kaotab ta oma laevastiku. Jõuab Kirke saarele, sealt varjude riiki Hadessesse, kus kohtub oma emaga ja Achilleusega. IV osa Satub truu seakarjuse Eumaiose juurde, kes teda küll võõraks peab, ent ometi lahkesti vastu võtab. Seal kohtab oma poega, kellele end ta tunda annab. Koos plaanitakse kuidas nurjatutele kätte maksta. V osa Odysseus jõuab salaja koju. Esimesena tunneb tema ära nõder koer, ta esineb majas kerjusena ning tal tuleb tunda alandust ja solvamist. Ta jääb esiotsa tundmatuks ka oma naisele, ehkki see teda lahkelt vastu võtab ja oma mehe kohta ärevalt teateid pärib. VI osa Sisuks on Odysseuse kättemaks. See algab Penelope uue otsusega. Piinatud lesk toob kosilaste ette oma kaasa vibu ja kes selle pingule tõmbab ja ettenähtud viisil noole lennutab, sellele annab ta oma käe. Keegi peale kerjuse ei suuda. Järgneb verine kättemaks. Odysseust soosib jumalanna Athena. Odysseus
Kui inimesed ei tule toime misantroopiaga, siis võivad nad lõpetada enesetapuga. Misantroopia üks paljudest näidetest on kooli tänapäeva probleemid. Sellest kuidas õpilased omavahel läbi saavad. Tavaliselt on klassis nõrgemad ja tugevamad isiksused. Tavaliselt jäävad tugevamad peale ja nõrgemad alla. Klassi tugevamad isikud hakkavad nõrgemaid kiusama, mõnitama. Nendega ei arvestata, nad lükatakse kõrvale.Õpilased kes saavad sellist alandust tunnevadki misantroopiat. Nad tunnevaid, et neid on tabanud misantroopia hoog ja nad otsustavad halvimal juhul kooli vahetada, sest nende hingeelu on vägagi kannatada saanud.Misantroopiat on koolides palju ja selle tõttu võib pidada misantroopiat kui moodsaks haiguseks tänapäeva noorte seas. Kui inimesed lahkuvad koolist misantroopia tõttu, siis jääb selle haiguse jälg alatiseks hinge. Noored hoiavad sellist haigust tavaliselt endateada. Harvadel juhtudel räägitakse vanematele,
Sotsiaalne taju. Isikutaju Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina- pilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Mina-pilt ja enesehinnang on otseses seoses - üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Mina-pilt aitab juhtida, kontrollida ja reguleerida inimese tegevusi ja mõjutab inimese kohanemist uute olukordade, inimeste ja tegevustega. Mina-pilt ei ole kaasa sündinud, vaid kujune...
Peale seda, kui näidati vanemat meest, kes tegles pommide meisterdamisega, hakkasid sagenema noorte poolt tehtavad pommiähvardused. Film "Klass" võitis Karlovy Vary Rahvusvahelisel filmifestivalil kaks auhinda. Klass on lugu sellest, kuidas kogu klass on valinud enda seast peksupoisi Joosepi, kes saab igal hommikul karistuse. Selle vastu astub juhuse tahtel välja Kaspar, kes satub samuti klassi liidri ja ühtlasi kogu klassi põlastuse alla. Noored aga ei suuda alandust lõputult taluda ning astuvad enesekaitseks välja. Selle filmi eesmärk on just läbi vägivalla panna inimesi järele mõtlema omavahelistest suhetest, vägivallast, jõhkrusest. Kindlasti aitab kuritegevust piirata märulifilmide vähendamine. Lastele näidatavad multifilmid võiksid ja peaksid olema lapselikumad. Multifilmis "Tommy & Jerry" taotakse üksteisele kaikaga pähe, lüüakse jalaga tagumikku. Väikestele näidatavates filmides peaks olema hoolivus ja südamlikkus.
Hilisromantism tekkis 19. Saj. II poole kõrgromantismi järellainetusena. Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias. Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus '' hiigelpikad sümfooniad. LOOMING Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori.
Belgia, holland, osa Paljud euroopa riigid Austria, preisimaa, Inglismaa, rootsi, itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine viis sõjani, mis algas 1811. a. Sõjaliste ettevalmistustega. Venemaa sõlmis küll liidulepinguid, aga Napoleon koondas Suure Armee- üle 650 000 armee ja nendest pooled oli Prantsusmaa vasall-ja liitlasriikide sõdurid. Suure Armee häving Venemaal- 1812 aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku venemaale
Olla vaba Miina Eliise Udeküll Essee Vaba olla on arvatavasti iga inimese suurim soov, kuid sageli otsustatakse alateadlikult endalt vabadus ära võtta, järgides kõiki ettekirjutisi, reegleid ja ühiskonna ühtsest massi, mis rõhub. Inimesed on pannud end nii öelda vangi, lukustanud end ühiskonna trellide taha ,otsustades käituda nii, nagu kõik teised seda ootavad, muutes ennast selle üksluise elu ja rutiini orjaks - inimeseks, kes on kaotanud oma vabaduse. Et elada vabalt, ilma rõhuva raskustundeta südames, jõutakse küsimuseni, kas olla, või mitte? Lihtne oleks ju minna kergema vastupanu teed ja teha bioloogilise surma ees ninanipsu, ning saata kõik kus see ja teine. Nii valiks me mitte olemise. Või siis lihtsalt hulluks tembeldamine, alatihti tunnevad inimesed ennast piiridesse surutuna, kui peatakse päevast p...
reageerib ning vererõhku tõstab. Puanstamine tuleneb suurenenud verevarustusest. Hirm puanastamise ees tekib meie enda tunnetustest. Ühesõnaga- me kardame punastamist ning niisuguste mõtete pärast tajume paanikaolukorda ja põsekesed juba õhetavadki! Hirm puanstamise ees tekibki enamasti siis, kui ollakse kogenud midagi iseäranis piinlikku. Kui näiteks inimene satub olukorda, kus teised ehk tema üle naljagi heidavad, tekitab see kannatajas viha ja alandust. Mis loomulikult nagu arvata võite pole õige. Võib-olla ei olnudki teiste rektsioon negatiivselt mõeldud. Kunagi ei tasu paanitseda ja ainuüksi punastamise pärast oma tujul langeda. Mida rohkem me puanstamist kardame, seda rohkem ka punastama hakkame ning probleem aina süveneb. See on nagu ahelreaktsioon, mille põhjus peitub vegetatiivses närvisüsteemis, mille käitumist me tahtlikult mõjutada ei saa.
