KLIIMA kliimast sõltub taimkatte lopsakus, kivimite murenemise kiirus, bakterite aktiivsus. 2. TAIMED Taimejäänuste kõdunemisel teib huumus, mis on mulla mineraalse osaga seotud (mida rohkem huumust, seda mustem on muld). MIKROORGANISMID (bakterid, seened) lagundavad taime, loomajäänuseid huumuseks ja edasi mineraalideks. Mikroorganismidele sobiv temperatuur on 3 °C kuni 45 °C (parim 30° 37°) 3. FÜÜSIKALINE MURENEMINE: Kõrbes termiline murenemine päeval kivimid paisuvad, öösel tõmbuvad kokku ning kivimid pudenevad tükkideks. Kristallisatsioon vesi kivi lõhedes jäätub, maht suureneb ja lõhe surutakse laiemaks. Kivimid peenestuvad, kuid oma koostiselt kivimid ei muutu. Toimud enamasti külmas ning kuivas kliimas, kus temperatuuride kõikumine on suur. 4. KEEMILINE MURENEMINE: Enamasti soojas ja niiskes kliimas, kus toimuvad keerulised protsessid ja muutub kivimite mineraalne koostis. Näited: Vesi reageerib mineraalidega ( Na,...
Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm Boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune. Alpides algav Po ja selle lisa jõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede (Tiber ja Arno) veetase alaneb suvel järsult. Itaalia taimestikku ja mullastikku on oluliselt mõjutanud 7 inimtegevust. Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamatel nõlvadel., kokku 50% Itaalia pindalast on põllud ja istandikud. Metsa on säilinud mägedes, umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalamail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse- ja nulumets...
See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel. Ebasoodsad sündmuse, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemismehhanisme ja põhjustavad seega negatiivset pinget. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohandumisvõime alaneb . Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmuslikel juhtudel surm. 6. Väärtused, nende kujunemine ja mõju elule ja suhetele. Muutuste loogiline kolmnurk. Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste...
1.3. Elupaik Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Isase karu magamisase on lihtne maapinnaõnarus või oksaräga kuhu lumi peale sajab. Emane ehitab oma pesa hoolikamalt, sest tal sünnivad pojad ja tal on vaja poegade eest hoolitseda. 2 1.4. Toitumine Karud on segatoidulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Ära...
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
Ka piimhappebakterite lisamine silojuuretise näol ei suuda seda alati kindlustada ja tekib võihappekäärimise oht, mille tagajärjel silo omandab ebameeldiva võihappelõhna ja rikneb. Kogemused on näidanud, et sellisel juhul on 3 võimalust vältida võihappekäärimist: 1. koristada rohi vanemas kasvufaasis, siis jätkub suhkruid tema hapustamiseks, kuid seejuures alaneb toiteväärtus 2. tõsta närvutamisega rohu kuivainesisaldust, siis ei ole konserveerimiseks nii palju piimhapet vaja ja pH näitu ei ole tarvis nii madalale viia, saadavas söödas on vähem hapet, mis loomale on igati sobivam. Närvutamiseks peab aga olema ilus ilm, et rohi närbuks lühikese ajaga, muidu on toitainete kadu suur. Närvutamine on otstarbekas ainult 1-2 päeva jooksul: rohi ei tohi kaarde seisma jääda, vaid vajab pidevat...
EA07.1.2239 mflauri DIGITAALTELEVISIOON Referaat Nõrkvoolutehnika Juhendaja:E.Märtinson Koostaja: Tallinn 2009 Sisukord Standardid ........................................................................3 Digitaaltelevisiooni eelised ja töötamispõhimõte.............................4 Vajalik tehnika....................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................................................8 2 Standardid Digitaaltelevisioon (DTV) on telekommunikatsiooni süsteem liikuva pildi ja heli edastamiseks digitaalsel kujul . Maai...
Kolmnurk abc nim. iseloomulikuks kolmnurgaks. Koormuse ühendamisel klemmipinge langeb. Põhjusei 2: pingelangu tõttu ankrumähises ja ankrureaktsiooni demagneetival toimel. Väliskarakteristik (joonis 5.5a) - klemmipinge sõltuvus koormusvoolust. Koor- musvoolu tugevnemisel G klemmi-pinge alaneb , mis on seletatav ankrureaktsiooni demagneetiva mõju ja pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi saab arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%. Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) voolu...
iseloomulikuks kolmnurgaks. Koormuse ühendamisel klemmipinge langeb. Põhjusei 2: pingelangu tõttu ankrumähises ja ankrureaktsiooni demagneetival toimel. Väliskarakteristik (joonis 5.5a) - klemmipinge sõltuvus koormusvoolust. Koor- musvoolu tugevnemisel G klemmi-pinge alaneb , mis on seletatav ankrureaktsiooni demagneetiva mõju ja pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi...
