ja lainetuse iseloomust ning hoovuste ja tõusu-mõõna esinemisest. Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega piirkonnaga, kujunevadki maa sisesoojuse mõjual termaalveed. Alanduslehter kujuneb suure veevõtu korral, kaevu ümber, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Ka veetaseme alandamine kaevetööde tegemisel mõjutab põhjaveetaset ka kaevandusalast kaugemal ja tekib alanduslehter. Põhjavee reostusoht sõltub: vee liikumisest maapinnalt põhjaveekihti(puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti), pinnakattest( hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel) Rannikumeri reostub: tööstuse ja linnade reovetest( reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale), nafta ja selle saadused( tankerite avariid).
Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide
Küllastusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. 17. Millest sõltub põhjavee liikumise kiirus maa sees? Veekihi langust(kihi kallak) ja kivimite veejuhtivusest. 18. Kuidas tekivad termaalveed? Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega piirkonnaga, kujunevadki maa sisesoojuse mõjul termaalveed. 19. Kuidas kujuneb alanduslehter? Alanduslehter kujuneb suure veevõtu korral, kaevu ümber, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Ka veetaseme alandamine kaevetööde tegemisel mõjutab põhjaveetaset ka kaevandusalast kaugemal ja tekib alanduslehter. 20. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millistes Eesti piirkondades on põhjavesi kõige reostustundlikum, miks? Põhjavee reostusoht sõltub seda ümbritsevast pinnasest ja maapinnal toimuvast (nt savine pinnas
Veejuhtivust väljendatakse filtratsioonimooduli k kaudu (meetrit ööpäevas), mille väärtused võivad sõltuvalt setete ja kivimite koostisest erineda miljoneid kordi. Põhjavee lang i avaldab vee liikumisele samasugust mõju nagu jõelõigu lang jõevee voolamisele, mida suurem on lang, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda, v=ki. ALANDUSLEHTER igast suunast kaevu poole alaneva põhjavee tasemega ala. Suure veevõtu korral kujneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, aga madalad jäävad kuivale. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd.
22. Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivim poorid on täidetud veega. 23. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. I=(h1 h2)/d seega v=k(h1 h2)/d = ki h1 ,h2 - põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas , d nende kohtade vaheline kaugus , i põhjaveekihi lang , k filtratsioonimoodul 24. Termaalvesi kõrgenenud tempiga. Põhjavesi 25. Alanduslehter igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala. 26. Veeringe veeliikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Kordamine 27. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 28. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 29. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab
11. Kuidas mõjutavad kliimat soojad, kuidas külmad hoovused? Soojad hoovused hoovavad ekvaatorilt pooluste poole, külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse tõstab vee temperatuuri. Seetõttu on soojade hoovuste mõjualal ka auramine suurem. 12. Selgita mõisted: ajuvesi, paguvesi, termaalvesi, alanduslehter, veebilanss, suurvesi, tulvavesi ajuvesi- ründevesi on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine veetaseme tõus, paguvesi- mererannikul esinev ajutine veetaseme langus, termaalvesi- kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi, alanduslehter-igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala, veebilanss-veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva või äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul, suurvesi-
4. Veebilanss 7. Rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. 5. Koolmekoht 1. Meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodus- tunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. 6. Valgla 3. Veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 7. Rannik 6. Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. 8. Alanduslehter 4. Veekogusse või mingile maa-alale juurde tuleva ja ära mineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Vasta LÜHIDALT küsimustele. 2.1 Millest koosevad siseveed? Põhjaveest ja pinnaveest. 2.2 Mis on põhjavesi? Maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. 2.3 Mis on pinnavesi? Pinnavee moodustavad kõik veekogud. Nt mered, jõed, ojad, tiigid, lumesulamisveed. 2
Mineraalvee tekkimine Kõrge temperatuuri korral on ainete lahustus vees suurem st tekib suur mineralisatsioon 400-500m sügavusel paiknev vee liikumine on väga aeglane ning vee ja kivimite kokkupuute aeg väga pikk Geiser – periooditi purskav kuumaveeallikas Inimtegevus mõjutab põhjavett Veetaseme alanemine - Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte - Põhjaveetaset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel – võib kujuneda alanduslehter, mis hõlmab sadu km2 Veekvaliteedi halvenemine - Lekkiv reoveetorustik - Sõnnikuhoidlad - Prügilad - Liigne väetiste ja mürkide kasutamine
liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral 7 kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad
Põhjavesi Infiltratsiooniks nim. sademete vee imbumist vette Infiltratsiooni mõjutavad järgmised tegurid: 1) KIVIMITE POORSUS – looduslik Mida suurem on pooride arv, seda rohkem vett sinna mahub 2) Inimtegevus Intensiivne vee väljapumpamise tagajärjel alaneb põhjavee tase, kaevud jäävad kuivaks Kaevu ümber kujuneb alanduslehter, kui see tekib mere lähedal, voolab sisse merevesi(soolane põhja-vesi) Kaevandustes madaldatakse intensiivselt põhjavee taset, tekivad alanduslehtrid ja kaevud jäävad tühjaks Eesti probleem põlevkivi kaevandustes Setete kujunemine Kujunevad : 1. Deltatasandik – Jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõesuudmes, mida liigestavad paljud jõeharud 2
kasutamise efektiivsus on erinev Tim McCabe Tilkniisutus Niisutuskanalid Niisutuskraavid Vee piserdamine Gene Alexander Jeff Vanuga Niisutuspõllud Kansases Intensiivsest vee pumpamisest tekib alanduslehter. • Intensiivselt hakati Kansases niisutamiseks põhjavett kasutama alates 1950-1960. aastatest. • Mõnes kohas läheb 90% kasutatavast Kui vee võtmine põhjaveest põldude niisutamiseks. lõpetatakse, • Põhjavee üldine tase on suure veekasutuse alanduslehter tasapisi tõttu alanenud, põhjaveevarud vähenevad. väheneb. http://photogallery.nrcs.usda.gov/Deta
Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul Rand on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab Rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N voolava vee energia,Q jõe vooluhulk [1 m3/s], h vee paisutuskõrgus [1 m], g raskuskiirendus Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks Jõelang on piki jõge...
