organismide ja keskkonna vahelisi suhteid ning organismide omavahelisi suhteid selles keskkonnas Ökoloogilised tegurid - keskkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust a) eluta abiootilised tegurid b) elus biootilised tegurid Ökoloogilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismi elutegevust Keskkonnategurite graafiline kujutamine Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri MINIMAALNE intensiivsus, mille alanedes organism hukkub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri MAKSIMAALNE intensiivsus, mille tõustes organism hukkub Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismile kõige soodsam
Algas paisumine. Mõne miljardi sekundi jooksul langes temperatuur mitme miljardi kraadi võrra. Pidevad rõhu- ja temperatuurimuutused põhjustasid elementaarosakeste muutusi. Universum muutus ebastabiilseks ning paisus kiiresti. Miljondik sekund pärast Suurt Pauku tekkisid esimesed meile teadaolevast ainest koosnevad ,,elementaartelliskivid". Veidi hiljem tekkisid esimesed aatomituumad heeliumi tuumad. Universumi jahtudes ja rõhu alanedes ületas aine osatähtsus energias peagi kiirguse oma. Mitmesaja tuhande aasta pärast moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid ning seetõttu Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. Aja jooksul tekkisid Mustade Aukude ümber galaktikad ning neis omakorda tihedad gaasikerad tähed, milles hakati sünteesima rakseid elemente
Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Konsument e. tarbija toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme Ökol.amplituud intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ökol.taluvuslävi max. või min. intensiivsusaste, mille tõustes või alanedes organism hukkub. Ökol.tasakaal selline ökosüsteemi seisund, kus populatsioonide arvukus seisab pikemat aega tasakaalus. Ökol.tegur organismidele mõju avaldav KK komponent. Ökol.teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest ja ökotoobist. Ökotoop ökosüsteemi eluta osa.
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli ? Haridus on minu jaoks väga oluline. Alg- ja põhiharidus on elementaarsed. Minu jaoks ka keskharidus ning plaanin omandada kindlasti ka kõrghariduse. Püüan leida põhjusi, miks õpilased jätavad enda õpingud juba üsna alguses pooleli. Kindlasti on üks põhikooli poolelijätmise põhjus on laiskus. Kui olen liiga laisk, et õppida, siis hakkavad mu hinded langema ja õppimise tahe alaneb veelgi enam. Hinnete alanedes jään kaasõpilastest maha ning järele õppimine on juba üsna keerukas, kuid kindlasti mitte võimatu. Olles laisk, ei viitsi ma ka koduseid töid teha ja sellega mu sansid põhihariduse omandamiseks vähenevad. Lõpuks löön koolile käega ja leian endale mõne meelepärase tegevuse. Teine põhjus laiskuse kõrval on meelemürgid. Kui ma tarbiksin kõiksuguseid narkootikume, satkusin ma sõltuvusse. Olles sõltlane ei taha ma enam koolis käia ja loobun sellest. Koolis õppimise asemel
Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju
parasitism:suhe mis on ühele osalisele kasulik teisele kahjulik,seondub enamasti toitumisega,parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees või peal.parasiidid:endoparasiidid- siseparasiiid(paeluus,laiuss).eksoparasiidid- välisparasiidid(parm,hallsääsk).obligatoorsed:mõnda aega toituvad peremeesorganismi abil(ajutised,paiksed).fakutaltiivsed:paraseteerib vaid soodsate olude tekkel(nahanäkid tibudel).ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes organismi areng seiskub nim alumiseks taluvusläveks(taimedel+4°Cjuures). ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes organismi areng peatub nim ülemiseks taluvusläveks(taimedel areng peatub+40°C). ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemikku,milles organism saab areneda nim ökoloogiliseks amplituudiks.teguri intensiivsust,mille toimu on organismi arengule kõige soodsam nim ökoloogilise teguri optimumiks.loomad:kõigussoojased(sõltuvad otseselt väliskeskkonna
kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik jne Loomastik · Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, rohunepp, tutkas, soo-loorkull, roo-loorkull ja paljud ujupardid. · Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 liiki. · Lamminiidud on paljude lindude jaoks rändeaegseks toitumiskohaks. · Suurvee ajal võib üleujutatud luhtadel kohata arvukalt erinevaid pardiliike, väikeluiki, raba- ja suur-laukhanesid. · Suurvee alanedes tulevad siia toituma valge-toonekurg, must-toonekurg, sookurg, konnakotkad. Inimmõju · Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises. · Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidakse. Kaitse · Lamminiidud on reeglina tekkinud inimese majandustegevuse tulemusena, siis on ka nende püsimine ainu-võimalik pideva
vähenevad (ceteris paribus) Maksimumhind ehk hinnalagi on maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi Pakkumiskõver on enamikel kaupadel üles paremale tõusev Asenduskaubad on näiteks või ja margariin Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid Pakkumisseadus väljendab seost, et kui teised pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu, siis kauba enda hinna alanedes pakutav kogus väheneb Täiendkaubad ehk siduskaubad on sellised, mille puhul ühe kauba hinna tõus toob kaasa selle täiendi nõudluse languse Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad antud ajahetkel ning tingimustel soovivad ja suudavad turul müüa Nõudluskõver on tavaliselt alla paremale laskuv Turu puudujääk on tavaliselt põhjustatud maksimumhinna kehtestamisest turul
B 8 A NÕUDMINE 4 0 100 200 300 400 500 600 700 800 KOGUS (tuh. t.) Banaan on normaalkaup st: hinna alanedes nõudmine kasvab ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Inimesed tarbivad hüviseid selleks, et rahuldada mingeid vajadusi Vajaduste hierarhia: ÜMBERMAAILMAREIS LUKSKAUBAD KÜLLASTUSPUNKTI EI ESINE KABRIOLETT
al Niiskus, % Tuhasisaldus, % heina tolm 17,0 8,19 33,0 55,4 turba tolm 65,0 16,5 7,8 17,6 Tolmu-õhu segu süttimiskontsentratsiooni piirid Dispersiooniastme alanedes alumine süttimiskontsentratsiooni piir tõuseb. fraktsiooni optimaalne minimaalne aine koostis eripind, kontsentrats süttimisener 5 ( a · 10 ) , m 2 m /kg ioon, 3 kg/m
õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv. vr 0 Re = (9) W - = 0e kT Laminaarse voolamise tagemiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re < 103 Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, s.o. võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: (10) kus k on Boltzmanni konstant (1,381*10-23 J/K), T - vedeliku absoluutne temperatuur, W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise.
Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, milles organismid saavad elad, kasvada ja järglasi anda. Organismi võivad olla: ·laia ökoloogilise amplituudiga- taluvad väga suuri keskkonna erinevusi, laia levikuga liigid. ·Kitsa ökoloogilise amplituudiga- spetsialiseerunud kindlale keskkonnale, kitsa levilaga. Alumine ja ülemine taluvuslävi. ·Alumine taluvsulävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub ·ülemine taluvsulävi- teguri maksimaalne intensiivsuseaste, mille tõustes hukkub. Sümbioos Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikaõieliselt orgaanilisi aineid. Mükoriisa e. Seenuur on taimejuurte a seeneniidistiku sümbioos. Seen saab taimelt orgaanilisi aineid. Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega. Kommensalism.
