaselt selle eluajal. Kingitud vara on eelpärand, kui pärandaja on kinkimisel nii määranud. Sundosa - Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on
Seadus ise aga käsitleb seadusjärgset pärimist enne testamendijärgset. Kui aga pärimisjärgluse selgitamiseks tuleb kõigepealt alati kindlaks teha, kas on tehtud pärimisõiguslik käsutus (korraldus 2) abikaasa või 2) pärandaja alaneja või surma puhuks Verfügung von Todes wegen), siis on selline seaduse ülesehitus metoodilises mõttes üleneja sugulane, pehmelt öeldes kaheldav. Nii ongi näiteks Vene tsiviilkoodeksis testamendijärgse pärimise kohta käivad sätted seadusjärgse pärimise omadest ettepoole tõstetud.
seaduses nimetatud sugulased. Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Sugulased seadusjärgsete pärijatena: Sugulased pärivad kolmes järjekorras. Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad Esimese järjekorra seadus: järgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad: on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Kui pärandi avanemise ajal on pärandaja mõlemad vanemad elus, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad: on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Kui pärandi
(3) Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem. 14. Kellel on õigus saada vanematelt elatist? § 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud Ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama 15. Kes võib taotleda lapsendamist? § 148. Vallalise isiku ja abielus isiku õigus lapsendada (1) Vallaline isik võib lapse lapsendada ainult üksinda. (2) Abielus olevad isikud võivad lapse lapsendada ühiselt. Lapse võib lapsendada ka ainult üks abikaasa, kui: 1) ta lapsendab teise abikaasa lapse; 2) teine abikaasa ei saa lapsendada põhjusel, et ta on piiratud teovõimega. 16
ülalpidamiskohustusi. Ülalpidamissuhete poolteks saavad olla isikud, kes on omavahel otsejoones sugulased. Sellega on kaetud vanemate ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste suhtes, täisealiseks saanud lapse kohustus vanemat ülal pidada, vanavanemate kohustus lapselast ülal pidada ja lapselapse kohustus ülal pidada vanavanemat. Ülapidamisõiguse eelduseks: · Alaealisus (või kestev hariduse omandamine pärast täisealiseks saamist) see tuleb kõnealla alaneja suhulase puhul (nii laps kui ka lapselaps) · Suutmatus ennast ise ülal pidada. See võib puudutada täisealiseks saanud alanejat segulast, kes kehalise või vaimse puude tõttu või muul põhjusel on võimetu endale ise sissetulekut hankima; samuti ülenejat sugulast (vanem, vanavanem). · Vanusepiir, milleni vanemal on kohustus ülal pidada täisealiseks saanud keskhariduse tasandil õppimist jätkavat lapst 21-eluaastaseks saamiseni. 11. Ülapidamiskohustuse ulatus
Kooselulepingu sõlmimise eeldused: Kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis; Teovõimelised täisealised isikud; Piiratud teovõimega täisealine isik (kui ta saab aru kooselulepingu õiguslikest tagajärgedest või kui ei saa, siis eestkostja olemasolul). Kooselulepingu sõlmimist välistavad asjaolud: Vähemalt üks on juba abielus või tal on kehtiv kooseluleping; Sugulased-otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; Vend ja õde, poolvend ja poolõde; Ka siis kui sugulussuhe tekkis või lõppes lapsendamise tagajärjel. Kooselulepingu kehtetus: on rikutud nõuet elukoha, täisealisuse või teovõime kohta; esineb kooselulepingu sõlmimist välistav asjaolu; on rikutud kooselulepingu sõlmimise korda; vähemalt ühel kooselulepingut sõlmida soovival isikul oli kooselulepingu sõlmimise ajal vaimutegevuse
Nõusoleku suhtes kohaldatakse täiendavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses tahteavalduse kohta sätestatut. Vaidluse korral eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal. 2) Isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma. Pärast andmesubjekti surma on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulase, õe või venna kirjalikul nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemiseks nõusolekut ei ole vaja, või juhul, kui andmesubjekti surmast on möödunud 30 aastat. Mitme pärija või muu käesolevas lõikes nimetatud isiku olemasolul on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud neist ükskõik kelle nõusolekul, kuid igaühel neist on õigus nimetatud nõusolek tagasi võtta. Eelpoolnimetatud nõusolekut ei ole vaja, kui töödeldavateks