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
Aeratsioonivöönd- maapinna osa kus lõhesid täidavad nii õhk kui vesi. Küllastusvöönd- maapinna osa kus poorid ja tühikud on täitunud veega. Põhjavee tase jälgib üldiselt pinnamoodi. Põhjavee väljavoolu kohta maapinnal nim allikaks. Põhjavee horisontide täitumine oleneb infiltratsioonist. Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser. Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja reoveed, põllumajandus, reostus sõnnikuhoidlatest, transpordi reostus, soola panemine maanteedele. Merereostus: meretransport, mere sügavusse maetud mürgid, nafta pumpamine, mere reostus jõgede kaudu. Merereostuse tagajärjed: mere ökosüsteemi liigiline vähenemine,
9. Põllumajandusega kaasnevad keskkonna probleemid. Mulla degradeerumine ehk mulla kahjustumine ja hävimine; seda põhjustavad pemiselt vee- ja tuuleerosioon, tööstus- ja põllumajandusreostus, valed põllumajandusvõtted (ülekarjatamine, üleniisutamine ja muldade kinnitallamine). Mulla erosioon ehk mulla pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel. Mulla sooldumine ehk vees lahustuvate soolade kogunemine eelkõige mulla peamistesse kihtidesse ja pinnale. Alanduslehter ehk põhjavee liigse väljapumpamise tõttu puurkaevu ümber tekkinud koonusekujuline põhjaveetühimik, kus põhjavee tase on madalam, kui seda ümbritseval alal. Loomakasvatuse mõju on see, et hävitatakse metsi, palju loomi ühel väiksel maa- alal ehk loomsete jäätmete kontsentratsioon ületab kohaliku keskkonna taluvusvõime. 10. Vesiviljelus on inimestele vajalike veeorganismide kasvatamine looduslikes või tehislikes veekogudes. Ekstensiivne ehk kalu kasvatatakse looduslikku
Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lah...
Mis on hüdraulika? Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Mis on hüdrogeoloogia? Hüdrogeoloogia uurib maakoores e. litosfääris esinevat vett, ehk on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu. Mis on filtratsioon? Filtratsioon ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste. Vesi võib imbuda näiteks läbi poorse muldtammi. Filtratsiooni kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. Mis on filtratsioonitegur? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk? Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Tavaliselt, kui ei ...
kujunevad maa sisesoojuse mõjul TERMAAL- ehk KUUMAD VEED. Mineraalvee tekkimine: 1) Kõrge temperatuuri korral on ainete lahustuvus vees suurem st tekib suur mineralisatsioon 2) 400-500m sügavusel paiknev vee liikumine on väga aeglane ning vee ja kivimite kokkupuuteaeg väga pikk Põhjaveereziimi, eriti maapinnalähedaste kihtide oma, võib mõjutada inimtegevus: 1) Veetaseme alanemine Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber ALANDUSLEHTER, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Põhjaveetaset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel võib kujuneda alanduslehter, mis hõlmab sadu km2-d /Kirde Eesti/ 2) Veekvaliteedi halvenemine · Lekkiv reoveetorustik · Sõnnikuhoidlad · Prügilad · Liigne väetiste ja mürkide kasutamine · Elektrijaamades kasutatakse vett jahutamiseks
imbuda. Linnas koguneb inimeste kodude katustelt ning majapidAMIStest palju vett, mis koguneb krdi kaevu vms 40. Too näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või vee kvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib mere lähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostus allikateks võivad olla lekkivad reovee torustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad,
lume sulamine, kuid peamine on langu vähenemisel jõe kesk- ja alamjooksul. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. (Voolava vee halvenemise näol. Veetaseme alanemist põhjustavad näit pumpamine, suure energia: N=Qxhxg ; Q-jõe vooluhulk, h-vee paisutuskõrgus, g-raskuskiirendus). veevõtu korral- siis tekib veevõtu kohta ümber alanduslehter. Põhjavee taset 6.5 Voolusäng ja selle seotud protsessid alandatakse ka teadlikult maavarade kaevandamisel. Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: Põhjavee reostuskaitstus: Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, Erosioon e kulutus sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetamine. Maa sees olev vesi puhastub ise. Ta