osatähtsust vee kasutamisel. Eesti Vabariigis on olulisemad veekasutajad sektorite lõikes olme, kaevandused, tootmine, energeetika, põllumajandus ja kalakasvatus. Veekasutuse majanduslik analüüs hõlmab kolme aspekti: 1) veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamist 2) veekasutuse muutuste prognoosi ning 3) veeteenuste ja veekasutuse kulude katmise hindamist. Ühisveevärgiga ühendatud Eesti majapidamiste olmevee kasutus on viimase kümnendi jooksul oluliselt vähenenud alanedes 2003. aastaks keskmiselt 100 l/ööp/in Lähtudes prognoositavast keskmisest veekulu kasvust ja ühisveevärgiga ühendatud elanike osatähtsuse kasvust, suureneks aastaks 2015 kogu elanikkonna veekasutus praeguselt 49,7 miljonilt kuupmeetrilt 54,2 miljoni kuupmeetrini ehk siis orienteeruvalt 10%. Veekasutuse maksumuse ja kulude katmise hindamine Keskkonnakulude määramisel lähtuti eeldusest, et tegelik keskkonnakulu, mis
kogukulu/kogutulu näitajad on vastavalt nisul TRnisu=3200; 3000; 2400; 1400; 800; (TR=p×q) 2. rukki nõudluskõver ja tootja kogutulukõver konstrueeritakse analoogiliselt nisu vastavate kõveratega; kogukulu/kogutulu näitajad on rukkil TRrukis=3200; 3600; 4000; 6000; 9000; 4. selle asemel et välja arvutada erinevate hinnatasemete juures nõudluse hinnaelastsuskoefitsiendid, võib kasutada elastsuse hindamiseks lihtsat põhimõtet, kui hinna alanedes tootja/müüja kogutulud TR suurenevad, on tegemist elastse nõudlusega kaubaga (rukis), kui aga hinna alanedes tootja/müüja kogutulud TR vähenevad, on tegemist mitteelastse nõudlusega kaubaga (nisu), 30. sissetuleku kasvades ostetakse rohkem võid (luksuskaup, nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsient positiivne ja suurem kui 1) ja vähem margariini (inferioorne kaup, nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsient negatiivne);
paribus d. Kui kalkulaatorite hind tõuseb, väheneb pakutavate kalkulaatorite arv, ceteris paribus 7. Nõudlus seaduse kohaselt: a. Kui hinnad langevad, nõudlus kasvab b. Kui hinnad tõusevad, nõudlus langeb c. Kui hinnad langevad, nõutav kogus suureneb d. Kui hinnad tõusevad, nõutav kogus suureneb 8. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: a. Täiuslikud asenduskaubad b. Asenduskaubad c. Mitteseotud, neutraalsed d. Täiendkaubad 9. Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide hind langes. See põhjustab arvutite: a. Arvutite pakkumise kasvu b. Arvutite pakutava arvu languse c. Arvutite pakutava koguse kasvu d. Arvutite pakkumise languse 10. Milline järgnevatest väidetest on õige: a
pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne. 2) · Alumine taluvuslävi- Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.( kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) · Ülemine taluvuslävi- Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukub.(sama mis eelmine, 40 kraadi) · Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.(graafik) · Ökoloogilise teguri optimum- Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam
Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada, aga liiga suur Infravalgus on kahjulik
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Felix Laig DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Kodutöö 3 Õppejõud: lektor Aleksander Lill Tallinn 2017 Sisukord Duralumiiniumsulamid.................................................................................................... 3 Alumiiniumsulamite termotöötlus................................................................................... 3 AlCu4Mg keemiline koostis ja omadused.........................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 7 Duralumiiniumsulamid Duralumiiniumsulamid on deformeeritavaist alumiiniumsulamitest tuntud oma kerguse ja tugevuse poolest, mistõttu neid kasutatakse palju lennukitööstuses. Sulami tugevusomadused saavutatakse peamise...
Arvestustest 2.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 2 ► Arvestustest 2.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/18,00 Hinne 8,89, maksimaalne: 10,00 (89%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Nõudluse seaduse kohaselt: Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Kui hinnad langevad, ...