183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. 53. Kes on seotud isikud ? Isikud on omavahel seotud, kui: 1) isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend; 2) isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; 3) isikule kuulub üle 10% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik. Delikaatsete isikuandmete töötlemiseks tuleb isikule selgitada, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega ning võtta selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldav nõusolek. Andmesubjekti nõusolek kehtib andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast andmesubjekti surma, kui andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti. Pärast andmesubjekti surma on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulase, õe või venna kirjalikul nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemiseks nõusolekut ei ole vaja, või juhul, kui andmesubjekti surmast on möödunud 30 aastat. Isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse: 1) seaduse alusel; 2) välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks;
HKMS §51 lg 1 aga ei välista ka kassaatori enese isiklikku osalemist Riigikohtu istungil (samas 2005:1237). TsMS §218 lg 1 loetleb isikud, kes võivad olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Sellisteks isikuteks on advokaat; isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava; prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. TsMS-s sätestatud esinduse regulatsioon kohaldub ka halduskohtumenetluses. Seega võib esimese- ja teise astme kohtutes lepinguliseks esindajaks olla ka muu isik peale advokaadi, kuid Riigikohtus saab isikut esindada üksnes vandeadvokaat või advokaadi vanemabi. Saaremets juhib aga tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 5.mai 2004.a määrusele
krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid. Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata VV nimekirja kantud või ka muule ühingule maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused. Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha
viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. Omakäeliselt kirjutatud testament: testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kui omakäeliselt kirjutatud testament on esitatud
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
esindatava enda tehingute tegemise vabadust. Ta võib ise teha ka neid tehinguid, milleks ta esindajale volituse andis. Esindatav peab lihtsalt esindaja poolt tehtud tehinguid enda suhtes kehtida laskma. Lepingujärgne: Esindaja kohtus võib olla advokaat/ prokurist/ ,isik, kes on protsessiosalisega töö- või teenistussuhtes/üks isik hageja kaashagejate või kostja kaaskostjate volitusel / muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest / protsessiosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa muu õigusteadmistega isik. Esindajaks Riigikohtus võib olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada võib üksnes vandeadvokaat. Isikud, kes ei või olla kohtus esindajad / teovõimetu isik / alaealine / piiratud teovõimega isik / kohtunik, uurija, prokurör o seadusjärgne esindus Seadusjärgse esinduse tavaliseks näiteks on lapse esindamine tema vanemate poolt. Tema esindusõiguse
Lepinguliste esindajate liigid: 1. Advokaat tegutseb käsundi alusel, eeldatakse esindusõigust, tema ei pea kohtule volikirja esitama. 2. Isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava. 3. Prokurist kõigis menetlusosalise maj.tegevusega seotud kohtumenetluses, prokuraat tõendatakse äriregistri kandega. 4. Üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel. 5. Menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. 6. Muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Esindaja kohtu määrusel Kohus määrab advokaadi. Advokaadi nimetab kohtule Eesti Advokatuur. Advokaat saab tasu riigi arvel vastavalt seadusele. Isik, kellele advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama juhul, kui ta ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu.
tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel. (TuMS § 25 lg 2) Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid. (TuMS § 25 lg 3) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. (TuMS § 26 lg 1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja kantud või TuMS § 11 lg-s 10 nimetatud ühingule maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused. (TuMS § 27 lg 1)
Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testamendi tegija on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testamendi tegija on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on ta selle tegemisel teo- ja otsustusvõimeline. OLULINE PIIRANG TUNNISTAJAKS OLEMISEL - tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament (või mõni korraldus selles) tehakse. Seega on tunnistajate ring tegelikult suhteliselt piiratud. Kui seda KEELDU RIKUTAKSE , on need surmajärgsed korraldused, mis puudutavad konkreetseid tunnistajaid või nende sugulasi tühised. Nt kui Maie pärandab testamendiga muuseas oma korteri naabrinaisele Valvele ja Valve on olnud tunnistaja testamendi juures, on selline korraldus kehtetu ja Valve ei saa korterit.]