Kati Eliisabet Peterson 11.klass Rocca al Mare Kool 2015 Ühiskonnanormid ja väärikus “Idioodis” Fjodor Dostojevski on vaieldamatult üks 19.sajandi suurimaid vene kirjanikke. Ta märkas ja analüüsis vene ühiskonda vägagi avameelselt ja kartmaltult, lahates ka selle tumedaid külgi, kuid ei kaotanud kunagi usku Venemaa jumalikku äravalitusse: Dostojevski uskus, et just Venemaa päästab ülejäänud maailma pattudest ja häbist. “Idioot”, nagu ka Dostojevski teised 1860. aastatel ilmunud teosed, kannab endas kirjaniku eriti tugevat ja siiani inimesi kõnetavat filosoofiat. Teose peategelane vürst Lev Nikolajevitš Mõškin ...
Kui eestlastel oleks suur tahe olla tolerantne, poleks kahtlustki, et seda ollakse, sest hea tahtmise juures on kõik võimalik. Kas eestlastel on seda tahet või on kogu idee tolerantseks saamisest ja olemisest hõljuma jäänud vaid valitsuse tasandile? Meie ühiskonnas lokkab homofoobia. Ebameeldivaid meessoo esindajaid tembeldatakse homodeks ilma põhjuseta, homode eest hoitakse end nagu tuld vee eest. Miks saavad homod või selleks nimetatud inimesed nii palju alandust kaasmaalaste poolt? Kas neil pole õigust elada võrdset elu vastassoo ihaldajatega? Seda saab nimetada sallimatuseks. Kui küsida homokartliku inimese käest, miks ta kardab, saame suure tõenäolisusega mitteadekvaatse vastuse öeldakse, et see, mida nad teevad, on rõve. Kas see on põhjus omasooihara eemale tõrjumiseks? Sarnaselt välditakse ka pedofiile. Meditsiiniliselt on pedofiilia haigus nagu ka diabeet, hemofiilia ja amneesia
ja kõndides vehkinud kentsakalt kätega. Osalt selletõttu ei võtnud ka tollane tüdruk Mari Jussi tõsiselt, mis tekitas Jussis soovi end tõestada, ja ta selleks üle jõe ujus ja äärepealt ära oleks uppunud. Mari nimel oleks Juss kõike teinud. Juss ei peljanud ühtki tööd, tema käes lendasid ühtviisi nii rasked meestetööd kui ka tavaliselt naistele jäävad ülesanded, kui seda vaja oli. Kui nooremana tundis ta sellest pisut alandust, kui pidi rohtu kitkuma ja lapsi kiigutama, siis hilisemas elus, kui Mari pärast Krõõda surma aina tihedamini Eesperes perenaisena talitas, jäi Jussi hooleks nende lehma lüpsmine. Ega sellinegi asjade kulg Jussile rõõmu valmistanud, kuid töö tahtis tegemist. Kogu Jussi elu saatis armastus Mari vastu ning see koos alandustundega tema naist endale perenaiseks himustava Andrese vastu oligi põhjus, mis
Esmeralda pidi peale seda püsima päevad läbi oma kambrikeses, sest muidu ootas teda vahistamine, ringi liikuda võis ta ainult kirikus ning sedagi ainult öösiti. Niisiis oli Esmeralda aheldatud kirikusse, mis oli tema elu päästnud. Kuid ta polnud ainus, kes otsis kirkus pelgupaika. Kirik oli pelgupaigaks ka Claude Frollo'le ning tema kasupojale Quasimodo'le. Quasimodo püsis kogu aeg kirikus oma koleda välimuse tõttu. Ta ei käinud tänavatel, et mitte näha inimeste naermist ning tunda alandust oma koleda välimuse tõttu. Ta oli samuti kurt niisiis nägi ta küll ainult inimest pilke, kuid nendest piisas, et ennast alatiseks kirikusse sulgeda. Niisiis leidis ta kirikus peidupaiga inimeste ees. Ta nautis üksi olemist. Ta turnis kiriku võlvidel, tihti ajas juttu kirikus olevate kujudega ning helistas kirikukelli igal võimalusel. Kirikukellad oli tema tõeline kirg ning nii sai ta ennast vabaks lasta. Quasimodo oskas rõõmu tunda lihtsatest asjadest nagu kellahelistamine
Maailm külma sõja ajal Peale teist maailmasõda oli pingeline olukord, valitsustel olid võlad teiste riikide ees, suured inimkaotused, paljud hooned hävitatud. Kõike oli vaja taastama hakata. Lisaks sellele jätkus pingeline olukord valitsuste vahel. Ühel pool oli NSV Liit, teisel pool USA. Üks propagandeeris kommunismi, teine oli demokraatia eest. Külm sõda oli kahe suurriigi vahel. Ükski neist ei andnud vastasele alandust, sest see võis lõppeda ühe suurriigi kaotusega ja teise võiduga. NL levitas kommunismi koos plaanimajanduse, diktatuuri, tsensuuri ja propagandaga. Kommunismi levitamisel öeldi, et võim on tööliste käes. USA oli demokraatia poolel. Kõige tähtsam oli, et võim on rahva käes. Ma arvan, et ka tollel ajal, kui ka tänapäeval esineb demokraatias mingi osa tsensuurist ja propagandast, et riiki kõvemini kätes hoida, kuid demokraatias pole see totaalne, ainult väike osa.
ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Lõpuks, leidmata hingerahu, otsustab Werther Walheimist lahkuda ning asub elama Weimarisse, kus ta alustab oma ametnikukarjääri. teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Kuigi alguses väidab Werther oma eluga rahul olevat, pettub ta peagi selles. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Vahepeal on Lotte abiellunud ning Wertheri meeleheide süveneb veelgi. Lotte palub Wertherit, et ta neid nii sageli ei külastaks, kuna loodab nii vähendada Wertheri kannatusi. Lotte lõpuks palub, et Werther ei tuleks uuesti enne Jõuluõhtut, aga ta tuleb ikkagi ühel õhtul kui Albertit pole. Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest. Ta teeb seda ning Lotte on pisarateni liigutatud, kirg saab Wertherist jagu
külastamiseks. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et sauudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Tagasi jõudes taipab Werther, et tema viibimine Lotte seltskonnas ei ole enam soovitatav ja lõpuks peale pikka armuvalu kannatamist otsustab ta surma minna. 2. Põhiprobleem-Armastus on kõige võimsam tunne siin ilmas ja keegi ei saa midagi teha kui see tabab ja ei saa valida ka oma armastuse objekti. Kõrvalprobleemid- Sõprusest armastuseni on ainult üks samm.
probleemide üle, millest käesolevas refereeringustki pisut aimu saab. Harjuneni artikkel püüab aga leida soome hariduse nõrkkohti. Autor tõi näite oma kirjandustunnist, kus ta kiitis soome 15-aastaseid õpilasi, kes olid PISA-testis edukalt esinenud. Õpilane, kellel alati arvuti kaasas oli, küsis meilitsi kirjaniku Paavo Haavikko arvamust selle kohta. Haavikko kritiseeris soomlaste orjalikku alandust autoriteetide vastu, tema sõnul täidavad nad nõudeid küsimata nende kohta ja samuti täidavad mõttetud ülesanded lõpuni. Artikli autori Harjuneni arvates võib Haavikkol õigus olla. "Me oleme olnud Rootsi ja Venemaa võimu all," heidab Harjunen valgust Soome minevikku ja seostab soome rahva möödunud põlvkondade töö väärtustamist põldu majandava ja karja kasvatava ühiskonnaga. Autor toob välja ka ärimehe Mikko
Neil puudub oskus ennast väljendada . Oskus väljendada oma tundeid sõnades . Oskamatus maandada oma pingeid rahulikul viisil . Tavaline on ju , et pingeid maandatakse alkoholiga ja siis minnakse arveid klaarima . Enamus kuhjunud pinged ja mured maandatakse välja kodus . Ebaterve vägivaldne pereelu tekitab ka ebaterve vägivaldse ühiskonna , kus puudub väärikus ja austus . Kõik algab ikkagi perekonnast . Lapsed , kes on tundnud solvanguid ja alandust pere keskel , soovivad hiljem tahtlikult või alateadlikult kätte maksta . Ja kõik see kättemaks toimub oma pere ringis . Teine tüüpi inimesi lihtsalt naudib , kui endast nõrgemad kannatavad , nad on loomult jõhkrad ja hoolimatud . Nad ei ürita isegi kunagi vabandada . Paljud ei taha rikkuda illusiooni ilusast ja kenast perekonnast . Aga kellele me siis elame ! Endale või ülejäänud ilmale . Peaksime elama nii , et meil oleks hea ja turvaline ning selle nimel ka siis võitlema
külastab teda väga tihti. Kahjuks näeb Aleksei Vronskit enda majas ning lõpuks nõustub lahutusega. Anna läheb Peterburgi, kus ta vend proovib panna teda lahutuse suhtes ümber mõtlema. Karenin saab Annalt kirja, kus räägib Anna, et ta on suremas ning palub andestust. Karenin läheb peterburgi. Anna oli väga nõrk, kuid suutis ilmale tuua tütre. Karenin annab Annale andeks ning jätab lahutuse Anna otsustada. Ta pakub ennast isegi Vronski ja Anna last kasvatama. Vronski tunneb alandust ning suures meeleheites teeb enesetapu katse, kuid teener leiab ta ning ta jäi ellu. Tänu imele, Anna sai terveks ning ei tahtnud lahutada, sest ta hoolis oma pojast väga. Vronski ja Anna põgenevad Venemaalt, sest Annat põlatakse. Nad tuuritavad mööda Euroopat ning jäävad pikemaks ajaks ühte Itaalia väikelinna. Nad ei saa ka seal eriti inimestega suhelda, sest nad ei varja oma perekonna seisu ja seda põlatakse.
Tulevane ja viimane Prantsusmaa kuninganna Marie-Antoinette, sündinud Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria-Theresia üheteistkümnenda tütrena, oli kõigest 14-aastane, kui ta pandi mehele kuningas Louis XV pojapojale, Louis XVI-le. See abielu oli viimaseks lootuseks tugevdada liitu Bourbonide ja Habsburgide suguvõsa vahel. Marie-Antoinette, hüüdnimega Toinette, oli iseloomult rõõmsameelne ja energiline, kuid laisk ja kohustustest eemale põiklev noor neiu, kes, nagu iga teinegi kasvav laps, armastas oma lapsepõlve veeta mängides ja lõbutsedes. Lähenev lahkumine Austriast nõudis aga ettevalmistust tulevaseks uueks eluks. Maria Theresia kandis hoolt selle eest, et tema Toinette saaks õpetust ajaloo ning prantsuse keele vallas, kuid noort neidu see kohe kuidagi ei huvitanud. Oma tütre lahkumine osutus Maria Theresiale raskeks. Vaatamata sellele, et kahe riigi suhted näisid hakkavat paranema, tundis Austria keisrinna ometigi muret Toinette edas...
Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja ohutusalase strateegia üks põhilisi eesmärke. Mis on kiusamine Kiusamine töökohal on korduv põhjendamatu käitumine, töötaja või töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske nende tervisele ja ohutusele. Selles määratluses tähendab: "põhjendamatu käitumine" käitumist, kus üks pool põhjustab oma põhjendamatu käitumisega teisele poolele kannatusi, alandust, alaväärsus või hirmutunnet; "käitumine" sisaldab üksikisikute või rühma tegevust. Kannatuste tekitamise, alandamise, alavääristamise või ähvardamise vahendina võib kasutada töösuhteid või olukordi; "risk tervisele või ohutusele" tähendab riski töötaja vaimsele või füüsilisele tervisele. Sageli tähendab kiusamine võimu väär või kuritarvitamist, kus ahistatutel on raske end kaitsta.
2 Emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine Emotsionaalne e. tundelise väärkohtlemise all mõistetakse igasugust lapsele suunatud emotsionaalset vägivalda. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades tema tundeelu eakohast arengut. Emotsionaalse vägivalla puhul on laps olukorras, kus peab korduvalt taluma täiskasvanu või mõne teise lapse ebaadekvaatset emotsionaalset reageeringust tulenevat pinget - hirmu, alandust, ahistust, ärevust jne. Selline korduv pinge pidurdab lapse normaalset eakohast eneseväljendust, seades ohtu lapse emotsionaalse arengu. Laps tunneb palju hirmu ja alandamisega seotud emotsioone, mistõttu ei õpi ta mõistma teda ümbritsevate inimeste tundeid ning neile adekvaatselt vastama3. Spetsialistid on jõudnud ühisele arusaamale, et emotsionaalne väärkohtlemine avaldab lapse arengule kõige hävitavamat mõju. Last kahjustab sündmuste kogum, mis koosneb
kuningas ei suutnud mitte midagi teha. Võitlus lõppes enne kui alatagi sai. ,,Raskelt hingledades , pilk segane, istub ta oma tugitoolis ja ootab ja ootab, ta ei tea, mida , peaasi et saaks veel edasi lükata, mitte mingil juhul otsustada." Selline oli kuninga käitumine hale, ning nõnda langes kroon. Isegi siis, kui kõik juba läbi oli, hoolitses mees vangistatult rohkem selle eest, et kõht täis oleks, kui oma au eest. Marie Antoinette tundis suurt häbi ja alandust. Kuid Louis XVI avaldas oma hukkamise eel äärmist mehelikkust ning käitus väga väljapeetult ning rahulikult. Ta läks sirge seljaga tapalava poole, kui tema oma naine ja laste ema jäi maha, saades endale uue nime lesk Capet. Kuid ega ka Marie Antoinette'i üksildus kaua kesta. Üsna peagi pidi ka tema võtma ette tee giljotiini alla. Täielikus haudvaikuses läbib tema pead ainult üks mõte: ,,Ainult veel viis minutit suremiseni ja siis surematus" Nõnda tegi Marie
Lahing demonstreeris liitlastele karmi õppetunni näol, et nad olid Napoleoni sõjalist talenti kõvasti alahinnanud. Oma aja kohta oli Napoleon vaieldamatult andekas väejuht. Sõjakäik Venemaale Aastal 1807 sõlmitud Tilsiti rahu Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli lühiajaline, kuna Venemaa keiser Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzi all saadud lüüasaamist. Venemaal hinnati Tilsiti rahu kui rahvuslikku alandust ja lüüasaamist. Kuna Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, viis see kaks impeeriumit omavahel sõjani. Paraku lõppes see sõjakäik Napoleonile katastroofiga. Kui Napoleon 1812.aastal 24.juunil vägedega Venemaale jõuab taganevad Aleksander I väed. Aleksander I määrab enda asemele armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi, kes otsustab pidada lahingu Napoleoniga Borodino küla juures. Venemaa ei lõpetanud taganemist, kuid hoidus samas ka rahuettepanekutest.