paribus Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Alljärgnevast kehtib turumajanduse kohta Vali üks: a. Inimestele makstakse palka vastavalt sellele, mida nad teevad b. Tegemist on täishõivega c. Valitsus fikseerib miinimumpalga d. See kõlab kui „laissez faire“ majandus Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Oletame, hüvise Z nõud lus kasvab, hüvise Y hinnna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: Vali üks: a. Täiendkaubad b. Asenduskaubad c. Mitteseotud, neutraalsed d. Täiuslikud asenduskaubad Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Aalljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele Vali üks: a. Turg määrab, mida toota b. Turg määrab, mida toota c. Turg määrab tulude jaotuse d. Tootmise otsused on tsentraliseeritud Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00
1.4 Inflatsioon Euroopas 2. INFLATSIOONI TEKKEPÕHJUSED Inflatsioon on majanduslik nähtus, mis majanduskasvuga paratamatult kaasneb, kuid mida püütakse hoida teatud piirides kõikides riikides. Inflatsiooni ohjeldamiseks kasutatakse enamasti intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus. Üldjuhul kipuvad hinnad nõudluse kasvades tõusma. Ja vastupidi, rasketel aegadel, kui kulutatakse vähem raha, hakkavad hinnad sageli langema. Nõudluse ja pakkumisega seotud muutusi nimetatakse inflatsiooni esilekutsuvateks teguriteks. Inflatsioon jagatakse selle tekkepõhjuste järgi erinevate nimetustega: kuluinflatsioon, nõudlusinflatsioon, inertne inflatsioon, majanduspoliitiline inflatsioon, välistest faktoritest
d- vitamiin. desinfitseeriv. enamik organisme on kõigusoojased, nende ainevahetus pole piisavalt intens. ja seetõttu sõltub kehatemp. otseselt väliskeskonna temp. talvel, kui temp. madal, on meie piirkonnas taimedel puhkeperiood. enamik kõigusoojaseid- soojemates kohtades varjunult, talveuni. magavate loomade ainevah.aeglustub ning energiavaj. on minimaalne. talve saabudes, kõigusoojased- imetajad, talveuni, karu ja mäger. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nim. alumiseks taluvusläveks. ..mille tõustes organismi areng peatub, nim. ülemiseks taluvusläveks. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. seega see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogiliseks optimumiks. sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik.
on nõus selle koguse eest maksma. Hind Kogus 10 1 8 2 6 3 4 4 2 5 Nõudmise üldine seadus: kui kõik nõudmist mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu, siis hinna suurenedes nõudmine väheneb ja hinna alanedes nõudmine antud kaubale suureneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos mida madalam on hind, seda suurem on nõudmine kauba järele. NÕUDMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tarbija sissetulek; 2. teiste toodete hinnad; 3. tarbijate ootused (toote tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); 4. tarbijate maitse ja eelistused. Kui tarbijal on rohkem raha, siis ostab ta kas koguseliselt rohkem või maksab sama koguse eest kõrgemat hinda
Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.
Imetajate ja lindude kaitsekohastumised on seotud kolmaperioodil esineva toidupuudusega. ÖKOLOOGILISE TEGURI TOIMEGRAAFIK (SELETUS, MÕISTED, JOONIS) Ökoloogilised tegurid- organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid Elutegevuse aktiivsus 1 Teguri intensiivsus 1. Alumine taluvuslävi- ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub 2. Ülemine taluvuslävi- ökoloogilise teguri maksimaalne intensiivsus, millega võrdse või suurema väärtuse juures organism enam elada ei saa. 3. Optimum- ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsamalt- suur juurdekasv, kiire paljunemine- organismide biomass kasvab 4. Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda
Soome teadlased on tõdenud, et silo fermentatsioonil tekkivad orgaanilised happed, etanool, ammoniaak jt. vähendavad söömust. Mida rohkem tekib silo fermentatsioonil laguprodukte, seda väiksem on tema kuivaine söömus. Laguproduktid ei ole maitsvad ning põhjustavad koormust loomade ainevahetusele. Silo pH mõju kuivaine söömusele sõltub kasutatavast sileerimise tehnoloogiast. Uurimistulemused on näidanud, et kindlustuslisandita valmistatud silo puhul pH alanedes reeglina kuivaine söömus väheneb. Kui aga sileerimisel on kasutatud sipelghappe baasil valmistatud kindlustuslisandit, siis pH alanedes silo söömus reeglina suureneb. Fermentatsiooni teistel lõpp-produktidel on söömusele palju otsesem mõju, kui pH-l. Tõestatud on ammoniaagi negatiivne mõju söömusele, kuigi see mõju võib olla kaudne. Söömust otseselt mõjutavateks teguriteks peetakse mitmesuguseid amiine, mis tekivad silos
energiavajadus on minimaalne *taliuinakus on karu ja mäger-juhuslike asjaolude tõttu võib see katkeda Ökoloogilise teguri toime organismidele: *sõltub teguri intensiivsusest ja org. omadustest *kujutatakse graafiliselt *temp. intensiivsust mõõdetakse kraadides, selle toimet hinnata taime arengu või ainevahetuse intensiivuse järgi Alumine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes org. areng seiskub ning siis hukkub.(kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) Ülemine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes org areng peatub. ( ülemine taluvuslävi on 40kraadi) Ökoloogiline amplituud- nim. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,milles org. saab areneda (alumise ja ülemisetaluvusläve vahepeale jääb) Ökoloogilise teguri optimum- nim.teguri intensiivsust,mille toime on org.arengule kõige soodsam.
õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv v r 0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<103. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega. S.o. võrdeliselöt ruutjuurega W temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: - kT = 0e (10) k Boltzmanni konstant T vedeliku absoluutne temperatuur
päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Alumine taluvuslävi on teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ülemine taluvuslävi on teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukkub. Antropogeeenne tähendab inimtekkene, inimloodu (kogu inimese mitmekülgne tegevus, mis viib looduse kui taime- ja loomaliikide elukeskkonna muutumisele või peegeldub vahetult nende elutegevuses; keskkonna saastatus, metsade hävinemine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine). Sümbioos on kahe liigi vastastikune suhe,
sisehõõrdeteguri. Saadud väärtuse õigsuse kontrollimiseks tuleb teha kindlaks kas Stokesi valemit kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv vr0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<1. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, so võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: W = 0 e - kT (10) kus k on Boltzmanni konstant, T - vedeliku absoluutne temperatuur, W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise. Töö käik 1. Määrake kuulikese diameeter d ja mass m. 2. Mõõtke areomeetriga vedeliku tihedus 0. 3
Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika- ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. ökoloogilise teguri intensiivsuse taste, mille alanedes organismi areng seiskub nimet. alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teg. intens. taste, mille tõustes organismi areng peatub nimet. ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda nimet. ökoloog. amplit. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nimet. ökol. optimumiks. 5. populatsioonide arv-Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub.
ainevahetus aeglustub ning nende energiavajadus on minimaalne. 3. Ökoloogilise teguri toime, ökoloogiline amplituud (graafik). Igal ökoloogilisel teguril on oma kindel mõju organismile. Kõige ülevaatlikumalt saab ökoloogilise teguri toimet kujutada graafiliselt. Graafikul on näha, et teatud temperatuurist allpool taime areng lakkab ning mõne aja möödudes ta hukkub. Sama võib täheldada liiga kõrge temperatuuri korral. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri mõju organismile pole kogu amplituudi piires ühesugune. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. 4
Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mille puhul hinnad langevad ja rahaühiku väärtus kasvab. Seda juhtub majanduses väga harva, põhjuseks võib olla olulise tooraine (n. nafta) hinna langus. Ütlusi raha kohta Inflatsioon on ainus maks, mida saab peale suruda ilma seadusteta. Milton Friedman Raha suurim vaenlane on inflatsioon, suurim sõber - intressimäär. Raha ei tee õnnelikuks, aga raha puudumine teeb õnnetuks.
15 4,00 60,00 0,50 77,50 13,50 5,17 -17,50 16 3,75 60,00 0 96,00 18,50 6,00 -36,00 17 3,50 59,50 -0,50 121,00 25,00 7,12 -61,50 Näeme, et piirtulukõver asetseb allpool nõudluskõverat ja et kogutulu on maksmaalne, kui piirtulu on 0. Kui nõudlus on elastne, on pirtulu positiivne ja hnna alanedes kogutulu kasvab. Hinna 3,75 juures on nõudlus ühkuelastne, piirtulu võrdub nulliga ja kogutulu on maksmaalne. Piirtulu muutub negatiivseks, kui hind langeb hinnast 3,75 allapoole. Siit alates on nõudlus mitteelastne ning
4.3 Inflatsioon Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus. Inflatsiooni tekke põhjused: Liigse paberraha käibele laskmine- riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Psühholoogiline tegur- inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu.