(3) Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. 239. Mille poolest erineb pärimisleping testamendist? Pärimisleping on selles mõttes "karmim", et muuta seda ühepoolselt reeglina ei saa. Pärandaja võib seda ühepoolselt tühistada või muuta ainult juhul, kui isik, kelle kasuks pärimisleping on tehtud, on toime pannud kuriteo pärandaja või tema abikaasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase vastu. Testamendi tühistamiseks või muutmiseks selliseid piiranguid ei ole. Pärimislepinguga võib määrata teise lepingupoole (ehk siis pärija või annakusaaja) kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisele. Testamendis neid jällegi määrata ei saa (kuna tegu on ühepoolse tehinguga ning selle sisu kuulub avalikustamisele alles peale pärandaja surma, kui pärandaja seda varem teha ei soovi). 240. Mis on pärandi avanemine?
teatavaks saanud. Isaduse tuvastab sel juhul kohus. 14.Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. Lapse sünni puhune ülalpidamine. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad. Ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamisel. 3) muu abivajav alaneja või üleneja. · Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 17 · Ülalpidamist antakse raha perioodilise maksmisega iga kalendrikuu eest. · Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (1. juulist 2009 on see 4350 krooni, seega pool
tulevase elu legitiimsuse tagamine nii perekonna,- üldtsiviil- ja muus plaanis. Kehtiva Perekonnaseaduse § 4 sätestab ühe peamise abielu sõlmimist takistava tõkkena, et ei ole lubatud abielu sõlmimine otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede, poolvendade ja õdede, lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel. Karistusseadustiku § 144 sätestab suguühenduse keelu alaneja sugulasega ja näeb karistusena ette kuni 5-aastase vangistuse vanema, vanema õigustega isiku või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühendusse astumise eest. Statistilised andmed laste suhtes toime pandud seksuaalvägivalla kohta on erinevates riikides üsna vasturääkivad, kuid on tähelepanuväärselt mastaapsed, nii on 20 kuni 30% täisealistest naistest ja 10% meestest USA-s ja Suurbritannias lapsena sattunud erinevate seksuaalsete rünnete alla.
Variant II: Kõik kostjad vastavad hagile, kuid hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse esitab üksnes B ning see rahuldatakse. Milline on lahendi mõju teistele kostjatele? Siis tuleb mõista A-lt ja C-lt Ei saa apelleerida. Peavad esitama teises astmes ka vastuväited kui seda tehtud pole siis ei saa seda apelleerida . Variant III: C nimel vastab hagile C pojast juuratudeng X, kes nimetab ennast C nõustajaks. Kas see on lubatav? §218 lg 6 X on alaneja sugulane §218 lg 1 punkt 5 lepinguline esindus §221 volikiri Sellest ei piisa et kohtunik teab et on poeg peab olema tõend selle kohta (volitus) §340 prim aja puuduste kõrvaldamiseks. Võs §50 6. A üüris B-lt tähtajaliselt kinnisasja. Pooltel tekkis lepingu täitmise üle vaidlus ja B saatis A- le üürilepingu erakorralise ülesütlemise teate. A ei nõustu sellega ja esitas B vastu hagi, milles palus tunnistada lepingu ülesütlemise tühisust. B vastas hagile ja vaidles selle vastu
Elatise saamise 10-aastase poja jaoks nõude aluseks on PKS § 97 lg 1, mille kohaselt alaealine laps on õigustatud isik elatise saamiseks. Elatise saamiseks on Kaarelil (10-aastasel pojal) õigus kuni täisealiseks saamiseni või on võimalus seda pikendada juhul, kui ta saab põhi-, kesk-, kõrg- või kutseharidust, kuid see võimalus kehtib kuni 21-aastaseks saamiseni ( PKS § 97 lg 2). PKS § 97 lg 3 sätestab, et elatist saamise isikuks on ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kaasuse asjaoludest on meil teada, et Signe on Triinu ja Mati 22-aastane ühine laps, kellel on epilepsia, mistõttu ta vajab igapäevaelus toimetulekuks ema abi. Seega tema suhtes ei kehti PKS § 97 lg 2 vanuse tingimuse kohta ning kohaldatakse PKS § 97 lg 3 erandina, kuna terviseseisundi tõttu ei ole ta võimeline end ise ülal pidada. _________________________ Eeltoodud lähtuvalt Pooled võivad kokku leppida, et:
Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on. Vastavalt TMS § 8 loetakse isikud omavahel seotuks, kui: 1) isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend; 2) isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; 3) isikule kuulub üle 10% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
testament. (3) Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. 297. Mille poolest erineb pärimisleping testamendist? Pärimisleping on selles mõttes "karmim", et muuta seda ühepoolselt reeglina ei saa. Pärandaja võib seda ühepoolselt tühistada või muuta ainult juhul, kui isik, kelle kasuks pärimisleping on tehtud, on toime pannud kuriteo pärandaja või tema abikaasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase vastu. Testamendi tühistamiseks või muutmiseks selliseid piiranguid ei ole. Pärimislepinguga võib määrata teise lepingupoole (ehk siis pärija või annakusaaja) kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisele. Testamendis neid jällegi määrata ei saa (kuna tegu on ühepoolse tehinguga ning selle sisu kuulub avalikustamisele alles peale pärandaja surma, kui pärandaja seda varem teha ei soovi). 298. Mis on pärandi avanemine?
aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust - tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes - (TLS § 64, § 65 lg 1) 5.3.7 Hoolduspuhkus - hoolduspuhkust on õigus saada täisealisel töötajal, kes on täisealise sügava puudega isiku: otsejoones üleneja või alaneja sugulane; vend, õde, poolvend või poolõde; abikaasa või registreeritud elukaaslane; eestkostja; määratud hooldaja - hoolduspuhkuse kestus on kuni 5 tööpäeva kalendriaastas - hoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul - (TLS § 651 lg-d 1 ja 2) - hoolduspuhkust võib kasutada mitme töösuhte raames, kuid sellisel juhul jaguneb puhkusepäevade üldarv erinevate tööandjate vahel
nõustajana maakohtu istungil ja andis tsiviilasja kohta omapoolseid selgitusi, ei saa olla aluseks tema tunnistajana ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisele. Nõustajana istungil viibinud isiku tunnistajana ülekuulamisel saab hinnata kriitilisemalt tema ütluste usaldusväärsust Ütluste andmisest võib keelduda kui tunnistaja: · on või on olnud poole abikaasa või elukaaslane, abikaasa või elukaaslase vanem; · on poole üleneja või alaneja sugulane; · on poole (pool)õde või (pool)vend või on või on olnud õe või vennaga abielus, on poole vanem, kasuvanem või võõrasvanem või võõras või kasulaps, · tunnistaja inkrimineerib ütlustega iseennast või eelnimetatud isikuid; · muu seadusest tulenev alus, näiteks riigisaladuse seadus Ütluste andmine on keelatud kas mingi isikuga seonduvalt, sel juhul saab nn. soodustatud isik anda loa ütluste andmiseks või seadusega.
19. Kolleegium juhib samuti tähelepanu asjaolule, et seadusandja ei ole alaealise kannatanu ülekuulamise puhuks ette näinud erisusi KrMS § 71 kohaldamisel, s.o ütluste andmisest keeldumine isiklikel põhjustel. Praegusel juhul on asjakohane KrMS § 71 lg 1 p 1, mille kohaselt on süüdistatava alanejal sugulasel õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest. Kuna kannatanu on süüdistatava tütar ehk alaneja sugulane, oli tal õigus keelduda ütluste andmisest oma isa vastu. Sellest õigusest kannatanut enne tema ülekuulamist ilmselgelt ei teavitatud ja tal ei olnud seetõttu võimalik ka ütluste andmisest loobuda. 20. Riigikohus on leidnud, et ütlus, mis on saadud kohtumenetluses nõuetekohaselt rakendamata tunnistajalt, kellele ei ole selgitatud nende õigusi ja kohustusi (näiteks õigust keelduda KrMS § 280 lg 3 järgi ütluste andmisest KrMS §
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