ka Venemaa). Allutatud aladele pani Napoleon valitsema oma sugulased ja sõbrad/ustavad kaaslased. Napoleon oli loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljaspoole jäid vaid vähesed täieliku sõltumatuse säilitanud riigid (Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal). 4. Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine. Venemaal hinnati Tilsiti leppeid kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust. Aleksander I tahtis Napoleonit hävitada, et oma häbi leevendada. Napoleon ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. 1812. aasta juunis alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale, ta tahtis vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused. Napoleon kaotas 1812. aasta sõja Venemaa vastu, see viis tema languseni. 5. Miks ja millal langes Napoleoni võim Prantsusmaal ja Euroopas? Kuidas oli sellega seotud Waterloo lahing? (lk 96-97)
rahvusvaheliselt hoiatuste edasiandmiseks. Kuldkollases on tõelise kulla väärikus. See on kõrgema tarkuse värv. Pühakute ümber on ju kuldne oreool. Keskajast alates on Euroopas tähistanud ka reetlikkust ja äraandmist. Hiinas seostub kollane meheliku algega ja päikesega. Chingi dünastia ajal tohtis kollaseid rõivaid kanda vaid keiser. PRUUN sümboliseerib mulda ja sügist. Mullavärviline pruun tähistab ka alandlikkust ja alandust, keskajal oli pruun leinavärv. Mitmed kristlikud munga või nunnaordud riietasid ennast maailmast tagasitõmbumise märgiks pruuni. ROHELINE on elu, kevade ja nooruse värv, sümboliseerib lootust ja rõõmu. Islamis on roheline püha värv, kristluses sümboliseerib Püha Kolmainust. Tänapäeval tähistab ka muret keskkonna pärast. Roheline tuli tähendab rahvusvaheliselt , et tee on vaba. Koos kollase ja punasega võeti roheline märgutuli kasutusele
,,Mässav inimene" A. Camus Maailmas on võim ja mäss, viha ja kättemaks, võit ja suursugusus, kaotus ja leppimine, õnn ja õnnetus maailmas on inimene. ,,Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on. Küsimus on selles, kas peab tema keeldumine ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamisele, kas igsaugune mäss peab lõppema üleüldise mõrva õigustamisga või suudab ta hoopis, pretendeerimata seejuures Süütusele, mis nagunii poleks võimalik -, avastada mõistuspärase süüdioleku pritsiibi." (A. Camus ,,Mässav inimene"lk. 24) Camus püstitab küsimuse, et kas inimese keeldumine peab ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamiseni. Inimene tahab olla parem, targem ja ilusam. Otsides omale iidoleid, soovivad enamus olla nendesarnased, muutudes kellekski teiseks. Tänapäeval on populaarne lasta iluki...
Ladus rollikäitumine : · Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib) · Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. · Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne Hea suhtlemisoskus eeldab: · Head orienteerumist rollides, mida teised täidavad · Oma põhirollide valdamist · Oskust paindlikult rolli siseneda ja rollist väljuda kui situatsioon muutub · Oskust kujutleda ennast partneri rolli · Oskust nii iseenda kui teiste juures vahet teha rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel MILLISE ARMASTUSE KOMPONENDI PUDUMISEGA INIMESED TEIE ARVATES KÕIGE
ettekäändeid tema külastamiseks. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et sauudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Tagasi jõudes taipab Werther, et tema viibimine Lotte seltskonnas ei ole enam soovitatav ja lõpuks peale pikka armuvalu kannatamist otsustab ta surma minna. 2.Põhiprobleem-Armastus on kõige võimsam tunne siin ilmas ja keegi ei saa midagi teha kui see tabab ja ei saa valida ka oma armastuse objekti. Kõrvalprobleemid- Sõprusest armastuseni on ainult üks samm. Kõik inimesed on erinevad ja neil on raske mõista asju teise inimese seisukohtadelt. 3
häälega: " Le Roi est mort." (Kuningas on surnud). Ta läks tuppa tagasi ja tuli siis uuesti rõdule. Seekord kandis ta valget sulge. Ta hüüdis kolm korda: " Vive le Roi Louis XV" (Elagu kuningas Louis XV ! ). 7 7. Kokkuvõte Kuningas Louis XIV oli kaks silmapaistvamat kirge sõjakuntsti ja rahukuntsti kirg, kusjuures rahukuntsdides väljendus tema kuningaks olemine losside ehitamises ja sisustamises. Tema sõjaarmastus tõi Prantsusmaale alandust ja ülejäänud Euroopa viha, arhitektuuri ja selle naaberkuntsdide armastus seevastu tegi Prantsusmaast kultuurikeskuse. Nagu ütles kirjanik Voltaire: "Tema jansenismi-vastasus, liigne üleolek välismaalaste suhtes sel ajal, kui ta edukas oli, nõrkus teatud naiste vastu." Kuningat süüdistati õigustatult "liiga kergekäeliselt alustatud sõdade, Pfalzi tulega laastamise ja protestantide tagakiusamise pärast. Kui aga tema suurepärased omadused ja
Tegelasteks on Tancredi, tema tütar Ghismonda ja noormees Guiscardo. Tancredi on kõrgest soost nagu ka tema tütar. Guiscardo on lihtrahva hulgast ja töötab Tancredi teenrina. Tancredist ehk siis Salerno vürstist kirjutatakse kui väga heasüdamlikust ja inimlikust valitsejast. Väga põhjalikult on räägitud sellest, kui väga ta oma ainsat tütart armastas. Olukorras, kus tema tütar teenriga vahele jäi, võis järeldada, et vürst tundis kõige rohkem just häbi, teotust ja alandust noorte seisusevahe tõttu, mis talle ja tema tütrele nii osaks võib saada. Vürst oli selles suhtes karm ja hoolimata tütre ähvardusest endaga sama teha, lasi ta Guiscardo tappa. Ghismonda ütles isale hiljem, et viimane peab üldisest arvamusest rohkem lugu, kui tegelikust tõest. Vürsti tütart Ghismondat kirjeldatakse väga targa ja ilusa naisena. Ghismondat võib vähemalt väliselt olekult väga tugeva loomuga inimeseks pidada, sest kui tema isa
3. Enda vigade mõistmine ja tunnistamine see on minujaoks üks olulisimaid punkte, ma õppisin oma vigasid tunnistama (oojaa, alguses oli see nii k***di raske, kuid ma hakkasin tundma selle vabastavat jõudu. Mitte keegi ei käitu kogu aeg õigesti, kuid oluline on oma vigadest aru saada. 4. Andeks palumine ja andestamine Jälle raske punkt, kellegi käest andeks paluda on raske, esialgu tekitas see minus alandust vms tunnet, kuid järjekordselt selle vabastav mõju oli hämmastav. Kui kelleltki südamest vabandust paluda, see tekitab ülihea tunde. Ja andestamine, ei tasu ennast mürgitada vihaga, mina vihkasin oma isa ja nii paljusid asju veel, olen hakanud mõistma oma isa käitumise põhjuseid ja kuigi ükski tema mineviku sündmus ei õigusta ta käitumist, üritan ma teda mõista, kuna ka minu tume minevik ei õigusta minu vigu 5
· puurkaevu raadius on r · veetaseme alandus puurkaevus on S · puurkaevu mõjuraadius on R · ning filtratsioonimoodul on k, · puurkaevu toodang on Q: S= ln Q 2 km R r Mõjuraadiusest R saab lahti siis, kui määrata veetaseme alandust lähedalasuvas vaatluskaevus. Dupuit valem eeldab, et tegemist on statsionaarse ehk ajas muutumatu reziimiga (toodang ja veetaseme alandused ajas ei muutu). Ameeriklane Theis avastas, et mittestatsionaarsel reziimil S= 2 Q km ln 1, 5 at r ning on võimalik lahti saada õnnetust mõjuraadiusest R mis on võrdne R =1,5 at ,
Sissejuhatus Uurimustöö teemaks on mul ,,Eestis elav ja töötav välismaalane". Valisin selle teema, sest see tundus huvitav. Ma tahtsin rohkem teada saada identiteedist ja teisest rahvusest inimeste elust Eestis.Informatsiooni hankimiseks kasutasin internetti, ühte raamatut ja tegin ka mõned intervjuud. Küsitluse tulemused Noorukid Enamus noorukitel on ikka kodune keel Eesti keel, sest üks vanematest on eestlane.Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvu...