sisaldavad 1...5% Mn või Mg, olles ca 15% tugevamad puhtast alumiiniumist ja veidi suurema korrosioonikindlusega. Need sulamid on kõrge plastsusega, korrosioonikindlad, hästi stantsitavad ja keevitatavad aga madala tugevusega. Neist valmistatakse kütusepaake, traati, neete. Deformeeritavatest vanandatavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg- sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Karastamisele järgneva vanandamise tulemusel ( vt. joonis ) tõuseb duralumiiniumi kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad aga plastsusnäitajad. Duralumiiniumi kasutatakse lennukitööstuses. Kõrgtugevad ja kuumuskindlad Al- sulamid sisaldavad legeerivaid elemente ( Fe, Ni, Cu jt.) Al- laagrisulamitest ( sisaldavad Pb) valmistatakse laagriliudu. Kk Alumiiniumi valusulamid
Temperatuuri mõju mikroorganismidele · Raku füsioloogilised protsessid põhinevad ensümaatilistel reaktsioonidel, ensüümid on aga temp tundlikud · Temp tõustes teatud piirini ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad (kiireneb kasv) ja temp alanedes reaktsioonid aeglustuvad (aeglustub kasv), kuid alates teatud maxtemp toim reaktsioonide kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub · Temp mõju juures peab arvestama seda et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahuses (0-100°Cni) · Mikroobe jagatakse: Mesofiilid o Leidub sooja kliimaga maade mullas, mõõduka ja troopilise kliimaga maade veekogudes, inimese ja loomade soolestikus o 10°- 48°C
umbes 0 °C juures ja keeb umbes 100 °C juures. Rõhu vähenemisel hakkab jää sulamistemperatuur aeglaselt kasvama, keemistemperatuur aga langema. Rõhul 611,73 Pa (umbes 0,006 atm) on sulamis- ja keemistemperatuurid võrdsed 0,01 °C. Seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse kolmikpunktiks. Sellest madalamal rõhul jää sublimeerub e. muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgemasulamistemperatuuriga. Normaalsetel tingimustel hakkab vesi keema +98,9 ° juures ja rõhu suurenedes see temperatuur kasvab:[2]Temperatuuril 374 °C (647 K) ja rõhul 22,064 MPa (218 atm) läbib vesi kriitilise punkti. Selles punktis on vee gaasilise ja vedela faasi tihedus ning teised omadused samad. Sellest kõrgemal rõhul ei ole enam vahet auru ja vedela vee vahel.
Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus (4). 3.1 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1). Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine.
misega. Üheks probleemiks vesinikuenergeetika arendamisel on vesiniku ladustamine tema mahulise (mahuühiku) kütteväärtuse väiksuse tõttu (vaata allpool olevat joonist). Kütuseelement annab võrreldes teiste meetoditega suhteliselt odava lahenduse energia sal- vestamiseks (akumuleerimiseks) vesiniku näol. Seega võib kütuseelementide ja elektrolüüse- rite kasutuselevõtt nende töökindluse suurenedes ning hinna alanedes mõjutada positiivselt al- ternatiivsetel energiaallikatel baseeruvat energia tootmist. Kuigi vesinik on kütuseelemendile kõige sobivam kütus, katsetatakse ka metanooli ja maa- gaasi. Kasutatud kirjandus: http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika- instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/15._Kutuseelemendid.pdf (08.05.2012) http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel643_624.html (08.05.2012) http://www.fyysika.ee/uudised/?p=3994 (08.05.2012)