kraavitati. Kraavidesse kogunev reostunud vesi juhiti õlipüüdjasse enne alalt väljumist läbi õlipüüdja. 22 Tapa lennuvälja puhastustöödega tegeldi aastatel 19932000. Kokku rajati neli puhastusväljakut, kus keskmistest puuraukudest pumpamisega (väljapumbatud vesi separeeriti) tekitati veetaseme alanduslehter ja ümbritsevate puuraukude veepinnalt võeti välja petroolikiht. Kokku saadi üle 110 m3 lennukipetrooli. Töödele kulutas Eesti riik 7,5 miljonit krooni, lisaks Taani riigi abi. Tööde tulemusel vähenes vaba õlikihi paksus ning reostuskolde edasine pindalaline laienemine on vähetõenäoline. Praeguseks on Tapa linna veehaare viidud reostuskoldest väljapoole, laiendatud on ühisveevärgi trasside ala linnas. Arukülas tegeldi puhastustöödega 1994
seiret, mille abil saab teada näiteks põhjavee nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi kohta. Inimtegevus on aastate jooksul mõjutanud infiltratsiooni ehk sademetevee imbumist põhjavette. Põhjaveerežiimi mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaevud. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivsel vee väljapumpamisel, kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma maa põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad ja liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Vee puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk
(intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine), kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk-ja alamjooksul. Langu vähenemise korral voolamine aeglustub ja veetase tõuseb. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. Põhjavee kujunemine: sademed, pinnamood, kivimid. Põhjavee veetaseme alanemise: põhjustab inimtegevus (maavarade kaevandamisel), eriti maapinna lähedaste kihtide oma, sellega kaasneb kaevude väike veetase. Suure vee võtu korral kujuneb kaevu ümber väike alanduslehter. Põhjavee reostus: põhjustavad maa sisse imbuv vesi võta kaasa endaga mitmesugused reoaineid. Reostusallikad-lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, ka liigne väetamine ja mürkkemikaalid. ATMOSFÄÄR. Troposfäär kõige alumine atmo. kiht, kus paikneb ligi 80% õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmo
suurele sügavusele või vulkaanilisele piirkonnale. Kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vees suurem ja ka termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Põhjaveereziimi võib mõjutada inimtegevus. Nii võib veetase alaneda ja veekvaliteet halveneda. Veetaseme alanemist on võimalik märgata intensiivsel vee väljapumpamisel, kui kuivaks jäävad madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus madalate kaevude jaoks vett enam ei jätku, küll aga sügavamate kaevude jaoks. Alanduslehtri paiknemine merelähedasel alal võib põhjustada põhjavee sooldumist, kuna soolane merevesi võib hakata liikuma maa suunas põhjaveekihti. Põhjaveetaset alandatakse maavarade kaevandamisel. Kaevetööde tegemiseks on vaja põhjaveetaset alandada kaevanduskäigu või karjääri põhjani. Põhjavee väljapumpamiseks on vaja rajada puurkaevusid. Puurkaevude läheduses tuleb vältida reostust
Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ning tagajärjed Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete pooridesja lõhedes olev vesi mis liigub rakusjõu jarõhu toimel. PÕHJAVESI: · Tähtsaim joogivee allikas · Täiendab jõgede veevaru · Säilitab vee elupaiku · Taimed kasutavad · Mõjutab kivimeid Inflatsioon ehk sademete imbuminepõhjavette, sõltub mitmest looduslikust tegurist ja ka inimtegevusest Põhjavee alanemisega võib tekkida alanduslehter e veetaseme alanemine või põhjavee reostumine. MÕISTED: · Veereziim - · Maailmameri - · Hoovus - · Rannaprotsess - · Rannavall - · Järskrannik - · Laugrannik - · Jõgede äravool - · Valgla - · Infiltratsioon -
temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest
· saju kestus · saju intensiivsus · taimkatte esinemine · nõlva kalle · pinnase niiskus 30. Näited põhjavee alanemise ja reostumise põhjustestja tagajärgedest Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja
voolukiirus, seda jämedamat materjali suudab vesi transportida. Kui voolukiirus väheneb, settib voolust välja jämedam materjal, samas kui peenemat materjali kantakse edasi. 89.Soodid tekivad jõest eraldunud sängiosa lammil.Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, mutes sellega sängi sirgemaks. 91.Inimene mõjutab põhjavee taset vee väljapumpamisega(Suure veevõtu korral kujuneb kaevu umber alanduslehter,kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte) ja kaevandamisega ja karjääridega.Kaevetööde tegemiseks allmaakaevanduses või karjääris on vaja põhjaveetaset alandada kaevanduskäigu või karjääri põhjani.Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaevud, lisaks pumbatakse vett ära ka kaevanduskäikudest. 92.Põhjavee reostusoht sõtlub sellest, mida kiiremini vesi kivimtes edasi liigub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