Ladus rollikäitumine Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib). Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne. Hea suhtlemisoskus eeldab: Head orienteerumist rollides, mida teised täidavad Oma põhirollide valdamist Oskust paindlikult rolli siseneda ja rollist väljuda kui situatsioon muutub Oskust kujutleda ennast partneri rolli Oskust nii iseenda kui teiste juures vahet teha rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel SUHTLUSTASANDID
Lizzie keskkooli minnes aga probleemid süvenesid ta leidis, et temast on youtube´is video pealkirjaga ,,Maailma inetuim naine", mis on vaid 8 sekundit pikk, kuid kogunud ometi miljoneid vaatamisi. Video kohta oli tuhandeid kommentaare, millest osad olid eriliselt pahatahtlikud, soovitades tüdrukul ,,endale kuul pähe lasta, sest teda vaadates tuleb tahtmine oksendada". Küberkiusamine on tänapäeval küll tavaline, kuid sellises mastaabis alandust ei suudaks ükski tavaline inimene ette kujutada. Lizzie aga ei ole niisugune, nagu teised. Selle asemel, et minna enese vigastamise või isegi enesetapu teed, nagu on tänapäeval tavaline, võttis ta nõuks astuda kiusajatele vastu. Ta seadis endale mitu eesmärki. Esiteks otsustas neiu oma puudest mööda vaadata ja ülikool lõpetada. Selle eesmärgi saavutas ta juba 22. eluaastaks.
......10 6. DEKLARATSIOONI TULEMUS..................................................................13 KOKKUVÕTE............................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................15 1. SISSEJUHATUS Juba sajandeid on inimesed võidelnud oma õiguste ning vabaduse eest. Selles pikas ja lõputus võitluses on inimkond mitmeid kordi kaotajaks jäänud ning talunud alandust ja valu kõrgema võimu poolt. See kõik muutus 1789. aasta 14.juulil, kui algas Suur Prantsuse Revolutsioon, mis mõjutas tervet Euroopat. Selle tulemusena võeti 26. augustil 1789 aastal vastu ,,Inimese ja kodanike õiguse deklaratsioon", millega sai alguse inimeste sünnipärasest võrdusest. Kuna antud deklaratsioon on inimkonda palju muutnud, siis on väga huvitav ning kasulik uurida kuidas ja millega sai alguse inimeste õigus. Ning uurida kas milline oli
lohutavat teadmist, et valu on normaalne. Mitte keegi pole loomupäraselt selline, et teda ei saaks armastada. Aga ärapõlgajatele tuleks õppida andestama. ,,Pimedusse süüvimise perioodide vahel tuleks alati püüda muuta pisarad teadmisteks." Friedrich Nietzsche arvates on iga sorti raskused alati teretulnud. Seda soovis ta ka oma sõpradele: ,,Sellistele inimestele, kes minusse kuidagi puutuvad, soovin ma kannatusi, hüljatust, haigust, jõhkrat kohtlemist, alandust ma soovin, et nendele ei jääks tundmata sügav enesevihkamine, iseenda umbusaldamise piin, võidetu viletsus." Ta nägi raskustes eneseteostamise võimalust. Temas toimus sügav muutus Napoli lahe ääres puhkusel olles ning silmitsedes imekaunist päikeseloojangut. Kuna igasugune saavutus on illusioon, peaks tark inimene pühendama end pigem valu vältimisele kui naudingute otsimisele, elama vaikselt ning ohutult. Nüüd ei otsinud ta enam mitte valu, vaid püüdis seda vältida.