Samuti ei suuda viirus nakatada neid inimesi, kes on vaksineeritud või eelnevalt leetreid põdenud. Viirus levib piisknakkusena väga kiirest. Näiteks ühest aevastusest lennukis piisab, et nakatuks kõik lennukis viibijad. Leetrite sümptomid tekivad tavaliselt 8-14 päeva möödudes esmasest nakatumisest. Peale inkubatsiooniperioodi ilmnevad esimesed haigusnähud: palavik, köha, valkjad täpid põse limaskestal purihammaste kohal. Esmalt tekib lööve kõrva taha, näole ja levib alanedes üle keha. (Joonis 7) Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit. Ravi sõltub sümptomitest, sest spetsiifiline leetrite ravi puudub. Haigus kestab umbes 2-4 nädalat, kuid sümptomid kaovad juba 7-10 päevaga. POLIOMÜELIIT Poliomüeliit ehk lastehalvatus on nakkushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi. Sümptomid varieeruvad kergetest rasketeni. Poliomüeliiti haigestuvad peamiselt vaksineerimata lapsed, kuid samuti ka vaksineerimata täiskasvanud
Vaatleme nõutud kaubakoguse ja hinna vahelist seost. Paneme tabelisse kauba koguse ja hinna, mida tarbija on nõus selle koguse eest maksma. Hind Kogus 10 1 8 2 6 3 4 4 2 5 Nõudmise üldine seadus: kui kõik nõudmist mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu, siis hinna suurenedes nõudmine väheneb ja hinna alanedes nõudmine antud kaubale suureneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos mida madalam on hind, seda suurem on nõudmine kauba järele. Nõudmise kõvera olemust selgitada vabalt valitud kauba puhul Nõudmise kõver langeb reeglina vertikaaltelje suhtes paremale, aga on ka mõningaid erand variante: kui iga järgnev kaubaühik omab suuremat kasulikkust, kui eelmine, on võimalik selline situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse üha rohkem (N
Algas paisumine. Mõne miljardi sekundi jooksul langes temperatuur mitme miljardi kraadi võrra. Pidevad rõhu- ja temperatuurimuutused põhjustasid elementaarosakeste muutusi. Universum muutus ebastabiilseks ning paisus kiiresti. Miljondik sekund pärast Suurt Pauku tekkisid esimesed meile teadaolevast ainest koosnevad ,,elementaartelliskivid". Veidi hiljem tekkisid esimesed aatomituumad heeliumi tuumad. Universumi jahtudes ja rõhu alanedes ületas aine osatähtsus energias peagi kiirguse oma. Mitmesaja tuhande aasta pärast moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid ning seetõttu Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. Aja jooksul tekkisid Mustade Aukude ümber galaktikad ning neis omakorda tihedad gaasikerad tähed, milles hakati sünteesima rakseid elemente
Olulisem siht on saada suurimat tulu, kuid tuleb eristada, kas soovitakse maksimeerida lühi- või pikaajalist kasumit. Kui taotletakse suurt kasumit, ei pea see veel tähendama kõrgemaid hindu, vaid oleneb tootenõudlusest ja kuludest. Nt säästumarketid töötavad suure müügikoguse ja kulutuste kokkuhoiu põhimõttel. 2) Sihtturu hindamine 3) Nõudluse kindlakstegemine Nõudluse elastsus Elastne nõudlus kui hinna alanedes kogused suurenevad ja tulu läbimüügist suureneb ( ja vastupidi). Mitteelastne nõudlus hinna alanedes tulud vähenevad (ja vastupidi).Hinna muutumisel 1% võrra, muutub nõutav kogus vähem kui1%. Täielik elastsus hind ei sõltu pakutavast kogusest ( põllumajandussaaduste kokkuost). Täielik mitteelastsus hinnamuudatus ei mõjuta pakutavat kogust (bensiin, ravimid). 4) Nõudluse, hinna ja kasumi suhte analüüsimine 5) Konkurentsihindade uurimine
Deformeeritavatest sulamitest tuntuim on Sulamistemperatuur 649 ºC duralumiinium (Al-Cu-Mg-sulam), mille Väga hea korrosioonikindlus termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Alumiiniumi valusulamite tüüpilised esindajad on Al-Si-sulamid silumiinid. Enam kasutatakse Al-