[1] 1.4. Gaasiturbiin Üha laialdasemalt hakatakse tänapäeva transpordis kasutama gaasiturbiine. See seade koosneb õhukompressorist, põlemiskambrist ja gaasiturbiinist. Ühele võllile kinnitatud rootor ja liikumatu juhtaparaat on kompressori põhiosad. Turbiin on see, mis paneb rootori pöörlema. Rootorilabade kuju on selline, et nende liikumisel õhk kompressori ees alaneb ja selle taga suureneb. Mitmeastmelise kompressori läbinuna väljub õhk umbes 6 korda suuremal rõhul. Õhu temperatuur tõuseb selle protsessi käigus üle 200 0 C . Kokkusurutud õhk läheb põlemiskambrisse, kuhu juhitakse ka kütust- petrooleumi või masuuti. Kütuse põlemisel kuumeneb õhk 20000 C piirimaile. Õhk kuumeneb jääval rõhul. Õhk paisub ja tema liikumiskiirus suureneb. Suure kiirusega liikuv õhk annab ära oma kineetilise energia turbiini rootori. Osa...
Plii võib inimese organismi sattuda näiteks pesemata kätelt, mistõttu on vanad akud ohtlikud ennekõike lastele, kes huvitavaid asju pahatihti lähemalt uurima kipuvad. Plii mõjutab praktiliselt iga inimkeha organit, kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti lastel. Plii eraldub väga aeglaselt luudest ja peaajust. Seepärast taastuvad ka ajutegevuse häireid aeglaselt. Soodsates tingimustes alaneb organismi pliisisaldus poole võrra alles kahe aasta jooksul. Plii kahjustab ka neerusid ja reproduktiivsüsteemi. Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. Plii kumuleerub luudes. Aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis...
Kõigepealt kahjustub helisageduste piirkond 4000 Hz, kõne kuulmise piirkond (500-1000-2000 Hz) ei ole kahjustatud. See tekib hiljem. Kõigepealt tekkivad raskused s- ja h-häälikuid sisaldavate sõnade kuulmisel. Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, halvendab nägemist, tekitab nimmeristluuradikuliiti, pindmisi vereringehäireid, mõjub südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, töötootlikkus langeb, alaneb tähelepanu. Kui taustmüra ületab kõne valjuse 10 dB võrra, muutub vestlus võimatuks. 75 dB juures ei ole kuulda telefoni, 85 dB puhul on tavaline kõne võimatu. Müra piirnormid elu- ja ühiskondlikes hoonetes haiglad - 20 dB korterid - 25 dB auditooriumid - 35 dB kohvikud,restoranid - 50 dB kauplused, juuksurid - 55 dB Eristatakse löögi-, mehaanilist, aerodünaamilist, hüdrodünaamilist müra. Mehaaniline...
2) atsetogeensed bakterid - mis muudavad need happed ja alkoholid atsetaatideks, vesinikuks ja süsinikdioksiidiks 3) metanogeenid muudavad atsetogeensete reaktsioonide lõppproduktid metaaniks ja süsinikdioksiidiks. See protsess kulgeb tõhusalt neutraalse pH juures. Teises faasis hüdrolüütilised ja atsetogeensed bakterid domineerivad karboksüülhapete akumulatsiooni tulemusena ja pH alaneb . Kui pH on happeline, siis happelise faasi nõrgvesi on keemiliselt agressiivne ja võib tõsta mitmete komponentide lahustuvust. Algse metaankäärimise faas algab siis, kui kindel hulk metaani on toodetud. Selle faasi algus on samuti seotud jäätmete pH-ga, mis saab piisavalt neutraliseeritud isegi metanogeensete bakterite kasvu korral. 6...
Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Ajalooallikad: kirjandusallikad(al.10.saj),rahvaluule, arheoloogia, keeleteadus. Linnused kaitseehitised, mis püstitati ohu korral elamiseks(neid oli ligi 100). Paganausk polüteism(al.10 jumalat),usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime. Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad. Animism looduse hingestatus Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) 4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti) ,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED...
Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid...
On vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob kaasa meretaseme tõusu Läänemere idarannikul. Püsivate ning tugevate läänetuultega tõuseb meretase peamiselt Baltimaade rannikul, Rootsi idarannikul aga veetase alaneb ja tormide purustav mõju jääb tagasihoidlikuks. Aastaks 2100 võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal tõusta 4-6 kraadi, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5 kraadi. Merevee temperatuuri tõus 2-4 kraadi võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni. IPCC ennustab, et saja aasta pärast võib maailmameri tõusta 20- 60 cm. HELCOM See on lühend sõnast Helsinki Commission ehk Helsingi...
Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kon...
Eesti selgroogsed Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................................1 KALAD...........................................................................................................................................................................2 ANGERJAS....................................................................................................................................................................2 MERISIIG......................................................................................................................................................................3 KAHEPAIKSED...
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuib ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende voluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb suveti järsult. 4. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Muldadest on peamiselt esindatud lammimullad Lombardia madalikul ning punamullad rannikumadalikel. 5. Põhja-Itaalia on hästi mehhaniseeritud ning see annab võimaluse kasutada erinevaid põllumajandus tegevust soodustavaid meetode, näiteks maa niisutamist. Maaparandustöödest on Itaalias kasutusel maa niisutamine jõgede baasil. 6...