.. Juba palju aastaid kuulen ma: ,,Oodake!" See sõna kumiseb neegrite kõrvus tüütu monotoonsusega. Tegelikult tähendab see: ,,Mitte kunagi." Oma konstitutsioonilisi õigusi oleme oodanud 340 aasta. Aasia ja Aafrika rahvad liiguvad oma eesmärgi poole reaktiivlennuki kiirusega, meie aga venime nagu koormat sikutav setukas. Ja ometi on kõik, mida me tahame, saada kohvikus takistamatult kätte tass kohvi või teed... Nendel, kes oma nahal pole kunagi tunda saanud segregatsiooni alandust, on nähtavasti väga kerge öelda: oodake! Kui oled aga näinud märatsevat jõuku, kes oma lõbuks lintsib su isa ja ema; kui oled näinud, kuidas asja ees teist taga uputatakse su vend või õde; kui oled näinud, kuidas raevunud politseinikud külvavad su vennad ja õed üle sõimuga, peksavad, terroriseerivad, koguni tapavad neid, kandmata selle eest mingit karistust; kui näed, kuidas suurem osa 20 miljonist neegrist hääbub vaesuse ühiskonnas, mis upub oma rasva; kui tunned,
Naine nuttis ja Maurer tahtis kõrtsi akendesse visata kive. Esimene lumi 1 lk 141 (Eero) Sai juhuslikult tänaval kokku kunstnikust sõbraga. Jõid kohvi ja kõndisid ns. Kunstnikul tekkis mõte minna sõbra poole, kus Eero ja kunstnik nägid aktimaali. Eero mõtles, et päris awkward oleks olla, kui seal ruumis oleks üks paljas naine kolme mehega, kuid õnneks oli see ainult kuju. Siis läksid nad ateljeesse, kus kunstniku sõber ei lubanud maale vaadata, sest kartis alandust. See kunstniku sõber (graafik) lubas ka peksta anda. Ateljeesse tulid uued tüübid, kellega läks Eero kellegi kolmanda sünnipäevale (kunstniku ja graafiku jättis maha). See kolmas mees tahtis tegelikult üksi olla, kuid Eero ja need kaks võõrast tungisid sisse. Tuli välja, et ka teised inimesed olid korterisse ennem tunginud (peidsid end vetsus sest sünnipäevaline käskis). Neil polnud jooki, ainult teed ja kuna keegi ei tahtnud viinale järgi minna siis Eero ise läks
ta nüüd laotanud. Peale Peedi surma läksid veel aastakümned mööda, ikka veel viibis Ennosaare Ain tsaaride linnas ja oli seal aastate jooksul koguni tuttavaks saanud. Aini nägu oli kitsaks muutunud ja kortsus ja kandis toasistuja jumet ka keha näis noorpõlve kärme liikumise südiduse poolteed unustanud ja kaalus tähelepanematuil silmapilkudel märksamalt ettepoole. Nagu vana veider onu Adelbert armastas ka Ain üle kõige taevatähti, pidas noorpõlve armastust ehk see oli kurbust ja alandust toonud. Kord oli Ainil nõu Peedi poega Moskvasse oma juurde tuua aga Eedu ei olnud sellega nõus ja nii lasi Ain venna lesele raha saata, et poiss koolis käiks. Mõne aja pärast võttis Ain mõttesse kodumaale saabuda ja ta saigi professorilt loa nii istus ta mõni päev hiljem raudteevagunisse ja tuule kiirusel kodu poole saabus. Kätte jõudis sügis päevad läksid lühemaks ööd vilumaks ja puude lehed kolletasid ja Ain oli juba pikemalt aega ringi reisinud ennem kui ta Pärnusse jõudis
Vägistamine on rünnak inimese ühe põhilise inimõiguse - seksuaalne enesemääramisõiguse vastu. Seksuaalne enesemääramisõigus on isiku õigus vabalt valida kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub. See tuleneb inimeste põhiseaduslikust õigusest isikupuutumatusele (Eesti Põhiseadus §20) ja vabale eneseteostusele (Eesti Põhiseadus §19). Vägistamine kahjustab mitte ainult ohvri füüsilist vaid ka vaimset tervist, kuna on kehaline rünne, mis tekitab hirmu, alandust jm negatiivseid emotsioone, kusjuures välistatud ei ole kehavigastuse või psüühikahäire tekkimine. Seepärast olen ma arvamusel, et vägistamine on praeguses infotehnoloogilises ajastuses kõige rängem ja hullem isiksusevastane kuritegu, mis üldse olla saab. Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. USA andmetel moodustavad naiste poolt toime pandud vägistamised kuni 5%, meeste poolt toimepandud vägistamised moodustavad keskmiselt 98%
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave ei ole muutunud lepingu sisuks; 2.4. leping sõlmitakse ja leping on tühine (VÕS § 15); 3. tunneb ära eel...
SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni seina või voodipesu värviga või kuidas peita riietega üleliigseid kumerusi. Peale selle referaadi valmist tahaksid osata analüüsida värve enda ümber ja värvide mõju enda elule. Tahan kunagi ...