b. Tee järeldus saadud andmete põhjal. Munakoore paksus on vähenenud. c. Paku kaks võimalust ehk hüpoteesi, mis võiks olla sellise muutuse põhjuseks. Selle muutuse põhjuseks võib olla halb toituvus ja keskonna saaste. Ülesanne 9. Pane kirja üks probleem, küsimus ja hüpotees. Kirjelda uuringu käiku. On sügise lõpp ja puul pole lehti. Miks pole puul lehti sügiselõpul? Puu ainevahetus on temperatuuri alanedes aeglustunud ja puu valmistub talve uneks. Vaatasin puul pole lehti. Mõtlesin et miks pole. Kogusin varem uuritud informatsiooni. Ja sain vastuse. 4 Ülesanne 10. Katse läbiviimiseks on järgmised vahendid: 5 klaasalust, mõõtsilinder, kuiv liiv, 100 odraseemet, vesi, 10% , 5% , 2,5% ja 0,5% keedusoola lahused. Millisele uurimisküsimusele saaks vastuse, kasutades nimetatud katsevahendeid? Sõnastage selle katse hüpotees:
ettevõtlusele. Tuleviku prognoosid Eesti maksukoormusele kodanike seisukohast paistavad väga head, sest nagu juba öeldud, ennustatakse Eesti maksukoormust aastaks 2017 olevat 31,4% SKP-st, mis on juba üsna madal võrreldes möödunud aastatega. Pigem suunatakse maksukohustust just tarbimisele, kui puhtalt palgalt mahaarvestusele. Maksukoormus sõltub tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete suurusest. Kui töötuskindlustusmakse alanedes ja II sambasse maksed taastuvad, siis tööjõu maksukoormus alaneb. Samas erinevate tulumaksusoodustuste kaotamine või uued töötasust sõltuvad kindlustusliigid(tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus või hoolduskindlustus) tõstavad taas ka tööjõu maksukoormust. Tervishoiuteenuse puhul pole tegemist avaliku kaubaga. Miks siiki on arenenud riikide puhul valdav avaliku sektori interventsioon tervishoiuteenuse turule. Kasutage selgitamisel D.Cutler "Health Care and
Struktuurid on erinevad, kõvadus on erinev, kuigi aine on sama ja samas olekus (tahke) ❏ Aine osakeste trajektoori iseloomustab Browni liikumine, osakesed liiguvad sirgelt, kuni põrkuvad millegi vastu ❏ Aine läheb ühest faasist teise, kui mingi asi muutub, nt rõhk, temperatuur ❏ Tahke -> vedel - sulamistemperatuurist kuni keemistemperatuurini (vee puhul 0-100 kraadini, vee järgi pandi paika temperatuuriskaala). Rõhu alanedes ka temperatuur alaneb ❏ Gaasi tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist väga palju. Gaasi tihedus=rõhk; gaasi tihedus= pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga (idekas) ❏ Iga aine kohta saab teha faasidiagrammi - näitab, kus toimub faasi üleminek ❏ Faasidiagramm aitab visualiseerida aine käitumist erineva temperatuuri ja rõhuga keskkonnas.
jõed Litoriina- ja Limneamere taandumisel. Seega toimus Põhja- ja Lääne-Eesti jõgede areng koos mere taandumisega, mistõttu nende pikkus pidevalt suurenes (vaata joonis). Eriti ilmekalt nähtub see tasase pinnamoega Kasari ja Pärnu jõgikonnas. Põhja-Eestis on klint koos jugadega jaganud jõed kaheks erinevalt arenevaks osaks. Eraldusjoone on tekitanud klindijärsaku ülemist osa moodustavad, uuristusele vastupidavad karbonaased kivimid. Meretaseme alanedes tekkinud terrassid on ainult klindist põhja pool olevais orgudes. Klindist lõunas paiknevale alale ei ole Läänemere veetaseme muutused mõju avaldanud ning sealseis orgudes on vaid terrassideta lamm(vaata joonis). Põhja-Eesti alal orud pidevalt sügavnesid, sest maa tõusis seal katkematult ja meri alanes. Mere ajutised pealetungid jõgede arengut ei pidurdanud, kuid maatõus avaldas suurt mõju. Balti jääpaisjärve rannajoone
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