Edukate minevikusünd muste kirjeldused (R. Bau meister, S. Ilko, 1995) Enese püstitatud tõkked · Kahtlus edu väljavaates > Minahävituslik käitumine > paradoksaalne viis enese kaitseks või maliku ebaõnne e e st (Arkin et al, 1986, Bau meister & Scher, 1988) · Ebaedu kartus ebaedu pärast pingutust on Minakuvandile hävitavam, kui õigustust või maldav ebaedu (Berglas, Jones, 1978) · Proovi miseta ei ole eba õnnestumist, ebaõnnestumiseta ei ole alandust (W. James, Principles of Psychlogy, 1890) Näiteid tõketest · Individuaalalade sportlased vähendavad treeningukoormust enne olulisi võistlusi (Rhodewalt et al, 1984) · Antakse eelis oponendile (Shepperd & Arkin, 1991) · Kaebused depressiooni üle (Baumgardner, 1991) · Alguses sooritatakse ülesannet madalal tasemel, et mitte tekitada liigseid lootusi edule (Baumgardner & Brownlee, 1987) Enesemonitooring
kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö väärkohtlemise juhtumitel jääb nii negatiivne mõju kui ka tegurid, mis pärsivad arengut, lapse sisse, paistes välja vaid läbi tema käitumise. Antud muutusi käitumises ei märka aga koheselt ning tänu sellele jäävad väga paljud emotsionaalse väärkohtlemise juhtumid avastamata. Emotsionaalne vägivald pidurdab lapse normaalset eakohast eneseväljendust, kuna laps peab korduvalt taluma hirmu, alandust, ärevust, ahistust jne. Selle tõttu arenevad lapse tundmused aga ühekülgseteks, mis põhjustab lapse mõistmatuse teda ümbritsevate inimeste tunnetest ning oskamatuse neile tunnetele adekvaatselt vastata. (Soonets 1997) Suutmatus suhelda ennast ümbritsevate inimestega võib lapsele avaldada aga rohkem kahju, kui me arvata oskame. Samuti pärssub selle tõttu ka eakohane areng, mille ta saaks suheldes rohkem nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega (nt
Kuldreegel on see: kui sa tahad midagi inimesele ütelda, siis mõtle läbi, mismoodi sa temasse suhtud. Kui sa oled temast tüdinud ja sa ei arva, et tast iial asja saab, siis ükskõik, mida sa ka ei ütleks, ta tajub seda. Ei loe see, mida sa räägid, vaid loeb see, mismoodi see teisele mõjub. Sul võib olla hästi hea plaan ja sa võid asuda seda laitmatult ellu viima, aga kui teine tajub selles rünnakut või alandust, siis on ikka halvasti. Igaüks võiks mõelda nii: kui mina mõjun oma jutu ja olekuga või vaikimisega talle nii, et tekib konflikt, siis milline on minu panus sellesse? Ülim oskus on aru saada, mis on kahe inimese vahelise suhte vastastikuses mõjus MINU panus. Milline on hea tüli? Uurimused näitavad, et omavahel hästi läbi saavad paarid on suhte algusfaasis palju tülitsenud erinevalt nendest, kes püüavad seda vältida ja kardavad esimest tüli
" Krisostomuse kaasaegne Augustinus (354-430) oli küll vaoshoitum, kuid siiski mitmetimõistetav. Ta kinnitas Pauluse seisukohta, et meie kohus on juute armastada, kuid jagas ka ülejäänud kirikuisade arvamust, et Juudas sümboliseerib juudi rahvast. Augustinuselt pärines teooria, et juutide saatuseks on elada kurja ja kristliku tõe tunnistuseks. Neid ei tohi tappa, sest nad on ära märgitud nagu Kain. "Las nad elada meie seas, kuid las nad kannatavad ja tunnevad pidevat alandust." (Augustinus). Tunnistajate teooriat kasutasid hiljem paljud ettekäändena ära, et juutide viletsust suurendada kuni neilt elu võtmiseni. 9 Teoloogiast seaduseks Pärast seda, kui kristlust IV sajandil Konstantinuse valitsusajal ametlikult tunnustama hakati, sai sellest teoloogiast valitsev poliitika ja algas sünagoogide represseerimine. Keiser Justinianus I valitsusajal (483-565) tühistati mitmed juutide religioosseid ja
füüsilise vägivallani välja. Vanemad ise seletavad seda nõnda, et muidu ei tulegi lapsest korraliku kodaniku, tuleb lapses arendada iseseisvust. Need näited siin raamatust, mida on kodukahjustusega inimesed oma elust rääkinud olid minu jaoks hirmutavad ja kurvad. Oli raske lugeda kui julmad võivad mõned inimesed oma laste suhtes olla ning tekitas ka küsimuse, et milleks oli vaja neid siis sünnitada kui neid ei armastata. Kui inimesed rääkisid, millist alandust ja pesku pidid nad lapsena kogema, kuidas neid sunniti tegema asju mida nad ise teha ei soovinud ning kui see õigesti välja ei tulnud järgnes ränk karistus. Nad ei saa praegugi rahulikult olla, ega elada täisväärtuslikku elu. Õnneks on olemas neile erinevaid ravivõimalusi, kuid kahjuks ei ole kõigil kodukahjustusega inimestel võimalus seda kasutada. Inimesi valdab üha enam meeleolu muutusi ja viha, mis on suunatus eelkõige oma vanemate suunas. See
Mikk: See on meie hüper-super kosmomasin, millega me siin ringi lendame. Õp: Ma ütleks, et see on lõks pigem. Mikk: Aga see pole meie oma tegelikult. Õp: Kelle oma see siis on? Mikk: Secunda sotsiaali oma. Nad üürivad pinda meilt. Vaherahu sõlmiti ühes rongivagunis, prantslased aga säilitasid selle muuseumina. See sümboliseeris neile võitu sakslaste üle. Teises maailmasõjas kasutas seda Hitler et rahu allkirjastada. Prantslastele hakkas see sümboliseerima alandust ja kaotust. Türgi tegi esimese maailmasõja ajal armeenlaste suhtes genotsiidi. 1915. aastal tapeti 0,6 1,5 miljonit armeenlast (umbes 1 miljon). Armeenlased olid niigi jagatud Vene tsaaririigi ja Osmani impeeriumi vahel. Tänapäeva Türgi genotsiidi ei tunnista. Prantslaste jaoks oli suur sõda esimene, mitte teine maailmasõda. Esimeses tapeti üle miljoni prantslase, teises kestis sõjategevus vähe (1940. aastal ja veidi 1944. aastal), aga esimeses kestis 4 aastat.
Mis magus lahendus! Jah, surra, magada - ehk undki näha? Jah, seal ongi konks. Sest see, mis kangastuda võib, kui oleme kord maise kesta maha raputand - see võtab mõtlema. Ja seletab me vaevapõlve visa venimist. Kes taluks aja alandust ja ängi, ürgülekohut, kõrgi põlastust, küll armastuse piinu, kohtu aeglust, küll võimu jultumust ning jalahoope, mis malbe tublidus saab väärituilt, kui kõigest nõksti vabastada võiks üks vahe väits? Kes väherdaks ja higistaks, veaks hingeldades koormat,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
